Kairi Look „Piia Präänik ja bandiidid“

Kairi Loogile omase sooja huumoriga kirjutatud nakatavat naeru põhjustav lasteraamat, mis peaks olema iga täiskasvanu kohustusliku kirjanduse varamus. Mitte seepärast, et ilma seda lugemata enam päevagi edasi ei saaks, vaid just seepärast, et täiskasvanud unustavad naerda ja naeratada. Ma tahaksin kangesti, et keegi seda mulle unejutuks ette loeks. Loomulikult ei jääks ma selle kõige peale magama, vaid luksuksin homeeriliselt naerda ja võibolla tõmbaksin isegi küpsisepuru kurku. Aga ikkagi ma tahaks. Kuulda unejuttu karudest, jänestest ja bandiitidest.

Marge Pärnits
Mänguasjamuuseum

Jaanus Vaiksoo „King nr 39“

Südantsoojendavalt armas tõsieluline lugu, milles on peotäite kaupa muinasjutulisust, unistusi ja varateismelistele omaseid hirme ning sissepoole elamist. Tõenäoliselt ongi täiskasvanu jaoks seda lugedes kõige olulisem see äratundmine – minu väike mina mõtles ka nii, tundis nii, kartis nii, rõõmustas nii.

Marge Pärnits
Mänguasjamuuseum

Indrek Koff „Kirju koer“

Humoorika ja aabitsalikult õpetliku tooniga kogumiku pea igas loos on tegelaseks mõni loom. Mitmes jutus on kõrvaltegelaseks salapärane pikajuukseline tüdruk. Tekib lootus, et viimases palas seotakse lood kokku pikajuukselise tüdruku kaudu, kuid seda ei juhtu.

Egle Tamm
Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond,
kultuuriväärtuste teenistus

Kätlin Vainola „Kus on armastus?”

Selle ajatu küsimuse peale on mõelnud meist varem või hiljem arvatavasti igaüks. Lootusetult keeruline on proovida mõistatada, et mis on armastus, etem ja närvesäästvam on mõtiskleda selle üle, et kus ikkagi armastus paikneb. Selle üle juurdleb ka väike Saara, kes ühe rutiinse argipäeva kestel esitab endale ja oma emale küsimusi, mille vastused on selged vähestele. Saara ei otsi ega igatse füüsilist armastuse objekti, vaid arutleb selle üle, millistes vormides armastus end avaldab. Teadvustades endale armastuse varjatud paiknemist igapäevaelu pisiasjades võib Saara end õnnelikuks tüdrukuks pidada. Kohustuslik lugemine ka vanematele, kes on kaotanud enda nooruspõlve idealismi.

Lennart Puksa
Tartu kultuuriosakond, peaspetsialist

Indrek Koff „Kirju koer“

Kuueteistkümnest lühijutust koosnev kogu pakub võimalust teha tutvust melanhoolse rebase, ahne jänese, ülemeeliku hundi, muretseva mõmmi ja paljude teiste iseäralike loomadega. Absurdimaigulised ja mõnusalt veidra huumoriga vürtsitatud lood garanteerivad värvikaid fantaasialende igale lugejale. Eriti hästi sobivad need lood praegusel kevadeootuse ajal unejuttudeks, mis seavad noore või vanema kirjandussõbra valmis ainulaadseks rännakuks unenäomaailma.

Lennart Puksa
Tartu linna kultuuriosakond, peaspetsialist

Anti Saar „Kuidas meil asjad käivad“

Anti Saar „Kuidas meil asjad käivad“

Anti Saare ehedas lasteraamatus räägib minajutustajast Vassel sellest, kuidas tema peres elatakse, asju aetakse ja mis selle käigus kõik juhtuda võib. Lugesin raamatut koos kahe Vasseli-ealise lasteaiapoisiga ning iga peatüki lõpus algas hirmus lunimine, et uut lugu kuulata. Täiskasvanud loevad lastele rõõmuga, kui kirjaread neidki köidavad, ja see siin on just selline raamat. Näpuga ei näita, moraali ei loe, aga naerda ja mõelda saavad nii suured kui väikesed. Peale sõnamängulise Vaska oli meie lemmik „poole kolmene“ Joonas, kelle hirme ja arme vanem vend kohatise arusaamatuse, aga ikka üleüldise heldimusega kirjeldas. Ja muidugi meeldisid Alvar Jaaksoni krutskeid täis joonistused, mis lisavad loetule uusi varjundeid ja vahel keeravad vindi üle ka.

Vasseli sagedased pöördumised lugeja poole loovad vähemalt poisslastes tunde, et mis oleks, kui lähekski talle, nagu kutsutud, mööda Pargi tänavat külla, või kirjutaks talle, nagu palutud, kuidas hoopis meil asjad käivad.

Kui aga oled selle raamatu nullinda peatüki unustanud, võid sedasama raamatut kohe otsast peale uuesti alustada.

Monika Piirimäe
Hugo Treffneri Gümnaasium

Anti Saar „Kuidas meil asjad käivad“

Anti Saare lasteraamat nimetati aasta rosinaks. Samamoodi võib öelda, et raamat on kirsiks lastekirjanduse tordi peal. Raamatus on juttu ühe pere elust väikese poisi Vasseli silmade läbi. Pean tunnistama, et nii mõnigi kord ei mõju mõne kirjaniku püüd minategelasena lapse või noore inimese hingeelu edasi anda kõige usutavamalt. Minajutustajat on aga selles raamatus antud edasi nii ehedalt ja orgaaniliselt, et tekib tõepoolest kujutluspilt väikesest poisist, kes on oma pere loo kirja pannud. Nii saame teada, et Vasseli väikevend tuli emme kõhust, aga ülejäänud asjad mitte, isa lõua seest kasvab habe ja seda näib seal olevat lõputult jne. Oma muheda huumoriga võiks see raamat olla kohustuslik lugemine nii lastele kui ka lapsemeelsetele täiskasvanutele.

Maarja Valk
Tartu Karlova Gümnaasium

Piret Raud „Teistmoodi printsessilood“

Piret Raud „Teistmoodi printsessilood“

Mõnd üksikut tüdrukut, keda ei huvita printsessid, ma tean. Aga „Teistmoodi printsessilood“ ei jäta neidki külmaks. Haukuv printsess ja printsess Muumia või Tagurpidiprintsess pakuvad huvi isegi poisslastele. Testitud. Toredad humoorikad lood, mis — nagu heale lastekirjandusele kohane — õpetavad, kasvatavad ja võimaldavad lapsega „maailma asju“ arutada.

Annika Rebane
Tartu Kivilinna Gümnaasiumi õpetaja

 

Piret Raud „Teistmoodi printsessilood“

Kavalad ja lõbusad lood, ühtmoodi naljakad nii raamatu ettelugejale kui ka väikesele kuulajale. Ja kui see väike sell juba lugeda mõistab, siis küllap juhtub temaga sama nagu selles raamatus hüppamist harrastanud lossiga – et unustab hüppamise ja loeb ja loeb ja loeb…

Piibe Leiger
Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja

Paul Maar “Nädal täis laupäevi”

Tartu lastele tuleb külla Paul Maar – tõeline staar.

Paul Maari tunneb tema kodumaal arvatavasti iga laps, ka nende vanemad  on Maari raamatutega üles kasvanud, koguni 14 kooli kannab Saksamaal tema nime. Maari raamatute tegelased Sams (e. k. Laupa) ja koer Bello on saksa laste jaoks sama tähtsad kui koeratüdruk Lotte või Naksitrallid eesti laste jaoks. Eesti keeles on ilmunud kuulsa Samsi-sarja esimese  raamat “Nädal täis laupäevi” (Atlex, 2010).

Paul Maar sündis 1937. aastal Baierimaal, õppis kunstnikuks, tema  esimesed raamatud ilmusid 1960ndate teisel poolel. Paul Maar on väga mitmekülgne autor – ta kirjutab, illustreerib ja tõlgib. Kokku on Maar kirjutanud ja illustreerinud umbes 50 laste- ja noorteraamatut, mitmed neist on jõudnud kinolinale ja teatrilavale, ta on kohtunud lastega maailma kõigil kontinentidel.

Paul Maari raamatute kõige populaarsem tegelane on kahtlemata Sams, eesti keeles Laupa (Sams on tuletatud sõnast “Samstag”, mis eesti keeles tähendab laupäeva, Laupa on vastavalt tuletis laupäevast). Sams ehk Laupa on tulipunaste juuste ja kärssninaga olend, kes oma välimuselt meenutab ehk pisut Karlssoni. Ta on häbematu ja ninatark tegelane, kes armastab luuletada ja suudab täita soove. Aastatel 1973- 2011 on ilmunud seitse Samsi-raamatut, nende põhjal on tehtud kolm filmi ja arvutimäng.

Tartu kirjandusfestivali Prima Vista ja Goethe Instituudi kutsel  külastab saksa lastekirjanduse elav klassik Paul Maar sel kevadel Eestit. Ta kohtub  lastega 3. aprillil kell 13 Tartu Linnaraamatukogu saalis. Kirjaniku juttu tõlgib ja talle esitab küsimusi Kristel Kaljund. Festivali Saksa kevad raames näidatakse 16. aprillil kl 13.30 Tartus kinos Cinamon tasuta filmi “Das Sams” / “Laupa”(2001).

Täiendav info Paul Maari kohta:
Nädala autori blogi;
Täheke;
Eesti Päevaleht;
Laupa saksakeelne koduleht.
Katkend Samsi-filmist.

Linda Jahilo

Draakonid ja lohed

Laul kurvameelsest lohemaost

Kurvalt kõnnib oma radu
kurvameelne lohemadu.

Pole maja tal, ei sängi,
keegi temaga ei mängi.

Oh, see nukker lohemadu
keset ööd ja keset lund!
Kurvalt käib ta oma radu…
Näeks või keegi temast und!

Istuks unenäos ta selga
poiss, kes ohtusid ei pelga!

Rõõm siis täidaks lohemadu,
teele sööstaksid nad kaks,
ja vaid sädemete sadu
nende radu tähistaks…

… pole poisipõngerjaid,
suureks kõik
ja targaks said.

Kalju Kangur (Laulumaja, Tallinn, 1977)

Paar nädalat enne ja pärast aastavahetust oli meie raamatukogus näitus “Draakonid ja lohed”. Järgev nimekiri näitusel olnud raamatutest on pühendatud neile, kes näitust näinud, aga ei jõudnud kõike huvitavat meelde jätta, neile, kes näitusele ei jõudnud, aga teema vastu huvi tunnevad, ja neile kolleegidele, kel oleks tahtmist pisut spikerdada :)

Draakonid ja lohed

Allen, J.  Fantaasiaentsüklopeedia .- Tallinn, 2006
Bruce-Mitford, M. Kogu maailma märgid & sümbolid .- Tallinn ,1997
Drake, E.  Drakonoloogia .- Tallinn, 2006
Drake, E.  Draakonite välimääraja .- Tallinn, 2008
Drake, E.  Draakoniteadus .- Tallinn , 2007
Fontana, D. Millest kõnelevad sümbolid .- Tallinn, 2004
Gardner, l.  Sõrmuste isandate valdused .- Tallinn, 2006
Kello, K.  Draakoni märgi all .- Tallinn, 2007
Mallon, B.  Müstilised sümbolid .- Tallinn, 2008
McNab, C.  Müütilised koletised .- Tallinn, 2007
O’Connell, M.  Märgid ja sümbolid .- Tallinn, 2007
Slater, S.  Täielik heraldikaraamat .- Tallinn, 2005
Varjatud maailma looduslugu .- Tallinn, 2001
Conway, D. J.  A guide to the Celtic dragon tarot .- St. Paul (Minn.), 2002
Gould, C.  Mythical monsters .- London, 1995
Беляев, Ю.  100 чудовищ древнего мира. Мифологическая иллюстрированная энциклопедия .- Москва, 1997
Искусство татуировки .- Санкт-Петербург,1999
Копычева, Т.  Мифологическое драконоведение.- Москва, 2007
Энциклопедия символов, знаков, эмблем .- Москва, 1999

Lohetapjad

Allan, T.  Viikingid .- Tallinn, 2004
Beowulf .-  Tallinn, 2008
Beowulf .- Tallinn, 1990
Cimatoribus, A.  Tristan ja Isolde ning armujook, mis neid kokku viis .- Tallinn, 2008.
Cotterell, A.  Lääne mütoloogia entsüklopeedia .- Tallinn, 2001
Jüri Arrak. Maalid .- Tartu, 2007
Kuldseid lugusid laiast ilmast. Kolmas raamas. Vene muinasjutud ja bõliinad .- Tallinn, 2005
Kuldseid lugusid laiast ilmast. Neljas raamat, Hellase kangelased. Vana-Kreeka müüdid .- Tallinn, 2006
Mütoloogia: maailma müüdid ja legendid .- Tallinn, 2009
Petiška, E.  Vanakreeka muistendid ja pärimused .- Tallinn, 1983
Shuker, K.  Lohed .- Tallinn, 2006
Vanem Edda .- Tallinn, 2008
Varjatud maailma looduslugu .- Tallinn, 2001
Anderson, J.  The life and works of Rubens .-  Bristol , 1996
Beck, J.  H. Raphael .- New York, 1976
Occult images .- Amsterdam, 2001
Pyhät kuvat: ortodoksisen kirkkomuseon taideaarteita .-Kuopio, 1985
Афанасьев, А. Н.  Мифология Древней Руси – Москва, 2005
Валькановер, Ф.  Карпаччо .- Москва, 1996
Оливари, М.  Джованни Беллини .- Москва, 1995
Сказки и легенды старой доброй Англии .- Москва, 2003
Твое православное имя .- Москва, 2003

 Idadraakonid

Allen, J.  Seletamatute nähtuste entsüklopeedia .- Tallinn, 2006
Allen, J.  Fantaasiaentsüklopeedia .- Tallinn, 2006
Butler-Biggs. J.  10 lihtsamat feng shui õpetundi .- Tallinn, 2006
Chinnery, J.  Hiina aarded .- Tallinn , 2008
Craze, R.  Sega & sobita looma- & tähemärgid .- Tallinn, 2001
Hiina muinasjutte .- Tallinn, 1982
Hiina rahva muinasjutte .- Tallinn, 1954
King, F. K.  Ennustamine .-  Tallinn, 1999
Korea muinasjutte .- Tallinn, 1975
Maailma müüdid .- Tallinn, 2009
Shuker, K.  Lohed .- Tallinn, 2006
Storm, R.  Idamaade mütoloogia entsüklopeedia .- Tallinn, 2001
Too, L.  Kergesti kasutatav armastuse feng shui .- Tallinn, 2000
Too, L.  Kergesti kasutatav feng shui .- Tallinn, 1999
Walters, D.  Hiina astroloogia saladused .- Tallinn, 2004
Wilkinson, P.  Müüdid ja legendid .- Tallinn, 2010
Journey into China .- National Geographic Society ,1976
Калашников, В. Мифы Древнего Китая  .- Москва, 2001

Lastekirjandus

Baxter, N. Luhtumised lohedega ja muud ägedad äpardused .- Tallinn, 2003
Baxter, N.  Printsessijutud .- Tallinn, 2004
Cowell, C.  Kuidas taltsutada lohet .- Tallinn, 2009
Cowley, J.  Lohel oli nohu .- Tallin, 1993
Draakonikroonikad .- Tallinn, 2006
Ehasalu, P.  Väikeste rüütlite õhtujutt .- Tallinn, 2006
Heimann, R.  Kuningas ja lohe .- Tallinn, 2001
Hirmude lossis .- Tallinn, 2007
Hääd ööd! Emade õhtujutte .- Tallinn, 2006
Isau, R.  Lohe Gertrud .- Tallinn, 2004
Jaanus, M.-L.  Draakon ja tema Väike Poiss .- Tartu, 2005
Joris, D.  Müürilossi jutud.-  Tallinn, 2004
Kangro, M.  Puuviljadraakon .- Tallinn, 2006
Klassikalised seiklusjutud .- Tallinn, 2001
Kreutzwald, F. R.  Eesti rahva ennemuistsed jutud.- Tallinn, 2006
Kõnnussaar, T.  Martti ja Kuldtiib  .- Tallinn,  2009
Lohelaste mängud .- Tallinn, 2010
Muinasjutte tervest maailmast .- Tallinn, 2006
Muinasjuttude kuldraamat .- Tallinn, 2007
Parbus, I.  Draakon Rudolf .- Tallinn, 2008
Parimad muinaslood .- Tallinn, 2008
Patience, J.  Sortsid, võlurid ja muu nõiarahvas .-  Tallinn, 2002
Pervik, A. Draakonid võõrsil .- Tallinn, 2002
Piltidega jutte poistele .- Tallinn, 2009
Rootsi muinasjutte .- Tallinn, 1987
Rõõm, G.  Lohe Lembitu lood 1. Pahandus Ööbikuorus .- Tallinn, 2009
Rõõm, G.  Lohe Lembitu lood 2. Kitserööv .- Tallinn, 2010
Saksatamm, M.  Ruubert, lohe ja laevapoisid .- Tallinn, 2010
Scieszka, J.  Köögilauarüütlid .- Tallin, 2003
Suur muinasjuturaamat .- Tallinn, 2007
Topsell, J.  Kuidas kasvatada ja pidada draakonit .- Tallinn, 2007
Tormidraakon. Muinasjutte draakonitest .- Tartu, 2007
Tšehhi muinasjutte .- Tallinn, 1974
Tungal, L.  Väike draakon ja päkapikud .- Jüri, 2005
Valter, E.  Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist .- Tallinn, 1995
Wolf, T.  Metsamuinasjutud. Lohed. Tallinn, 1996
Джонс, Г. П.  Таинственное похищение кошек .-  Москва, 2009
Прокофьева, С. Мифы, сказки, предания немецких земель .- Москва, 2003
Сироватка, О. Славянские сказки .- Прага, 1972
Сказки о принцах и принцессах .-  Ростов-на-Дону, 2005

Ilukirjandus

Anderson, P.  Murtud mõõk .- Tartu, 1999
Asprin, R.  Jälle üks mõnus müüt. Müüt ja eksiarvamused .- Tallinn, 2003
Asprin, R.  Müüt ja eksiteed. Edu või müüt .- Tallinn, 2004
Asprin, R.  Müüt ja kadunud kaaslased. Müüt ja pisike pandipiiga .- Tallinn, 2004
Belials, V.  Ashinari kroonikad .- Tallinn, 1997
Buzzati, D.  Koer, kes oli näinud Jumalat .- Tallinn, 2006
Colbert, D.  Harry Potteri võlumaailmad .- Tallinn, 2002
Colbert, D.  Sõrmuste isanda võlumaailmad .- Tallinn, 2003
Day, D.  Tolkieni entsüklopeedia .- Tallinn, 2002
Ende, M.  Ilma lõputa lugu .- Tallinn, 1996
Farmer, N.  Trollide meri .- Tallinn, 2010
Gardner, L.  Sõrmuste isandate valdused .- Tallinn , 2006
Hobb, R.  Kuninglik salamõrtsukas I .- Tallinn, 2007
Hobb, R.  Kuninglik salamõrtsukas II .- Tallinn, 2009
Hobb, R.  Salamõrtsuka õpilane .- Tallinn, 2000
Le Guin, U.  Atuani hauad .- Tallinn, 1994
Le Guin, U.  Kaugeim kallas .- Tallinn, 1995
Le Guin, U.  Meremaa võlur .- Tallinn, 1994
Le Guin, U.  Tehanu .- Tallinn, 1996
Lewis, C. S.  Hobune ja tema poiss .- Tallinn, 2000
Lewis, C. S.  Hõbedane tool .- Tallinn, 2006
Lewis, C. S.  Imetegija öepoeg .- Tallinn, 1998
Lewis, C. S.  Koiduränduri teekond .- Tallinn, 2006
Lewis, C. S.  Lõvi, Nõid ja riidekapp .- Tallinn, 2006
Lewis, C. S.  Prints Caspian .- Tallinn, 2006
Lewis, C. S.  Viimane lahing .- Tallinn, 2006
Loon, P. v.  Õuduste käsiraamat .- Tallinn, 1994
Martin, G. R. R.  Kuningate heitlus I .- Tallinn, 2008
Martin, G. R. R.  Kuningate heitlus II .- Tallinn, 2009
Martin, G. R. R.  Mõõkade maru .- Tallinn, 2010
Martin, G. R. R.  Troonide mäng I .- Tallinn, 2006
Martin, G. R. R.  Troonide mäng II .- Tallinn, 2007
McCaffrey, A.  Lohelaul .- Tallinn, 2001
McCaffrey, A.  Lohelend .- Tallinn, 1999
Moorcock, M.  Elric Melniboest .- Tartu, 1999
Novik, N.  Tema Majesteedi lohe .- Tallinn, 2010
Paolini, C.  Brisingr .- Tallinn, 2009
Paolini, C.  Eragon .- Tallinn, 2005
Paolini, C.  Vanem .- Tallinn, 2006
Pratchett, T.  Vahid! Vahid! .- Tallinn, 2002
Pähkel, K.  Ehatähe rüütel .- Tallinn, 2008
Roberts, A. R. R. R.  Kööbik .- Tallinn, 2005
Robillard, A.  Samarkandi rüütlid .- Tallinn, 2009
Rothfuss, P.  Tuule nimi I .- Tallinn, 2008
Rothfuss, P. Tuule nimi II .- Tallinn, 2009
Rowling, J. K.  Fantastilised elukad ja kust neid leida .- Tallinn, 2001
Rowling, J. K.  Harry Potter ja Azkabani vang .- Tallinn, 2000
Rowling, J. K.  Harry Potter ja Fööniksi ordu .- Tallinn, 2003
Rowling, J. K.  Harry Potter ja saladuste kamber .- Tallinn, 2005
Rowling, J. K.  Harry Potter ja segavereline prints .- Tallinn, 2005
Rowling, J. K.  Harry Potter ja surma vägised .- Tallinn, 2007
Rowling, J. K.  Harry Potter ja tarkade kivi .- Tallinn, 2005
Rowling, J. K.  Harry Potter ja tulepeeker .- Tallinn, 2005
Simak, C. D.  Talismani vennaskond .- Tartu, 2007
Stalker 2002 .- Tartu, 2001
Tolkien, J. R. R.  Hurini lapsed .- Tallinn, 2008
Tolkien, J. R. R.  Kaks kantsi .- Tallinn, 2008
Tolkien, J. R. R.  Kuninga tagasitulek .- Tallinn, 2010
Tolkien, J. R. R.  Kääbik .- Tallinn, 2007
Tolkien, J. R. R.  Leht ja puu .- Tallinn, 1993
Tolkien, J. R. R.  Lõpetamata lood .-Tallinn, 2006
Tolkien, J. R. R.  Roverandom .- Tallinn, 2003
Tolkien, J. R. R.  Silmarillion .- Tallinn, 1999
Tolkien, J. R. R.  Sõrmuse vennaskond .- Tallinn, 2007
Täheaeg 2. Doominosillad .- Tartu, 2003
Hobb, R.  Ship of destiny .- London, 2001
Lewis, C. S.  The chronicles of Narnia .- London, 2008
McCaffrey, A.  Dragonsinger .- Toronto, 1980
Pratcett, T. The Discworld Graphic novels .- 2008
Tolkien, J. R. R.  The book of lost tales .- London, 2002
Залесская, М.  Феномен Гарри Поттера, или, Разоблачение черной магии .- Москва, 2007
Маккефри, Э.  Все Вейры Перна .- Москва, 2002
Маккефри, Э.  Кровь драконов .- Москва, 2006
Маккефри, Э.  Полет дракона .- Москва, 2001
Суэнвик, М.  Дочь железного дракона .- Москва,1996
Удивить дракона .- Москва, 2005

Meie ühisteks lemmikraamatuteks seda näitust tehes said Karl Shukeri “Lohed”, mis on pealtnäha lõbus lasteraamat, kuid sisaldab põhjalikku, hästi süstematiseeritud, maitsekalt illustreeritud asjalikku infot,  Ernest Drake “Draakonite välimääraja”, mis lisaks kenale välimusele ja toredale tekstile sisaldab 12 kokkupandavat lohekujukest, ja “Мифологическое драконоведение”.

Yaroslava Shepel ja Tiina Sulg

Foto Varnas asuvast draakoniteskulptuurist on pärit siit.
Jüri Arraku pilt “Võitlus lohega” on pärit siit.
Tiibeti draakonivaiba pilt on pärit siit.
Helle Halliku valmistatud kaisulohe pilt on pärit siit.
Edgar Valteri illustratsioon Tolkieni raamatule “Leht ja puu” on pärit siit.
Foto näituse korraldajatest Krõõt Kaljusto-Munck, lohe omanik Krõõt Kaljusto-Munck.

Elsa Pelmas “Sussipäkapikk Siisi seiklused”

Elsa Pelmas. Sussipäkapikk Siisi seiklused. Pildid joonistanud Everi Vähi. Tln.,TEA, 2006

Sattusin seda raamatut lugema põhiliselt eelkooliealistele lastele ja nemad olid ka minu mõõdupuuks selle ülevaate kirjutamisel.

Lugu pajatab sussipäkapikkudest, kes aitavad lastel jõulusid oodata.

Rabaraja päkapikuküla on vastu jõulu päris tühjaks jäänud, sest kõik teised päkapikud on läinud Põhjalasse uue aja asju arutama ja piilumisoskusi parandama. Koju on jäänud ainult vanaema, Siisi ja teenitud puhkusele jäänud päkapikk Kikkapüks ja Suurhabe. Siisi jaoks kulgeb kõik liiga rahulikult, kuni ühel päeval Kikkapüks avastab, et nende lähikonda Kuuseküla Käbikuuse tallu on kolinud üks pere. Selles peres elavad vanaema, ema, isa ja kolm last, koer Saki ja kass Kriibu ja veel mõned koduloomad.

Selles loos on päkapikutööd tavaks teha ainult nö meespäkapikkudel, kes, nagu te mäletate, olid kõik Põhjalasse kooli läinud. See tegi Rabaraja rahva murelikuks, et mis nüüd neist lastest ilma sussitööta saab. Saate isegi aru, et sellest hetkest oli kätte jõudnud aeg, kus ka päkapikutüdrukud võivad midagi korda saata…

Raamat on lohutuseks neile lastele, kes on juba nii suured, et on näotu päkapikkudesse uskuda, et kuidas nad kommi toovad ja kuidas nad majja saavad jne. ( Isiklikult mulle luuravad päkapikud ei meeldi, aga muidu võiks nad käia ju küll)

Raamat on ka huvitavaks abimaterjaliks lastevanematele, kes selle ametiga kokku puutuvad. Nimelt kasutavad päkapikud majas leiduvaid komme ja kui kommid otsas, tuleb neid juurde hankida lihtsa võttega – magajale täiskasvanule tuleb otse kõrva sisse teada anda, et vaja homme poodi minna ja kommi tuua. Ka selgub, et on olemas hulk asju, milleta päkapikk missioonile ei lähe, nt pikk tuttmüts, mille saab häda korral üle õla visata ja nähtamatuks muutuda, või sokid, mis teevad sammud kuuldamatuks (vanaema kootud muide) jne jne. Oluline on koduloomadega jutule saada ja oskus susse mõõta jne jne

Raamat jutustab Siisikese esimesest sussitööst Käbikuuse talus. Algus on ladus, väikeste laste jaoks on laused pikavõitu, tuleb rohkem jutustada. Tundub nagu läheks stiil kohmakamaks kui inimeste tegevusi kirjeldama peab. Kokkuvõtteks on tegemist mõnusa ülevaatega sellest raskest sussitööst. Illustratsioonid on rõõmsad ja värvilised, on mida väiksemate lastega koos vaadata.

Minu eraviisilise arvamuse kohaselt võiks autor loobuda moraalilugemisest, mis mõnes tekstiosas silma hakkab ja ei sulandu kuidagi, aga muidu kõigiti tore lugu.

Tegemist on esmatrükiga, soovin autorile edu.

Merike Karolin