Posts Tagged ‘ameerika’

Rick Riordan “Percy Jackson ja välguvaras”

See on fantaasiaraamat ja ma sain tänu sellele teosele palju Kreeka mütoloogia kohta teada. Samas sarjas on ilmunud veel neli raamatut.

Percy Jacksoni esimene raamat räägib 12-aastasest Percyst, kes avastab, et on pooljumal, täpsemalt Poseidoni poeg. Ta satub suvelaagrisse, kus on palju temasarnaseid lapsi. Laagris kohtub ta Annabethiga, kes tahaks kangesti missioonile minna ja maailma näha. Annabeth on Percy isa rivaali Ateena tütar. Percy ja Annabeth proovivad siiski koostööd teha, sest kui Poseidon tegi hobused, leiutas Ateena vankri ja nad tegid mõnes mõttes koostööd. Grover on Percy parim sõber. Ta on saatür, see tähendab poolenisti inimene, poolenisti kits. Groveri ülesanne oli viia Percy ohutult laagrisse.

Percy peab varsti pärast laagrisse jõudmist missioonile minema ja Zeusi välgu üles leidma ning tagastama, sest kõik arvavad, et tema varastas selle. Percy saab kaasa võtta kaks kaaslast ja ta võtab Groveri ja Annabethi. Tee peal saab ta palju teada uue maailma kohta.

Loo lõpus saab Percy aimu, kelle vastu ta võitleb. Järgmistes raamatutes peab ta jälle minema ja maailma päästma. Järgmises sarjas “Olümpose kangelased” kohtub Percy Rooma pooljumalatega.

Soovitan seda lugu kõigile, kellele meeldivad põnevad jutud ja maagia, sest nendes raamatutes on seda küllaga. Mulle endale meeldisid Percy Jacksoni raamatud väga. Rick Riordan on kirjutanud kolm sarja Kreeka pooljumalate kohta, ühe triloogia Egiptuse ning ühe Norra pooljumalate kohta.

Teele Tempel
7. klass, Elva Gümnaasium

Advertisements

Nicola Yoon ,,Sina minu kõrval ja maailm meie vahel“

Olen tüdruk, kes armastab lugeda rohkem, kui koolitundides nõutakse. Praeguses eluetapis on mulle üks väga südamelähedane raamat Nicola Yooni ,,Sina minu kõrval ja maailm meie vahel“. Sellel raamatul on minu jaoks mingi seletamatu lummus, mida sõnadesse panna polegi nii kerge. Lugedes meeldib mulle samastuda raamatu tegelastega, tunnetada teose probleeme läbi enda elukogemuse. Mainitud raamatus küll otseselt pole midagi minuga sarnast, kuid kui teksti rohkem tõlgendada ja mõelda vaimsetele probleemidele, siis see seostub minuga.

Raamat räägib minuvanusest tüdrukust nimega Maddy, kes oli lõksus, sest ta ema oli teda veennud, et kokkupuude välismaailmaga oleks surmav, kuna tal puudub immuunsusüsteem. Ta ema polnud halb inimene, kuid tal oli hirm oma lapse kaotamise ees, sest ühe lapse oli ta minevikus kaotanud. Maddyl polnud sõpru, kuni tema ellu tuli naabripoiss Olly, kes oli tema ainus side päriseluga. Minul tekkis sellega seoses paralleel, et paljud teismelised oma mõtetega hästi kinnised ja nad ei räägi enda probleemidest. Ma olin kunagi samasugune. Mul oli küll hästi palju sõpru, aga see polnud see, mida tegelikult vajasin. Need n-ö sõbrad, nähes mind ja mu “murepilvi“, jätsid mu aegamööda suhteliselt üksi. Seega Maddy raamatu alguses meenutas mind siis, kui ma ei osanud midagi teha ega ette võtta. Sain teada, kui palju on mulle valetatud ja kaotasin oma “sõbrad“, see tegi väga haiget. Ma ei liikunud oma eluga enam edasi, vaid olin tupikus. Arvan, et see on väga paljude noorte probleem. Võibolla, et ma olin tavaline teismeline ja mõtlesin asju tol hetkel üle, kuid ka mulle nagu Maddylegi tundus, et maailm läheb minust lihtsalt mööda.

Maddy jaoks oli elumuutvaks sündmuseks kohtumine naabripoiss Ollyga, kes ta sellest paigalseisust välja aitas. Minu jaoks olid need minu klassiõed. Õige ruttu leidsin end olukorrast, kus ma olin unustanud täiesti oma endised “sõbrad“. Olin üle pika pika aja taas õnnelik. Suutsin jälle tunda rõõmu lihtsatest asjadest. Praegu on mul sõbrad, keda ma saan usaldada ja kes saavad mind usaldada, kes on rõõmsad koos minuga ja kurvad koos minuga. Vahepeal oli veel paar juhtumit, kus ma tutvusin uute inimestega, kes andsid mulle omakorda õppetunni. Sellegipoolest olen ma tänulik oma minevikule. Raamatust tundus, et seda oli ka Maddy, sest eelnev negatiivne kogemus aitas tal hilisemat õnne paremini hinnata. Kui inimesel on midagi kogu aeg olemas, võib see jäädagi märkamata ja õnne ei osatagi märgata.

Raamat lõppes sellega, et Maddy, kes polnud sünnist saadik väljas käinud, läks koos oma armastatu, naabripoiss Ollyga pärisellu. Nad läksid teise linna elama ja õppima. Tüdruk oli paranenud „haigusest”, milleks oli tegelikult ta ema ülim hoolivus. Maddy püüdis siiski mõista ka oma ema egoistlikku käitumist ja andestas talle. Nagu raamatul oli õnnelik lõpp, on ka minu üksindusel praeguseks õnnelik lõpp. Paljudel noortel seda pole. Ma olen õnnelik selle üle, mis mul on, aga üks asi, mida ma ei saa muuta, on see, et paljudel noored ei oska olla oma eluga rahul. Soovin, et kõigil oleks võimalus, aga eelkõige oskus, olla õnnelik ja nautida oma elu täiel rinnal. „Sina minu kõrval ja maailm meie vahel” tõstatab küsimuse, kas elada elu lõpuni mulli sees või riskida armastuse ja oma unistuste nimel kõigega. Selle raamatu lugemine annab julgust, et teine tee on õige, tuleb olla vapper, ületada raskused ja uskuda endasse.

Annette-Mari Uudam
8. klass Võnnu Keskkool, õpetaja Ülle Hermlin

Andy Weir “Artemis”

Selle raamatu lugemisega läks mul kaua, kuigi see on hoogne ja kaasakiskuv kosmosekrimi, hea meelelahutus, mis paneb mõtlema lisaks krimiloole ka elukorralduse võimalikkusest Kuul, monopolide võimust, juriidikast ja korrakaitsest suletud süsteemis, kaasaelamapanevate karakterite olulisusest kirjanduses, rahvuslikest stereotüüpidest, juhuse ja isiksuse rollist ajaloos, isa-tütre vahelistest suhetest, sellest, et ükski inimene pole saar, ja mis sest vaesest Maast küll tulevikus saab…
Ega kõik just liiga usutav ei olnud, aga seiklusloo tarbeks piisas küll.

Tiina Sulg

Dot Hutchison “Liblikate aed”

Ilmselt on üks jubedamaid kogemusi, kui sinu lähedane kaob ja seda jäljetult. Otsingud ei too tulemust ja hing jääb kripeldama…

„Liblikate aed“ on tohutult kaunis ja nutikas paik, kuhu on kokku kogutud suur hulk noori tütarlapsi, kelle saatus on pehmelt öeldes väga jõhker. Alustuseks enamasti mingil moel röövimine. Aedniku — nii nimetab end aia uhke omanik ja looja — ebaterved fantaasiad, mida noored peavad taluma ja, nagu selgub, kõik seda ei suudagi.

Pärast selle romaani lugemist jookseb vist pea igal lugejal looduses muretult lendlevat liblikat nähes jutt seest läbi. Millegi nii ilusa taga võib peituda nii palju julmust, egoistlikust, ülbust… Ülbust arvata, et sul on õigust otsustada teiste inimeste elu üle ja otsustada, millal see elunatuke peab leidma väga julma lõpu.

Dot Hutchison on loonud väga soravalt ja kergelt neelatava romaani. Pole ju öeldud, et hea raamat peaks olema meeldiv. Nii imetlust kui jälestust tekitab autori fantaasia – mis inimene see küll peab olema, kes suudab välja mõelda midagi nii röögatult jõhkrat.

Dot Hutchison on enda sõnul kirglik lugeja, kirjutaja ja käsitööhuviline. On töötanud skaudilaagri instruktori, elusa malendi ja raamatukupeldajana. Võib veeta oma elust tunde ja tunde, lugedes Wikipediast artikleid, millel pole tema enda uurimistööga mingit pistmist. Koduleht.

Triin Võsoberg

Stephen King „Härra Mercedes”, „Mis hundi suus, see hundi oma”, „Valve lõpp”

Kui keegi kuskil mainib Stephen Kingi nime, siis minul seostub see esmalt filmiga „Carrie”, mis on tema samanimelise raamatu põhjal tehtud, ja raamatusari „Tume torn”  mille esimese raamatuga „Laskur” ma kurja vaeva nägin…

Kuna üldiselt on autor tuntud siiski kui õuduskirjanik, oli minu jaoks üllatus, kui tuli välja, et ta on kirjutanud ka kriminaalromaane. Pisut ma pelgasin, et äkki mulle ei meeldi ja on ka liiga keeruline ja tüütu, kuid üllatus ja rõõm olid suured, kui avastasin, et see sari on väga mõnus! :) Kingi vähelugenud inimesena olen esialgu arvamuse juures, et tema krimi on hulga parem kui õudus :D

Jutt käib siis Bill Hodgesi triloogiast, kuhu kuuluvad raamatud:

1. „Härra Mercedes”

Esimeses osas tutvume loo peapahalasega ning pensionile läinud politseinikuga, kellest saab tema peamine vastane. Kui tavaliselt on krimilood üles ehitatud nii, et see, kes on mõrvar, selgub kusagil lõpus, siis King on otsustanud meile kohe alguses teada anda, kes on kurjategija. Jutt jookseb paralleelselt kord politseiniku, kord kriminaali vaatevinklist. See ei tähenda aga sugugi, et puuduks pinge ja põnevus. Kaugel sellest! Autor jagab loo edenedes uusi inforaasukesi, mis loovad kokku tausta, mis aitab mõista peategelase käitumist ja motiive. Humoorikas, põnev ja uskumatu.

Sellest loost on tehtud ka telesari, mida ma pole ise kahjuks veel näinud, aga 8,1 keskmise hindena 10-palli süsteemis tõotab head.

Kaanekujunduses olev sinine vihmavari on niivõrd lahe vihje. Ja muidugi oli mul vaja see vihje järele kontrollida… Kui loete, tunnete selle koha ära ja tunnete ka kiusatust. Andke sellele julgelt järele… :P

2. „Mis hundi suus, see hundi oma”

Teises osas on esimese loo peategelane vaid taustal figureerimas. Endisel politseiuurijal on lahendada üks teistsugune lugu – seotud nii mõrva kui kirjandusega. Ajas minnakse selles osas tagasi mitmekümne aasta tagusesse aega. Tunnistan, et minu jaoks oli see teine osa kolmest kõige igavam. Samas oli müsteeriumit piisavalt ja stiili kallal ei kobise. Surnud kirjanik ja fanaatiline austaja –  noh miks ka mitte! Muidugi ei jookse ka siin ainult üks tegevusliin ja nii mõndagi, mis esimeses osas võib-olla kõrvaliseks jäi, kerkib siin osas üles…

3. „Valve lõpp”

Kolmas osa on võib-olla kergelt ulmeline, kuid seda väga kergelt. Mängu tuleb tehnikasajand ja viide meie vidinalembusele. Viimane lahing vana politseiniku ja peapahalase vahel muidugi toimub ka. Läheb korralikuks märuliks kätte. See osa tundus mulle kõige põnevam. Kiire, hullumeelne ja muhe.

Kingi tegelased on loodud väga erinevad, kuid sulavad kuidagi kenasti kokku. On tegelasi, kes ajavad närvi ja on neid kellele tunned kaasa. Samas on kogu triloogia väga filmilikult kirjutatud. Ja kusagil jooksevad kõik tähtsusetuna tundunud asjad ja kõik muugi kenasti kokku.

Kolmas osa hoidis mind küll poole ööni üleval ja tegelikult oli mul kahju, kui sari otsa sai. Siiralt loodan, et hr. King ka edaspidi krimi kirjutada võtab. Selle sarja juures meeldis mulle muuhulgas ka see, et ma sain aru vihjetest ja slängist, tegevus toimub peamiselt ikkagi aastatel 2009-2016. Aga muidu soovitan neile, kellele meeldib natuke selline psühholoogiline põnevik ja kes ka pisut verd ja piinamist ei pelga.

Seili Ülper

Tosca Lee “Järeltulijad”

Emily Porter on 21-aastane noor naine, kes otsustab loobuda oma senistest mälestustest ja alustada elu n-ö puhtalt lehelt. Selleks on ka mõjuvad põhjused. Pole ta ju ometi tavaline inimene tänavalt, ei, tema soontes voolab vägagi mõjuvõimsa ja dramaatilise elukäiguga Ungari aadlidaami – Erzsébet (Elizabeth) Báthory – veri. Kui lihtne saab olla sellise vereliiniga järeltulija elu? Just sellele saab vastus antud vägagi põneva romaani esimeses osas.

Emily on kurikuulsa – väidetava – sarimõrvari, kellele peetakse jahti,  järeltulija. Eksisteerib teatav salaselts, mis on võtnud endale ülesandeks kõrvaldada kõik „Verise Krahvinna” järeltulijad. Nii polegi peategelane kunagi näinud isegi oma bioloogilist ema, ta on elanud näiliselt turvalist elu kasuvanematega. Emily pole siia ilma sündinud ka ilma võimu näitavate anneteta. Tema oskus seisneb inimeste mõtete kontrollimises.

Enda mälu otsustab Porter kustutada just oma lähedaste kaitseks. Mida vähem inimesi teab tema valduses olevate saladuste kohta, seda suurem on tõenäosus elusid hoida. Paraku ei õnnestu see tal kuigi hästi. Peadpööritava kiirusega kulgevast raamatust saab vastuse ka küsimusele, kes on tema isiklik jälitaja, salaseltsi liige, kes on määratud just nimelt Emilyt siinsest elust kõrvaldama, ja kui hästi ta sellega toime tuleb.

Tegemist on raamatuga, mida on raske käest panna ja veel raskem on jääda ootama järge.

Autor Tosca Lee on sündinud 1969. aasta 1. detsembril Ameerika Ühendriikides, tema isa on korealasest emeriitprofessor Sang Moon Lee. Lee on õppinud klassikalist balleti ja lisaks on ta ka andekas pianist. Ta on Ameerika ühtede enimmüüdud ajalooliste romaanide ja üleloomulike thrillerite autor. Tema koduleht asub http://toscalee.com/.

Triin Võsoberg

Kurt Vonnegut “Ajavärin”

Kunagi keegi kuskil kirjanduslikul kohtumisel tõi näiteid vanemaealistest kirjanikest kui lootuskiirest, et on küll võimalik vanaks ja targaks saada. Ma ei mäleta, kas Vonnegut sai selles kontekstis ära märgitud, aga mu meelest võinuks küll. “Ajavärin” ongi kuidagi selline vana, targa ja muheda mehe jutustatud raamat, kus on mälestusseiku nii enda kui oma üsna suure suguvõsa liikmete elust, vaba fantaasialendu, parasjagu jauramist oma lemmikteemadel ning siia-sinna pikitud aforismilaadseid lauseid.

Üks väga tore intervjuu Kurt Vonnegutiga Eesti Ekspressis.

Tiina Sulg