Posts Tagged ‘ameerika’

Roger Zelazny “Valguse Isand”

Sellest raamatust on üsna keeruline kirjutada, sest selles on nii paljut.

Kõiksepealt ulmeline osa, see mis oleks kui:

• Võtta täiesti võõras maailm ja võõras ahitektuur ja võõras elustik ja võõras tehnoloogia ja kirjutada see huvitavaks.
• Selles maailmas on erinevaid olemise vorme, peale keha ka puhtalt energeetilised “ised”.
• On kaks teineteisest eraldatud ühiskonnakihti, millest üks on ulmeiselt hea tehnoloogiaga ja teine ajas enne trükikunsti leiutamist, kuidas hoolimata järelvalvest ja avastuste hävitamisest ideed siiski läbi murravad ja kuidas kõrgemalseisjate hulgas on ka neid, kes soovivad olla Prometheused ja oma teadmisi teistega jagada.
• Inimesele antakse valik, kas olla jumalasarnane või surelik, siis enamasti ta valib jumala-staatuse. Kuidas ta selle staatuse täidab, on muidugi iseasi.

Kõik see on omapäraselt ja täpsete detailiga, mis ometigi jätavad igale lugejale piisavalt enda ettekujutlusruumi, kirjeldatud.

Ja siis see realistlikum osa:

• Zelazny oli juba teiste mütoloogiatega katsetanud, nüüd oli kord hinduismi käes. Lääne maailma huvi Idamaade vastu on kuidagi hooti käinud. Selle raamatu kirjutamise ajal oli India suht moes, niiet lisaks sellele, et see lihtsalt on hea raamat, sattus see ilmumise ajal ka küllalt soodsasse vastuvõtukeskkonda.
• Religioonide üldine toimemehhanism. Ja kui ma teaks hinduismist rohkem, siis küllap oleks veel hulk nüansse, mida tabada.
• Arutlused selle üle, kuidas lengendid muutuvad, tegelased sulavad edasijutustamise käigus üheks, osa detaile ununeb ja osa mõeldakse sujuvalt juurde.
• Zelazny kangelased on eekõige inimesed ja alles siis loo atribuudid.
• Zelazny üks lemmikvõte on, et lugeja visatakse kohe tegevusse ja taustainfo antakse jupphaaval loo käigus kaasa. Mulle see sobib.
• Siin on sees juba üks Zelazny põhiteese, et heast suuvärgist on tihtipeale rohkem tolku kui heast mõõgast, kuigi tagavaravariandina võiks see viimane kah olemas olla.
• Ma arvan, et igal heal ulmekirjanikul võiks olla mingid alustõed erinevatest võitlustehnikatest ja mõõgakäsitlemistest. Zelaznyl tundub see olemas olevat.
• Nii liitlasi kui vaenlasi võib leida ootamatutest kohtadest.

Suurt jagu, mis loos veel olulist on, ma tõenäoliselt veel üles ei leidnudki.

Ulmekirjanduse Baasis on Kristjan Ruumet kirjutanud: “Puust ja punaseks neile, kes loole algul pihta ei saa: a) Esimene peatükk (mitukümmend lehekülge) toimub kronoloogiliselt alles raamatu viimases veerandis; b) Üks isik võib kanda aja jooksul mitut erinevat nime, keha, sugu ja “poliitilist meelsust”; c) Ühe nime taga võib erineval ajal olla erinev isik.”

Eestikeelse väljaande suur miinus on imepisike trükikiri ja suur pluss Martin Lazarevi minu meelest looga väga hästi sobivad illustratsioonid. Avastusterikast lugemist!

Tiina Sulg

Alastair Reynolds “Spioon Europal”

Raamatus on kolm omavahel ühise maailma ja mõnede tegelaste kaudu seotud juttu: “Spioon Europal”, “Teemantkoerad” ja “Grafenwalderi bestiaarium”. Minu esimene tutvus Reynoldsi loominguga ja ma saan nüüd aru küll, miks tema eelmised asjad Stalkeri võitsid. Tegu on selge ja puhta ulmega, põneva sündmustikuga, uutmoodi maailmaga, mitmekihiliste tegelastega, pinget kruviva ja ootamatu lõpuga hästi kirja pandud lugudega. Võõraid maailmu ja inimeste muundamisi, aga inimloomus on ikka igal ajastul samasugune, nii üllatavalt õilis kui üllatavalt riukalik, omajagu omakasupüüdlik ja ahvatlustele aldis ja samas kohanemisvõimeline ja uute asjade looja.

Miskipärast tekkis tahtmine hakata kõrvale meeldetuletuletuseks ulmekirjanduse teooriat lugema hakata, no kasvõi Jaak Tombergi magistritööd “Ekstrapolatiivne kirjutamine”. Ja Reynoldsit loen ma kunagi kindlasti veel.

Raul Sulbi on järelsõnas küll seletanud, aga pildiliselt ka, et kuidas Reynoldsi lood omavahel seotud on:

 

Tiina Sulg

Jim Butcher “Hull kuu”

Jim Butcheri “Hull kuu” on Dresdeni toimikute 2. raamat. Urban-fantasy-kriminaalromaan.

Tänapäevane Chicago: politsei, FBI, igat masti kurikaelu ja minajutustajast peategelane võlur Harry Blackstone Copperfield Dresden. Kiire, tihe, kõva madinaga, suht verine ja üllatava sündmustikuga ning siiasinna humoorikaid märkusi pilduv muhe ja kaasakiskuv lugemine. Ja isegi kui Dresdeni printsipiaalsus ja surematukaštšeilus tunduvad vahel natuke naeruväärsed, siis printsipiaalsusele saab raamatu lõpupoole hea seletuse ning surematukaštšeilus on vist action-kirjanduse (ja -filmide) paratamatus.

Sedakorda tuleb tegemist libahuntidega ja mulle kangesti meeldib, et neid on mitut sorti. Tsiteerides ja refereerides pealuu Bobi: “Klassikaline libahunt on lihtsalt inimene, kes kasutab võlukunsti, et muutuda hundiks. Ta oskab ainult seda ühte loitsu, et kuidas hundiks ja siis tagasi inimeseks moonduda. Inimese mõtlemine jääb alles. Siis on variant, keegi teine muudab inimese libahundiks, isiksus hävib, jääb segaduses hunt. Siis on nõidhundid, sõlmitakse leping deemoniga, kus vastutasuks saadakse hundinahast vöö ning vöö ja nõiasõnade koosmõjul muututakse hundiks, kasutades seejuures mitte enda, vaid kellegi teise võlujõudu. Inimmõistus jääb küll alles, aga isiksus muutub, eetilised piirangud kaovad. Lükantroobid jäävad inimese kujule, aga usuvad sisemuses, on nad on loomad. Ja siis on loup-garou — võimsa needuse tõttu libahundiks muutuja, tavaliselt täiskuuöödel ja inimesena huditegevustest mingit mälestust ei ole. See on hundi kujul verejanuline tapamasin, tugevam kui kõik eelpoolnimetatud. Aga libahundi hammustamise teel libahundiks muutumine on Hollywoodi jama.” Selles loos päris kõiki sorte libahunte ei ole, aga lisaks on veel üks võimalus, millest Bob ei räägi ja millest ma ka ei räägi, et teil oleks ka lugedes avastamist :) See ei ole küll loo põhiintriigi lahtiharutamise jaoks väga oluline, aga maailma ja tegelase jaoks hea nüanss.

Ja mul on rõõm, et sellesse maailma saan ma soovi korral veel korda mitu sisse astuda (eesti keeles on praegu olemas ka 3. ja 4. osa, inglise keeles veel kümmekond lisaks ja siis on veel koomiksid).

Tiina Sulg

N. K. Jemisin „Viies aastaaeg“

N. K. Jemisin „Viies aastaaeg“  (eesti keeles Tänapäev, 2018, originaal „The Fifth Season“ 2015).

Ameerika ulmekirjaniku N. K. Jemisini „Lõhutud maa“ sari on viimastel aastatel ulmeringkondades palju elevust tekitanud ja tähelepanu pälvinud triloogia. Kunagi varem ei ole sama autor võitnud kolm aastat järjest Hugo auhinda, kunagi varem ei ole see juhtunud sama sarja raamatutega ja kunagi varem ei ole Hugot võitnud mustanahaline autor. Raamatud on pälvinud ka palju teisi auhindu ja fännide tunnustuse, ning ühinen minagi kiitusega, sest tegemist on suurepärase ja aktuaalse teosega.

„Viies aastaaeg“ on sarja sissejuhatav raamat, kus lugeja saab tuttavaks peategelastega ja maailmaga, milles nad tegutsevad. Selgub, et üks ajastu on lõppemas, sest kätte on jõudnud viies aastaaeg – tavapärasest pikem talv, millal palju olemasolevast hävib. Kuid on ka neid, kes talve edukalt üle elavad. Viies aastaaeg ei ole midagi uut ega esmakordset, seda ikka esineb teatava aja tagant – kuna maapõu on rahutu, siis võib põhjuseks olla mingi looduslik protsess, kuid selle võib põhjustada ka inimtegevus.

Raamatu põhiteemaks ongi looduskeskkond ja selle inimesepoolne ekspluateerimine. Jemisin käsitleb: kust läheb piir ja kui palju loodus jaksab? Väga huvitav ja originaalne on maailm, mille autor on konstrueerinud – inimene ning looduskeskkond on omavahel seostatud muuhulgas teatavate inimeste läbi (autor peab neid eraldi rassiks). Neil on näiteks võime maapinna protsesse tunnetada ja manipuleerida (orožeenid) või teatavates vormides tegutseda (kivisööjad).

Keskkonnaga manipuleerimise kõrval on olulisel kohal geenidega manipuleerimine, tõuaretus nähtuse ehedamais tähenduses. Mida see inimese ja ühiskonna jaoks tähendab? Jemisin on selleks loonud selgepiirilise klassiühiskonna, et oma sõnumit selgemalt kommunikeerida. Psühholoogina suudab ta luua usutavad ja ehedad karakterid enda loodud olukordi kehastama ning lahendama. Erinev, teistsugune olemine ja sallivuse, vabaduse teema. Enesemääramise õigus ja ise otsustamise vabadus – kui haprad on need nähtused!

Omapärane on loo jutustamise viis: juhtunut ei räägita lineaarses kulgemises üht- või teistpidi, vaid erinevad ajajooned on esitatud paralleelselt, põimunult. Lugu jutustab justkui kolm erinevat inimest, kuid kas ikka tõepoolest?

Raamatukogust leiab ka raamatu järjed, sarja „Lõhutud maa“ teise ja kolmanda osa inglisekeelsed versioonid: „The Obelisk Gate“ ja „The Stone Sky“ – põnevat lugemist!

Mai Põldaas

Rick Riordan “Percy Jackson ja välguvaras”

See on fantaasiaraamat ja ma sain tänu sellele teosele palju Kreeka mütoloogia kohta teada. Samas sarjas on ilmunud veel neli raamatut.

Percy Jacksoni esimene raamat räägib 12-aastasest Percyst, kes avastab, et on pooljumal, täpsemalt Poseidoni poeg. Ta satub suvelaagrisse, kus on palju temasarnaseid lapsi. Laagris kohtub ta Annabethiga, kes tahaks kangesti missioonile minna ja maailma näha. Annabeth on Percy isa rivaali Ateena tütar. Percy ja Annabeth proovivad siiski koostööd teha, sest kui Poseidon tegi hobused, leiutas Ateena vankri ja nad tegid mõnes mõttes koostööd. Grover on Percy parim sõber. Ta on saatür, see tähendab poolenisti inimene, poolenisti kits. Groveri ülesanne oli viia Percy ohutult laagrisse.

Percy peab varsti pärast laagrisse jõudmist missioonile minema ja Zeusi välgu üles leidma ning tagastama, sest kõik arvavad, et tema varastas selle. Percy saab kaasa võtta kaks kaaslast ja ta võtab Groveri ja Annabethi. Tee peal saab ta palju teada uue maailma kohta.

Loo lõpus saab Percy aimu, kelle vastu ta võitleb. Järgmistes raamatutes peab ta jälle minema ja maailma päästma. Järgmises sarjas “Olümpose kangelased” kohtub Percy Rooma pooljumalatega.

Soovitan seda lugu kõigile, kellele meeldivad põnevad jutud ja maagia, sest nendes raamatutes on seda küllaga. Mulle endale meeldisid Percy Jacksoni raamatud väga. Rick Riordan on kirjutanud kolm sarja Kreeka pooljumalate kohta, ühe triloogia Egiptuse ning ühe Norra pooljumalate kohta.

Teele Tempel
7. klass, Elva Gümnaasium

Nicola Yoon ,,Sina minu kõrval ja maailm meie vahel“

Olen tüdruk, kes armastab lugeda rohkem, kui koolitundides nõutakse. Praeguses eluetapis on mulle üks väga südamelähedane raamat Nicola Yooni ,,Sina minu kõrval ja maailm meie vahel“. Sellel raamatul on minu jaoks mingi seletamatu lummus, mida sõnadesse panna polegi nii kerge. Lugedes meeldib mulle samastuda raamatu tegelastega, tunnetada teose probleeme läbi enda elukogemuse. Mainitud raamatus küll otseselt pole midagi minuga sarnast, kuid kui teksti rohkem tõlgendada ja mõelda vaimsetele probleemidele, siis see seostub minuga.

Raamat räägib minuvanusest tüdrukust nimega Maddy, kes oli lõksus, sest ta ema oli teda veennud, et kokkupuude välismaailmaga oleks surmav, kuna tal puudub immuunsusüsteem. Ta ema polnud halb inimene, kuid tal oli hirm oma lapse kaotamise ees, sest ühe lapse oli ta minevikus kaotanud. Maddyl polnud sõpru, kuni tema ellu tuli naabripoiss Olly, kes oli tema ainus side päriseluga. Minul tekkis sellega seoses paralleel, et paljud teismelised oma mõtetega hästi kinnised ja nad ei räägi enda probleemidest. Ma olin kunagi samasugune. Mul oli küll hästi palju sõpru, aga see polnud see, mida tegelikult vajasin. Need n-ö sõbrad, nähes mind ja mu “murepilvi“, jätsid mu aegamööda suhteliselt üksi. Seega Maddy raamatu alguses meenutas mind siis, kui ma ei osanud midagi teha ega ette võtta. Sain teada, kui palju on mulle valetatud ja kaotasin oma “sõbrad“, see tegi väga haiget. Ma ei liikunud oma eluga enam edasi, vaid olin tupikus. Arvan, et see on väga paljude noorte probleem. Võibolla, et ma olin tavaline teismeline ja mõtlesin asju tol hetkel üle, kuid ka mulle nagu Maddylegi tundus, et maailm läheb minust lihtsalt mööda.

Maddy jaoks oli elumuutvaks sündmuseks kohtumine naabripoiss Ollyga, kes ta sellest paigalseisust välja aitas. Minu jaoks olid need minu klassiõed. Õige ruttu leidsin end olukorrast, kus ma olin unustanud täiesti oma endised “sõbrad“. Olin üle pika pika aja taas õnnelik. Suutsin jälle tunda rõõmu lihtsatest asjadest. Praegu on mul sõbrad, keda ma saan usaldada ja kes saavad mind usaldada, kes on rõõmsad koos minuga ja kurvad koos minuga. Vahepeal oli veel paar juhtumit, kus ma tutvusin uute inimestega, kes andsid mulle omakorda õppetunni. Sellegipoolest olen ma tänulik oma minevikule. Raamatust tundus, et seda oli ka Maddy, sest eelnev negatiivne kogemus aitas tal hilisemat õnne paremini hinnata. Kui inimesel on midagi kogu aeg olemas, võib see jäädagi märkamata ja õnne ei osatagi märgata.

Raamat lõppes sellega, et Maddy, kes polnud sünnist saadik väljas käinud, läks koos oma armastatu, naabripoiss Ollyga pärisellu. Nad läksid teise linna elama ja õppima. Tüdruk oli paranenud „haigusest”, milleks oli tegelikult ta ema ülim hoolivus. Maddy püüdis siiski mõista ka oma ema egoistlikku käitumist ja andestas talle. Nagu raamatul oli õnnelik lõpp, on ka minu üksindusel praeguseks õnnelik lõpp. Paljudel noortel seda pole. Ma olen õnnelik selle üle, mis mul on, aga üks asi, mida ma ei saa muuta, on see, et paljudel noored ei oska olla oma eluga rahul. Soovin, et kõigil oleks võimalus, aga eelkõige oskus, olla õnnelik ja nautida oma elu täiel rinnal. „Sina minu kõrval ja maailm meie vahel” tõstatab küsimuse, kas elada elu lõpuni mulli sees või riskida armastuse ja oma unistuste nimel kõigega. Selle raamatu lugemine annab julgust, et teine tee on õige, tuleb olla vapper, ületada raskused ja uskuda endasse.

Annette-Mari Uudam
8. klass Võnnu Keskkool, õpetaja Ülle Hermlin

Andy Weir “Artemis”

Selle raamatu lugemisega läks mul kaua, kuigi see on hoogne ja kaasakiskuv kosmosekrimi, hea meelelahutus, mis paneb mõtlema lisaks krimiloole ka elukorralduse võimalikkusest Kuul, monopolide võimust, juriidikast ja korrakaitsest suletud süsteemis, kaasaelamapanevate karakterite olulisusest kirjanduses, rahvuslikest stereotüüpidest, juhuse ja isiksuse rollist ajaloos, isa-tütre vahelistest suhetest, sellest, et ükski inimene pole saar, ja mis sest vaesest Maast küll tulevikus saab…
Ega kõik just liiga usutav ei olnud, aga seiklusloo tarbeks piisas küll.

Tiina Sulg