Posts Tagged ‘lastekirjandus’

10 raamatut — Doris Diana Orr

Leelo Tungal „Vana vahva lasteaed

Alustame algusest. Seda luuleraamatut lugesin kunagi nii palju, et see kulus pähe. Leelo Tunglal on vaimukas tekst, mis ajab ka täiskasvanud naerma. Selle juures on väga sobivad Edgar Valteri illustratsioonid. Raamatu nimiluuleuts tuletab meelde, et kõik soliidsed täiskasvanud on kunagi lapsed olnud. „…näed, et maailm – see on mingi vana vahva lasteaed /…/ Kosmonaut kord piima luttis. Küüsi näris kirjanik. Lüpsja raadio katki kruttis. Nina koukis lihunik.” No kas pole tore?

.

Tove Jansson “Muumitroll

Siia võiks tegelikult lisada kõik Muumioru raamatud. T. Jansson on loonud maailma, mis erineb kõigist teistest mulle teadaolevatest lasteraamatutest. Milles see erinevus seisneb, on raske sõnadesse panna ja ehk pole vajagi. On asju, mida saab ainult tunnetada. Muumitrollide maailm on põnev ja natuke müstiline, aga samas turvaline. Kõigisse probleemidesse suhtuvad muumitrollid stoilise rahu ja leebe mõistmisega. Sabatäht läheneb? Mis seal ikka, tuleb varju minna. Maja jääb veeuputuse alla? Siis sööme hommikusööki katusel.

Paljud raamatutest on ehk laste jaoks liiga tõsised ja mõtlikud, nagu “Trollitalv” või “Hilja novembris”, kuid natuke vanemana on need väga hea lugemine.

.

Michael Ende “Momo

Nimitegelane on tüdruk, kes elab sõbraliku kogukonna keskel amfiteatri varemetes arvatavasti mõnes Lõuna-Euroopa linnas. Ühel päeval ilmuvad välja hallides ülikondades härrad, kes hakkavad inimestega kaupa tegema nende aja üle. Nad väidavad, et aega saab kokku hoida ja nende kätte hoiule anda. Mida rohkem aega kokku hoida, seda rohkem aega olema saab. Tulemus on muidugi vastupidine. Inimesed hakkavad kiirustama ja muutuvad närviliseks ning aega ei ole sugugi rohkem. Momo on see, kes inimestele varastatud aja tagasi toob. Mõtlemapanev ja hästi kirjutatud lugu.

.

René Goscinny ja Albert Uderzo “Asterix

Tegemist on koomiksisarja, mitte raamatuga, aga tahan selle ikkagi välja tuua. Asterixi lugesin esimest korda 10-aastaselt ja mulle meeldis. Olen lugenud täiskasvanuna ja mulle meeldib ikka. Lisaks vaimukale tekstile ja joonistustele tuleb tunnustada head tõlkijat, kes on suutnud sisu ja huumori eesti lugejani tuua. Lisaks teravmeelsele huumorile on “Asterix” hariv. Mul oli tänu Asterixile varsti selge, kes on leegionär või tsentuurio, mul oli ettekujutus rooma sõjaväekorraldusest ja teadsin peast ladinakeelseid sententse. Soovitan “Asterixi” koomikseid lugeda lastel ja täiskasvanutel, kuid ekraniseeringutest tuleks pigem eemale hoida. Neis jääb võrreldes koomiksiga väga palju puudu ja teravmeelsest huumorist ei ole midagi alles.

.

Dina Rubina “Cordoba valge tuvi

Põnev ja mitmekihiline raamat jutustab kunstieksperdi ja võltsija Zahhari elust põigates vahepeal minevikku – tema lapsepõlve Krimmis ja ülikooliaega Leningradis, tema ema noorusesse ja blokaadiaegsesse Leningradi. Lisaks peategelase elule süveneb autor tema värvikate sugulaste saatusesse: Zahhari onu Sjoma, ema Ritka, emaema Njusja, Leningradis elav filoloogist tädi. Oluline liin on Zahhari põlvnemine ja natuke segane perekonnalugu, mis teose lõpuks lahti hargneb.

.

Terry Pratchett “Väikesed jumalad

See on Pratchetti raamatutest minu lemmik just teema tõttu. Sõnakasutus ja huumor on sama hea, kui autori teistes raamatutes. “Väikestes jumalates” on keskmes suur jumal Om, kes ilmub maailma väikese kilpkonna kujul. Asi on selles, et Kettamaailmas on jumalatel nii palju võimu, kui palju neil on uskujaid. Ja selgub, et võimsa Omnia riigi religiooni omnianismi jumalat usub tegelikult ainult üks inimene – rumalavõitu noviits Brutha. Arvata võib, et väikse kilpkonna kujul ei suuda Om maailmas palju korda saata, aga õnneks on olemas Brutha, kes ei kaota temasse usku.

.

Mika Waltari “Sinuhe, egiptlane

See on üks parimaid ajaloolisi romaane, kui mitte kõige parem. Ilmselt ei vajagi see teos erilist kommentaari. Waltari maalib tõetruu pildi elust Lähis-Ida piirkonnas 14. sajandil e.m.a, nii tõetruu kui see pikka ajavahe arvestades olla saab. Lugedes tekib tunne, nagu oleksid ise seal. Tegevus toimub alguses Teebas, siis rändab Sinuhe Süüriasse, Babülooniasse, Kreetale ja veel mitmesse paika, mis praegu meelde ei tule, kohtudes muuhulgas ajalooliste isikutega. Teiste hulgas on olulisel kohal Nofretete ja vaarao Ehnaton, kes läks ajalukku püüdes Atoni kultust kehtestada. Lisaks ajaloolisele detailsusele suudab Waltari tegelased lugeja jaoks elavaks muuta. Oma elu lõpus on Sinuhe muutunud skeptiliseks ühiskonnas valitsevate arusaamade ja eriti sõjapidamise ülistamise suhtes väljendades sellega autori enda maailmavaadet.

.

Tõnu Õnnepalu “Mandala

Õnnepalu on paljude lemmik, kuid tahan esile tõsta just “Mandalat”, mis meeldis mulle oluliselt rohkem kui autori järgnevad raamatud. Siin on olemas Õnnepalule omane sisekaemus, kuid ta vaatleb igapäevaelu läbi kassi silmade. Endale omases mõtlikus stiilis ja sooja mõistmisega kirjutab autor elust maakohas ja inimestest, kellega seal kokku puutub. Idee poolest sarnaneb see natuke tema “Paradiisiga”, kuid raamatu keskmes on siiski kassid, kelle hingeelu autor meisterlikult edasi annab.

.

Virginie Despentes “Vernon Subutex

See triloogia on midagi hoopis teistsugust. Tegevus toimub Pariisis, kus tegutsevad transvestiidid, pornostaarid, muusikud, režissöörid, eluheidikud jne, kelle peategelane Vernon tahtmatult omavahel kokku viib. Kuna teose autor on endine pornotöötaja, võiks arvata, et tegemist on väga ropu teosega, kuid see on liialdus. Nii mõnigi kriminaalromaan on palju ropum. Sellegipoolest arvan, et konservatiivsele inimesele see raamat ei meeldi.

Mind kõnetas “Vernon Subutex” eelkõige sellepärast, et autor suudab hämmastava empaatiaga avada iga tegelase mõttemaailma ja kirjutada nii, et lugejal tekib mõistmine ka negatiivsete tegelaste suhtes. Tegelikult ei saagi öelda, et raamatus oleks negatiivseid ja positiivseid tegelasi, nad on lihtsalt inimesed. Autoril ei ole inimloomuse osas illusioone. Kuigi Despentes ei õigusta ega mõista oma karakterite teguviisi hukka, on raamat tugevalt ühiskonnakriitiline.

.

Herta Laipaik “Maarjakask

Raamat koosneb kaheksast kunstmuistendist, mille autor on väidetavalt kirjutanud vana jutuvestja poolt kuuldud lugude põhjal. Tegelikult on mulle selgusetuks jäänud, kas selline jutuvestja oli päriselt olemas või mitte. Ilusad ja lummavad lood vanadest aegadest on kirjutatud Helme murrakus.

Lugusid võiks nimetada muinasjuttudeks, mis on segunenud rahva- ja kohapärimusega. Seal tegutsevad puuvaimud, soovaimud, surnute hinged. Kõigi muistendite sündmustik toimub Helmes ning on sageli seotud mingi kindla maamärgiga – kivi, künka või puudesaluga.

Kui järele mõelda, ei teagi, miks mulle pole rohkem Herta Laipaiga teoseid kätte sattunud. Ehk on aeg see viga parandada.

.

.

Doris Diana Orr

Kätlin Kaldmaa “Lydia”

Raamatu lisaväärtus on, et see on topelt ilus, ära märgitud nii “25 kauneimat Eesti raamatut 2021” kui ka “5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2021” kategoorias. (Kujundaja: Jaan Rõõmus, iIllustraator: Jaan Rõõmus, kirjastaja: Hunt, trükikoda: Greif. Rahva Raamatu eripreemia, Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia.)

Lisaks lihtsalt ilusale sisaldab see ka dokumentaalseid illustratsioone. Raamat, mis lisaks kodusele raamaturiiulie võiks kõrguda kooli- ja õppekirjanduse hulgas — kooliraamatukogus, emakeele- ja kirjandusõpetajate abimaterjalina. Eks tuntud inimestest on varemgi püütud vormida n.ö lastesõbralik versioon, mis aga mulle siin meeldib, et tegu on faktidel põhinevate lugudega, kus fantaasial pole lastud ülearu lennata. Kindlasti on “Lydiat” sobilik lugeda ka täiskasvanuil, neile on vana kõneviis või metatekstid kergemini arusaadavad — kogu oma kurvas lõppmängus “Haned luiged, tulge koju!” / “Ei saa, hunt on ees!” Sest on juba Kroonlinn aeg. Tartlastele on Koidula õnneks nüüd alati kodus, kuidagi samas võtmes “Lydiaga” mõjub Koidula kuju Ülejõe mälestuspargis.

Kindlasti saab sellest raamatust Koidula elu ja loomingu kiirkursuse tüvitekst, ja see on päris hea.

Helle Maaslieb
Eesti Kirjandusmuuseum

10 raamatut — Tiina Kariler

10 valitud raamatut, mis erinevatel eluetappidel on kujundanud minu mõttemaailma ja pakkunud huvitavaid teadmisi.

1. Astrid Lindgren „Bullerby lapsed

See raamat on vaieldamatult olnud minu kõige suurem lemmik. Kõik lood sellest raamatust on mulle aja jooksul pähe kulunud. Miks just „Bullerby lapsed” aga mitte mõni teine Astrid Lindgreni raamat, sest kõik nad on toredad? Ju on asi minu enda lapsepõlves. Olen kasvanud maal väikeses külas, mis on Bullerbyle väga sarnane, isegi kolm kõrvuti asetsevat talu ja järv. Kõik tegevused, mängud ja mõned tegelaskujud olid ka minu lapsepõlves päriselt olemas. Magasime suvel tüdrukutega heinalakas, püüdsime öösiti järvest vähke ja tülitsesime vahel naabripoistega. Kogu see Bullerby elu on mulle nii omane.

.

2. Leida Tigane „Tera siit ja teine sealt

Erakordselt hea huumoriga kirjutatud lastejutud. Eriti tore osa on „Peremees ja sulane”. Sellest raamatust pärit lõbusaid lauseid kasutame vahel kodus pereringis.

.

3. Charlotte Brontë „Jane Eyre

Mäletan, et sain selle raamatu kingituseks oma vanaemalt. Arvan, et teatud eas on seda lugenud vist suurem osa tüdrukuid. See põnev ja natuke müstiline armastusromaan on kindlasti üks mu lemmikuid. Ka erinevaid filmiversioone, mis selle raamatu põhjal on tehtud, vaatan alati naudinguga.

.

4. Sigrid Undset „Kristiina Lauritsatütar I-III

Need raamatud võlusid ja mõjutasid mind pikka aega. Kogu see ajastu ja peategelase tugevus, sitkus ning jäägitu armumine pakkusid palju mõtlemisainet. Olen paar korda viibinud Norras sugulaste juures ja tajunud seal mägedes ringi sõites ning kauneid kirikuid külastades samu tundeid, mida kogesin seda triloogiat lugedes. Norras on palju kaunist ja ürgset loodust ja seal on võimalik kaugete ajastute hõngu tunda.

.

5. Aili Paju „Teadjanaine

Olen suur Aili Paju austaja olnud juba aastaid ning lugenud alati suure huviga tema poolt kirjutatud raamatuid ja artikleid. Jutustus „Teadjanaine” osutus minu jaoks üsna eredaks elamuseks. „Teadjanaise” peategelase üks prototüüpe on Äksi nõid ehk Hermiine Elisabeth Jürgens ja tema päevikute põhjal on see raamat kirjutatud. Raamatu mõju võib kokku võtta peategelase sõnadega: „Mulle sai selgeks, et elu on suurem kui maamunal astuv inimene.”

.

6. Bruce H. Lipton „Uskumused ja bioloogia

Selle raamatu autor dr. Bruce Lipton on teadlane ja tunnustatud rakubioloog. Ta räägib lihtsas keeles meie keha rakkude toimimisest, kasutades hulgaliselt illustratsioone, huumorit ja igapäevaelust võetud näiteid. Tema poolt kirjeldatud uuringud näitavad meie elu olemust täiesti uue nurga alt.

.

7. Heilika Pikkov „Minu Jeruusalemm

Selle raamatuni juhatas mind Heilika Pikkovi dokumentaalfilm „Õlimäe õied”. Pärast selle filmi vaatamist olin mitu päeva täiesti erilises seisundis, see meeldis mulle väga. Kui ilmus raamat „Minu Jeruusalemm”, siis lugesin selle ühe õhtuga läbi. Nii film, kui ka raamat andsid mulle vastuseid paljudele küsimustele.

.

8. Jonathan Goldman „Tervendavad helid

Muusikaosakonnas töötades olen suurt huvi tundnud muusika mõju vastu inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele. See raamat avab helidemaailma mitmekesisuse, jagab õpetusi ja harjutusi, kuidas heli ja muusikat kasutada tervendamiseks. Minu arusaam muusikast avardus märkimisväärselt.

.

9. Juhan Liiv „Tuulehoog lõi vetesse

Juhan Liivi luule on minu jaoks alati olnud esikohal. Olen lõpetanud Juhan Liivi nimelise Alatskivi Keskkooli ja meie koolis oli Juhan Liiv suure au sees. Mäletan kooliajast matku Juhan Liivi sünnikodusse ja tema haua riisumist ja sinililledega kaunistamist ning luuletuste lugemist igal kevadel. Meeldivaks mälestuseks kooliajast jäid ka Juhan Liivi luuleauhinna välja andmisega seotud üritused, kuhu oli alati kutsutud tuntud kirjanikke ja luuletajaid. See Jüri Talveti koostatud luulekogu koos huvitava kokkuvõttega puudutas mind sügavalt. Leidsin siit ka luuletusi, mida ma varem ei teadnud.

.

10. Rein Maran „Ööbikut ei tohi reeta

Seda raamatut võin küll pidada viimase kümne aasta üheks parimaks lugemiselamuseks. Lisaks sellele, et Rein Maran on teinud imelisi loodusfilme, on ta ka väga huvitava mõttemaailmaga isiksus. Kõik tema kirjeldused filmitegemistest ja seisukohad inimese ja looduse suhetest avardavad iga lugeja silmaringi.

.

Lisan lõpetuseks ühe Rein Marani mõttekillu sellest raamatust: „Olen veendunud, et suur hulk inimesi saaksid iseendaga palju paremini läbi, kui nad enda jaoks looduse ja selle imed avastaksid.”

.

Tiina Kariler

Riho Unt „Siniste vagunitega rong”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2022 — Riho Unt „Siniste vagunitega rong” (Menu Meedia)

Raamat, mis on nii hästi struktureeritud ja detailideni läbi mõeldud, et tekitab tõelist respekti kirjaniku süsteemse mõtlemise ees. Sündmustik on filmilikult tempokas ja täiesti ettearvamatu! Erilise kujundusega humoorikas raamat, mis on südamlik, milles on väikeseid ning päris suuri vimkasid ja sobib seetõttu nautimiseks nii lastele kui ka suurtele. Põneva lisanüansi annab tegevuse paigutamine 1960. aastatesse.

Tuul Sepp
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii nimel

Reeli Reinaus „Rahel, Anders ja ajaaugud”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2022 — Reeli Reinaus „Rahel, Anders ja ajaaugud” (RonkRonk, illustratsioonid Marja-Liisa Plats)

Ladus, hästi liikuv, huvitav fantaasiaraamat, mis teenib lisapunkte silmajääva põneva ja originaalse kujunduse poolest. Sobib vanuserühmale “lastekate” ja “noortekate” lugejate vahel, mis on eesti lastekirjanduses olnud hõredalt kaetud. Meile meeldis eesti folkloori sissetoomine ning ajarände teema osav lahendamine – see on keeruline loo element!

Tuul Sepp
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii nimel

Indrek Koff „Kuhu lapsed said?”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2022 — Indrek Koff „Kuhu lapsed said?” (Härra Tee ja Poua Kohvi, illustreerinud  Elina Sildre)

Suurepärane töö nii kirjaniku kui ka kunstniku poolt, terviklik ja viimistletud teos. Tõeliselt tänuväärne ja kvaliteetne panus lasteluulesse, mida võib erinevates seltskondades korduvalt valjusti ette lugeda ja ettelugejanagi jätkuvalt samade kohtade peale naeru pugistada. Raamat on helge ja tempokas ning täis värvikaid tegelaskujusid.

Tuul Sepp
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii nimel

Kersti Kivirüüt „Mina, Raimo. 5. klass”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2022 — Kersti Kivirüüt „Mina, Raimo. 5. klass” (Tänapäev)

See raamat täidab üht suurt lünka kirjanduses, kus sihtgrupiks on u 10–13 aastased poisid (aga miks mitte ka tüdrukud!). Lugu on hoogne ja usutav ning raamatukogudest kuuldu põhjal saanud ka sihtgrupi heakskiidu. Tähelepanu pööratakse olulisele probleemile – täiskasvanutele, kes ei oska laste muredega empaatiliselt tegeleda ja kasutavad oma jõupositsiooni nende allasurumiseks, andes nii ka lastele “eeskuju” probleemide jõuga lahendamiseks.

Tuul Sepp
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii nimel

Kadri Hinrikus „Elevant”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2022 — Kadri Hinrikus „Elevant” (Tammerraamat, illustreerinud Kadi Kurema)

Lummava kaanekujundusega imearmas raamat, kaasaegne “Kadri”, kus on nii täituvaid kui täitumatuid unistusi, sõprust ja koostööd, aga ka kosutav õnnelik lõpp.

Autor on osanud lihtsal moel kirjutada rasketest asjadest: armastusest, koolikiusamisest, hirmudest, märkamisest ja mittemärkamisest. Igati tänapäevane ja hoogne raamat, mis hoolimata käsitletud probleemide tõsidusest on soe ja positiivne.

Tuul Sepp
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii nimel

Kätlin Kaldmaa „Lydia“

Lydiat võib kirjeldada kui kaunite illustratsioonidega ajaloohõngulist lasteraamatut. Sobilik lugemine kooliealisele õpilasele, kui ka noorematele. Sest lastele lugude ja luule ettelugemine on sobilik igas eas lapsele. Eriti armsalt tõlkis Kätlin vana eesti keelt tänapäevasesse võtmesse, mis muudab ajaloolise luule kaasahaaravaks ja mõistetavaks igaühele. Kindlasti pole see vaid lasteraamat, vaid kauni kujundusega köide kõigile, kel huvi Eesti loo vastu ning hinges alles veidi lapsemeelsust.

Greete Lepik
Tartu Ülikooli Raamatukogu

Ukraina müüdid, legendid, muinasjutud ja lastekirjandus Tartu linnaraamatukogus

Franko, Ivan, 1856-1916
Siis, kui loomad veel rääkisid : muinasjutte lastele / Ivan Franko ; ukraina keelest tõlkinud Jüri Piik ; illustreerinud Romulus Tiitus .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1959 .- 104 lk. 

Franko, Ivan, 1856-1916
Siis, kui loomad veel rääkisid : [muinasjutte nooremale koolieale] / Ivan Franko ; ukraina keelest tõlkinud J. Piik ; illustreerinud V. Hurt .- 2. tr .- Tallinn : Eesti Raamat, 1976 .- 103 lk.

Gutsalo, Jevgen
Surmatsoon : jutustus noorsoole / Jevgen Gutsalo ; [tõlkinud Matti Piirimaa ; illustreerinud Aleksander Salmin] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1988 .- 128 lk. 

Ivanenko, Oksana, 1906-1997
Kurekese teekond : [jutustus lastele] / Oksana Ivanenko ; [Oksana Ivanenko jutustuse järgi eestindanud Marta Jõesuu ; illustreerinud Ott Kangilaski] .- Tallinn : Ilukirjandus ja Kunst, 1948 .- 68 lk. 

Jarmõš, Juri
Kuldlaevuke : muinasjutud / Juri Jarmõš ; tõlkinud I. Maran ; illustreerinud S. Väljal .- Tallinn : Eesti Raamat, 1973 .- 144 lk. 

Karnauhhova, Irina
Lõbusad muinasjutud / Irina Valerianovna Karnauhhova ; [tõlkija H. Dresen ; illustreerinud Richard Kaljo] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 .- 88 lk. 

Kotsjubõnskõi, Mõhhailo, 1864-1913
Nürnbergi muna : [jutustus : nooremale koolieale] / Mihhail Mihhailovitš Kotsjubinski ; [ukraina keelest tõlkinud Ludmilla Raudtits, illustreerinud Heldur Laretei] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1970 .- 16 lk.

Krimmi legende / [tõlkinud Holger Pukk ; illustreerinud Matti Pärk] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1986 .- 150 lk. 

Lugu Igori sõjaretkest / [tõlkinud August Annist ; illustreerinud V. Favorski] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1965 .- 98 lk.  

Makulina, Anna
Hiireke : [luuletus] / Anna Makulina ; [tõlkinud Laura Grünberg ; toimetanud Mai Mesilane ; pildid: Svetlana Skrõnnik] .- Tallinn : Odamees, 2006 .- [10] lk. koos kaanega. 

Makulina, Anna
Jänku : [luuletus] / Anna Makulina ; [tõlkinud Laura Grünberg ; toimetanud Mai Mesilane ; pildid: Natalja Žigalkina] .- Tallinn : Odamees, 2006 .- [10] lk. koos kaanega.

Makulina, Anna
Kassike : [luuletus] / Anna Makulina ; [tõlkinud Laura Grünberg ; toimetanud Mai Mesilane ; pildid: Natalja Žigalkina] .- Tallinn : Odamees, 2006 .- [10] lk. koos kaanega. 

Nestaiko, Vsevolod
Petu-üks, ehk, Lugu koolipoisi keerukast elust : nooremale koolieale / Vsevolod Nestaiko ; [ukraina keelest tõlkinud Paul Mõtsküla ; illustreerinud V. Ignatov] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1981 .- 142 lk.

Pismennaja, Larissa
Hundikaevu saladus : jutustus / L. Pismennaja ; [tõlkinud I. Kosenkranius, L. Kosenkranius ; illustreerinud E. Valter] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1960 .- 128 lk.

Stelmahh, Jaroslav
Jurkivka mõtkosaurus, ehk, Metsajärve koletis : [jutustus] / Jaroslav Stelmahh ; [ukraina keelest tõlkinud A. Jaaksoo ; illustreerinud A. Vender] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1977 .- 72 lk. 

Zbanatskõi, Juri, pseud., 1914-1994
Kullilaane saladus : [jutustus] / Juri Oliferovitš Zbanatski ; [tõlkinud H. Dresen ; illustreerinud A. Reznitšenko] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1953 .- 368 lk.

Zbanatskõi, Juri, pseud., 1914-1994
Merikajakas : [jutustus] / Juri Oliferovitš Zbanatski ; [vene keelest tõlkinud L. Soe ; illustreerinud T. Kulles] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1961 .- 192 lk. 

Torgalov, Aleksandr
Kutsikas : [luuletus] / Aleksandr Torgalov ; [tõlkinud Laura Grünberg ; toimetanud Mai Mesilane ; pildid: Julika Pravdohhina] .- Tallinn : Odamees, 2006 .- [10] lk. koos kaanega. 

Torgalov, Aleksandr
Mõmmik : [luuletus] / Aleksandr Torgalov ; [tõlkinud Laura Grünberg ; toimetanud Mai Mesilane ; pildid: Natalja Širjajeva] .- Tallinn : Odamees, 2006 .- [10] lk. koos kaanega. 

 Ukraina muinasjutte : kooliealiste nooremale astmele / illustreerinud Jevgeni Ratšev ; [vene keelest tõlkinud Eugen Hange, Kaarel Puskar] .-  Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1954 .-  160 lk.

Ukraina muinasjutte : koolieelikutele ja nooremale koolieale / ukraina keelest tõlkinud Ludmilla Raudtits ; [illustreerinud] Eevi Valdov .-  Tallinn : Eesti Raamat, 1979 .- 41 lk.

Õlepullike-tõrvamullike : ukraina rahva muinasjutt / [ukraina keelest tõlkinud E. Hange ; illustreerinud T. Mavrina] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1956 .- 13 lk.

Õlepullike-tõrvamullike : ukraina rahva muinasjutt / [pildid joonistanud I. Kõiv T. Mavrina motiividel] .- 2. tr .- Tallinn : Mixi Kirjastus, 2003 .- 16 lk. koos kaanega. 

.

Muinasjutte kogumikest

.

Ahne möldrinaine // Valik muinasjutte kogumikust “Tuulesõlmed” / [tõlkinud ja lastele ümber jutustanud E. Krusten, E. Ambur, H. Pulk ; illustreerinud V. Karrus, A. Mildeberg ja E. Okas ; kaas: M. Vannas-Raid] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1992 .- Lk. 139-141.

Ahne möldrinaine // Lõikuskuu : igaks augustikuu õhtuks üks maailma kõige, kõige, kõige… kaunim, vahvam, põnevam, muinasjutt! / [tõlkinud Andres Jaaksoo… jt. ; illustreerinud Anu Kalm ; kaas ja tüpograafia: Jaan Tammsaar] .- Tallinn : Tiritamm, 1998 .- Lk. 57-60.

Eide- ja taaditütar // Valik muinasjutte kogumikust “Tuulesõlmed” / [tõlkinud ja lastele ümber jutustanud E. Krusten, E. Ambur, H. Pulk ; illustreerinud V. Karrus, A. Mildeberg ja E. Okas ; kaas: M. Vannas-Raid] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1992 .- Lk. 130-138.

Kasuisa // Sõbralikud vennad : [kogumik muinasjutte] / [illustreerinud A. Hoidre… jt.] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1950 .- Lk. 220-225.

Kirill Kožemjaka // Sõbralikud vennad : [kogumik muinasjutte] / [illustreerinud A. Hoidre… jt.] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1950 .- Lk. 231-235.

Kirill Nahaparkal // Paastukuu : igaks märtsikuu õhtuks üks maailma kõige, kõige, kõige… kaunim, vahvam, põnevam muinasjutt! / [tõlkinud Ene Asu-Õunas… jt. ; illustreerinud Kelli Kagovere ; kaas ja tüpograafia: Jaan Tammsaar] .- Tallinn : Tiritamm, 1997 .- Lk.  94-98.

Kuidas härra saksa keelt kõneles // Näärikuu : igaks jaanuarikuu õhtuks üks maailma kõige, kõige, kõige… kaunim, vahvam, põnevam muinasjutt! / [illustreerinud Maara Vint ; kaas ja tüpograafia: Jaan Tammsaar] .- Tallinn : Tiritamm, 1996 .- Lk. 172-174.

Lendav laev // Valik muinasjutte kogumikust “Imeveski” / [tõlkinud ja lastele ümber jutustanud K. Aben, E. Ambur, L. Nurkse] ; illustreerinud V. Lember-Bogatkina ; [kaas: M. Vannas-Raid] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1992 .- Lk. 107-119.

Rahakott // Sõbralikud vennad : [kogumik muinasjutte] / [illustreerinud A. Hoidre… jt.] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1950 .- Lk. 226-230.

Telessik // Valik muinasjutte kogumikust “Tuulesõlmed” / [tõlkinud ja lastele ümber jutustanud E. Krusten, E. Ambur, H. Pulk ; illustreerinud V. Karrus, A. Mildeberg ja E. Okas ; kaas: M. Vannas-Raid] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1992 .- Lk. 142-149.

Telessik // Jõulukuu : igaks detsembrikuu õhtuks üks maailma kõige, kõige, kõige… kaunim, vahvam, põnevam, muinasjutt! / [tõlkinud Andres Jaaksoo… jt. ; illustreerinud Maie Balbat ; kaas ja tüpograafia: Jaan Tammsaar] .- Tallinn : Tiritamm, 1996 .- Lk. 154-163.

Tengelpung // Lõikuskuu : igaks augustikuu õhtuks üks maailma kõige, kõige, kõige… kaunim, vahvam, põnevam, muinasjutt! / [tõlkinud Andres Jaaksoo… jt. ; illustreerinud Anu Kalm ; kaas ja tüpograafia: Jaan Tammsaar] .- Tallinn : Tiritamm, 1998 .- Lk. 135-139.

Tuuletaat // Valik muinasjutte kogumikust “Imeveski” / [tõlkinud ja lastele ümber jutustanud K. Aben, E. Ambur, L. Nurkse] ; illustreerinud V. Lember-Bogatkina ; [kaas: M. Vannas-Raid] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1992 .- Lk. 120-135.

.

Lisateavet

.

Üks väga tore bibliograafia, kust leiab infot igasuguste muinasjuttude kohta, mis on ilmunud aastatel 1940-1987, ja kus on hulgaliselt otsimist hõlbustavaid registreid, on  Muinasjutubibliograafia 1940-1987 / Eesti NSV Riiklik Laste- ja Noorteraamatukogu ; [koostanud Tiia Suls] .- Tallinn : ENSV Kultuuriministeerium, 1988 .- 180 lk. 

Ja muidugi tasub põhjalikumalt uurida meie raamatukogus tehtavat lastekirjanduse andmebaasi Arkaadia, kus saab otsida luuletusi, jutte ja muinasjutte mingil kindlal teemal. Pikemalt kirjutas Tiina Lutter sellest andmebaasist siin.

.

Kairi Savva, Tiina Sulg, Mairi Tempel