Archive for the ‘2017’ Category

Tamsyn Murray “Teise ringi süda”

“Minu nimi on Jonny Webb ja ma olen robot. Eelmisel suvel lakkas mu süda kolmeks ja pooleks minutiks löömast. Kui nad selle jälle käima said, oli lihas kahjustunud ega töötanud korralikult. Nüüd siis on mu külge pandud too aparaat, mis mind elus hoiab. Seda nimetatakse Berliini südameks ja selles võib päriselt näha, kuidas mu verd mööda torusid pisikesse ümmargusse asjandusse ja sealt tagasi minu kehasse pumbatakse – jõhker aga põnev!”

Jonnyl on haiglas sõber ja saatusekaaslane — Emily, kellel on äge müeloidne leukeemia, rahvakeeli verevähk. Arstid ei ole mõlema suhtes eriti optimistlikud. Jonnyl on kiiresti vaja sobivat doonorit, Emilyt ootab ees ränk kiiritus- ja keemiaravi.

Nüüd astub lavale teine pere. Seal on kaks last, tüdruk Niamh ja särav lemmik Leo. Mõlemad rivaalitsevad kuidas jaksavad kuni ühel väljasõidul mere äärde lõpeb kõik katastroofiga — võidu peale kaljudel ronides kukub Leo kogemata alla ja murrab kaela.

Ühe õnnetus on teise õnn — räige aga nii see on. Jonny saab endale Leo südame. Niamh saab üüratu süütunde. Jonny otsustab rohkem teada saada tollest poisist, kelle südant ta nüüd oma rinnas kannab. Keeruliseks teeb ettevõtmise see, et ta ei saa mitte mingil juhul minna Niamhi juurde ja ütelda: “Hei, mul rinnas sinu surnud venna süda!” Nende omavahelised suhted muutuvad väga plahvatusohtlikeks. Niamh on sellises seisus nagu oleks tal kogu maailmaga kana kitkuda ja Jonny ei tohi talle mõista anda, et teda huvitab surnud Leo elu. Nüüd teeb haiglas viibiv Emily teo, mis viib lõpuks Jonny ja Niamhi vahelise e-kirjavahetuseni ja suhete sasipundar hakkab lõpuks pisut hargnema.

Lugege ja hoidke kõigile neile pöialt, sest nad vajavad teie toetust ja mõistmist. Kas see aitab Jonnyt, Niamhit ja Emilyt selgub siis, kui olete loo otsast lõpuni ära lugenud!

Ädu Neemre

Advertisements

Kalle Kasemaa tõlgitud raamatud

Kalle Kasemaa (s 1942, tõlkija)

Albaania keelest

Kadare, Ismail, 1936-
Kuri aasta / albaania keelest tõlkinud Kalle Kasemaa ; järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Kultuurileht, 2011 .- LR nr 17/18 .- 96 lk.

Araabia keelest

Al-Ghazālī, Abū Hāmid, 1058-1111
Eksitusest päästja ; Lampide orv / araabia keelest tõlkinud ja kommenteerinud ning eessõna Kalle Kasemaa .- Tartu : Ilmamaa, 2007 .- 215 lk.

Aswānī, ‘Alā’ al-, 1957-
Jakubijani maja / tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Varrak, 2012 .- 229 lk.

Husain, Taha, 1889-1973
Päevad : romaan / araabia keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2007 .- 223 lk.

Mahfuz, Nagib, 1911-2006
Tuhande öö ööd : romaan / araabia keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Varrak, 2004 .- 263 lk.

Suhrawardī, Šihāb ad-Dīn Yahyā, u.1155-1191
Ingel Gabrieli tiibade sahin / Suhrawardī ; pärsia ja araabia keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kalle Kasemaa ja Haljand Udam .- Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016 .- 199 lk.

Heebria keelest

Agnon, Samuel Josef, pseud., 1888-1970
Jutustusi / heebrea keelest tõlkinud Uku Masing, Kalle Kasemaa ; eessõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : AVIV, 1993 .- 303 lk.

Agnon, Samuel Josef, pseud., 1888-1970
Lihtne lugu : romaan / Š. J. Agnon ; heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Varrak, 2005 .- 312 lk.

Agnon, Samuel Josef, pseud., 1888-1970
Teine nägu : jutte armastusest / heebrea keelest tõlkinud K. Kasemaa, U. Masing .- Tallinn : Perioodika, 1994 .- LR nr 8/9 .- 112 lk.

Amichai, Jehuda, 1924-2000
Tagurpidi armastus : jutustus / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 1996 .- LR nr 10 .- 71 lk.

Appelfeld, Aharon, 1932-
Imede aeg : romaan / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 2002 .- LR nr 8-10 .- 172 lk.

Cordovero, Moše ben Ja’akov, 1522-1570
Deboora palmipuu / heebrea keelest tõlkinud, kommenteerinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .-Tallinn : Kultuurileht, 2011 .- LR nr 3 .- 64 lk.

Grossman, David, 1954-
Maailma otsa / tõlkinud Kalle Kasemaa .- Tallinn : Varrak, 2014 .- 696 lk.

Halevi, Jehuda,  u1075-1141
Kuzari /  heebrea keelest tõlkinud ja järelsõnad Kalle Kasemaa .- Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2004 .- 479 lk. (Paarisraamat, samas Moše Hajim Luzzatto “Õigete teerada”)

Hareven, Šulamit, 1931-2003
Päevi näinud linn : romaan / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 1999 .- LR nr 13-15 .- 184 lk.

Jehošua, Abraham B., 1936-
Luuletaja kasvav vaikimine ; Raketibaas 612 : jutustused / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna K. Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 1992 .- LR nr nr 19 .-  64 lk.

Jehošua, Abraham B.
Viis aastaaega : romaan / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tartu : Ilmamaa, 1995 .- 352 lk.

Katzir, Judith, 1963-
Schlafstunde ; Fellini kingad / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Kultuurileht, 2009 .- LR 16 .- 80 lk.

Kenaz, Jehošua, 1937-
Maastik kolme puuga ; Muusikaline moment / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Kultuurileht, 2008 .- LR nr 15-17 .- 112 lk.

Kimhi, Alona, 1966-
Kuuvarjutus ; Õudulaul, ehk, Mor Alkabetsi äpardunud võõrutus / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Kultuurileht, 2010 .- LR nr 12/13 .- 87 lk.

Lapid, Šulamit, 1934-
Suurte tegude aeg : romaan / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna: Kalle Kasemaa .- Tallinn : Olion, 2003 .- 352 lk.

Liebrecht, Savjon, 1948-
Õunad kõrbest ja teisi jutte / heebrea keelest tõlkinud Kalle Kasemaa ja Rahel M. Kasemaa ; järelsõna: Kalle Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 2001 .- LR nr 4/5 .- 96 lk.

Luzzatto, Moše Hajim, 1707-1747
Õigete teerada / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõnad Kalle Kasemaa .- Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2004 .- 479 lk. (Paarisraamat, samas Jehuda Halevi “Kuzari”)

Mišnatraktaat „Sabat” (Šabbat) / heebrea keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kalle Kasemaa .- Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015 .- 148 lk.

Muinasaja kirjanduse antoloogia / koostanud Amar Annus ; tõlkijad Amar Annus, Michael Heltzer, Kalle Kasemaa … jt .- Tallinn : Varrak, 2005 .- 350 lk. : ill., kaart.

Nahman Bratslavist, 1772-1811
Rabi Nahmani imelised lood / heebrea keelest tõlkinud: Uku Masing, Kalle Kasemaa, Rahel M. Kasemaa ; järelsõna ja kommentaarid Kalle Kasemaa .- Tallinn : Varrak, 2004 .- 248 lk.

Oz, Amos, 1939-
Kurja Nõu Mägi ; Härra Leevi : jutustused / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .-Tallinn : Perioodika, 1993 .- LR nr 25/26 .- 112 lk.

Oz, Amos, 1939-
Minu Michael / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Tänapäev, 2013 .- 272 lk.

Oz, Amos, 1939-
Sumchi : lugu armastusest ja seiklustest / heebrea keelest tõlkinud Kalle Kasemaa .- Tallinn : Kupar, 2000 .- 71 lk.

Oz, Amos, 1939-
Ära ütle, et öö : romaan / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Kupar, 1997 .- 269 lk.

Sivan, Arje
Adonis : romaan / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Eesti Raamat, 1997 .- 173 lk.

Šabtai, Jaakov, 1934-1981
Onu Perets tõuseb lendu : jutustusi / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Kultuurileht, 2007 .- LR nr 17/18 .- 96 lk.

Šahar, David, 1926-1997
Krahvitari päev / heebrea keelest tõlkinud Kalle Kasemaa .- Tartu : Hermes : Ariel, 2008 .- 279 lk.

Šahar, David, 1926-1997
Suvi prohvetite tänaval : romaan / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 1994 .- LR nr 46-48 .- 128 lk.

Šahar, David, 1926-1997
Tema Majesteedi agent : romaan / tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Varrak, 2000 .- 359 lk.

Tammuz, Benjamin, 1919-1989
Minotaurus : romaan / heebrea keelest tõlkinud Kalle Kasemaa .- Tartu : Elmatar, 2002 .- 189 lk.

Tammuz, Benjamin, 1919-1989
Puuviljaaed : jutustus / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tartu : Johannes Esto Ühing, 2004 .- 159 lk.

Vogel, David
Sanatooriumis : jutustus / heebrea keelest tõlkinud ja järelsõna: Kalle Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 2000 .- LR nr 14 .- 80 lk.

Inglise keelest

Masing, Uku, 1909-1985
Meil on lootust / Uku Masing ; koostajad Hando Runnel ja Urmas Tõnisson ; võõrkeelsete artiklite tõlked Kalle Kasemaa .- Tartu : Ilmamaa, 1998, 2009 .- 416 lk. .- 2., parand. tr.

Jidiši keelest

Aš, Šolem, 1880-1957
Oru laul / jidiši keelest tõlkinud, kommentaarid ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Kultuurileht, 2015 .- LR nr 12-14 .- 135 lk.

Perets, Jitshok Leib, 1851-1915
Kui mitte veel kõrgemale… : jutustusi / jidiši keelest tõlkinud Kalle Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 1991 .- LR nr 36/37 .- 96 lk.

Singer, Isaac Bashevis, 1904-1991
Ori : [romaan] / jidiši keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : AVIV, 1992 .- 397 lk.

Singer, Isaac Bashevis, 1904-1991
Saatan Gorais ; Patukahetseja : romaanid / jidiši keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Eesti Raamat, 1995 .- 255 lk.

Singer, Israel Joshua, 1893-1944
Jobu-Joše / jidiši keelest tõlkinud ja järelsõna: Kalle Kasemaa .- Tallinn : Kultuurileht, 2009 .- LR nr 21-24 .- 224 lk.

Šolom Aleihhem, pseud., 1859-1916
Piimamees Tevje : romaan / jidiši keelest tõlkinud Kalle Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 1989 .- LR nr 14/15 .- 111 lk.

Šolom Aleihhem, pseud., 1859-1916
Ülemlaul : jutustus / jidiši keelest tõlkinud Kalle Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 1987 .- LR nr 3 .- 56 lk.

Kreeka keelest

Apostlikud isad / kreeka keelest tõlkinud ja kokku seadnud Kalle Kasemaa .- Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2002 .- 213 lk.

Eustathios
Hysmine & Hysminias : armastusromaan / kreeka keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 1996 .- LR nr 16/17 .- 128 lk.

Kymri keelest

Efrawci poeg Peredur : rüütliromaan / kymri keelest tõlkinud ja järelsõna: Kalle Kasemaa .- Tallinn : Kultuurileht, 2007 .- LR nr 10 .- 56 lk.

Ladina keelest

Petrus Alfonsi, u.1062-u.1140
Elutarkusest (Disciplina clericalis) : lood / tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Kalle Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 1988 .- LR nr 36 .- 68 lk.

Prantsuse keelest

Bréhier, Louis, 1868-1951
Bütsantsi kultuur / prantsuse keelest tõlkinud ja järelsõna: Kalle Kasemaa .- Tallinn : Varrak, 2009 .- 375 lk.

Kõmri saagad / tõlge prantsuse keele kaudu ja järelsõna: Kalle Kasemaa .- Tallinn : Kunst, 1998 .- 168 lk. : ill.

Saleem, Hiner, 1964-
Minu isa püss : jutustus / prantsuse keelest tõlkinud Kalle Kasemaa .- Tallinn : Kultuurileht, 2005 .- LR 31/32 .- 88 lk.

Pärsia keelest

Attār, Farīd ud-Dīn, u.1145-u.1220
Lindude keel / Farīd ud-Dīn Abū Hāmid Muhammad ibn Ibrāhīm Attār ; pärsia keelest tõlkinud ja järelsõna: Kalle Kasemaa .- Tartu : Ilmamaa, 2012 .- 350 lk.

Nasafī, ʻAzīz ad-Dīn, ?-1287
Raamat täiuslikust inimesest /  pärsia keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .-  Tartu : Ilmamaa, 2017 .-  382 lk.

Pezeškzad, Iradž, 1928-
Minu onu Napoleon / pärsia keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Hea Lugu, 2015 .- 519 lk.

Suhrawardī, Šihāb ad-Dīn Yahyā, u.1155-1191
Ingel Gabrieli tiibade sahin / pärsia ja araabia keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kalle Kasemaa ja Haljand Udam .- Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016 .- 199 lk.

Saksa keelest

Andresen, Carl
Kristluse ajalugu. I/1, Vana aeg / Carl Andresen, Adolf Martin Ritter ; tõlge K. Kasemaa .- Tartu : Greif, 1998 .- 199 lk.

Auerbach, Erich, 1892-1957
Mimesis : tegelikkuse kujutamine õhtumaises kirjanduses / tõlkinud Kalle Kasemaa .- Tartu : Ilmamaa, 2012 .- 720 lk.

Eckhart, Johannes, u.1260-1327(1328)
Eristamise kõned / keskülemsaksa keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tartu : Ilmamaa, 2015 .- 432 lk. (Paarisraamat, samas  Magdeburgi Mechthildi (Mechthild von Magdeburg) “Jumaluse voogav valgus”)

Fohrer, Georg
Iisraeli usundi ajalugu /tõlge eesti keelde Kalle Kasemaa .- Tartu : Greif, 1997 .- 264 lk.

Kadare, Ismail, 1936-
Loorikaravan : jutustus / saksa keelest tõlkinud S. Rutiku, K. Kasemaa ; järelsõna K. Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 1993 .- LR nr 9/10 .- 76 lk.

Köhler, Ludwig, 1880-1956
Vana Testamendi teoloogia / eesti keelde tõlkinud K. Kasemaa .- Tartu : Greif, 1995 .- 180 lk.

Langer, Georg M., 1894-?
Rabi, kelle üle taevas naeris : hassiidide lugusid / tõlkinud ja autoritutvustus Kalle Kasemaa .- Tartu : Johannes Esto Ühing, 2009 .- 159 lk.

Lohse, Eduard, 1924-2015
Uue Testamendi tekkelugu / tõlkinud Kalle Kasemaa .- Tartu : Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus, 1994 .- 207 lk.

Masing, Uku, 1909-1985
Meil on lootust / Uku Masing ; koostajad Hando Runnel ja Urmas Tõnisson ; võõrkeelsete artiklite tõlked: Kalle Kasemaa .- Tartu : Ilmamaa, 1998, 2009 .- 416 lk. .- 2., parand. tr.

Mechthild von Magdeburg, u.1212-u.1280
Jumaluse voogav valgus / keskülemsaksa keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tartu : Ilmamaa, 2015 .- 432 lk. (Paarisraamat, samas Meister Eckharti (Johannes Eckhart) “Eristamise kõned”)

Ockert, Helmut
Piibliõpetus : sissejuhatus pühakirja / saksa keelest tõlkinud Kalle Kasemaa .- Tallinn : EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1993 .- 199 lk.

Smend, Rudolf, 1932-
Vana Testamendi tekkelugu / tõlge eesti keelde Kalle Kasemaa .- Tartu : Greif, 1996 .- 251 lk.

Töid kristliku müstika alalt / Meister Eckharti “Eristamise kõned”  ja “Saksa teoloogia”  tõlk. Kalle Kasemaa .- Tallinn : Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduste Instituut, 1989 .- 242 lk.

Tillich, Paul, 1886-1965
Religioossed kõned / tõlkinud Kalle Kasemaa … jt. .- Tartu : Johannes Esto Ühing, 2009 .- 427 lk.

Uuskreeka keelest

Asimakopulos, Kostas, 1936-
Õhtukellad : romaan / uuskreeka keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Kupar, 2000 .- 233lk.

Elitis, Odisseas, 1911-1996
Õige on = To axion esti : poeem / uuskreeka keelest tõlkinud ja järelsõna: K. Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 1980 .- LR nr 48/49 .- 95 lk.

Karagatsis, Manolis
Kastropirgose pealik : romaan / uuskreeka keelest tõlkinud ja järelsõna K. Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 1992 .- LR nr 29-32 .- 144 lk.

Kazantzakis, Nikos, 1883-1957
Viimne kiusatus : romaan / uuskreeka keelest Kalle Kasemaa .- Tartu : Johannes Esto Ühing, 2007 .- 496 lk.

Kavvadias, Nikos, 1910-1975
Vahikord : romaan / uuskreeka keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Olion, 2006 .- 176 lk.

Kumandareas, Menis, 1931-
Nende lõhn ajab mind nutma : novelle / uuskreeka keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Kultuurileht, 2005 .- LR nr 3/4 .- 93 lk.

Papadiamandis, Aleksandros
Mõrtsukas : jutustus / uuskreeka keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 1997 .- LR nr 17/18 .- 112 lk.

Prevelakis, Pandelis.
Ühe linna kroonika : romaan / uuskreeka keelest tõlkinud Kalle Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 1991 .- LR nr 49 .- 48 lk.

Sotiriu, Dido
Verega joodetud maa : romaan / uuskreeka keelest tõlkinud Kalle Kasemaa .- Tallinn : Perioodika, 2004 .- LR nr 11-14 .- 215 lk.

Staikos, Andreas, 1944-
Kulinaarsed armusuhted / uuskreeka keelest tõlkinud Kalle Kasemaa .- Luige : Verb, 2007 .- 136 lk.

Venezis, Ilias
Aioolia maa : romaan / uuskreeka keelest tõlkinud ja eessõna Kalle Kasemaa .- Tartu : Ilmamaa, 1998 .- 287 lk.

Vanaetioopia keelest

Kuningate ülevus : etioopia rahvuseepos / vanaetioopia keelest tõlkinud ja järelsõna Kalle .- Tartu : Johannes Esto Ühing, 2015 .- 126 lk.

Eve Toots

 

 

Anna Smaill „Kellamäng”

Kujutage endale ette maailma, kus muusika on nii tähtis, et inimeste suhtlemisviisiks on valdavalt laul (mida sageli saadetakse käemärkidega nagu jo-le-mi’s) ja pillimäng. Isegi teed juhatatakse stiilis: mine otse kuni esimese kadentsini ja pööra vasakule, pärast trioole otse kuni lahenduseni toonikas. Aega arvatakse katoliku tunnipalvete järgi, päev algab matutiiniga ja lõpeb vespriga. Turg on täis viise, nii et juba kaugelt on kuulda nii sulanud nelja juustusorti marineeritud kurgiga täisterapätsil, kottide kaupa õunu kui ka gallonite kaupa siidrit. Kõlab justkui imekaunilt? Kahjuks pole asi üldse nii tore. Raamatu tegevus toimub nimelt düstoopilises maailmas, kus matutiini ajal kuulavad inimesed koos Kellamängu, mis kuulutab antifoni vormis Ainutõde, milles „kõik annavad alati õigeid vastuseid, kõik ühtemoodi ja ühesuguseid”. Juba sõna „ainutõde” kõlab õõvastavalt ja pähe tulevad kujutluspildid Põhja-Koreast või nõukogude ajal linnaväljakutel kõrgunud megafonidest, millest ei kõlanud sugugi ainult klassikaline muusika, mida poiss jalgrattal kuulamas käis. Õhtune Kellamäng on piisavalt tugev, et inimesed põlvili suruda. Raamatu edenedes selgub, et just Kellamäng ongi see, mis võtab inimestelt mälu. Mäletamiseks hoiab rahvas kramplikult enda ligi mälestuste kotikesi, ent ka nende abil pole mälestused kuigi selged. Oma töid teevad ja igapäevaeluga saavad nad hakkama kehamälu abil – keha teab, millal panna maha lillesibulad või lisada supile soola. (Minu jaoks on see kõige väheusutavam selles loos nii mitmete elualade jaoks.) Kooli vist üldse polegi, sest juttu on ainult sällidest ja meistritest nagu keskajal, kirjasõna jääb Ebakõla aega. Ainutõe tseremoonial lauldakse: ”ahne röögatult on keel”; raamatuid enam ei ole, nende kohta pole isegi sõna olemas. Mul on väga raske uskuda, et põlvest põlve edasi antavaid kogemusi (nt pillide valmistamisel) saab ainult kehamällu talletada. Aga nii selles maailmas on. Seda maailma valitseb Ordu Tsitadellist, mis on heliisolatsiooniga kaitstud. Ordu vastu on võidelnud Kaarnagild, mis aga on peaaegu hävitatud.

Tegevus toimub Londonis ja Oxfordis, teismeline minategelane Simon on pärit Essexist ja tuleb pärast vanemate surma Londonisse ülesandega, mida ta aga ei mäleta. Pole teada, kas selline Ordu juhitud eluviis kehtib terves maailmas või ainult Inglismaal. Tegevusaeg on pärast Ebakõla aja suurt, Turmaks nimetatud katastroofi, mis on hävitanud tehnoloogia – autodest ja „elektrikkest” on järel vaid surnuaiad. Ordu ütleb, et on avanud inimestele võimaluse kogeda kõrgemat, kestvat ilu, nende eesmärgiks on tagada kord ja harmoonia olevikus. Tulevikku pole. „Edaspidi”, mõtlen ma. „Pärisuunas sõna aja kohta, mis veel ees seisab. Mis juba iseenesest on teotufoonia. (Teotufoonia tähendab selles kontekstis täiesti ilmselt blasfeemiat. Suurim teotufoonia on rääkida ajast enne Kellamängu.) Enne Kellamängu oli aeg, kus seda sõna kasutati.”

Teine peategelane on Lucien, kes aitab Simonil tema mälestusi taastada. Juttu tuleb ka sellest, et paljud inimesed on olukorraga rahul. Ja need, kes ei ole, ei pruugi seda järgmisel päeval mäletada.

Raamat on huvitavalt kirjutatud ja kuigi see sisaldab mõnevõrra (eriti sageli omadussõnadena kasutatavaid) muusikatermineid, ei tohiks need kellelgi lugemist takistada, eriti kuna esmamainimisel on need joone all tõlgitud. Väljamõeldud maailm on samuti huvitav ja kuigi mälust kirjutatakse väga palju, on sellest kirjutamine alati asjakohane, viimati loetutest meenub kõigepealt tänavu ilmunud Kazuo Ishiguro „Maetud hiiglane”, kus inimeste mälestused uttu kippusid hajuma.

Väga palju rohkem ei saa sisust enam kirjutada, sest see muudaks lugemise ebahuvitavaks, aga märgin paar ebakõla, mis silma torkasid.
Kui keegi õieti eelmist päevagi ei mäleta, kuidas siis saab olla üldteada, et enne Kellamängu olevast ajast mõtlemine on teotufoonia? Või et üldse oli mingi aeg enne Kellamängu?
Ordu liikmeid tundub olevat kuidagi ebaproportsionaalselt vähe tavainimestega võrreldes.
Natuke vähe läbimõeldud koht minu jaoks oli ka see, kus minategelane Simon leidis raamatu, kus ei olnudki noote, vaid „lehekülgedel roomavad inetud, võõrad, musta värvi koodi kujundid”, millest ta ei leia ühtegi mustrit ega rütmi, ometi meile antakse pealkirjad teada: „Akustiliste relvadega seotud väidete analüüs”, „Kogu keha haarav vibratsioon ja inimese närvisüsteem” jne.
Veel mõtlesin ma sellest, et kõik inimesed ju ei ole musikaalsed ja kuidas siis nemad hakkama saavad. Ja üldse tundus mulle, et vaatamata natuke rohkem kui 300 leheküljele jäi raamat veidi õhukeseks – nii mõnigi asi oleks võinud olla rohkem lahti kirjutatud, eriti Ordut puudutav osa.

Siiski on see debüütromaani kohta tore saavutus ja seda võib julgelt soovitada. Mõistagi on autoril muusikaharidus.

Kaja Kleimann

Tartu Linnaraamatukogu laenutuste jõulueelne TOP 10

Selline kirju on olnud selle aasta laenutuste TOP 10.

(laenutuste arv / pealkiri / autor)

1. 436/ REHEPAPP, EHK, NOVEMBER  / Andrus Kivirähk
2. 381/ LITSID. TEINE RAAMAT, NAISTE SÕDA / Mart Sander
3. 371/ TOBIAS JA TEINE B / Piret Raud
4. 355/ HARRY POTTER JA TARKADE KIVI / J. K. Rowling
5. 331/ KLAASLAPS / Maarja Kangro
6. 322/ KUS MA OLEN JA KUIDAS SINA VÕID PALJU KAUGEMALE JÕUDA / Mihkel Raud
7. 298/ EESTI ÜMBERLÕIKAJA / Mihkel Mutt
8. 286/ LITSID. ESIMENE RAAMAT, NAISTE SÕDA / Mart Sander
9. 273/ IRDABIELU / Erik Tohvri
10. 231/ SAATUSE PEEGELPILT / Marilyn Kerro

Numbreid luges Küllike Lutsar, pildi pani kokku Klaari Tamm

Lauamängumess Riias, 25.-26. novembril 2017

Kuna Saksamaal, Essenis, toimuv iga-aastane ülemaailmne lauamängumess on küll suur ja võimas, ent kallis, siis oli uudis selle kohta, et lätlased kavatsevad korraldada oma messi lausa suurepärane. Teadsime kohe, et see tuleb üle vaadata. Pealegi oli toimumiskohaks Rahvusraamatukogu! :)

Meil ei olnud mitte mingisugust ettekujutust, kuidas nad selle seal ära korraldavad. Et kas terve maja antakse kuidagi lauamängurite käsutusse? Kohapeal selgus siiski, et uksest tulles vasakule poole (sinna kus suurem osa raamatukogust asub ja maja peale saab) meid siiski ei lasta, eraldatud oli vasakut kätt alumisel korrusel olevad ruumid. Eraldi olid ruumid turniiride, vaba mängimise, müügi ja esitluse ning loengute jaoks. Ükski ei seganud teist ja kõik tundus, et mahtus kenasti ära. Ainult seminariruum paistis pisut kitsaks jäävat – ei osatud ilmselt sellist suurt huvi oodata.

Kõige suurema osavõtuarvuga lauamäng oli ilmselgelt “Catani asustajad”. Seinale märgitud mängijate nimekirja järgi võttis sellest turniirist osa 34 laudkonda (igas lauas 4 inimest). Ka Eestis korraldatakse selle mängu võistlusi. Lisaks võisteldi näiteks ka meie laste (ja mitte ainult laste!) seas populaarsetes mängudes ” Ticket to Ride” ning “Sabotöör”.

Esimesel päeval ootasime õhinaga kavas välja toodud seminari. Ettekande tegid Jelgavas lauamängurite üritusi korraldavad noored. Lühidalt kokku võttes:
* Oma lauamängugrupi loomine annab võimaluse mängida tihedamalt paremaid mänge, tihtilugu vajavad head mängud näiteks suuremat seltskonda.
* Sa saad tuttavaks uute toredate inimestega. Võib selguda, et su ringkonnas või naabruseski on hoopis rohkem sinuga sama huvi lauamängude vastu jagavaid inimesi.
* Lihtne on mitte teha. Selle all mõeldi seda, et kui keegi ei tee, siis tuleb ise teha! Alati ei saa jääda ootama, et keegi teine sinu eest asju korraldaks.* Tundub õige! Sest korraldades midagi sellist teed sa head kogukonnale. Inimestele meeldib, kui neile asju korraldatakse ja organiseeritakse. Ning sul endal on ka põnev — kunagi ei tea kes tulevad ja mida saab mängida. Seega, kui sul on huvi ja tahtmist ja sa selle teoks teed võidavad sellest lõppkokkuvõttes kõik.
* Lauamänguring seob inimesi, loob uusi tutvusi ja integreerib samal ajal erinevaid inimesi.
Seminari läbiviijad rääkisid ka, et neil on kujunenud teatav alati kohal käiv seltskond, kuid kunagi ei tea ette, palju rahvast lõpuks kohale tuleb. Nad tegid alguses tiiru linnas ja käisid läbi kohti (pubid, klubid, söögikohad jne.), kus võiks olla potentsiaali asja korraldamiseks. Kerge see ei olnud, kuid nüüd on pesa leitud, ja nende jutu järgi, kes käima on hakanud need väga loobuda ei kavatse. :)
Nad teevad oma mängimist kord kahe nädala jooksul. Neljapäeviti, sest neljapäeval on ainult üks päev veel tööd üle elada ja kõik teised päevad on kiired või sisustatud ja nädalavahetusel inimesed väga ei viitsi. :D Neil on ka iga kord tehtava grupipildi traditsioon. Ja et mängude valik ei läheks väga keeruliseks ja laiali ei valguks, kasutavad nad äppi, millega saab iga tulija ära märkida, milliseid mänge tema sooviks järgmine kord mängida. Sellest moodustub edetabel ja hääletuse tulemusena valitaksegi mängud välja. Mänge võtavad kaasa nii osalejad kui ka korraldajad.Seda oli väga tore ja julgustav kuulata, sest Tammelinnas on ka midagi sellist juba välja kujunenud, küll väiksemas mahus ja teistmoodi aga siiski. :) Oleme õigel teel! :) Mingi osa saagist läheb ka Tammelinnas kindlasti käiku :)

Teisel päeval toimunud seminari, mida külastasime, võiks kokku võtta sõnaga: koolitus. Nimelt on türklased välja töötanud oma programmi, mida nad pakuvad koolitusena nii lasteaiakasvatajatele kui ka õpetajatele. Koolitus ise kestab kaks päeva ja selle käigus peaksid inimesed omandama, kuidas lauamänge oma töös ära kasutada. Vastavalt sellele, milliseid oskusi lapsel on vaja arendada, valitakse ka mäng. Arendama peaks need mängud siis nii kriitilist mõtlemist ja loogilist mõtlemist kui ka seostamist, koostöövõimet ja suhtlemisoskust. Selgelt rõhutati, et oma töös ei ole eetiline kasutada järele tehtud mänge, vaid originaale, sest originaal on alati parem kui koopia.
Rääkija tõi ka mitmeid näiteid, kuidas programmi läbinud õpetajad on neid meetodeid kasutanud ja kuidas lapsed on võrreldes nendega, kelle peal seda meetodit pole rakendanud, kõvasti arenenud. Kuigi tegemist oli üsnagi tüüpilise müügiaegendi jutuga, on selles siiski ilmselge tõde sees. Läbi teatavate mängude saab lapsi aidata nende arengus ja ka panna neid omavahel suhtlema.

Kuigi uute mängude valik ei olnud väga suur, oli siiski päris mitu lahedat, mida sai ka ise proovida, ja ühe puhul läks nii õnneks, et soetatud karbile sai isegi disaineri autogramm sisse küsitud :)
Päris huvitav ja hasarti tekitav oli Lätis toodetud mäng Fliiper, mille analoog on kuuldavasti olemas ka Eestis. Mõtted liikusid kohe lasteosakonna peale ning praeguseks teame juba, et vähemalt Viljandis on see mäng raamatukogus olemas ja leiab palju kasutust.
Klask lausa kutsus mängima. Ainsaks probleemiks võib antud mängu juures nimetada juppide haprust – kui mängija hoogu sattus, siis võis juhtuda, et jupid lendasid laiali ja nende leidmine oli paras ettevõtmine.
Ka eestlased olid oma mängudega esindatud ja üldse kohtas päris suurt hulka kaasmaalasi, kes olid uudistama tulnud.

Ulmeajakirjst Reaktor näpatud statistika ütleb nii: “Kokku sibas 2 päeva jooksul messilt läbi 907 külastajat. Korraldajatelt saadud andmete kohaselt oli umbes 70 % neist lätlased, u 25 % eestlasi ja leedukaid segamini ning ülejäänud ligikaudu 5 % olid kaugemalt, keda olla meelitanud kohale Sabotööri ja Wizard World’i meistrivõistlused.” Kellele pakub huvi Ove Hillepi nägemus ja ülevaade, saab ise järele vaadata Reaktorist. Lisaks on muidugi Balticonil ka Facebooki leht, kus leidub küllaga häid pilte.

Kokkuvõtteks võib öelda, et oli väga vahva! Kindlasti loodame, et lätlased suudavad sellest üritusest traditsiooni välja kujundada. Palju on paremaks teha ja korraldada, aga kusagilt peab ju alustama ja esimese korra kohta täitsa hästi tehtud! :)

Seili Ülper
Irina Möldre

Janika Kronberg „Hästi valitud sõbrad : artiklid Karl Ristikivist ja tema kirjanduslikust ümbrusest”

Üldlevinud ütlemise kohaselt näitab see, missugused on su sõbrad, kenasti ära, kes sa ise oled. Janika Kronberg on oma värskeima raamatu pealkirjastanud „Hästi valitud sõbrad : artiklid Karl Ristikivist ja tema kirjanduslikust ümbrusest” ning jaganud selle kahte alaossa: „Ristikivi” ja „Sõbrad”. Siiski on mõlemad jaostükid oma käsitlustes temaatiliselt läbi põimunud: ei saa Ristikivi läbi sõpradeta ega sõbrad temata, ei ole ka Ristikivi raamatud sündinud „tühja koha pealt”. Nende loomisajendeid ja -lugu käsitletakse teoses asjatundlikult ja põhjalikult, kõrvutustega toonasest Rootsi kirjanduselust ning maailmakirjandusest ja muusikaliteratuuristki. Autor vaatleb lähemalt Ristikivi katseid Rootsis kirjanikuna läbi lüüa, tema kriminaalromaani-harrastust, reise Vahemeremaadesse, luulet, kuuldemänge, kirjavahetusi ning salamisi peetud päevikut. Kirjaniku sõpradest on esile toodud Bernard Kangro, Laur Tamm, Kalju Lepik, Arvo Mägi, Valev Uibopuu, Ilmar Talve. Omaette peatükk on koos Brita Meltsiga kirjutatud „Karl Ristikivi rändav Arkaadia”, mis tõmbab mõttelise joone Vana-Kreekast Šotimaale, Skye saarele.

Raamatu pealkiri pärineb Ristikivi kauaaegse sõbra ja pärija Spyros Arvanitise sõnadest: sugulased on igal inimesel niikuinii olemas ja neid tuleb aktsepteerida, ent sõpru saab igaüks ise valida. Võiks öelda, et Ristikivi on Janika Kronbergi ammune – ja väga hästi valitud! – sõber. Seda tõestavad paljud artiklid, iga-aastane Ristikivi päev ning ka fakt, et Kronberg oli esimene Karl Ristikivi muuseumi juht. (Meeldetuletuseks: endine Ristikivi muuseum, praegune MTÜ Karl Ristikivi Seltsi kodu asub Tartus, Hermanni 18. Karl Ristikivi päeva peetakse igal aastal tema sünniaastapäeva, 16. oktoobri paiku, tavale pani aluse toonane muuseumijuht.) Nii nagu Ristikivi kunagi oma Vahemere-äärsetel reisidel müütilist Arkaadiat otsis, on ka Kronberg Ristikivi jälgedes mööda laia ilma rännanud ja tähelepanuväärsete leidudega naasnud, näiteks juba mainitud ja kaua saladuslikuks jäänud pärija Kreekast. Ning ka see, et kirjaniku põrm jõudis ta 105. sünniaastapäeva järel kodumulda Paadrema kalmistule, on suuresti Kronbergi tegu. Kuuldavasti ei pruugi käesolev, Eesti Kirjandusmuuseumi Kultuuriloolise Arhiivi sarja „EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost” kuuluv valimik olla viimane sõna Janika Kronbergi Ristikivi-käsitluses – juba lähiajal võivad huvilised hakata uut raamatut ootama.

Tiina Tarik

Amor Towles “Härrasmees Moskvas”

 „Härrasmees Moskvas” jutustab meile (muinas)loo krahv Rostovi elust hotellis „Metropol” koos tagasivaadetega minevikku. Krahv pääseb 1922. aastal mahalaskmisest, kuna 1913. aastal on ta kirjutanud revolutsioonilise luuleteose. Ta määratakse eluaegsesse koduaresti hotelli, kus ta parajasti elabki, ent sviidist tuleb tal kolida teenijatetuppa. Raamat räägib tema ja temaga kokku puutuvate isikute, hotellipersonali ja külaliste – kõrgete poliitikute, diplomaatide, kaunite näitlejannade, välismaa spioonide ja ajakirjanike elust 1922. aasta 21. juunist kuni 1954. aasta juunini, aastad 1938-1946 jutuks ei tule, sõjast räägitakse veidi vaid tagasihaaravalt. Raamat on jagatud peatükkideks, mille pealkirjad algavad kõik A-tähega.

„Endine inimene” krahv Rostov on teose alguses 33-aastane, ta on veetnud oma aja õpingute ja mõtisklustega ning pole eales töötanud. Järk-järgult ja märkamatult saab ta end kasulikuks teha mitmesugustes restoraniga seotud küsimustes, näiteks sekkuda diskreetselt uue kelneri sobimatu veini soovitamisse: „No see vein oleks toiduga võitlusse asunud nagu Achilleus Hektoriga. Ta oleks selle ühe hoobiga oimetuks löönud ja seda seejärel kaariku järel lohistanud, kuni Troojas poleks enam kellelgi võitjas kahtluseraasugi. Pealegi maksis see ilmselgelt kolm korda rohkem, kui noormees endale lubada võiks”. Temast on kasu, kui on tarvis koostada pidulike õhtute jaoks lauaplaane, arvestades inimeste iseloomusid ja omavahelisi suhteid.

Muidugi esineb tagasilööke, näiteks veinisoovitus toob kaasa ootamatuid tagajärgi: „Toiduainetetööstuse rahvakomissarile Fjodorovile esitati kaebus, et meie veinikaart on vastuolus revolutsiooni ideaalidega. See on monument aadliprivileegidele, intelligentsi jõuetusele ja spekulantide röövellikule hinnapoliitikale”. Nõnda hääletati koosolekul, et edaspidi pakutakse ainult punast ja valget veini ja kõik pudelid on ühe hinnaga. Ja kõigilt pudelitelt eemaldati sildid… Me ei saa olla kindlad, et just see lugu täpselt nii oli, aga muidu on autor küll hotelli ajalugu hoolega uurinud, sest nt mingil hetkel kehtestatud tellimuste vormistamise kord, mis muutis võimatuks toidu soojalt sööjani jõudmise, on kaasaegsete poolt dokumenteeritud.

„Metropol” sai valmis 1905. aastal ja oli esimene hotell Moskvas, kus tubades oli kuum vesi ja telefon. Vaatamata sellele, et revolutsiooni ajal purustati sellel peaaegu kõik aknad („jah, härra, meil on väga mugav vaba tuba, kui teil pole midagi värske õhu vastu”) ja üksjagu aega töötas seal valitsus (sviiti nr 217 lukustas Sverdlov põhiseaduse redaktsioonikomisjoni kuni nende töö valmimiseni), sai sellest 1920ndatel, kui hakati sõlmima ja taastama sidemeid välisriikidega, uuesti kõige peenem hotell. Sealsamas õpetab krahv aastaid kõrgele parteitöötajale inglise ja prantsuse keelt ning tutvustab nende rahvaste privilegeeritud klasside („sest just nemad jäävad tüüri juurde”) , kombeid ja mõttelaadi.

Elu on tõesti imetabane – krahvi õlule langeb isegi ootamatu kohustus üles kasvatada laps.

Miks seda raamatut lugema peaks? Miks üldse peaks lugema ameeriklase kirjutatud raamatut Venemaa elust?

Sest see on lihtsalt väga mõnus lugemine, hästi kirjutatud, täis kohti, mida lugedes tahaks teha väljakirjutusi, sest „nii hea mõte” või „nii ilusti öeldud”. Miks ma seda (muinas)looks nimetan, saab igaühele lugedes selgeks – realistlik on ebarealistlikuga tihedalt põimunud. Meie kogemuste ja teadmistega nõukogude ajast ütlen: ei ole mingit võimalust, et niisugune lugu oleks võinud aset leida, tegemist on tõelise „ilu”kirjandusega. Me kohtame nii palju õilsaid ja sümpaatseid inimesi ja nii ebaproportsionaalselt vähe lolle ja/või pealekaebajaid. Autor ei pigista päriselt silma kinni halva suhtes, mida revolutsioon ja vapustused kaasa tõid, aga mingit eriliselt kirglikku hukkamõistu ei ole ei tema ega Rostovi poolt, on faktide nentimine. Halvimad asjad, nagu Ukraina näljahäda, on kirjas joonealustes märkustes. Nalja saab ka vahel ja vaimukas on kogu aeg.

Autor suudab jätta mulje, et on vene kultuuriga hästi tuttav, tsiteeritakse Tolstoid, Dostojevskit ja Tšehhovit. Lõpp on õnnelik. Ühesõnaga, suurepärane (ja sealjuures intelligentne) meelelahutus. Mulle muinasjutud meeldivad.

Raamatu autoril Amor Towlesil on Stanfordi ülikoolis omandatud magistrikraad inglise keeles ja tema lõputööks kirjutatud lühijutud trükiti ajakirja „Paris Review 112” 1989. aasta talvenumbris. Paarkümmend aastat töötas ta seejärel hoopis investeerimisalal, kuni kirjutas 30. aastate lõpu Manhattani elu käsitleva raamatu „Rules of Civility”, mis 2011. aastal ilmudes kohe väga menukaks sai ja tõlgiti enam kui 15 keelde, tegemisel on film. „Härrasmees Moskvas” ilmus 2016 ja on samuti juba rohkem kui 20 keelde tõlgitud, plaanis on teha 6-8 tunnine teleseriaal.

Kaja Kleimann