Posts Tagged ‘vene’

10 raamatut — Kristiina Selli-Tupits

1. Astrid Lindgren „Pipi Pikksukk

Ingrid Vang Nymani illustratsioonid

Vaieldamatult minu lapsepõlve lemmikraamat nr. 1. Ma võisin seda kuulata iga õhtu ja mu emal kestab „Pipi mürgitus” tänase päevani.

„Väike väänik, anna asu, et ma suureks eal ei kasu.” Seda lauset tasub meenutada ja kõik on palju kergem. Pipi on tore.

2. Andre Maurois „Ainult klaverile

Esimene lugu „Maja”.

Müstiline, salapärane. Mulle meeldib see lugu sellest kogumikust kõige rohkem.

3. Mike Pitts „Kuningas asfaldi all. Kuidas arheoloogid leidsid Richard III

Kui palju sõltub juhusest, isegi kuninga haua leidmine. Põnev, kaasakiskuv lugu.

NB! Richard III ei olnud küürakas.

4. Edvard Radzinski „Stalin

Mind huvitab väga Venemaa ajalugu aastatel 1917-1941 ja kuni Stalini surmani. Raamatut lugedes saame ehk paremini aru praegusest Venemaast. Isake tsaar on Venemaal alati tähtis, hoolimata, mis riigikord kehtib.

5. Daphne du Maurier „Rebecca

Tõlge Valli Voitk (1957, Toronto, Orto)

Suurepärane tõlge. Väga romantiline, eriti noorele inimesele.

Selle raamatu soovitas mulle lugemiseks Elle Tarik.

6. Indrek Hargla „Apteeker Melchior

Ajalooline krimi Tallinna keskajast. Pisiasjades petab ajaloolase ära (keskaegse Tallinna elust ei ole palju fakte teada), aga järsku oli ikka nii keskaegses Tallinnas.

Ootan uusi Melchiori lugusid.

7. Mihhail Bulgakov „Teatriromaan

Esimene Bulgakovi raamat, mida ma lugesin.

Tema raamatud on Nõukogude Venemaa ajaloost. Ja see aeg paelub mind väga.

8. Christian Kelch „Liivimaa kroonika

Soovitan lugeda. Huvitav ja paeluv.

9. Tiit Pruuli „Antiliibanon 2011

See, mis juhtus eestlastest jalgratturitega Liibanonis, ei tundu juhuslik olevat. Vähemalt minule jäi selline tunne kui seda raamatut lugesin.

10. Douglas Smith „Endised inimesed. Vene aristokraati viimased päevad

Kui kiiresti ja julmalt likvideerisid bolševikud Nõukogude Venemaal aristokraatia seisuse.

.

Kristiina Selli-Tupits

FM 200. 2. osa. Fjodor Dostojevski raamatud eesti keeles

.

Viis suurromaani. “Kuritöö ja karistus”

.

Roim ja karistus : valit kohti romaanist / vene keelest tõlkind Johannes Aavik ja Vladimir Paivel ; eluloo ja seletavad märkused kirjutand Johannes Aavik .- Tartu : Istandik, 1928 .- 54 lk.

Kuritöö ja karistus : romaan kuues jaos ühes epiloogiga / vene keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare ; eessõna: Ernst Raudsepp .- Tartu : Loodus, 1929 .- 3 kd. (683 lk.)

Kuritöö ja karistus. Esimene köide : romaan / vene keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 407 lk.

Kuritöö ja karistus. Teine köide : romaan / vene keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 400 lk.

Kuritöö ja karistus : romaan / vene keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare ; järelsõna: B. Rjurikov .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1958 .- 588 lk.

Kuritöö ja karistus : romaan / vene keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Tallinn : Eesti Raamat, 1987 .- 542 lk.

Kuritöö ja karistus : romaan / vene keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Tallinn : Eesti Raamat, 1987 .- 2. trükk .- 542 lk.

Kuritöö ja karistus / vene keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Tallinn : Eesti Päevaleht, 2007 .- 416 lk.

Kuritöö ja karistus [Võrguteavik]  / tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Tallinn : Eesti Digiraamatute Keskus, 2011.

Kuritöö ja karistus [Võrguteavik] / tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Tallinn : FUTU Print : Elera : Digira, 2012.

Kuritöö ja karistus [Võrguteavik] / tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Viljandi : Readme, 2013.

Kuritöö ja karistus [Võrguteavik] / tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Tallinn : Kiborg&Ubitza, 2016.

Kuritöö ja karistus / vene keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare redigeerinud Aare Pilv ; järelsõna: Maarja Vaino .- Tallinn : Helios, 2020 .- 608 lk.

.

Viis suurromaani. “Idioot”

.

Idioot. I köide : [romaan] / tõlkinud Marta Sillaots .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1940 .- 432 lk.

Idioot. II köide : [romaan] / tõlkinud Marta Sillaots .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1940 .- 399 lk.

Idioot : [romaan] / vene keelest tõlkinud Marta Sillaots .- Tallinn : Eesti Raamat, 1975 .- 695 lk.

Idioot : [romaan]. I köide. I-II osa / vene keelest tõlkinud Marta Sillaots ; toimetanud Lembe Hiedel .- Tallinn : Avita, 2002 .- 335 lk.

Idioot : [romaan]. II köide. III-IV osa / vene keelest tõlkinud Marta Sillaots ; toimetanud Lembe Hiedel .- Tallinn : Avita, 2002 .- 304 lk.

Idioot / vene keelest tõlkinud Marta Sillaots .- Tallinn : Eesti Päevaleht, 2007 .- 506 lk.

.

Viis suurromaani. “Kurjad vaimud” (“Sortsid”)

.

Sortsid. I köide : [romaan] / tõlkinud Jaan Kangilaski .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1940 .- 415 lk.

Sortsid. II köide : [romaan] / tõlkinud Juhan Lõhmus .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1940 .- 416 lk.

Kurjad vaimud : [romaan] / tõlkinud Virve Krimm ; värsid tõlkinud Harald Rajamets ; toimetanud Maiga Varik .- Tallinn : Eesti Raamat, 1997 .- 647 lk.
Püsilink

.

Viis suurromaani. “Nooruk”

.

Nooruk. [I köide] : romaan / tõlkinud Marta Pärna ja Aleksander Raid .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1940 .- 384 lk.

Nooruk. II köide : romaan / tõlkinud Aleksander Raid .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1940 .- 367 lk.

Nooruk : romaan / vene keelest tõlkinud Marta Pärna ja Aleksander Raid ; tõlke kaasajastanud Liivia Anion ; tõlked prantsuse ja ladina keelest: Sirje Keevallik ; toimetanud Reet Trummal .- Tallinn : Eesti Raamat, 2021 .- 662 lk.

Nooruk [Võrguteavik] : romaan / vene keelest tõlkinud Marta Pärna ja Aleksander Raid ; tõlke kaasajastanud Liivia Anion ; tõlked prantsuse ja ladina keelest: Sirje Keevallik ; toimetanud Reet Trummal .- Tallinn : Eesti Raamat, 2021.

 

.

Viis suurromaani. “Vennad Karamazovid”

.

Vennad Karamazovid. I köide : [romaan] / tõlkinud Aita Kurfeldt .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 495 lk.

Vennad Karamazovid. II köide [romaan] / Aita Kurfeldt .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 336 lk.

Vennad Karamazovid. III köide : [romaan] / Aita Kurfeldt .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1940 .- 399 lk.

Vennad Karamazovid. I : [romaan] / vene keelest tõlkinud Aita Kurfeldt ; toimetaja Helle Tiisväli .- Tallinn : Kupar, 2001 .- 612 lk.

Vennad Karamazovid. II : [romaan] / vene keelest tõlkinud Aita Kurfeldt ; toimetaja Helle Tiisväli .- Tallinn] : Kupar, 2001 .- 822 lk.

Vennad Karamazovid. I osa / vene keelest tõlkinud Virve Krimm ; toimetanud Maiga Varik .- Tallinn : Varrak, 2015 .- 399 lk.

Vennad Karamazovid. II osa / vene keelest tõlkinud Virve Krimm ; saatesõna kirjutanud Peeter Torop ; toimetanud Maiga Varik .- Tallinn : Varrak, 2016 .- 566 lk.

Vennad Karamazovid. I osa [Võrguteavik] / vene keelest tõlkinud Virve Krimm ; toimetanud Maiga Varik .- Tallinn : Varrak, 2016.

Vennad Karamazovid. II osa [Võrguteavik] / vene keelest tõlkinud Virve Krimm ; saatesõna kirjutanud Peeter Torop ; toimetanud Maiga Varik .- Tallinn : Varrak, 2016.

 

.

Teised teosed

.

“Alandatud ja solvatud”

Alandatud ja solvatud : romaan / vene keelest tõlkinud Leopold Julius Kenn ; eessõna: Boriss Pravdin .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 579 lk.

Alandatud ja solvatud : romaan / tõlkinud Leopold Julius Kenn ; redigeerinud Evi Puskar .- Tallinn : Eesti Raamat, 2008 .- 383 lk.

Alandatud ja solvatud [Võrguteavik] : romaan / tõlkinud Leopold Julius Kenn ; redigeerinud Evi Puskar .- Tallinn : Eesti Raamat : Eesti Digiraamatute Keskus, 2010.

Alandatud ja solvatud [Võrguteavik] /  tõlkinud Leopold Julius Kenn .- Viljandi : Readme, 2013.

“Aus varas”

Aus varas // Igavene abikaasa ja teised jutustused .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 497 lk .- Sisu: Igavene abikaasa ; Netotška Nezvanova ; Aus varas.

“Igavene abikaasa”

Igavene abikaasa // Igavene abikaasa ja teised jutustused .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 497 lk .- Sisu: Igavene abikaasa ; Netotška Nezvanova ; Aus varas.

“Imeliku inimese unenägu”

Imeliku inimese unenägu //  Kole anekdoot : jutustusi / vene keelest tõlkinud Virve Krimm .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 461 lk .- Sisu: Onu unenägu ; Stepantšikovo küla ja selle asukad ; Kole anekdoot ; Uba ; Imeliku inimese unenägu.

“Inimene on saladus”

Inimene on saladus : katkendeid mittebelletristlikust pärandist / valinud, tõlkinud ja eessõna: Peeter Torop .- Tallinn : Perioodika, 1981 .- 191 lk.

“Kole anekdoot”

Kole anekdoot // Kole anekdoot : jutustusi / vene keelest tõlkinud Virve Krimm .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 461 lk .- Sisu: Onu unenägu ; Stepantšikovo küla ja selle asukad ; Kole anekdoot ; Uba ; Imeliku inimese unenägu.

“Mängur”

Mängur // Valged ööd ja teised jutustused .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 420 lk. .- Sisu: Valged ööd ; Väike kangelane ; Mängur ; Piinlik lugu.

Mängur // Vaesed inimesed : valimik jutustusi / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 504 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Valged ööd ; Väike kangelane ; Talviseid märkmeid suviseist muljeist ; Mängur ; Tasane.

Mängur // Teisik : valimik jutustusi [ja romaane] / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid  .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 496 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Teisik ; Valged ööd ; Mängur ; Tasane.

“Märkmeid surnud majast”

Märkmeid surnud majast / tõlkinud Johannes Seilenthal .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1940 .- 384 lk.

Märkmeid surnud majast : [romaan] / tõlkinud Johannes Seilenthal ja Lembe Hiedel ; järelsõna: Georg Grünberg .- Tallinn : Hortus Litterarum, 1995 .-  424 lk.

Märkmeid surnud majast / tõlkinud Johannes Seilenthal, Lembe Hiedel .- Tallinn : Postimees Kirjastus, 2021 .- 352 lk.

Märkmeid surnud majast [Võrguteavik] / Fjodor Dostojevski ; tõlkinud Johannes Seilenthal, Lembe Hiedel .- Tallinn : Postimees Kirjastus, 2021.

“Netotška Nezvanova”

Netotška Nezvanova // Igavene abikaasa ja teised jutustused .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 497 lk .- Sisu: Igavene abikaasa ; Netotška Nezvanova ; Aus varas.

“Onu unenägu”

Onu unenägu // Kole anekdoot : jutustusi / vene keelest tõlkinud Virve Krimm .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 461 lk .- Sisu: Onu unenägu ; Stepantšikovo küla ja selle asukad ; Kole anekdoot ; Uba ; Imeliku inimese unenägu.

“Piinlik lugu”

Piinlik lugu // Valged ööd ja teised jutustused .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 420 lk. .- Sisu: Valged ööd ; Väike kangelane ; Mängur ; Piinlik lugu.

“Stepantšikovo küla ja selle asukad”

Stepantšikovo küla ja selle asukad // Kole anekdoot : jutustusi / vene keelest tõlkinud Virve Krimm .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 461 lk .- Sisu: Onu unenägu ; Stepantšikovo küla ja selle asukad ; Kole anekdoot ; Uba ; Imeliku inimese unenägu.

“Talviseid märkmeid suviseist muljeist”

Talviseid märkmeid suviseist muljeist // Vaesed inimesed : valimik jutustusi / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 504 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Valged ööd ; Väike kangelane ; Talviseid märkmeid suviseist muljeist ; Mängur ; Tasane.

“Tasane”

Tasane// Vaesed inimesed : valimik jutustusi / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 504 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Valged ööd ; Väike kangelane ; Talviseid märkmeid suviseist muljeist ; Mängur ; Tasane.

Tasane // Teisik : valimik jutustusi [ja romaane] / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid  .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 496 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Teisik ; Valged ööd ; Mängur ; Tasane.

“Teisik”

Teisik // Teisik : valimik jutustusi [ja romaane] / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid  .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 496 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Teisik ; Valged ööd ; Mängur ; Tasane.

“Uba”

Uba // Kole anekdoot : jutustusi / vene keelest tõlkinud Virve Krimm .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 461 lk .- Sisu: Onu unenägu ; Stepantšikovo küla ja selle asukad ; Kole anekdoot ; Uba ; Imeliku inimese unenägu.

“Vaesed inimesed”

Vaesed inimesed // Vaesed inimesed : valimik jutustusi / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 504 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Valged ööd ; Väike kangelane ; Talviseid märkmeid suviseist muljeist ; Mängur ; Tasane.

Vaesed inimesed // Teisik : valimik jutustusi [ja romaane] / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid  .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 496 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Teisik ; Valged ööd ; Mängur ; Tasane.

“Valged ööd”

Õnnerikkad ööd / Dostojewski järele Jak. Rand .- Paide : J. Rand, 1891 (Paide : A. Seidelberg) .- 88 lk.

Valged ööd // Valged ööd ja teised jutustused .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 420 lk. .- Sisu: Valged ööd ; Väike kangelane ; Mängur ; Piinlik lugu.

Valged ööd // Vaesed inimesed : valimik jutustusi / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 504 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Valged ööd ; Väike kangelane ; Talviseid märkmeid suviseist muljeist ; Mängur ; Tasane.

Valged ööd : sentimentaalne romaan : (unistaja mälestusi) /  vene keelest tõlkinud Aleksander Raid .-  Tallinn : Eesti Raamat, 1971 .- 86 lk.

Valged ööd // Teisik : valimik jutustusi [ja romaane] / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid  .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 496 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Teisik ; Valged ööd ; Mängur ; Tasane.

“Väike kangelane”

Väike kangelane : [jutustus] / vene keelest tõlkinud Artur Sikkenberg [Sikemäe] .-  Tartus : Loodus, 1929 .- 63 lk.

Väike kangelane // Valged ööd ja teised jutustused .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 420 lk. .- Sisu: Valged ööd ; Väike kangelane ; Mängur ; Piinlik lugu.

Väike kangelane // Vaesed inimesed : valimik jutustusi / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 504 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Valged ööd ; Väike kangelane ; Talviseid märkmeid suviseist muljeist ; Mängur ; Tasane.

Väike kangelane : [jutustused] / koostanud Rein Saluri .-  Tallinn : Eesti Raamat, 1981 .- 63 lk.

“Ülestähendusi põranda alt”

Ülestähendusi põranda alt : [jutustus] / vene keelest tõlkinud Andres Ehin, Lembe Hiedel ; järelsõna Valeri Bezzubov .- Tallinn : Perioodika, 1971 .- 120 lk.

Ülestähendusi põranda alt : [jutustus] / vene keelest tõlkinud Andres Ehin ja Lembe Hiedel .- Tallinn : Varrak, 2004 .- 157 lk.

Ülestähendusi põranda alt [Võrguteavik] / vene keelest tõlkinud Andres Ehin, Lembe Hiedel .- Tallinn : FUTU Print : Digira, 2012.

Yaroslava Shepel ja Tiina Sulg

FM 200. 1. osa. 20 tõika Fjodor Dostojevski kohta

Yaroslava Shepel, Tiina Sulg

“Läbi valu ja vaeva”

Ulmeantoloogia Läbi valu ja vaeva (koostajad Joel Jans ja Jüri Kallas; 2021. a ulmeauhinna Stalker hääletusel kogumike kategoorias III koht) istus mu koduses riiulis jaanuarist saati, aga ma arvan, et ma tegin väga õige otsuse, et ma hakkasin seda raamatut lugema siis, kui mul selleks päriselt ka tuju oli.

Mu peas hakkasid lood kuidagi paare moodustama. Mõnel teisel hetkel tuleks võib-olla teistsugused paarid, aga praegu said sellised:

Maniakkide Tänava “Läbi valu ja vaeva” (Stalkeri võitja eesti lühijutu kategoorias) ja Joel Jansi “Parun ja Virma” esindavad eesti etnoõudust. Mõlemad lood meeldisid mulle päris hästi, meeleolu oli mõlemal loo kuidagi väga hästi paigas ja eesti folkloori kasutus äratuntav, aga ka toredalt omapoolsete edasiarendustega. Sisu poolest meeldis mulle Maniakkide Tänava jutt pisut enam, sest Jansi loos oli ettearvatavat rohkem, Tänav suutis rohkem üllatada. Ka on kirjeldustes Tänav pisut hämaram ja vihjavam, Jans on üsna otseütlemisega (mis iseenesest tegelt ju tema jutuga väga hästi sobis).

Urban-fantasy alla paneks ma Krafinna “Kuidas lõhnab kohv” ja Mart Raudsaare “BR-2m”. Mõlemad on autorid, kes ei kirjuta just tihti, aga seda enam jään ootama järgmisi jutte, sest teemavalikud on neil üsna ebatüüpilised ning kirjutamisladusus kõvasti üle keskmise. Ühine on neil ka seotus mingi kindla Eestimaa paigaga, ma usun, et saarlastele on Krafinna kirjeldatud mõtted ja meeleolud väga tuttavad, keegi lihtsalt pidi need nii ilusate sõnadega kirja panema, Raudsaare Tartu on jällegi tartlastele vägagi tuttav Tartu. Neis pealtnäha tuttavturvalistes keskkondades võib aga tegelikult väga kummalisi asju juhtuda…

Kaasaegset õudushõngu pakuvad Szymun Wroczeki “Hüpoteek” (Stalkeri hääletusel parima tõlkelühijutu kategoorias III koht) ja (:)kivisildniku “Õilis pedofiil sisepaguluses”. Mõlemil on omad head ja omad vead. Meeleoluloomis-, kirjeldus- ja karakteriloomisoskused on mõlemal mehel väga head, aga emotsionaalselt oli mul kuidagi raske nende lugudega suhtestuda. Ideed või pointi või laiemat kandepinda tundus Wroczekil rohkem olevat, (:)kivisildnik madistas väiksemas skaalas.

Hiiglaste õlgadel ehk siis paroodiana või otsese eeskuju ajel on Kir Bulõtšovi “Päästke Galja” (Stalkeri võitja parima tõlkelühijutu kategoorias) ja Robert Reedi “Suvekuru draakonid”, esimene siis Strukatskite ajel ja teise eeskujuks tundub olevat rikkalik Ameerika vesternide varamu. Mõlemad lood on mõnusalt omamoodi lähenemise, ootamatute pöörete ja õigel ajal lugejale ette visatud huvitavate detailidega. Kuigi Bulõtšovi mänguruum on ahtam, siis inimkonnale olulisi teemasid jõuavad puudutada mõlemad. Näiliselt humoorikas Bulõtšov jättis hinge kurvema tunde kui tõsise näoga seiklusjuttu puhuv Reed, kes leidis lõpus ikka optimismipuhangu üles.

Ootmamatult omapärased on kaks lugu tulnukakontaktidest. Ondrej Neffi “Valge jalutuskepp, kaliiber 7,62” (Stalkeri hääletusel tõlkelühiromaani või –jutustuse kategoorias III koht) ja J.-H. Rosny-vanema “Xipehuzid” on mõlemad haarava ülesehituse ja samm-sammult võõraga kohtumise lahtikirjutused. Mõlemate tulnukad ei ole inimkonnale just kõige sõbralikumad külalised ja mõlematel on see uurimisprotsess ja võitlusvahendid päris pikalt lahti kirjutatud. Mõnevõrra mulle üllatuslikult sobis mulle mõlema autori stiil väga hästi, ma kartsin neist lugudest pigem kirjandusajaloolist väärtust, aga ei, kõlbas kenasti täna ka.

Kaks lugu olid mu meelest muidu täitsa head, aga läksid minu jaoks natuke tõlke nahka. Need on Helju Rebase “Ootamatu edu” ja Bruce Bethke “Küberpunk”. Minu jaoks jäid need tõlked kuidagi toortõlgeteks, et tundsin puudust mingist sujuvusest, ka ei olnud ma alati rahul sünonüümide hulgast tehtud valikutega. Helju Rebase “Ootamatu edu” on pisike tore robotilugu ja Bruce Bethke “Küberpunk” teismeliste häkkerite katsetustest.

Üle jäid Miikael Jekimovi “Viimane torn” (Stalkeri hääletusel eesti lühijutu kategoorias III koht) ja Stanley G. Weinbaumi “Muutuvad mered”. Neid mõlemaid seob kliima, Miikael Jekimovi jutus osana keskkonna loomisest kirjeldusena ja Stanley G. Weinbaumil on hoovuste muutus ja seega kliimamuutus loo käivitaja. Et on aru saada küll, et lugude kirjutamisel on mingi ajaline vahe olnud, aga kirjutamise kvaliteet on mõlemal korralik ja uusi lugusid ootan ma nii Jekimovilt (kuuldavasti on jutukogu tulemas) kui Weinbaumilt (see raamat on riiulis olemas, ootab seda päris õiget lugemishetke).

Toredalt kirju ja huvitav valik. Jüri Kallase autorituvustused ja järelsõna on juttudele kena lisandus. Soovitan lugeda.

Tiina Sulg

Svjatoslav Loginov “Eikeegi ja ilma nimeta”

Selle raamatu puhul ma tooksin oma lugemiselamuse võrdluse rõivadisaini alalt — lõige on huvitav ja õmblused korralikud, aga materjal on natuke odavavõitu, et esmapilgul iluskena asi, aga kui süvenema hakata ja mälupildis teiste asjadega võrrelda, siis on vahe olemas, on näha, et siidi asemel on satiin. Lõige oleks siinkohal teemad, mis olid kuidagi südamest ja, kuigi enamus lugusid on paarkend-kolmkend aastat vanad, endiselt aja- ja asjakohased. Õmblused on jutu üldine ülesehitus. No natuke oli liiga puäntidele rõhutud, aga iga jutt suutis sinna oma maailma lugeja ikka sisse tõmmata ning pikematel juttudel oli piisavalt süžeekäänakuid ka. Kangas oleks siis see viimane lihv või stiil, siin jäi minu meelest sutsu vajaka, et natuke liig sirgjooneline ja kuivavõitu. Aga need jutud on mu meelest selle osa ulmekirjanduse, kus ideed ja kaasamõtlemapanemine on olulisem kui selle kirjanduslik väljendus, näiteks ja sellisena on need jutud täitsa head ja toimivad ning ma täitsa soovitan siia kogumikku oma pilk sisse visata.

Jaan Martinson kirjutab raamatust siin.

Tiina Sulg

Nelli Melts

Sõnad „integratsioon“ ja „lõimumine“ võivad tunduda kulunud fraasidena, kuid inimesena, kes on üles kasvanud Ida-Virumaal venekeelses keskkonnas, näen siiamaani, kui keeruline on paljudel siseneda eestikeelse inforuumi, sest nii keel kui ka kultuuritaust ja teemade valik on võrreldes venekeelsega väga erinevad. Seega nii eesti keelest tõlgitud kui ka vene keeles loodud tekstid ja nende püsiv toetus mängivad tähtsad rolli selles keerulises lõimumise protsessis.

Selle aasta Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali venekeelse autori auhinna kategooria nominentide hulgas oli mitu inimest, kelle karjäär kirjanduses ja ajakirjanduses on kestnud väga pikalt, mõnikord mitu aastakümmet. See inspireerib ja äratab aukartust.

Preemia pälvis Nelli Melts, kes juhib kirjastust Aleksandra, tõlgib eesti keelest vene keelde raamatuid ja kirjutab luuletusi. Isegi keeruline on kujutada ette tekstide, millega oli ta seotud, mahtu. Sellise tegevuse nišš on Eestis üsna piiratud ja pidev arenemine nõuab rohket visadust, seega Nelli Meltsi mõju venekeelsele kultuurile on võimatu mõõta.

Julia Polujanenkova
Tartu Kunstimuuseum

Rubén David González Gallego “Valge mustal”

Rubén David González Gallego raamat “Valge mustal” jutustab läbi lühikeste, piltidena mõjuvate tekstide, oma lapsepõlvest Venemaa laste-, hoolde-ja vanadekodudes 70ndatest alates. Sealsetest õõvastavatest tingimustest ja suhtumistest; samal ajal ka sõpradest ja teistest temaga saatust jagavatest lastest.

Lugu on kaasahaaravalt kirjutatud ja kuigi teemalt sünge, on see siiski lõppkokkuvõttes elujaatav ja mitmes mõttes edulugu.

Aga teekond on olnud raske. Autor põeb nimelt laste tserebraalparalüüsi.  Sellele vaatamata on tekstis teatav annus huumorit, irooniat ja tagasi ta ennast just ei hoia.

Autor ei räägi ainult enese tähelepanekutest ja endast. Juttu tuleb ka täiskasvanutest ja inimestest väljaspool süsteemi. Nii headest inimestest kui kurjadest, pealekauba natuke koerast ka.

See on üks selline raamat, mis väga hästi meelde tuletab, kui vedanud ilmselt Sinul, armas lugeja, on. :) Raske aga väärt lugemine. Tahaks kohe parem inimene olla peale lugemist.

Teos on võitnud ka Venemaa Bookeri auhinna aastal 2003.

Autori kohta saab rohkem teada ingliskeelsest wikiartiklist.

Katke raamatust: “Debiil olla ei olegi kuigi raske. Kõik vaatavad sust mööda, ei märkagi. Inimene sa ei ole, sa oled eimiski. Kuid mõnikord taipab vestluskaaslane, kas loomupärasest headusest või professionaalsest vajadusest, et sisemiselt oled sa samasugune kui kõik teised. Üheainsa hetke jooksul asendub ükskõiksus vaimustusega, vaimustus aga täieliku meeleheitega reaalsuse ees.” (lk. 45)

Seili Ülper

Aleksandr Barinov „Kaltsakad ja komissarid”

Teose põhi- ja minategelaseks on kriminaalselt karistatud Heldur Luhter (1947-2018), kes räägib ära oma vaatenurgast tõsielulise loo Eesti-Vene
narkokuritegevusest 1990ndatest 2000. aastateni.

Lugedes sellest, kuidas siinsamas Eestis narkootikume valmistati ning selleks toorainet ja tööriistu riiki smugeldati, lähevad mõtted vägisi kultussarja „Halvale teele” („Breaking Bad”) peale. Tundub lihtsalt uskumatu, et midagi sellist nagu tolles USA narkosarjas, võis toimuda päriselt siinsamas Maarjamaal! Aga väidetavalt juhtus. Ning kui lugeda minategelase pihtimusest detaile, siis need muudavad loo kuidagi usutavamaks. Detailides asetub 90ndate Eesti elu mäletava lugeja jaoks kõik justkui paika – jah, see tõesti võis nii juhtuda ja olla.

Pealkirja on teos muide saanud selle järgi, et suures kuritegevuses on kaht sorti tegelasi: “kaltsakatel” pole mingit eduvõimalust ja kogu töö käib nii nõndanimetatud kui ka otseseste “komissaride” taktikepi järgi. Nii mõnigi kord võib riiklik korrakaitse olla kuritegevusega tihedalt läbi põimunud.

Lugu on erinevatele vanusegruppidele ka omamoodi õpetlik ja ajalugu talletav, aga ilmselt enim äratundmisrõõmu leiavad siit need, kes 90ndate röövkapitalismi ja toonast kuritegevuse ning korruptsiooni võidukäiku selgemalt mäletavad.

Aleksandr Barinov on endine vene krimiajakirjanik ja ajakirjanik. Jaanus Piirsalu kirjutas raamatust ja autorist pikemalt Postimehes “Eesti narkokurjategija avameelses raamatus: selles äris õnneliku pensionini ei jõua“.

Janar Kotkas

Foto autorist Jaanus Piirsalu, siit.

Grigori Služitel „Saveli päevad“

Romaan peategelane kass nimega Saveli on juba sündimisest peale ära märgitud haruldase omadusega — nimelt nägi ta maailma juba enne siia sattumist. Tulnud ilma kodutu kassina ja veetnud oma lapsepõlve turvaliselt banaanikastis koos emakese ja kahe õega, muutub tema elutee hiljem vägagi värvikaks. Saveli puhul ei ole kindlasti tegemist kassiga, kes tahaks oma elupäevi mööda saata kodusel diivanil, vaid ta ihkab seiklusi ja vabadust. Samas aga tähendab kodutu kassina elamine suuri riske ja nagu ütleb Saveli ise: “Lihtsamagi kassiaritmeetika järgi pidin olema juba ära kulutanud palju rohkem elusid kui need õnnetud üheksa, mis on igale kassile ette nähtud”.

Meie peategelasel ongi sõna otseses mõttes üheksa erinevat eluetappi. Ta jõuab oma elus olla nii hoitud, austatud, armastatud kuid ka põlatud. Saveli kaudu saame tuttavaks tänapäeva Moskva inimestega, jälgides neid kassi pilgu läbi. Raamatu tegelased, nii kassid kui ka inimesed, on üksildased ja piinlevad, naeravad ja armastavad. See kõik paneb mõtlema elu üle ja selle üle, mille poole kõik püüdlevad ja millest unistavad. Selgesti on raamatus väljendatud helget kurbust, nukrust, igatsust.

Raamatu teeb nauditavaks see kuidas Saveli sellest kõigest pajatab. Võib-olla on see ajamärk, et peame läbi kassi kogemuste rääkima õrnusest, hellusest ja hoolivusest, sest kui seda kõike ütleb inimene, on see kuidagi ära leierdatud, kuid kassi suust kõlab armsamalt ja paneb paremini mõistma inimeste põhiväärtuste üle.

Autor ise ütleb, et palub võtta Savelit unikaalse ja täiesti asendamatu tegelasena, kuna Saveli näeb ja märkab asju omamoodi ja see ongi tema väärtus.

Samas ei puudu Savelil ka suurepärane huumorimeel, millega ta mõningaid olukordi kirjeldab.

Näiteks võiksin siia tuua Saveli vannitamise oma esimese peremehe Vitja poolt, kes soovib kodutust kassipojast teha mõnusa puhta kodukiisu.

„Vitja torkas kummikorgi valamusse ja pani vee jooksma. Aimasin halba, aga püüdsin mitte välja näidata. Vitja hoidis mind kohmakalt turjast ja rääkis mingit jaburat juttu “rahust” ja” julgetest poistest”. Mina oleksin pikema jututa teinud, mis vaja, sõnad ajasid mind ainult närvi. Üleüldse oli minu peremehes kummalisel kombel ühinenud kavatsuste äärmine delikaatsus, hoolivus ja täielik kohmakus praktikas. Praegugi viskas ta mu tseremoonitsemata valamusse, nii et lõin end vastu põhja ära ja neelasin hulga vett. Ma ei jõudnud jällegi kasutada ei kihvasi ega küüsi. Vitja sügas mind valusasti mingite harjadega, seebitas nahka söövitava šampooniga, mille pudelil oli kujutatud hobust, pigistas mind ja piinas kõigiti. Muidugi, õigluse huvides tuleb tunnistada, et olin igasuguste putukate ja muude pisisatikate tõeline kasvulava. Šampoon Lošadinnaja sila tundis asja: minu asukad jooksid, lendasid kiiruga laiali ja roomasid eemale. Panin kohapeal nahka need, kelle jõudsin, ülejäänud läksid põhja ja lõpetasid oma haleda eksistentsi“.

Seega on „Saveli päevad“ vaimustav ja vaimukas teos sõnaosavast ning targast kassist, kelle tähelepanekuid neelates saab hing nii mõnelegi küsimusele vastuse.

Raamatu autor Grigori Služitel on Teatrikunsti stuudio näitleja ja tegemist on tema esikromaaniga, mis on seda üllatavam, et tegemist on romaaniga milles ei ole algaja kirjaniku valenoote, vaid meistri võimas, rahulik hääl. Služiteli puhul on juhtunud, et kokku on saanud andekas näitleja ja andekas kirjanik ühes isikus. Autor ise ütles et kirjutas “Saveli päevi” kaks aastat, aga mõtet romaanist kandis ta endaga kaasas 10- 15 aastat. Seega saame rõõmustada selle üle, et kirjandusse on tekkinud selline Saveli ja muidugi selline Griorgi.

Karmen Velitschinsky

Andrei Beljanin „Tsaar Gorohhi salajuurdlus”

Oh, mis tore-naljakas raamat! Absoluutselt puhas meelelahutus, mida tahaks kohe kõigile lugemiseks soovitada. Ehkki, nagu absoluutselt iga raamatuga, päris paljusid ei pruugi see vaimustada ka. Eestikeelne tõlge (vene k ilmus 1999) on nii värske, et on minu tutvusringkonna nooremate lugejate peal, kelle peas ühest küljest vene muinasjutud ja teiselt poolt nõukaaegne keelekasutus tõenäoliselt mingeid seoseid ei tekita, veel täitsa testimata. Kas nad leiaksid selle naljaka olevat?

Sarja, mis jutustab uurija-vojevood Nikita Ivanovitš Ivašovi, endise miilitsa nooremleitnandi, elust ja tööst Lukoškino nimelises linnas tsaar Gorohhi valitsuse ajal, kuulub kümme raamatut. Loodame, et lugejate huvi on piisav, et neid juurde tõlgitaks. Kas just kõiki kümmet vaja on, aga ühte on kindlasti vähe. Vene keele oskajad muidugi saavad ise kiiresti edasi lugeda, raamatukogus on selle autori teosed kaunis arvukalt esindatud.

Sattus meie kaunis nooremleitnant tsaari juure aga niiviisi: viidi korralistele õppustele kuhugi Peredelkino (!) kanti, kus ta uudishimust astus sisse mahajäetud tarekesse ja tagatipuks ronis veel keldrisse ka! Siis pandi luuk kinni ja kui see noormehe kisa ja koputamise peale uuesti avanes, vaatas talle vastu Jagaa – noh, seda nime miilits veel ei teadnud, lihtsalt tänas vanaldast naiskodanikku abi eest ja ronis üles. Seal oli aga hoopis teine maailm – puhtas triibuliste põrandariietega tares nurrus kass ja huugas samovar, aknast aga paistis linn nagu ajalooõpiku piltidel. Jootis siis Jagaa noormeest teega ja kuulas tema jutu ära, hulluks ei pidanud. Kuna aga katsed keldri kaudu uuesti koju minna ei õnnestunud, viis eideke ta isakese tsaari ette, kes Nikita kohe erialasele tööle määras. Elama jättis Jagaa juurde, kes teda iga päev pliinikeste-pelmeenikestega toitis ja mundri ära pesi ja triikis – kas oma kätega või nõidusega, sellesse Nikita igaks juhuks ei süvenenud, täheldas vaid, et triikrauad on nii rasked, et säherdust naisterahvas küll tõsta ei peaks jõudma. Muidu on uue maailma elu nagu ikka, palka makstakse, kurjategijad mõtlevad üpris ühtemoodi igal ajal, aga igatsus endise elu perekonna ja armastatud tütarlapse järgi on suur. Ja isutab praekartuli ja šokolaadi järgi, aga Ameerikagi on ju veel avastamata. Valu aitavad leevendada Dale Carnegie õpetussõnad ja töö, seekord on töö üpris keeruline ja vandenõu lahtiharutamine ilma nõiduse abita oleks lausa võimatu. Jagaa annab oma parima ja ka Mitjaist („kakskümmend kolm aastat vana, pikkust kaks meetrit ja õlgade laiust poolteist, jõudu mõõtmatult, julgust rohkemgi veel, ainus, millest puudu jääb – see on mõistus. Igas muus mõttes oivaline käsutäitja ja kuulab mu korraldusi nagu oma ema sõna”) on kasu, ehkki üksi teda võimu juurde jätta ei või – arreteerib pool linna. Kõigesse üleloomulikku ja võõrapärasse suhtub noor miilits stoilise rahuga: „Rahvas räägib, et ta [Jagaa] elab pealinnas alles viimased kümme aastat, enne seda aga pidas metsas röövliametit. Ei tea… Kõik on võimalik. Vanust ma temalt ei küsinud, ikkagi naisterahvas. Välimuselt vastab küll täiesti oma nimele – küürakas, nina kõver, hambad teravad ja kollased, lonkab ühte jalga, üks silm on helesinine, teine lillakas. Eeskojas seisab luud, tares jalutab ringi must kass… Normaalne! Siin on kõik niisugused. Metsas on metsavanad, soos sookollid, jõgedes näkid, aga inimesed elavad muudkui omasoodu… Ega minagi oma pead sellega vaeva, liigne mõtlemine on kahjulik. Mul on oma töö, stabiilne sissetulek, kõik hüved, mida tahan – miks siis mitte elada? Puudust tunnen ainult telekast…” Mõned asjad on siiski kurtmist väärt: „Oh, kuidas need geograafilised arusaamad olid mu ära tüüdanud!. Mitte keegi ei tea õigupoolest mitte midagi, kasutatakse lootusetult iganenud orientiire, näiteks „kauges, kauges kuningriigis”, „lind ei jõua sinna lennata, hunt joosta, hobune kapata”, „kulutad läbi seitse paari raudsaapaid, seitse rauast matkakeppi, sööd ära seitse raudleiba” – uskumatu jama! Määraksid kasvõi päikse järgi suuna, sest enamikul juhtudel pole sedagi teada. Kui asi juba täitsa tõsiseks läheb, siis öeldakse: „siin on sulle, tubli vägilane, lõngakera, kuhu see veereb, sinna mine sinagi.” Jagaal kogus selliseid oma kuus tükki korvis tolmu.”

Kui tsaar tahab Nikitale naise kosida, juurdleb ta pikalt, ja arutleb: „Miks ma nii hirmsasti pirtsutan? Siin peab naine oskama kapsasuppi keeta, põrandaid pesta ja ristpistes särke tikkida, aga Tšaikovski ja Tšukovski vahel vahetegemist pole talle tarvis.” Siiski on ta raamatu lõpus üpris õnnelik, kui saab tsaari juurde bojaaritaride ülevaatamisele teenistuskohustuste täitmise pärast minemata jätta.

Kogu põneva ja keeruka uurimise, suurepärase surematu Kaštšeiga sekeldamise, värvika tsaar Gorohhi väljaütlemiste ja Jagaa nõiakunstiga tutvumine jäägu juba iga lugeja enda hooleks, kõike head ei saa ometi ära jutustada.

Kaja Kleimann