Posts Tagged ‘lasteraamatud’

Kairi Look „Piia Präänik ja bandiidid“

Kairi Loogile omase sooja huumoriga kirjutatud nakatavat naeru põhjustav lasteraamat, mis peaks olema iga täiskasvanu kohustusliku kirjanduse varamus. Mitte seepärast, et ilma seda lugemata enam päevagi edasi ei saaks, vaid just seepärast, et täiskasvanud unustavad naerda ja naeratada. Ma tahaksin kangesti, et keegi seda mulle unejutuks ette loeks. Loomulikult ei jääks ma selle kõige peale magama, vaid luksuksin homeeriliselt naerda ja võibolla tõmbaksin isegi küpsisepuru kurku. Aga ikkagi ma tahaks. Kuulda unejuttu karudest, jänestest ja bandiitidest.

Marge Pärnits
Mänguasjamuuseum

Jaanus Vaiksoo „King nr 39“

Südantsoojendavalt armas tõsieluline lugu, milles on peotäite kaupa muinasjutulisust, unistusi ja varateismelistele omaseid hirme ning sissepoole elamist. Tõenäoliselt ongi täiskasvanu jaoks seda lugedes kõige olulisem see äratundmine – minu väike mina mõtles ka nii, tundis nii, kartis nii, rõõmustas nii.

Marge Pärnits
Mänguasjamuuseum

Indrek Koff „Kirju koer“

koff-kirju-koerHumoorika ja aabitsalikult õpetliku tooniga kogumiku pea igas loos on tegelaseks mõni loom. Mitmes jutus on kõrvaltegelaseks salapärane pikajuukseline tüdruk. Tekib lootus, et viimases palas seotakse lood kokku pikajuukselise tüdruku kaudu, kuid seda ei juhtu.

Egle Tamm
Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakond,
kultuuriväärtuste teenistus

Kätlin Vainola „Kus on armastus?”

vainolakusonarmastusSelle ajatu küsimuse peale on mõelnud meist varem või hiljem arvatavasti igaüks. Lootusetult keeruline on proovida mõistatada, et mis on armastus, etem ja närvesäästvam on mõtiskleda selle üle, et kus ikkagi armastus paikneb. Selle üle juurdleb ka väike Saara, kes ühe rutiinse argipäeva kestel esitab endale ja oma emale küsimusi, mille vastused on selged vähestele. Saara ei otsi ega igatse füüsilist armastuse objekti, vaid arutleb selle üle, millistes vormides armastus end avaldab. Teadvustades endale armastuse varjatud paiknemist igapäevaelu pisiasjades võib Saara end õnnelikuks tüdrukuks pidada. Kohustuslik lugemine ka vanematele, kes on kaotanud enda nooruspõlve idealismi.

Lennart Puksa
Tartu kultuuriosakond, peaspetsialist

Indrek Koff „Kirju koer“

koff-kirju-koerKuueteistkümnest lühijutust koosnev kogu pakub võimalust teha tutvust melanhoolse rebase, ahne jänese, ülemeeliku hundi, muretseva mõmmi ja paljude teiste iseäralike loomadega. Absurdimaigulised ja mõnusalt veidra huumoriga vürtsitatud lood garanteerivad värvikaid fantaasialende igale lugejale. Eriti hästi sobivad need lood praegusel kevadeootuse ajal unejuttudeks, mis seavad noore või vanema kirjandussõbra valmis ainulaadseks rännakuks unenäomaailma.

Lennart Puksa
Tartu linna kultuuriosakond, peaspetsialist

Anti Saar „Kuidas meil asjad käivad“

Anti Saar „Kuidas meil asjad käivad“

saar-kuidas-meil-asjad-käivadAnti Saare ehedas lasteraamatus räägib minajutustajast Vassel sellest, kuidas tema peres elatakse, asju aetakse ja mis selle käigus kõik juhtuda võib. Lugesin raamatut koos kahe Vasseli-ealise lasteaiapoisiga ning iga peatüki lõpus algas hirmus lunimine, et uut lugu kuulata. Täiskasvanud loevad lastele rõõmuga, kui kirjaread neidki köidavad, ja see siin on just selline raamat. Näpuga ei näita, moraali ei loe, aga naerda ja mõelda saavad nii suured kui väikesed. Peale sõnamängulise Vaska oli meie lemmik „poole kolmene“ Joonas, kelle hirme ja arme vanem vend kohatise arusaamatuse, aga ikka üleüldise heldimusega kirjeldas. Ja muidugi meeldisid Alvar Jaaksoni krutskeid täis joonistused, mis lisavad loetule uusi varjundeid ja vahel keeravad vindi üle ka.

Vasseli sagedased pöördumised lugeja poole loovad vähemalt poisslastes tunde, et mis oleks, kui lähekski talle, nagu kutsutud, mööda Pargi tänavat külla, või kirjutaks talle, nagu palutud, kuidas hoopis meil asjad käivad.

Kui aga oled selle raamatu nullinda peatüki unustanud, võid sedasama raamatut kohe otsast peale uuesti alustada.

Monika Piirimäe
Hugo Treffneri Gümnaasium

antisaarAnti Saar „Kuidas meil asjad käivad“

Anti Saare lasteraamat nimetati aasta rosinaks. Samamoodi võib öelda, et raamat on kirsiks lastekirjanduse tordi peal. Raamatus on juttu ühe pere elust väikese poisi Vasseli silmade läbi. Pean tunnistama, et nii mõnigi kord ei mõju mõne kirjaniku püüd minategelasena lapse või noore inimese hingeelu edasi anda kõige usutavamalt. Minajutustajat on aga selles raamatus antud edasi nii ehedalt ja orgaaniliselt, et tekib tõepoolest kujutluspilt väikesest poisist, kes on oma pere loo kirja pannud. Nii saame teada, et Vasseli väikevend tuli emme kõhust, aga ülejäänud asjad mitte, isa lõua seest kasvab habe ja seda näib seal olevat lõputult jne. Oma muheda huumoriga võiks see raamat olla kohustuslik lugemine nii lastele kui ka lapsemeelsetele täiskasvanutele.

Maarja Valk
Tartu Karlova Gümnaasium

Piret Raud „Teistmoodi printsessilood“

Piret Raud „Teistmoodi printsessilood“

raudteistmoodiprintsessiloodMõnd üksikut tüdrukut, keda ei huvita printsessid, ma tean. Aga „Teistmoodi printsessilood“ ei jäta neidki külmaks. Haukuv printsess ja printsess Muumia või Tagurpidiprintsess pakuvad huvi isegi poisslastele. Testitud. Toredad humoorikad lood, mis — nagu heale lastekirjandusele kohane — õpetavad, kasvatavad ja võimaldavad lapsega „maailma asju“ arutada.

Annika Rebane
Tartu Kivilinna Gümnaasiumi õpetaja

 

Piret Raud „Teistmoodi printsessilood“

Kavalad ja lõbusad lood, ühtmoodi naljakad nii raamatu ettelugejale kui ka väikesele kuulajale. Ja kui see väike sell juba lugeda mõistab, siis küllap juhtub temaga sama nagu selles raamatus hüppamist harrastanud lossiga – et unustab hüppamise ja loeb ja loeb ja loeb…

Piibe Leiger
Tartu Tamme Gümnaasiumi õpetaja