Posts Tagged ‘näidendid’

Ukraina kirjandus eesti keeles Tartu Linnaraamatukogus

Ukraina kirjandus

.

Siinkohal kirjandus, mis on kirjutatud ukraina keeles või on autor teadolevalt ukrainlane.

Baš, Jakov
Professor Buiko : [jutustus] / Jakov Baš ; [tõlkinud B. Linde ; kaas: A. Kütt] .- Tallinn : Ilukirjandus ja Kunst, 1949 .- 148 lk.

Bezorudko, Viktor
Suhhi Mlõntsi musketärid : [jutustus] / Viktor Bezorudko ; [ukraina keelest tõlkinud Harald Rajamets] .- Tallinn : Perioodika, 1964 .- 86 lk.

Dovženko, Aleksandr, 1894-1956
Poeem merest / Aleksandr Petrovitš Dovženko ; [vene keelest tõlkinud Hilja Välipõllu) .- Tallinn : Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus, 1959 .- 76 lk.

Dratš, Ivan
Südame kaugusel : [luuletused] / Ivan Dratš ; [koostanud ja ukraina keelest tõlkinud Harald Rajamets ; kujundanud R. Koik] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1977 .- 68 lk.

Drozd, Volodõmõr
Päike : [valimik proosapalu] / Volodõmõr Drozd ; [ukraina keelest tõlkinud Paul Mõtsküla, Andres Jaaksoo ; illustreerinud Anatoli Strahhov] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1980 .- 90 lk.

Franko, Ivan, 1856-1916
Jutustused / Ivan Franko ; [ukraina keelest tõlkinud B. Linde ; illustreerinud Ernst Kollom] .- Tallinn : Ilukirjandus ja Kunst, 1948 .- 168 lk.

Franko, Ivan, 1856-1916
Zahhar Berkut : [novell ühiskonna elust Karpaatide-tagusel Venemaal XIII sajandil] / Ivan Franko ; [tõlkinud J. Piik ; eessõna: A. Deutsch ; illustreerinud V. Tolli] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1956 .- 190 lk.

Franko, Ivan, 1856-1916
Varastatud õnn : [jutustused, näidendid, poeem] / Ivan Franko ; [ukraina keelest tõlkinud ja järelsõna: Harald Rajamets ; kujundanud K. Leis] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1985 .- 320 lk.

Gontšar, Oless, pseud., 1918-1995
Inimene ja relvad : romaan / Oless Gontšar ; [tõlkinud O. Samma ; kaaneümbris ja kaas: A. Viidalepp] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1962 .- 292 lk.

Gontšar, Oless, pseud., 1918-1995
Kuljus : romaan novellides / Oless Gontšar ; [ukraina keelest tõlkinud M. Nurmik ; illustreerinud J. Kotkov, E. Ootsing] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1966 .- 312 lk.

Gontšar, Oless, pseud., 1918-1995
Lipukandjad : [romaan] / Aleksandr Gontšar ; [tõlkinud Jüri Piik, Villem Daniel ; kunstiliselt kujundanud Paul Luhtein] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 .- 466 lk.

Gontšar, Oless, pseud., 1918-1995
Sinu koidik : romaan / Oless Gontšar ; ukraina keelest tõlkinud L. Raudtits ; [kujundanud L. Kruusmaa] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 367 lk.

Gontšar, Oless, pseud., 1918-1995
Tsüklon : [romaan] / Oless Gontšar ; ukraina keelest tõlkinud L. Raudtits .- Tallinn : Eesti Raamat, 1976 .-  262 lk.

Gutsalo, Jevgen
Belle Parisienne : [jutustused] / Jevgen Gutsalo ; ukraina keelest tõlkinud Enn Mälgand ja Harald Rajamets .- Tallinn : Perioodika, 1969 .- 90 lk.

Jakõmtšuk, Ljubov, 1985-
Donbassi aprikoosid ja teisi luuletusi / Ljubov Jakõmtšuk ; ukraina keelest [tõlkinud, järelsõna ja kujundus:] Mathura ; [kaanefoto: Jevgeni Vassõljev, tagakaanefoto: Valentõn Kuzan] .- Lelle : Allikaäärne, 2019 .- 77 lk.

Janovski, Juri, 1902-1954
Ratsanikud ; Laevameister : romaanid / Juri Janovski ; ukraina keelest tõlkinud [ja järelsõna:] Ludmilla Raudtits ; [värsid tõlkinud Harald Rajamets ; kaas ja tiitel: H. Kersna] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1980 .- 254 lk.

Korniitšuk, Oleksandr, 1905-1972
Tulge meile külla! (Tulge Zvonkovojesse) : komöödia 3-es vaatuses / Aleksandr J. Korneitšuk ; [tõlkinud A. Saukas] ; Rahvaloomingu Keskmaja .- Tallinn : Ilukirjandus ja Kunst, 1949 .- 68 lk.

Kostenko, Lina, 1930-
Kordumatus : [luuletused] / Lina Kostenko ; ukraina keelest tõlkinud Harald Rajamets ; kujundanud R. Koik .- Tallinn : Eesti Raamat, 1990 .- 94 lk.

Kotsjubõnskõi, Mõhhailo, 1864-1913
Fata morgana : [jutustused] / Mihhail Mihhailovitš Kotsjubinski ; [tõlkinud ja järelsõna: A. Randalu ; kujundanud H. Keigo] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1958 .- 516 lk.

Kurkov, Andrei, 1961-
Võõra surm : romaan / Andrei Kurkov ; vene keelest tõlkinud Üve Maloverjan ; [toimetanud Inna Lusti ; kujundanud Piret Niinepuu-Kiik] .- Tallinn : Tänapäev, 2007 .- 208 lk.

 Kõnelus gloobusega : ukraina kaasaegset luulet / valinud, tõlkinud ja eessõna: Harald Rajamets ; [kaas: H. Viires] .- Tallinn : Perioodika, 1966 .- 82 lk.

Mõrnõi, Panass, pseud., 1849-1920
Libu : romaan / Panass Mõrnõi ; tõlkinud L. Ojamaa, J. Ojamaa ; järelsõna: S. Issakov ; kaas: H. Kersna .- Tallinn : Eesti Raamat, 1975 .- 574 lk.

Oliinõk, Borõss, 1935-2017
Maa : [luuletused] / Borõss Oliinõk ; [koostanud ja] ukraina keelest tõlkinud H. Rajamets ; [kaas: R. Koik] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1978 .- 72 lk.

Pavlõtško, Dmõtro
Vaade kaevu : luuletused / Dmõtro Pavlõtško ; koostanud ja uraina keelest tõlkinud Harald Rajamets ; [kujundanud R. Koik] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1985 .- 80 lk.

Pervomaiski, Leonid, pseud., 1908-1973
Armastuslaulu asemel : [novellid] / Leonid Solomonovitš Pervomaiski ; [ukraina keelest tõlkinud Harald Rajamets] .- Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1962 .- 84 lk.

Pervomaiski, Leonid, pseud., 1908-1973
Metsmesi : kaasaegne ballaad : [romaan] / Leonid Pervomaiski ; [vene keelest tõlkinud Erika Sõgel ; illustreerinud Eevi Sepp] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1966 .- 551 lk.

Poeetiline punane raamat : Ukraina = Poetics of endangered species : Ukraine / [idee: Anatoli Ljutjuk ; tõlge eesti keelde: Timo Maran, tõlge inglise keelde: Natalija Kukonina ja Eric A. Johnson ; eessõna: Katerõna Juštšenko ; illustratsioonid, kujundus: Nestor Ljutjuk] .-  Tallinn : Kiev : [Ajakirjade Kirjastus] : Ukraina Kultuurikeskus, 2010 .- 105 lk.

Poljovõi, Mõhhailo
Kaheksas suvi / Mõhhailo Poljovõi ; [ukraina keelest tõlkinud Ludmilla Raudtits ; illustreerinud Allex Kütt] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1974 .- 256 lk.

Rõlski, Maksõm, 1895-1964
Roosid ja viinapuud : [luuletused] / Maksõm Rõlski ; [koostanud Nigol Andresen ; ukraina keelest tõlkinud ja järelsõna: Harald Rajamets ; portree-puugravüür: K. S. Kozlovski ; kaaneümbris, kaas: ja tiitel: R. Pangsepp] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1966 .- 175 lk.

Sobko, Vadim, 1912-1981
Rahu pant : romaan / Vadim Nikolajevitš Sobko ; [ukraina keelest tõlkinud R. Mägi] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 .- 316 lk.

Stelmahh, Mõhhailo, 1912-1983
Haned-luiged… ; Helde õhtu : [jutustused] / Mõhhailo Stelmahh ; [vene keelest tõlkinud Indrek Kaber ; illustreerinud Benjamin Vasserman] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1983 .- 408 lk.

Autor Stelmahh, Mõhhailo, 1912-1983
Inimveri pole vesi : romaan / M. Stelmahh ; [vene keelest tõlkinud Julius Elango ; värsid tõlkinud R. Paavel ; järelsõna: V. Rossels ; kaaneümbris ja kaas: Aleksander Koemets] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1962 .- 284 lk.

Stelmahh, Mõhhailo, 1912-1983
Leib ja sool : [romaan] / Mõhhailo Stelmahh ; [vene keelest tõlkinud P. Viiding ja J. Tamm ; kaaneümbris ja kaas: A. Koemets] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1962 .- 728 lk.

Stelmahh, Mõhhailo, 1912-1983
Suur perekond : romaan-kroonika. 1. kd. / Mõhhailo Stelmahh ; [vene keelest tõlkinud V. Paas, R. Paavel, J. Kurfeldt ; kaaneümbris ja kaas: A. Koemets] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1962 .- 640 lk.

Stelmahh, Mõhhailo, 1912-1983
Suur perekond : romaan-kroonika. 2. kd. / Mõhhailo Stelmahh ; [vene keelest tõlkinud V. Paas ; kaaneümbris ja kaas: A. Koemets] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1962 .- 540 lk.

Štšerbak, Juri
Väike jalgpallimeeskond : [jutustused] / Juri Štšerbak ; ukraina keelest tõlkinud [ja järelsõna:] H. Rajamets .- Tallinn : Perioodika, 1984 .- 88 lk.

Ševtšenko, Tarass, 1814-1861
Jutustused / Tarass Grigorjevitš Ševtšenko ; tõlkinud Mihkel Jürna .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1955 .- 216 lk.

Ševtšenko, Tarass, 1814-1861
Kobsaar : valitud luulet / Tarass Ševtšenko ; [ukraina keelest tõlkinud H. Rajamets, A. Kaalep, J. Šumakov ; kaas: S. Liiberg] .-Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1961 .- 367 lk.

Zagrebelnõi, Pavlo, 1924-2009
Hoovõtt : romaan / Pavlo Zagrebelnõi ; ukraina keelest tõlkinud Ludmilla Raudtits .- Tallinn : Eesti Raamat, 1986 .- 664 lk.

Zbanatskõi, Juri, pseud., 1914-1994
Mahe helin : [romaan] / Juri Oliferovitš Zbanatski ; [ukraina keelest tõlkinud L. Raudtits ; illustreerinud Endel Maisaar] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1969 .- 432 lk.

Žadan, Sergi, 1974-
Depeche Mode / Sergi Žadan ; ukraina keelest tõlkinud [ja saatesõna:] Riina Roasto ; [toimetanud Katrin Kern ; kujundanud Maris Kaskmann] .- Tallinn : Kultuurileht, 2020 .- 166 lk.

Žadan, Serhi, 1974-
Depeche Mode / Serhi Žadan ; ukraina keelest tõlkinud ja saatesõna: Riina Roasto ; toimetanud Katrin Kern ; kujundanud Maris Kaskmann .- Tallinn : Loomingu Raamatukogu, 2022 .- 175 lk.

Tjutjunnõk, Grõgir, 1920-1961
Keeris : [romaan] / Grõgir Tjutjunnõk ; [ukraina keelest] tõlkinud L. Ojamaa ; [illustreerinud V. Statsinski] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1969 .- 624 lk.

Tjutjunnõk, Grõgir, 1920-1961
Raudrohi : [jutustused] / Grõgir Tjutjunnõk ; ukraina keelest tõlkinud Harald Rajamets, Andres Jaaksoo .- Tallinn : Perioodika, 1974 .-  92 lk.

Trublaini, Nikolai, 1907-1941
Kuunar “Kolumbus” : [jutustus] / Nikolai Petrovitš Trublaini ; [vene keelest tõlkinud A. Gross ; eessõna autor: J. Grimailo ; illustreerinud H. Rooneem] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1956 .- 383 lk.

Ukrajinka, Lesja, pseud., 1871-1913
Aoeelsed tuled / Lesja Ukrainka ; [koostanud ja järelsõna: Oleksandr Zavgorodni ; ukraina keelest tõlkinud H. Rajamets, H. Jürisson, M. Veetamm ] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1971 .- 291 lk.

Ukrajinka, Lesja, pseud., 1871-1913
Kuus luuletust / Lesja Ukrainka ; [ukraina keelest tõlkinud Harald Rajamets ; illustreerinud Mati Ruljand] ; Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut .- Tallinn : Eesti Raamat, 1971  .- 20 lk.

Uusaastaööl : Ukraina satiirivalimik / koostanud I. Sotšivets ; huumori- ja satiiriajakirjast “Perets” tõlkinud Viggo Järv, J. Kaidla, R. Rimmel, A. Tulik ; illustreerinud I. Aleksandrovitš ; kaas: I. Torn .- Tallinn : EKP Keskkomitee Kirjastus, 1966 .- 112 lk.

Vassiltšenko, Stepan, 1879-1932
Mustlanna : [jutustused] / Stepan Vassiltšenko ; ukraina keelest tõlkinud M. Nurmik .-  Tallinn : Ajakirjade-Ajalehtede Kirjastus, 1959 .- 64 lk.

Vingranovski, Mõkola
Armastuse akna all : [luuletused] / Mõkola Vingranovski ; ukraina keelest tõlkinud H. Rajamets ; kaas: R. Koik .- Tallinn : Eesti Raamat, 1975 .- 55 lk.

Vovtšok, Marko, pseud., 1833-1907
Elav hing : romaan / Marko Vovtšok ; [vene keelest] tõlkinud E. Puskar ; [kujundanud M. Tralla] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1977 .-  350 lk.

Võšnja, Ostap, pseud., 1889-1956
Jahimees muheleb : jutustused / Ostap Višnja ; ukraina keelest tõlkinud Madis Nurmik .- Tallinn : Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus, 1959 .- 71 lk.

.

Kogumikud, kus on ka ukraina kirjandust

.

Pegasos ja peegel : valimik tõlkeluulet / [koostanud] Harald Rajamets ; [kujundanud Mari Kaljuste] .- Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2004 .- 518 lk.

Varietee : luuletõlkeid kaheksast keelest / [koostaja, tõlkija] Maarja Kangro ; [kujundanud Jaanus Samma] .- Tallinn : Nähtamatu Ahv, 2019 .- 216 lk.

.

Ukraina kirjandus vol 2

.

Autorid, kes on kas Ukrainas sündinud või Ukraina juurtega/mõjudega või määratlevad end ukrainlasena, aga kirjutavad mõnes muus (vene, inglise, saksa jne) keeles.

Babel, Issaak, 1894-1941
Maria : näidend 8 pildis / Isaak Babel ; vene keelest tõlkinud O. Jõgi] .- Tallinn : Perioodika, 1972 .- 47 lk.

Babel, Issaak, 1894-1941
Odessa lood : [novellid] / Isaak Babel ; vene keelest tõlkinud Olev Jõgi .- Tallinn : Perioodika, 1966 .-  93 lk.

Babel, Issaak, 1894-1941
Odessa lood ja teisi novelle / Isaak Babel ; vene keelest tõlkinud Olev Jõgi ; [toimetanud Anu Hülg] .- Tallinn : Varrak, 2012 .- 333 lk.

Babel, Issaak, 1894-1941
Ratsaarmee : [novellid] ; Odessa lood : [jutustused] ; Novellid ; Maria : [näidend] / Isaak Babel ; vene keelest tõlkinud O. Jõgi ; [kaas: V. Toots] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1977 .- 296 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Ametimehe hommik ; Kohtuasi / Nikolai Vassiljevitš Gogol ; [vene keelest tõlkinud H. Luik] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1959 .- 23 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Jutustused / Nikolai Gogol ; [vene keelest tõlkinud J. Tamm, P. Viiding ; kujundanud J. Palm] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1970 .- 196 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Jutustusi. Revident / Nikolai Gogol ; [koostanud A. Malts ; vene keelest tõlkinud J. Tamm… jt. ; kaas: A. Säde] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 239 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Jutustusi: Vana maailma mõisnikud ; Lugu sellest, kuidas Ivan Ivanovitš läks tülli Ivan Nikiforovitšiga ; Sinel / Nikolai Gogol ; [järelsõna: N. Stepanov ; tõlkinud J. Tamm ; kunstliselt kujundanud R. Aarela] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 .- 112 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Jõulu öö : [jutustus] / Gogoli järele Wene keelest ümber pannud F. Wilhelm .- Tartu : H. Laakmann, 1880 .- 72 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Jõulu ööl / Nikolai Gogoli jutustus ; Wenekeelest -g .- Tartu : K. A. Raag, 1911 .- 50 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Kasaka-hetman Taras Bulba : [jutustus] / Nikolai Gogoli järele Wene keelest jutustanud Jakob Kõrw .- Tartu : H. Laakmann, 1912 .- 158 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Peterburi jutud / Nikolai Gogol ; vene keelest tõlkinud Paul Viiding, Toomas Kall ja Lilian Vellerand ; [toimetanud Krista Mõisnik ; sarja kujundanud Jüri Jegorov, disainer Villu Koskaru] .- Tallinn : Tänapäev, 2020 .- 208 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Revident : komöödia viies vaatuses / N. V. Gogol ; [tõlkinud A. Üksip] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 .- 107 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Revident : komöödia viies vaatuses / Nikolai Gogol ; vene keelest tõlkinud Toomas Kall ; [toimetaja Anu Saluäär ; järelsõna: Peeter Torop ; aastakäigu kujundus: Jüri Kaarma ; kaanepilt: E. Dmitrijev-Mamonov] .- Tallinn : Kultuurileht, 2009 .- 108 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Revident : komöödia viies vaatuses / Nikolai Gogol ; [vene keelest tõlkinud A. Üksip ; kaas: P. Luhtein] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1967 .- 102 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Sinel / Kivi Larmola, Nikolai Gogol ; [tõlkinud Mari Laaniste … jt.] .- Tallinn : Eesti Koomiksiselts, 2015 .- 64 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Surnud hinged : poeem / Nikolai Gogol ; [vene keelest tõlkinud H. Sepamaa ; kujundanud V. Vare] .-  Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1958 .- 268 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Surnud hinged : poeem / Nikolai Gogol ; tõlkinud Henrik Sepamaa ; [järelsõna: Valmar Adams ; kaas ja ümbris: Heino Kersna] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1977 .- 268 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Surnud hinged / Nikolai Gogol ; vene keelest tõlkinud Henrik Sepamaa .-  Madrid : Mediasat Group ; Tallinn : Eesti Päevaleht, 2007 .- 192 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Surnud hinged : poeem / Nikolai Gogol ; tõlkinud Henrik Sepamaa ; [sarja üldkujundaja: Zigmunds Lapsa] .- Tallinn : Postimees Kirjastus, 2022 .-  352 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Taras Bulba : jutustus / Nikolai Gogol ; vene keelest tõlkinud Arthur Adson .-  Tartus : Loodus, 1929 .- 128 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Taras Bulba : [romaan] / Nikolai Vassiljevitš Gogol ; [tõlkinud H. Sepamaa] .- Tallinn : Ilukirjandus ja Kunst, 1947 .- 256 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Tarass Bulba : [jutustus] / Nikolai Gogol ; [tõlkinud J. Tamm ; illustreerinud J. Kibrik] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1955 .- 183 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Tšitšikovi seiklused, ehk, Surnud hinged. I : [romaan] / Nikolai Gogol ; tõlkinud [ja järelsõna:] Albert Kivikas .- Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, 1937 .- 326 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Valitud jutustusi / Nikolai Gogol ; [tõlkinud P. Viiding ; kaas: E. Kollom] .- Tallinn : Ilukirjandus ja Kunst, 1948 .- 452 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Vii : [õudusjutt] / Nikolai Gogol ; [vene keelest tõlkinud ja järelsõna: Toomas Kall ; kunstiliselt kujundanud S. Liiva] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1987 .- 79 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Õhtud külas Dikanka lähedal : jutustused / Nikolai Gogol ; [eessõna: N. L. Stepanov ; tõlkinud F. Kõlli ja P. Viiding ; illustreerinud I. Linnat] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 .- 296 lk.

Gogol, Nikolai, 1809-1852
Õhtud külas Dikanka lähedal / Nikolai Gogol ; [vene keelest] tõlkinud Toomas Kall ; [värsid tõlkinud Harald Rajamets ; kunstiliselt kujundanud Ene Loopere] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1992 .- 167 lk.

Kaminsky, Ilya, 1977-
Kurtide vabariik / Ilya Kaminsky ; inglise keelest tõlkinud [ja saatesõna:] Carolina Pihelgas ; [toimetanud Lauri Eesmaa ; kujundanud Maris Kaskmann, illustratsioonid: Jennifer Whitten, autori foto: Cybele Knowles] .- Tallinn : Kultuurileht, 2020 .- 86 lk.

Lewycka, Marina, 1946-
Ukrainakeelne traktorite lühiajalugu : [romaan] / Marina Lewycka ; inglise keelest tõlkinud Kai Vare ; [toimetanud Meelike Saarna ; kujundanud Andres Tali] .- Tallinn : Tänapäev, 2006 .- 322 lk.

Némirovsky, Irène, 1903-1942
Prantsuse süit : romaan / Irène Némirovsky ; [prantsuse keelest tõlkinud Mirt Väli ; toimetanud Kaia Sisask ; eessõna: Myriam Anissimov ; sarja kujundanud Tarmo Rajamets, kaane kujundanud Marko Russiver] .- Tallinn : Hea Lugu, 2012 .- 432 lk.

Petrowskaja, Katja, 1970-
Võib-olla Esther : lood / Katja Petrowskaja ; [saksa keelest tõlkinud Kristel Kaljund ; toimetanud Anu Stolovitš ; kaane kujundanud Janno Preesalu] .- Tallinn : Hea Lugu, 2014 .- 264 lk.

Mainiks veel ära, et Ukraina sünni- või päritolumaana on veel näiteks Achmed Abdullahil, Samuel Josef Agnonil, Anna Ahmatoval, Šolem Alejchemil, Svetlana Aleksijevitšil, Mihhail Bulgakovil, Joseph Conradil, Sever Gansovskil, Friedrich Gorensteinil, Mark Haritonovil, Zbigniew Herbertil, Stanisław Lemil, Anton Makarenkol, Grigori Osteril, Joseph Rothil, Bruno Schultzil, Arseni Tarkovskil, Jacobo Timermanil.

.

Ukraina kohta kirjutatud ilukirjandusliku kallakuga raamatud

.

Ahi, Eda, 1990-
Sõda ja rahutus / Eda Ahi ; [kujundanud Ander Avila] .- Luige : Verb, 2018 .- 46 lk.

Aleksijevitš, Svjatlana, 1948-
Tšernobõli palve : tuleviku kroonika / Svetlana Aleksijevitš ; vene keelest tõlkinud [ja järelsõna:] Andres Ehin ; [toimetaja Mati Soomre ; kujundus: Jaan Tammsaar] .- Tallinn : Maalehe Raamat, 2006 .- 335 lk.

Loiko, Sergei, 1953-
Lennujaam : kõige tähtsam raamat sõjast, mida ei oleks tohtinud olla, ja kangelastest, kes tahtsid elada, kuid said surma : romaan / Sergei Loiko ; vene keelest tõlkinud Jüri Ojamaa ; [toimetanud Tiia Penjam ; kujundanud Viktoria Kiritšenko, kaane kujundanud Miša Anikst] .- Tallinn : Tänapäev, 2016 .- 359 lk.

Merilo, Jaanika, 1979-
Minu Ukraina : lubaduste maa / Jaanika Merilo ; [toimetaja Loone Ots ; kujundaja Heiko Unt, kaardi kujundaja Kudrun Vungi] .- Tartu : Petrone Print, 2021 .- 256 lk.

Ots, Loone, 1965-
Minu Odessa : minagi olin Arkaadia teel! / Loone Ots ; [toimetaja Epp Petrone ; kaardi kujundaja Kudrun Vungi, kujundaja Heiko Unt] .- Tartu : Petrone Print, 2020 .- 312 lk.

Rekand, Tiina, 1960-
Krimmi päevik : õpetajapreili juhtumused stepikülas / Tiina Rekand ; [toimetanud Kristiina Ainelo ; kujundanud Anna Lauk] .- Tallinn : Tänapäev, 2010 .- 240 lk.

Shirreff, Richard, 1955-
Sõda Venemaaga : kriitiline eelhoiatus kõrgemalt sõjaväeliselt juhtkonnalt : [romaan] / Richard Shirreff ; inglise keelest tõlkinud Jana Linnart ; [toimetanud Krista Weidebaum ; kujundanud Villu Koskaru] .- Tallinn : Tänapäev, 2016 .- 432 lk.

Tiks, Mihkel, 1953-
Krimmi vang. Esimene osa, Ukraina aeg / Mihkel Tiks ; [toimetanud Kai-Riin Meri ; kujundanud Tõnis Kipper] .- Tallinn : Tänapäev, 2019 .- 468 lk.

Tiks, Mihkel, 1953-
Krimmi vang. Teine osa, Vene aeg / Mihkel Tiks ; [toimetanud Kai-Riin Meri ; kujundanud Tõnis Kipper] .- Tallinn : Tänapäev, 2020 .- 341 lk. ; 23 cm

.

Tiina Sulg, Raul Veede

Bjørnstjerne Bjørnson “Leonarda”

Vahel on tore midagi vanemast ajast lugeda. See näidend oli mu jaoks mitmes mõttes täitsa huvitav lugemine.

Üldjoontes on tegemist armudraamaga, aga siin-seal vilksatab komöödia elemente ning päris teravat ühiskonnakriitilisust. Lisaks ootamatult kulgevale armuloole on ka teisi huvitavaid suhteliine, näiteks vanavanaema ja lapselapselaps.

Üllataval kombel tõusid ses näidendis esile just naiskarakterid, nii nimitegelane kui tema kasutütar kui eelmainitud vanavanaema, neis oli palju rohkem elu ja mitmekülgsust, kui suhteliselt kahvatutena mõjuvates meestegelastes.

Ma arvan, et selle näidendi selgroo, süžee ja karakterid annaks päris hästi ka tänapäeva tõsta, küll mitte vast teatrilavale, pigem kinolinale, sest dialoogid on tänaseks küll liiga pateetilised ja käsilaiutavad, vaid mõned põhilaused saaks sõnasõnalt üle võtta, aga sisu ja probleemid kõlaksid tänases päevas ka küllalt aktuaalsetena ning lõppu jääb lahtisi otsi ja edasimõtlemist.

Norra kirjanik Bjørnstjerne Bjørnson (1832 – 1910) kirjutas näidendi “Leonarda” 1879. aastal. Hakkasin võrdluseks vaatama, et millal Ibsen oma “Nora” kirjutas, tuli välja, et samal aastal. Nobeli kirjanduspreemia sai Bjørnson 1903. aastal. Tartus Hermanni trükikojas 1910. aastal välja antud raamatu tõlkis eesti keelde Liina Grossschmidt.

Näidend on wõrgus loetav, Rahvusraamatukogu koleda sinise märgisega igal leheküljel, aga on olemas.

Tiina Sulg

 

Jean Cocteau “Inimese hääl”

“Hallo, hallo, hallo…

Prantsuse kunstnik, kirjanik, lavastaja ja filmirežissöör Jean Cocteau (1889-1963) kirjutas oma mononäidendi “Inimese hääl” (e. k. kogumikus “Kolm näidendit“) pea sajand tagasi, aastal 1930. Muljetavaldavalt on tekst ajaproovile vastu pidanud, seda on lavastatud teatris, sh hiljaaegu Tallinna Linnateatris eesotsas Evelin Võigemastiga (2020), ning sellest on vändatud mitu maailmakuulsat filmi. Viimasena tuli oma lühiversiooniga 2020. aastal välja hispaania režissöör Pedro Almodóvar, mis meil õnnestus oma lugemisklubiga “Trükimust ja pool pokaali” ka ära vaadata.

Lugu ise on pealtnäha lihtne – mahajäetud naine vestlemas viimast korda telefonitsi oma ekskallimaga. Oh ei, mingit melodraamat ega ninaluristamist siin ei taodelda, naine üritab vapralt oma pealerulluva tundelaviini ja hirmutava üksildusega hakkama saada ning selle keskel ellu jääda. Vähemalt proovib, kuigi ürituseks võib see olenevalt tõlgendusest jäädagi. Ja siin lähebki asi huvitavaks. Tekst on kirjutatud nii plastiliselt, et iga ajastu, iga ühiskond võib siit välja voolida oma Naise. On see siis emantsipeerunud emailves või taltsas puurikanake. Võib kirjutada loole ka oma sisu ning lõpu. Erilist taustavärvi lisab näidendile hetkel inimesi üleilmselt kapslitesse ajav viirus, muutes “Inimese hääle” kui üksilduse sümbolteksti taas kord päevakohaseks. Üksildus, nagu ka viirus ei tunne vanuse-, soo- ega nahavärvi piire, aga erinevalt viirusest puudub selle vastu vaktsiin.

Almodovar on tekstiga üsna vabameelselt ringi käinud, vastavalt oma maitsele, taotlusele ja ajastu vaimule. Esiplaanil on luksus, värv ja detail, tagaplaanil kujund ja sümbol, aga kõik see vaid lisab vürtsi peategelasele – elukogenud Naisele, keda mängib iga rakuga kohal olev inglise näitleja Tilda Swinton. Rohkem ridu filmile ei pühendagi – soovitaks vaid seda vaadata pärast näidendi lugemist, telelavastuse vaatamist või raadiokuuldemängu kuulamist. Sest ka kohaliku kultuuriruumi tõlgendused eesotsas näitejate Ines Aru ja Anu Lambiga on kättesaadavas kauguses, sealjuures täiesti tasuta.

Et kirjapandu ajastusse sügavamalt sisse kaevuda, kutsusime oma lugemisklubisse neid “kaevureid”, kelle igapäevaleib see on. Sel korral avas tausta Tartu Ülikooli prantsuse kirjanduse kaasprofessor Tanel Lepsoo. Ilma temata jäänuks meil kuulmata, milliseid paralleele võib tõmmata sajanditaguse moodsa Euroopa ja tänapäeva vahel, kui võrrelda inimeste ja tehnoloogia suhet. Cocteau sõber ja mõjutaja, kirjanik Marcel Proust tellis juba sada aastat tagasi kohvikust telefoniga jäätist koju, meie oma Boldi-Woldiga pole siin mingid pioneerid. Ja nagu tänapäeval, kaasnesid ka siis tehnoloogiaga nii omad vaimustused kui hirmud, näiteks peljati, et telefoni teel saab ühendust teispoolsuse…”

(Siinkohal blogija hääl katkeb. “Mobiiltelefon, millele te helistate, ei ole sisse lülitatud või asub väljaspool võrgu teeninduspiironda”.)

Kristel Kalda
Lugemisklubi “Trükimust ja pool pokaali” eestvedaja

Kai Aareleid „Linnade põletamine” (näidend)

Kai Aareleid on oma 2016. aastal ilmunud romaani „Linnade põletamine” põhjal kirjutanud kolm aastat hiljem samanimelise näidendi.

Selles vaadeldakse ühe eesti perekonna – Ungerite perekonna elu 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul koos põigetega 1940. aastatesse. Need näidendi tegevuse taustal viidatud ajaperioodid toovad esile muutunud ühiskondlik-poliitilised olud, millega tuli kohaneda nii üksikisikutel, perekondadel kui ka kogu Eesti ühiskonnal tervikuna.

Näidendis on põimunud mitu lugu — Peetri ja Liisi abielu algus, kulg ja selle lagunemine; nende teismelise peretütre Tiina – noore inimese kujunemine ja esimene armumine naaberkooli, vene kooli poissi Vovasse.

Lugeja saab osa näidenditegelaste ootustest ja pettumustest, sõprusest ja armastusest; valust armsa inimese lahkumise puhul (linnast, perekonna juurest); inimlikest pahelistest kirgedest (hasartmängukirg, joomatõbi), mis segavad inimesi õnnelikku elu elamast ja mis Peeter Ungeri puhul viib lõpuks traagilise tagajärjeni.

Üks peategelasi on Tiina, kelle silme läbi kirjeldatakse sündmusi ja inimesi. Tiinas on palju noore inimese ebalust ja kõhklust ning veel vastuseta küsimusi kõige ümbritseva kohta. Milles võib üldse kindel olla, kui kõik ümberringi on pidevas muutumises – muutuvad inimestevahelised suhted, muutub sõjas kannatanud kodulinn Tartu.

Teose peamine tegevuspaik on praeguse Reiniku gümnaasiumi ümbrus väikse Vanemuise teatrimaja juures. Ent näidenditegelased liiguvad mujalgi ringi, olles tunnistajaks, kuidas sõjas säilinud nn endise aja hoone saab uue funktsiooni (korporatsiooni Estica maja), kuidas sõjavaremetes hooned kas lastakse õhku (Vanemuise viimased varemed) või veel kaalutakse taastamise küsimust (Pauluse kiriku varemed) või kuidas kerkivad nõukogulikud tüüpelamud Tiigi tänaval. Linn on näidendis otsekui üks tegelasi.

Pealkiri „Linnade põletamine” viitab kaardimängule, mida Tiina õpib naabritädi Ida käest, kes oma nooruses on seda mängu koos Peetriga sõja ajal pommivarjendis istudes mänginud.

Lugejal on võimalus sellist näidendi pealkirja tõlgendada mitmeti.

Eevi Kärdla
Tartu Linnamuuseum

Ivar Põllu „Praktiline eesti ajalugu“, „BB ilmub öösel“

Minu elamust on suuresti ja paratamatult mõjutanud Ivar Põllu lavastused, mitte niivõrd tekstid, ning mõlemad lavastused on olnud mu viimase aasta võimsamad teatrielamused.

Ivar Põllu suudab imetlusväärselt siduda fragmendid tervikuks nii, et kandma hakkab loo idee ja emotsioon. Kuigi lavastused on oma tonaalsuselt nii erinevad, saab mõlema iseloomustamiseks kasutada samu märksõnu: vaimukas, detailideni läbimõeldud ja -komponeeritud, mitmekihiline ja mõtlemapanev. Põllu teostab end elegantselt nii draamas kui ka muusikalises kulinaar-komöödias.

„BB ilmub öösel“ etenduse eel valdas mind eelarvamus. Aimasin rasket, isegi masendavat materjali. Hiljem mõistsin, et olin unustanud elementaarse: Põllu jutustab oma lood väga inimlikult ning kõnetab seeläbi iga teatrikülastaja elukogemust, milline see iganes ka poleks. Lisaks lavastab Põllu Eesti parimat osalusteatrit.

Pärast „Praktilise eesti ajaloo“ etendust lisasin Facebooki vaid ühe napi kommentaari: „Ma pole kunagi varem vaadanud ühtegi etendust nii, et kogu aeg on totakas naeratus näol ja peas mõte: „Appi, ma ei taha, et see lõpeks.““

Kaja Karo

Ivar Põllu „Baskin ehk nalja põhivormid“

Ivar Põllu näidend „Baskin ehk nalja põhivormid“ räägib Eesti suurest humoristist Eino Baskinist ja sellest, kui erinev tähendus võib naljal olla. Raamat sisaldab hulga vaimukaid sketše, mis tuletavad ühtlasi meelde vana head lapsepõlveaegset „Meelejahutajat“ ning muid Baskini esinemisi. Oluline osa on minu arvates näidendis ka andekatel Baskini kaasaegsetel Voldemar Pansol ning Jüri Järvetil.

Kuna sama teksti on Ivar Põllu 2015. aastal lavastanud Tartu Uues Teatris, siis oli raamatu lugemine justkui uus kohtumine erinevaid tegelasi kehastanud näitlejate Katrin Pärna ja Janek Joostiga, kes oma osavate ümberkehastumiste ja publikuga suhtlemisega tõestasid, kui oluline oli Eino Baskini roll Eesti teatriloos. Näidendit iseloomustab hästi ka üks Mati Undi mõte aastast 1981: „Baskini suhtumine on selline, et ta „paljastab puudusi“, kuid propageerib ka inimlikkust selle sõna kõige laiemas tähenduses.“

Head nalja ei ole kunagi liiga palju.

Kai Taba

Samuel Beckett

samuelbeckettSamuel Beckett (13. aprill 1906 Dublin – 22. detsember 1989 Pariis) oli iiri näitekirjanik ja luuletaja, kes elas suurema osa oma elust Pariisis. Enamiku teostest kirjutas Samuel Beckett prantsuse keeles ja tõlkis need ise inglise keelde, kuid ka vastupidi. Teda peetakse üheks 20. sajandi kõige mõjukamaks kirjanikuks ning 1969. aastal anti talle Nobeli kirjandusauhind. Tema musta huumori ja võllanaljadega pikitud teosed käsitlevad inimeksistentsi tragikoomilises võtmes. Ta on üks absurditeatri võtmefiguure ja üks viimaseid modernistlikke kirjanikke. Eesti teatris on kõige rohkem lavastatud tema näidendeid „Godot’d oodates”, „Krappi viimane lint” ja „Lõppmäng”.

Eesti keeles ilmunud:

  • „Godot’d oodates” (1973, 2005, tlk Aino Pärsimägi)
  • „Lõppmäng” (1973, tlk Aino Pärsimägi)
  • „Õnnelikud päevad” (1969, tlk Ott Ojamaa)
  • „Krappi viimane lint” (1969, tlk Valdek Kruuspere)
  • „Sõnadeta vaatemäng” (1969, tlk Ott Ojamaa)
  • novell „Väljavisatu” (1947) kogumikus „Prantsuse novell” (1973, tlk Aino Pärsimägi)

Tekst näituselt Kirjanduslinn Dublin

George Bernard Shaw

shawGeorge Bernard Shaw (26. juuli 1856 Dublin – 2. november 1950 Ayot St. Lawrence Londoni lähistel) oli iiri päritolu inglise näitekirjanik, kriitik, lektor.

1925. aastal pälvis Shaw Nobeli kirjandusauhinna.

Tema loomingut iseloomustab kodanliku ühiskonna pühadusi pilav, paradokse pilduv, mõtteterav ideedraama. Tema tippteosed on filosoofilised näidendid „Inimene ja üliinimene”, „Tagasi Metuusala juurde” ja „Püha Johanna”. Shaw’ menukaim näidend on „Pygmalion” (1912, e.k. 1972), millel põhineb muusikal „Minu veetlev leedi” (1956), samanimeline muusikalifilm (1964) pälvis kaheksa Oscarit.

Eesti keeles ilmunud:

  • “Mõistmata abielu” (romaan, 1912, tlk Minni Kurs-Olesk)
  • “Inimene ja üliinimene” (näidend, 1924, tlk Ants Oras)
  • “George Bernard Shaw: ühe eduapostli mõisted mõtiskelud” (valimik Shaw’ mõtteavaldusi, 1927, kogunud ja korrastanud August Härms)
  • “Südamemurdumise maja” (näidend, 1928, tlk M.Reiman)
  • “Tagasi Metuusala juurde” (näidend, 1931, tlk A.H.Tammsaare)
  • “Püha Johanna” (näidend, 1936, tlk A. Bergmann)
  • “Neegritüdruku seiklused Jumala otsingul” (jutustus, 1970, tlk Jaak Rähesoo)
  • “Näidendid” (valimik, 1972; sisaldab 7 näidendit: “Caesar ja Kleopatra”, “Major Barbara”, “Doktori dilemma”, “Pygmalion”, “Südamete murdumise maja”, “Augustus annab oma panuse” ja “Õunakäru”)

Tekst näituselt Kirjanduslinn Dublin

William Shakespeare’i aasta

shakespearekogutudteosedKolleeg Yaroslava Shepelil on näituseteemade suhtes hea nina — kui ta midagi välja pakub ja näitus läbi saab, hakkab sel teemal robinal raamatuid tulema või pööratakse sellele teemale muul moel suuremat tähelepanu. Näitus “Mitme näoga William” oli pea aasta tagasi ja mõni aeg tagasi käis läbi uudis, et “Eestis algas Shakespeare’i aasta“.

Kooliajal oli üks mu lemmikaine maateadus — kirjeldav osa parasjagu tasakaalus kaartide, graafikute, jooniste ja skeemidega. Statistilise uurimise meetodid on jõudnud ka kirjandusteadusesse ja mitmesugused skeemid, infograafikud ja joonised illustreerivad kirjanike elulugusid või loomingut. Järgnevas pildipostituses on valik Shakespeare’i loomingu visuaalsetest analüüsidest, mida me näitust tehes välja otsisime.

Karikatuurid Jätka lugemist

Tõnu Õnnepalu „Vennas”

onnepaluvennasKõpu vendade lugu. Kirjad läbi poole sajandi. Koduloolisest aspektist huvitav, aga raamatuna jäi natuke hõredaks. Parim osa minu jaoks oli autori eessõna. Selles ütles ta olulisemad asjad ära, andis lühiülevaate vennakseid tabanud murrangulistest aegadest ning jutustas kirjade leidmise loo. Lugemist vääris see raamat igal juhul.

Jaan Ainelo
Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistus, vanemspetsialist