Posts Tagged ‘ameerika’

Jasmine Warga “Minu süda ja teised mustad augud”

Ma saaksin võtta selle raamatu kokku ühe väikse lausega — ”armastus muudab maailma”.

Tegemist on äärmiselt sünge raamatuga. Enesetappudest lugemine on üldse raske, kuid kui seda soovivad teha 16- ja 17-aastased muudab see olukorra veel koledamaks. Tahtmatult kerkib pinnale küsimus: Miks????

Mind on alati hämmastanud enesetapu sooritajate mõtlemine. See tähendab, kuidas nad suudavad seda teha? Mis asi siin elus on nii katastroofiline, et sa oled võimeline panema käe oma elu külge ja see lihtsalt lõpetada?!

Selles loos, selgitatakse seda mõtlemist päris hästi. Kuidas me suudame pidevalt endale halba kinnitades, viia end järjest sügavamale ja sügavamale musta auku ning kui raske on sealt uuesti jälle valguse kätte ronida.

Raamatu peategelesteks on 16-aastane füüsikafänn Aysel ja 17-aastane Roman, kes mõlemad vaevlevad tugeva depressiooni käes. Hoolimata oma noorusest on nad mõlemad üleelanud meeletu tragöödia oma elus, mis on neid viinud arvamusele, et oma elu lõpetamine on ainus lahendus sellele kõigele. Noored kohtuvad internetileheküljel, kus otsitakse mitte kohtingukaaslasi vaid enesetapu-paarilist. Paarilised neist saavad ning koos asutakse planeerima, kuidas siit ilmast teise rännata! Kõige selle juures räägivad nad üksteisele põhjustest, miks enesetapp on ainus lahendus.

Kogu selle depressiivse loo juures on raamatu sõnum väga positiivne. Märgake inimesi enda ümber, nende käitumist ja tujusid. Masendus ja koledad mõtted ei paista välja füüsiliselt. Kahjuks.

Raamatu lõpus kirjutab autor pikemalt ka sellest, miks ta just sellise loo kirjutas.

Lugu pole siiski üleni masendav, positiivsust annab muidugi palju juurde see, et tegemist on siiski ikka õnneliku lõpuga looga, niivõrd kuivõrd seda saab õnnelikuks pidada muidugi.

Soovituslik oleks lugeda seda raamatut just 15-17-aastastel, kes ekslikult tunnevad-arvavad, et neil pole siin elus enam kohta!

Devy Einer

Kathleen Glasgow “Katkine tüdruk”

glagowkatkinetudruk“Ma arvan, et igaühe elus tuleb ette hetk, säärane hetk, kui juhtub midagi nii… üliolulist, et see rebib kogu su olemuse pisikesteks tükkideks. Ja siis tuleb sul peatuda. Hulk aega tükke kokku korjata. Ja seejärel kulub veel terve hulk aega, mitte selleks, et tükke tagasi sobitada, vaid selleks, et neid uutmoodi kokku panna, mitte just tingimata paremini. Pigem sedasi, et saad senikaua nendega elada, kuni tead täpselt, et see tükk peaks käima sinna ja too tänna.”

Hoiatus! Enesevigastamine, alkohol, narkootikumid, seks, vägivald. Ehk siis “Katkine tüdruk” ei ole kindlasti mõeldud neile, kes eeldavad, et see võiks osutuda üheks eeskujulikuks ja korralikuks tänapäeva noortekaks – tihedalt läbi pikitud südamekestega armastuskirjad, esimesed suudlused, armuvalu ja vanemateviha.

Aga ei. See raamat on depressiivne. See raamat on südantlõhestav. See raamat on hea.

Raamatu peategelaseks on peagi täisealiseks saav Charlotte, kes on katki läinud. Katki tehtud. Enda keha ise katki lõikunud. Selle kõige tagajärjel satub tüdruk haiglasse ja sõbruneb seal olles läbi raskuste teiste enda saatusekaaslastega. Haiglast välja saades ei oota teda aga ees pehme voodi ja soe kodune söök, vaid hoopis enda emalt saadud bussipilet paari tuhande kilomeetri kaugusele Arizonasse ning ühes piletiga ka järjekordne võimalus iseseisvuda, unustada ja paraneda. Kõlab just kui nagu ilus uus algus? Sealtmaalt edasi ei jää raamatus tegelikult tulemata ka armumine ja armuvalu, reetmine ning pisarad, aga seda hoopis teises võtmes, kui ühes klassikalises noortekas.

Raamat on väga hästi kirjutatud (kuigi tundub, et osad asjad on “tõlkes natukene kaduma läinud”) ja käsitleb väga olulisi vaimse tervisega seotud probleeme, millest on tavaliselt valus ja ebamugav rääkida. Usun, et see on meeldejääv, mõtlemapanev ja väärt lugemine kõigile.

Marie Saarkoppel

John Wray “The Lost Time Accidents”

wraylost2Ameerika-austria kirjanikku John Wray‘d (tegelikult John Henderson; sündinud 1971. aastal Washingtonis, üles kasvanud Buffalos; elab Brooklyn’is) peetakse „ameerika kirjanduse järgmiseks laineks“ (Jonathan Lethem) ja „üheks huvitavaimaks ameerika noorema põlve autoriks, kelle uus raamat on pikitud põrandaluukide, rafineeritud ajakihistuste ja mustade aukudega, kuhu võib iga kell sisse libiseda“ (Tilman Urbach). Kirjandusajakiri „Granta“ nimetas teda 2007. aastal üheks kahekümnest parimaks USA autoriks.

Oma juurte kaudu – onkoloogist ema pärineb Kärnterist ja leukeemiauurijast isa Ameerikast – on John Wray ühendatud kahe kultuuriga. Siiski on tal tihtipeale tunne nagu viibiks ta mingisusguses tühjuses: ta nagu hõljuks kahe keele vahel ja ei tunneks end kummaski täiesti koduselt. Kuid taolisel seisundil olevat ka oma hea ja produktiivne külg: „Kõrvalseisja vaatab oma ümbrust täpsemalt.“ (John Wray)

john_wrayJohn Wray 2009. aastal ilmunud romaan „Lowboy“ on kättesaadav ka Eestis, momendil küll ainult Tartu Linnaraamatukogus. See tõik ning autori Ameerika-Austria päritolu ja uues raamatus käsitletav teema ajendasidki mind juhtima tähelepanu John Wray värskele teosele „The Lost Time Accidents“ (2016).

Kiidusõnu on romaanile jagunud kriitikutelt nii inglisekeelses kui saksakeelses kultuuriruumis, näiteks kirjutavad:
Ameerika ajaleht „Los Angeles Times“: „It is, in a nutshell, a sweeping historical novel that’s also a love story but is rooted in time-travel science fiction and takes on as its subject the meaning of time itself. This is no small endeavor. It’s hard not to admire this book, the mass and richness of which is a testament to the meticulous, dedicated work of its talented author. But it’s also not easy to love it.“ (Janelle Brown), Saksa ajaleht „Hamburger Abendblatt“: „Ülimalt rafineeritud segu teadusest ja filosoofiast, popist ja meelelahutusest. Tegelastega, nagu neid ei kohta just igal tänavanurgal.“ ja Austria ajaleht „Die Presse“: „Keeleliselt virtuoosselt jutustatud, erakordselt pinevil, nii fantaasiarikkalt kui ka intelligentselt komponeeritud ja kõrgel tasemel meelelahutuslik teos.“

wraylost1Mina-jutustaja, noor Waldemar Tolliver istub kummalises ajamullis oma tädi väikeses tolmunud ja prügi täis korteris Central Parki ääres New Yorgis ja püüab üles kirjutada lugu oma perekonnast, kellel lasub mitu põlvkonda saladuslik needus. Selleks, et taas maailma naasta, tuleb tal uurida rohkem kui saja-aastast perekonnalugu. Waldemari vanavanaisa Ottokar Gottfriedens Toula, marineeritud kurkide tootja ja hobby-füüsik k.u.k. Znaim’ist oli 20. sajandi alguses jõudnud jälile inimese ajareisimise võimalikkusele, kuid samas kohe auto alla jäänud. Sealt saavad alguse mitu põlvkonda väldanud otsingud vaarisa viimaste ülestähenduste järele ja rännakud ühelt kontinendilt teisele – kord keiserlik ja kuninglikku Austriasse, kord Manhattanisse, kord natsionaalsotsialistlikusse Viini, siis jälle kaasaegsesse Ameerikasse ning esimesest dimensioonist neljandasse.

John Wray jälgimis- ja vaatlemisviisiga ühildub ka tema jutustamisviis: ta vahetab žanreid nagu kanaleid: lülides tõsise kirjanduse ja thrilleri elementide, fantastilise romaani ja science fictioni vahel. Fiktsionaalne jutustamine olevat „Uskumatult konservatiivne, reeglitest moonutatud kunstivorm. Rohkem kui kaasaegne muusika, rohkem kui film ja hoopiski rohkem kui kujutav kunst.“ (John Wray). Tilman Urbachi kohaselt paigutub John Wray romaan ajast ja ruumist, teadusest ja müstikast, marineeritud kurkidest ja relatiivsusest, meie olemusest ja meie olemise mõttest („kes me oleme ja miks me eksisteerime“ – Colum McCann) Günter Grassi „Plekktrummi“ (1959) ja Lewis Carrolli „Alice Imedemaal“ (1865) vahele.

wraylost3Küllap aitas igasuguste reeglite vastane erinevate žanrite segamine ja hübridiseerimine kirjanikul vabaneda ängi- ja hullusärgitundest, mis tal tavapärase fiktsionaalse jutustamise puhul tekib.

Oluline Wray jaoks sõnadega loomisprotsessis on muidugi ka keel. Sest „Loo puhul ei ole kunagi tegemist mõtete, arvamuste ja ideede loendiga – see on püüd saavutada kirjutatud looga emotsionaalset vastukaja. Need on sõnad ja nende kõla, assotsiatiivsed pilved, mida sõnad endaga kaasas kannavad, mis loovad emotsiooni.“ (John Wray).

Eve Pormeister

Autori pilt on pärit siit, illustratisoon siit.

Julie Buxbaum “Ütle mulle kolme asja”

buxbaumutlemullekolmeasjaÜhes peres sureb ema, teises isa. Alles jäävad leinajad. Elu läheb edasi ja järelejäänud naine ja mees otsustavad luua uue pere. Nii satub Jessie kodusest Chicagost hirmutavasse ja võõrasse LA-sse. Katsumuseks osutub uus, hirmkalli õppemaksuga kool, mille kulud kannab tema uus ema-aseaine. Kõik on halvasti ja siis ühel päeval saab tüdruk meili, mille saatjaks on märgitud KeegiEikeegi@gmail.com. See salapärane isik soovib olla Jessiele vaimseks teejuhiks.

Edasine on tütarlapse elus väga põnev ja teraapiline, sest tal on nüüd keegi, kelle seltsis saab ta rääkida kõigest, mis südamel. Selgub, et vastaspool mõistab teda hästi ja neil on mõndagi ühist — kasvõi need kolm asja, mida nad omavahel meilitsi vahetavad.

Ajapikku, nagu Sinihabeme muinasjutus, kasvab Jessie soov teada saada, kes tema klassi poistest lühendi KE taga peidus on, meilivestluste kaudu teeb ta järelduse, et see peab olema huvitav isiksus. Keeruliseks teeb kogu loo aga see, et päris elus on Jessie ellu tulnud nii mõnigi südamevärinaid tekitav klassivend, ta on oma olemasoluga välja vihastanud klassi staartüdrukud ja on enesele leidnud KE abiga sõbratari Dri.

Jessiega hakkab juhtuma igasuguseid asju — elu tema ümber hakkab tasapisi keema ja ta peab endalt küsima, kuhu ta õieti tahab välja jõuda.

Lugege ja elage kaasa !

Ädu Neemre

Anna Todd „Pärast”

Tuleb tunnistada, et hakkasin seda raamatut lugema teatava eelarvamusega. Et see on selline hea kerge lugemine, kus ei pea eriti kaasa mõtlema, saab lihtsalt läbi kulgeda. Kui palju neid erinevaid probleeme neil noortel ikka on, millest ma veel lugenud ei olnud. Tuleb välja et on!

toddparastTutvudes tagaküljel oleva sissejuhatusega, tundus see olevat selline täiesti tüüpiline noorteromaan, kus korralik ja tagasihoidlik ning pahedest rikkumata tütarlaps armub ära ”paha poisi” kuulsusega noormehesse. Ning peale seda hakkavad lahti hargnema kõikvõimalikud takistused, miks see suhe siis toimima ei saa.

Noh, tegelikult see ka nii oli. Aga see, kuidas see kõik oli kirjutatud ja ülesehitatud, oli kaugel tavalisusest. Esimesed peatükid küll venisid pisut, ei saanud seda hoogu kuidagi sisse. Ja peategelase Tessa kõikuv enesekindlus ja monoloogid tundusid igavatena. Kuid mida lehekülg edasi, seda rohkem ma tundsin kuidas see kõik mind järjest rohkem kaasa kisub ja toolil nihelema paneb. Iga hetkega järjest rohkem tundsin ma kuidas ma olen selles raamatus sees!

Emotsioonide koha pealt tõelised Ameerika mäed: ühel hetkel paneb sügavalt ohkama, teises kohas pead vangutama, siis tahaks karjuda ”miks sa lased endale nii teha” ja kolmandaks tahaks mees-peakangelasele jalaga virutada ning lõpuks, kui kõik tundub hetkeks korras, tahab pisar vägisi silma tulla!

Ja siis see lõpp…  Kuna ma ei tutvunud ennem ei kirjaniku ega ka sellega, kas raamatule on järgesid kirjutatud, olid viimased leheküljed mulle nagu ämbritäis külma vett krae vahele. Sellist sündmuste käiku ei osanud ma kuidagi eeldada. Ma tahtsin karjuda! Ja järgmist osa… Ja seda kohe! Kuid selgus, et eesti keelde rohkem tõlgitud ei ole.

Mis mulle selles raamatus eriti meeldis, oli see, et probleemid, millele tähelepanu pöörati, on väga tänapäevased ja reaalsed. Igapäevased.

Igaljuhul, see on raamat, mida ma tõesti soovitan lugeda! See emotsioon, mis peale raamatu lõppemist mind kummitama jäi, oli väga võimas!

Devy Einer

Järjed on ingliskeelsena raamatukogus olemas:toddafter

Katja Millay “Vaikuse meri”

millayvaikusemeriMill Creeki kooli tuleb uus õpilane – Nastja Kašnikov. Nastja on helevalge naha, tumepruunide silmade ja pikkade laineliste enam-vähem musta värvi juustega. Kannab ainult musta ja ei räägi ühtegi sõna, tema vasak käsi ei taha hästi sõna kuulata ning ta tundub olevat vihane kogu maailma peale. Josh Bennett on poiss, kelle ümber on “surnud tsoon”. Tema ligiduses ei viibita, ei räägita, ei naljatata, tal on kooliõues oma koht, mida ülejäänud aktsepteerivad. Liiguvad jutud, et ta võib vaeseomaks peksta igaühe, kes reeglitest kinni ei pea ja üle tema seatud piiride läheb. Nemad kaks on väga erilised ja väga eriline on nende kohtumine ja edasine koosolemine. Kuid koos nad on ja kirjanik pakub lugejale hulganisti vihjeid nende eelnenud elust. Eriti käib see Nastja kohta — me saame teada, et ta on olnud kunagi väga lootustandev klaveritüdruk, aga midagi on temaga juhtunud ja see ei ole midagi head, vaid hoopis midagi väga kurja… Kumbki jutustab oma lugu. Elu pole neid kahte hellitanud. Josh on kaotanud oma pere ja Nastja on pere juurest lahkunud. Kumbki ei oota elult midagi head. Neile näib, et nad peavad kuidagi vastu pidama, nad tegelevad rohkem minevikuga, kui teevad plaane tulevikuks. Nastja ja Joshi omavahelised suhted muutuvad ajapikku üsna keerulisteks — kumma süü see on — jäägu lugejate otsustada!

Ädu Neemre

Frank McCourt

Frank McCourt (19. august 1930. a. Brooklyn, New York City — 19. juuli 2009. a. NY) francmcourtoli iiri-ameerika õpetaja ja kirjanik, kes võitis 1997. a. oma raamatuga „Angela’s Ashes” („Angela tuhk”) Pulitzeri preemia. Raamat on tragikoomiline memuaar tema lapsepõlve kehvadest oludest, viletsusest ja isa alkoholismist nii Brooklynis kui Limerickis Iirimaal. Raamatu põhjal valmis 1999. aastal ka film, peaosas Robert Carlyle. Raamatule ilmus kaks järge, mis mõlemad ka eesti keelde tõlgitud: „’Tis” (1999, e.k. „Jah, on küll”) ja „Teacher Man” (2005, e.k. „Koolmeister”).

Eesti keeles ilmunud:
„Angela tuhk” (1999; tlk Lia Rajandi)
„Jah, on küll” (2000; tlk Lia Rajandi)
„Koolmeister” (2006; tlk Lia Rajandi)

Tekst näituselt Kirjanduslinn Dublin