Posts Tagged ‘ameerika’

David Koepp “Külmkamber”

Tundub, et oli mingi veider kokkusattumus tarbida enne meie praegust väga ebatavalist ja kriitilist eluolu (tänu koroonale), filme ja kirjandust, mille läbivaks teemaks on viirus, bakterid, seened — kõik, mis vajavad oma tegevuseks elavat hinge, soovitavalt ikka inimest.

Külmkamber” on vägagi, võiks öelda, et muhe „teaduspõnevik”. Samas on väga raske kirjeldada raamatut sõnaga „muhe”, kui peategelane külvab enda ümber võimalikult ohtralt paanikat ja segadust. Aga kui see peategelane on mõtlev ja arenev seen?!

Kõik tundub realistlik ja ebamugavalt usutav seni, kuni üks kosmosest pärit seene-eos hakkab muutuma juba targemaks kui inimene. Areneb märgatavalt kiiresti ja suunab inimolendeid oma tahtmist mööda, talle kasulikus suunas…

Peategelasi on siinses raamatus siiski veidi rohkem kui märatsev parasiit. Inimlikumad neist on pidevalt jamadesse sattuv endine vang ja nutikas üksikema.

Kõige kriitilisemal hetkel nende teed ristuvad, nimelt juhtuvad nad olema kolleegid, kellel tuleb koos maailma päästa. Appi tõttab ka juba elusügisesse jõudnud endine bioterrori osakonna spetsialist Roberto Diaz – sealjuures kõigi oma vana mehe hädadega.

„Külmkamber” on väga hea ajatäide, voolab käes kiirelt ja pakub, oma peategelase muigama paneva nutikuse kiuste, mõnusat põnevust lõpuni välja. Pealegi, tegu on romaani, mitte aimekirjandusega – seega: kes saab takistada kirjanduslikku seent mõtlemast?

David Koepp on sündinud 9. juunil 1963 USAs Wisconsinis. Tal on naine Melissa ja neli last. David on tuntud ameerika stsenarist ja filmirežissöör, kelle populaarseimateks töödeks „Jurassic Park”, „Ämblikmees” ja „Paanikatuba”. Vaata autori kohta lisa Wikist ja IMDBst.

Triin Võsoberg

Pilt pärineb siit.

Jerome Groopman “Kuidas arstid mõtlevad”

Jerome Groopman “Kuidas arstid mõtlevad” (2007, e.k. 2020, inglise keelest tõlkinud Piret Lemetti)

Praegusel ajal, mil meditsiin on kogu maailmas omandanud uue tähtsustasandi ning arste ülistatakse ja sõimatakse üksteise võidu, on üpris asjakohane ja põnev tutvuda arstide mõtteviisi eripärade ja diagnoosimisvõtetega. Lühidalt kokku võttes räägib Harvardi professori, hematoloog-onkoloog dr Jerome Groopmani raamat sellest, kuidas arstid patsientide jutust sotti saavad ning milliseid sõnu ja mõttemalle kasutavad, et leida ja kinnitada diagnoos ja haigusele vastav ravi.

2007. aastal ilmunud teoses käsitletakse arstikunsti tänapäeva maailmas, mil igale patsiendile on eraldatud 15 minutit vastuvõtuaega, tema jutt katkestatakse ja esmane diagnoos määratletakse 18. sekundil ning meditsiini toimimise üle otsustavad kindlustusfirmad, ravimitööstus ja muud äriettevõtted. Haiglaarst peab enamasti mõtlema ja tegutsema üheaegselt, esmatasandi arstil on jällegi suurem hulk patsiente ja vähem aega nendega tegelemiseks kui täppistööks tarvis. Sestap võetakse kasutusele nn otseteed ehk heuristikud – umbes nagu asitõendid kriminalistikas. Need on välkotsused, mis langetatakse kabinetti sisenenud patsienti vaadeldes, tema kehakeelt, hääletämbrit, hingamisrütmi jälgides, varasemaid uuringutulemusi hetkeseisundiga võrreldes jne, ja mis võivad nagu asitõendidki nii päästa elusid kui põhjustada tõsiseid vigu.

Pealtnäha kuivas ja neutraalses otsustusprotsessis osalevad ka arsti ja patsiendi emotsioonid. On avalik saladus, et arstidele on vastumeelt lootusetud, viletsa prognoosiga haiged – nood tekitavad frustratsiooni ja küündimatustunnet, samas kui hea prognoosiga haige suhtes tekib arstil kergemini empaatia ja soov paranemisele üha intensiivsemalt kaasa aidata. Samas pole liigne empaatia kasulik, kui selle tõttu jääb tegemata ebameeldiv protseduur, mis tooks selgust patsiendi seisundi järsku halvenemisse. Kuidas sa tõmbad kenal intelligentsel kirjandusõppejõul, kellega eile James Joyce’ist keskustlesid, haiglavoodis tagumiku paljaks? Ent ainult nii leiad nakkusliku mädakolde. Samuti pole arstide lemmikuks patsiendid, kes ei ole „koostööaltid“ – ei võta ravimeid ega järgi režiimi, ning seegi võib olla petlik. Meile ehk mitte enam eriti mõistetav näide: südamehaige vanadaam ei võtnud ravimeid mitte arsti korralduste vastu tõrkudes, vaid seepärast, et ei osanud lugeda ega saanud pakendile märgitud juhistest aru.

Oma rolli mängivad ka arstide haridusest ja kliinilisest praktikast kaasa saadud stereotüübid, nt „selle haiguse juurde kuuluvad need nähud, too näht on ebatüüpiline, järelikult pole see haigus“. Ja stereotüübidki võivad nii otsemaid õige diagnoosini juhtida kui eksiteele viia. Olen ka ise stereotüübiga valusalt pihta saanud. Kui palju on aga arstidel sääraseid juhtumeid, mis neid hiljem kiirotsust tegemast pidurdavad ja veel kord järele mõtlema panevad? Kõne alla tulevad ka sõnad, mida eri vanusest, soost ja sotsiaalse staatusega inimesed mõistavad erinevalt, ilmselge osutumine harukordseks ja vastupidi ning veel paljud peensused ja keerukused, mis teevad meditsiinist arstikunsti.

Lõpetuseks paar tsitaati. Esiteks lastearst: „Üliinimlikud nõuded meie erialale on meist teinud kas terasest helkiva pilguga sõdalased või vabisevad, ära vaevatud valges kitlis süldikäntsakad. Tänapäeval praktiseerime triaažimeditsiini – jättes aja jooksul välja kujunenud haigevoodi juures istumise rolli haiglatöötajatele; me vähendame patsientidega silmitsi olemise aega; taganeme administratiivrollide kandjate ridadesse; kuhjame enda kaitsmiseks tulejoonel oma nimede kõrvale lühendeid MBA, Esq. või MPH.“ (lk 88-89). Lõpetuseks saab sõna sisehaiguste professor: „Esmatasandi arstiabi iseloomustab levinud mõtlemisviga, seda nähakse meditsiini madalaima tasemena … ja sellest tulenevalt algelise meditsiinina – mis piirdub valdavalt (näiteks) tavaliste külmetushaiguste ja väljamõeldud haigustega. See on väär arusaam, /…/. Suureks probleemiks ei ole mitte üksnes tõsiste haiguste äratundmine, vaid sageli pigem suutmatus otsustada, kas asi on tõsine või mitte. Aga kõik teavad, et teadmine olukorras, kus me midagi ei tea, nõuab ülitäpseid teadmisi…“ ( lk 103)

Tiina Tarik

Vaata ka: https://raamatud.postimees.ee/6925289/raamat-mis-on-toeline-maiuspala-nii-arstile-kui-ka-patsiendile

Emily Winfield Martin “Lumivalge ja Roosipuna”

Vennad Grimmid on kakssada aastat tagasi kirja pannud loo kahest õest, kes elasid emaga väikeses metsamajas. Tüdrukud olid armsad kui inglid ja töökad nagu mesilased. Ühel õhtul sattus nende majakesse suur karu, kellest sai neile väga hea sõber ja kaaslane. Metsas käies puutusid nad kokku väikese ja tigeda härjapõlvlasega, kelle tüdrukud kolmel korral surmasuust päästsid.

Muinasloo lõpp on üsna ettearvatav — karu osutus nõiutud printsiks ja lugu lõppes pulmapeoga ning tegelased elavad õnnelikult siiani kui pole vahepeal ära surnud. Selline on üldjoontes vendade Grimmide variant.

Emily W. Martin on sama süžee aluseks võtnud ja kirjutanud pikema, romantilisema ja põnevama loo.

Tema versioonis on Lumi ja Roosi tähtsa aadliku tütred, kes on kaotanud oma tiitli ja kodu, sest ühel päeval on nõiutud metsas kadunuks jäänud nende isa. Emal ei jää muud üle kui võtta lapsed ja minna elama väikesesse majakesse keset metsa. Tütred suhtuvad isa kadumisse erinevalt — Roosi tunneb suurt kurbust, kuid Lumi on kindel, et ühel päeval tuleb isa tagasi. Nõiutud metsa kohta liigub mitmesuguseid jutte, üks koledam kui teine. Kõige hirmsamad lood räägivad salapärasest Metsade Hirmust, keda keegi pole näinud, aga kes on võimeline kõike elavat hävitama. Veel liigub metsas ringi röövlite jõuk ja oma pahategusid teevad hundid.

Ühel päeval metsas ringi rännates satuvad Roosi ja Lumi kummalisse raamatukokku, kus riiulitel on raamatute asemel igasuguseid esemeid ja laenutada saab …lugusid!

Tüdrukute seiklused jätkuvad, nad leiavad maa-aluse pere, kes kasvatab seeni, päästavad püünisraudadest suure karu, põgenevad huntide eest ja tõepoolest päästavad tusase härjapõlvlase elu. Neil tuleb võidelda nii enda kui karu elu seest.

Lumi ja Roosi head teod saavad lõpuks tasutud. Aga milline see tasu on, saate teada siis, kui raamatu lõpuni loete!

Lugege ja ehk ohkate loo lõppu jõudnuina kergendatult!

Ädu Neemre

George Saunders “Lincoln kaalukojas”

George Saunders “Lincoln kaalukojas” (Eesti Raamat 2019, tlk. Lauri Saaber)

Kaua pole ükski raamat minus sellist vaimustust tekitanud nagu Saundersi “Lincoln kaalukojas” – nii kõlas soovitus, mille peale ma raamatu järele haarasin. Nüüd, mil lugemiselamus käes, olen valmis samade sõnadega raamatut soovitama neile, kes pole seda veel avastanud.

Juba raamatut lahti lüües torkab silma, et vormilt on see päris eriline – teos koosneb justkui lühematest või pikematest tsitaatidest, kõneleja nimi ilusti alla kirjutatud. Eksperimentaalsest vormist ei tasu end lasta heidutada, tekst haarab õige pea ja ei taha enam lahti lasta.

Raamatu tegevus toimub Ameerika kodusõja ajal ja selle sõlmpunktiks on president Abraham Lincolni 11-aastase poja Willie surm (1862). Ajaloost on teada fakt, et leinav president tuli pärast matuseid üksi kalmistule tagasi ja istus tunde krüptis pojaga hüvasti jättes. George Saunders olla ligi 20 aastat otsinud vormi ja keelt, kuidas seda inimlikku tragöödiat kirjandusse valada. Tulemus on võimas ja vaimustav.

Originaalis on raamatu pealkiri “Lincoln in the Bardo”. Bardo tähendab tiibeti keeles surma ja taassünni vahelist üleminekuseisundit, seega on juba pealkirjas täpne viide, kuhu kirjanik lugeja viib. Jah, see on teispoolsus, elu ja surma lahutav vahemaailm, kus kõnelevad ja tegutsevad surnute hinged. Esimesel hetkel meenusid Thorton Wilderi “Meie linnake” ja Robert Seethaleri “Das Feld” (“Väli”), kus kõnelejaks surnud. Vaade maailmale surnute perspektiivist on paelunud paljusid kirjanikke, sest jah, surnud teavad justkui rohkem, nende lugu on lõppenud, mahajääjate oma pooleli. Aga Saundersi teosel pole eelpool nimetatutega eriti palju ühist, lugedes hakkas mulle üha rohkem meenuma hoopis nigeeria kirjaniku Ben Okri “Näljutatud tee”, mille peategelane oli vaimulaps, üheaegselt mütoloogiline olend ja inimene.

Kuigi raamatus on lehekülgi, kus esitatakse tsitaate nii ehtsatest kui ka fiktiivsetest ajalooallikatest, on loo peamisteks jutustajateks siiski surnute hinged, kes sebivad ringi, lobisevad ja nääklevad, tormavad sinna-tänna, moonduvad ja muunduvad. See on tõeline tohuvabohu, mis vaimude maailmas toimub, ning kirjaniku fantaasia on selle kirjaldamisel võrratu. Surnute kooril on siiski kolm solisti, mis teeb lugejal orienteerumise lihtsamaks.

Kõnelejad (neid on üle saja) on pärit erinevatest ühisakonnakihtidest, nende kaudu avaneb kogu kodusõjaaegne Ameerika ühiskond oma probleemidega – orjandus, puritaanne seksuaaalmoraal, religioossus, sõjakoledused jne.

Iga tegelane kõneleb oma ühiskondlikule staatusele vastavas keeles, seega on teoses vaheldumisi arhailist keelt ja kirjakeelt, rohkesti dialekti, aga ka slängi rõvedate roppusteni välja. Surnud end juba tagasi ei hoia, nende keel on lopsakas ja mahlane! Originaalse jutustamisviisi ning reaalsuse maagilise kujutamise kõrval peitub just keeles selle raamatu suurimaid võlusid. Siinkohal tuleb teha sügav kummardus tõlkijale, sest raamatu eestindamine oli kindlasti päris suur väljakutse.

Aeg-ajalt oli tunne, nagu loeks proosapoeemi, rütm oli niivõrd tajutav ja haarav. Ja ma ei jõudnud ära imestada, kui rikkalik on eesti keel, mis sõnad meie keeles kõik olemas on! Sõnade tähendus oli mulle arusaadav, kuigi pole neid aastakümneid kasutanud või kusagil tekstis kohanud. Aga kas arusaadav ka nooremale põlvkonnale?

“Lincoln kaalukojas” oli George Saundersi (s 1958) esimene täispikk romaan ja 2017. a sai ta selle eest Man Bookeri auhinna. Aga juba ammu enne seda oli Saunders peaaegu kultusautori staatuses novellist ja esseist. Avastasin hiljuti ajakirja Spiegel bestsellerite listist Saundersi raamatu “Rebane 8” (Fox 8). Kogupereraamat rebasest, kes inimkeele selgeks õppinud ja peab muret tundma oma elupaigaks oleva metsatuka pärast. Kohe tekkis tahtmine lugeda!

Linda Jahilo

William Gibson „Agency“

Seekordne lugemissoovitus tuleb taas ühe mu lemmikkirjaniku kohta: William Gibsonil ilmus äsja raamat pealkirjaga „Agency“ (eesti keeles „Esindus“ on sisuliselt täpsem vaste, kui otsetõlge „Agentuur“). See on teine raamat tema viimasest sarjast „The Peripheral“ (ehk „Perifeerne“ eesti keeles).

William Gibson on tuleviku kohta öelnud, et see on juba kohal, see lihtsalt ei ole ühtviisi jaotunud ja nii ei pruugi me seda veel sarnaselt kogeda. Gibsoni seletus käib tema loomingus kujutatud tulevikkude kohta, ning kindlasti ka viimase sarja kohta. „Esinduse“ sündmustik toimub tänapäeva San Franciscos 2017. aastal, kus Ameerika Ühendriikides on äsja presidendiks saanud Hillary Clinton ja tulevikus, 22. sajandi esimese poole Londonis. Mõlemal juhul on maailm digitaalne ja võrgustunud, nähtused andmestunud. Võimalik on ajas rändamine ja kuna 22. sajand ei ole väga elamiskõlbulik, siis üritatakse sealt tegeleda alternatiivsete minevike loomisega. Lootuses, et mõni teine ajajoon kulgeb teisiti.

Gibson on läbi aastate suutnud ette näha neid arenguid, kuidas järgmised tehnilised lahendused (küberruum, virtuaalreaalsus, liitreaalsus) ühiskonda muuta võivad ja sellega pälvinud muuhulgas tiitlid, nagu prohvet või „an astounding architect of cool“. „Esinduse“ üheks peategelaseks on tehisintellekt nimega Eunice. Gibsoni kujutus tehisintellektist lähtub just sellest teooriast, millest ta kaasajal arvatakse välja kasvavat ja väga põnev on autori spekulatsioon võimalusest, kuidas see teoks saab.

Olgugi „Esindus“ sarja teine raamat, siis William Gibsoni raamatuid ega sarju ei pea lugema järjest. Ühes sarjas on sama maailm ja osad tegelased ka, kuid lood ei ole nii kirjutatud, et peab järjest lugema – Gibsoni lugemist võib alustada ükskõik millisest tema raamatust. Ja lugeda tasub, sest ta suudab kõigist neist kaasaegsetest poppidest vidinatest ja lahendustest kirjutada väga arusaadavalt, ning muidugi ka kaasahaaravalt.

Lõpetuseks viide ühele värskele intervjuule autoriga: William Gibson: „I was losing a sense of how weird the real world was“ The Guardianis.

Mai Põldaas

Roger Zelazny “Valguse Isand”

Sellest raamatust on üsna keeruline kirjutada, sest selles on nii paljut.

Kõiksepealt ulmeline osa, see mis oleks kui:

• Võtta täiesti võõras maailm ja võõras ahitektuur ja võõras elustik ja võõras tehnoloogia ja kirjutada see huvitavaks.
• Selles maailmas on erinevaid olemise vorme, peale keha ka puhtalt energeetilised “ised”.
• On kaks teineteisest eraldatud ühiskonnakihti, millest üks on ulmeiselt hea tehnoloogiaga ja teine ajas enne trükikunsti leiutamist, kuidas hoolimata järelvalvest ja avastuste hävitamisest ideed siiski läbi murravad ja kuidas kõrgemalseisjate hulgas on ka neid, kes soovivad olla Prometheused ja oma teadmisi teistega jagada.
• Inimesele antakse valik, kas olla jumalasarnane või surelik, siis enamasti ta valib jumala-staatuse. Kuidas ta selle staatuse täidab, on muidugi iseasi.

Kõik see on omapäraselt ja täpsete detailiga, mis ometigi jätavad igale lugejale piisavalt enda ettekujutlusruumi, kirjeldatud.

Ja siis see realistlikum osa:

• Zelazny oli juba teiste mütoloogiatega katsetanud, nüüd oli kord hinduismi käes. Lääne maailma huvi Idamaade vastu on kuidagi hooti käinud. Selle raamatu kirjutamise ajal oli India suht moes, niiet lisaks sellele, et see lihtsalt on hea raamat, sattus see ilmumise ajal ka küllalt soodsasse vastuvõtukeskkonda.
• Religioonide üldine toimemehhanism. Ja kui ma teaks hinduismist rohkem, siis küllap oleks veel hulk nüansse, mida tabada.
• Arutlused selle üle, kuidas lengendid muutuvad, tegelased sulavad edasijutustamise käigus üheks, osa detaile ununeb ja osa mõeldakse sujuvalt juurde.
• Zelazny kangelased on eekõige inimesed ja alles siis loo atribuudid.
• Zelazny üks lemmikvõte on, et lugeja visatakse kohe tegevusse ja taustainfo antakse jupphaaval loo käigus kaasa. Mulle see sobib.
• Siin on sees juba üks Zelazny põhiteese, et heast suuvärgist on tihtipeale rohkem tolku kui heast mõõgast, kuigi tagavaravariandina võiks see viimane kah olemas olla.
• Ma arvan, et igal heal ulmekirjanikul võiks olla mingid alustõed erinevatest võitlustehnikatest ja mõõgakäsitlemistest. Zelaznyl tundub see olemas olevat.
• Nii liitlasi kui vaenlasi võib leida ootamatutest kohtadest.

Suurt jagu, mis loos veel olulist on, ma tõenäoliselt veel üles ei leidnudki.

Ulmekirjanduse Baasis on Kristjan Ruumet kirjutanud: “Puust ja punaseks neile, kes loole algul pihta ei saa: a) Esimene peatükk (mitukümmend lehekülge) toimub kronoloogiliselt alles raamatu viimases veerandis; b) Üks isik võib kanda aja jooksul mitut erinevat nime, keha, sugu ja “poliitilist meelsust”; c) Ühe nime taga võib erineval ajal olla erinev isik.”

Eestikeelse väljaande suur miinus on imepisike trükikiri ja suur pluss Martin Lazarevi minu meelest looga väga hästi sobivad illustratsioonid. Avastusterikast lugemist!

Tiina Sulg

Alastair Reynolds “Spioon Europal”

Raamatus on kolm omavahel ühise maailma ja mõnede tegelaste kaudu seotud juttu: “Spioon Europal”, “Teemantkoerad” ja “Grafenwalderi bestiaarium”. Minu esimene tutvus Reynoldsi loominguga ja ma saan nüüd aru küll, miks tema eelmised asjad Stalkeri võitsid. Tegu on selge ja puhta ulmega, põneva sündmustikuga, uutmoodi maailmaga, mitmekihiliste tegelastega, pinget kruviva ja ootamatu lõpuga hästi kirja pandud lugudega. Võõraid maailmu ja inimeste muundamisi, aga inimloomus on ikka igal ajastul samasugune, nii üllatavalt õilis kui üllatavalt riukalik, omajagu omakasupüüdlik ja ahvatlustele aldis ja samas kohanemisvõimeline ja uute asjade looja.

Miskipärast tekkis tahtmine hakata kõrvale meeldetuletuletuseks ulmekirjanduse teooriat lugema hakata, no kasvõi Jaak Tombergi magistritööd “Ekstrapolatiivne kirjutamine”. Ja Reynoldsit loen ma kunagi kindlasti veel.

Raul Sulbi on järelsõnas küll seletanud, aga pildiliselt ka, et kuidas Reynoldsi lood omavahel seotud on:

 

Tiina Sulg