Posts Tagged ‘ameerika’

Kate Elizabeth Russell “Minu sünge Vanessa”

Viimastel aegadel on hakatud palju rääkima alaealiste seksuaalsest ärakasutamisest. Minevikus toimunut see kindlasti olematuks ei tee, kuid võib aidata nii mõnelgi kunagi selliseid asju kogenul samuti oma muredega lagedale tulla – ja nii pisutki kergendust saada. Andes teada: sa pole selles mures üksi, sa pole ainus …

Teismelise tütre lapsevanemana ei ole antud teost sugugi lihtne lugeda. Tekib paratamatu hirmutunne: ehk oled enda lapse elus midagi olulist märkamata jätnud? Tundub võimatu, et lähedased oma lapse elus muutusi ei tunneta.

Tegu on väga ebamugava ja häiriva, kuid ometi suurepäraselt kirja pandud romaaniga. Häiriv, sest see lugu võiks olla ükskõik kelle jutustada, sest see kõik on nii hämmastavalt realistlik ja puudub kahtlus pidevalt toimuvas ärakasutamisviisis. Ning loo käigus kihthaaval paljastuv manipuleerimise metoodika on peen, ent samas realistlikult mõjuv.

Kindlasti tuleks kasuks selle teose läbilugemine teismeliste vanematele äratuseks, kuid ka teismelistele endile, silmade avamiseks.

Vanessa teine aasta Browicki internaatkoolis saab alguse üsna üksildasena. Head suhted parima sõbrannaga on minevik ja õpiedukus näikse kahanevat. Algavad inglise keele tunnid õpetaja Jacob Stane´i käe all, kellel vanust 42 aasta jagu. Vanessa veedab oma suurema osa ajast veel lisaks kirjandusklubis (kuhu kuulub peale tema veel üks koolivend).

Jacob suunab väga oskuslikult Vanessat ilukirjanduslike teoste kaudu, näitamaks nende võimaliku suhte sügavusi. Ülistades neiut ja omistades talle müstilisust „minu sünge Vanessa” repliigi kaudu ja pannes Vanessa sedasi end imetlema. Muidugi saab ta ka teenitud tähelepanu, tekitades tüdrukus tunde, et ta läheb kellelegi niivõrd palju korda. Pidades end mehe jaoks ainulaadseks ja tavamaailmas kättesaamatuks, aimamata, et on üks mitmest, keda hellitatakse samasuguste ülistustega.

„Minu sünge Vanessa” räägib loo teismelisest tütarlapsest, kellel tundub elus millestki vajaka jäävat, ning õpetajast, kes oskab antud olukorra keerata enda kasuks. Mitte ükski tütarlaps ei taha uskuda, et tema romantilised tunded võivad olla omajagu naiivsed, seda veel olukorras, kus teine pool on täiskasvanu ja omab juba suurt elukogemust.

Romaan käsitleb vaheldumisi minevikku ja olevikku.

Oleviku-Vanessa elab päev korraga. Ta töötab hotellis, armastab veini ja meelemürke, ning romantilistes suhetes ei lähe asjad kohe kuidagi. Ta paistab olevat jäänud toppama oma minevikku ning suhted inglise keele õpetajaga on taustal täiesti figureerimas. Vanessa igapäevaseks harjumuseks on saanud Facebookis ja meedias tema endaga seotud teema jälgimine – süüdistused õpetaja Jacob Strane’i vastu. Üllatuseks on Vanessa Jacobit kaitsvas positsioonis.

Kate Elizabeth Russell on sündinud 1984. aastal USAs. Maine`i ülikooli on ta lõpetanud bakalureusekraadiga loovkirjutamises. Indiana ülikoolis omandas magistri- ja doktorikraadi. Tema debüütromaaniks on „Minu sünge Vanessa” (2020), mis sai rahvusvaheliseks bestselleriks, on avaldatud 22 tõlkes. Antud teos on toonud palju diskussioone ja esinemisi noorte seksuaalse ärakasutamise teemadel. Russell on teinud avaliku avalduse, milles teatas, et „Minu sünge Vanessa” on inspireeritud tema enda teismeea kogemustest seksuaalse väärkohtlemise ohvrina.

Vaata rohkem Wikipediast ja autori kodulehelt.

Triin Võsoberg

Don DeLillo “Kosmopolis”

 

kirjutan nii nagu suudan lõputute nädalate rütmis
esmaspäev: laod tühjad käibevahendiks on rott
teisipäev: tundmatud kurjategijad mõrvasid linnapea
kolmapäev: vaherahu läbirääkimised vaenlane vahistas saadikud

(katkend Zbigniew Herberti luuletusest
“Raport ümberpiiratud Linnast”
kogumikust “Valitud luuletused”)

Poola luuletaja Zbigniew Herberti luuletus kaosest iseloomustab ilmekalt itaalia sugemetega Ameerika kirjaniku Don DeLillo raamatu “Kosmopolis” õhustikku. Eriti, kui seda on ka kirjanik ise mitmel korral oma romaanis rõhutanud, alustades juba peategelase ütlusest, et “ma lugesin üht luuletust, kus käibevahendiks on rott” (“Kosmopolis”, lk 22). Peategelane Eric, 28-aastane miljardärist fondijuht ning temast veel noorem, 22-aastane turuanalüütik Chin fantaseerivad mõnuga, kuidas maailm tegutseks, kui “ühe dollari eest saab ühe roti.” “Surnud roti.” “Jah. Surnud rottide tagavarad, üleilmne terviserisk.” (lk 22-23) See toob omakorda tagasi eelpool tsiteeritud poola luuletajani, kes kirjutab jätkuna oma raportile, et “reede: puhkes katk” (Zbigniew Herbert “Raport ümberpiiratud Linnast” ).

See mõttekäik on tõenäoliselt ka üks põhjus, miks see raamat köitis mind nüüd 18 aastat hiljem, kui see esmakordselt ilmus (eesti keeles küll Loomingu Raamatukogus alles eelmisel, 2020. aastal). Kas tuleb tuttav ette ühiskond, kus igaüks elab oma n-ö oma kookonis, kui ümberringi on kaos, mida püütakse erinevate teooriate, analüüside ja tõenäosuste abil ohjata? Raamatus on selleks “kookoniks” pikk valge limusiin. “Pikkadest valgetest limusiinidest oli saanud linna kõige vähem silmatorkav liiklusvahend.” (lk 14) Nendes liikuvates kontorites mööduvad New Yorgi eliidil terved päevad leidmaks aina uusi lahendusi, kuidas suurendada oma kapitali ja rikkust. “Raha on kaotanud oma narratiivse väärtuse nagu maalikunst kunagi ennemuiste. Raha räägib iseendaga.” “Sest omandil ei ole enam kaalu ega vormi. Ainus, mis loeb, on makstud hind.” (lk 56-57) Ümberringi on kaos ja tänavarahutused. Inimesed ei tea, mida või keda uskuda ning on hirmul. ”See on meeleavaldus tuleviku vastu. Nad tahavad tuleviku ära hoida.” (lk 65)

Samas püüab igaüks omal moel selles segaduses ellu jääda ning leida muutumatuid tugipunkte. Olgu selleks raamatupood, kus olla peidus kogu selle müra eest (lk 52) või juuksurisalong, kus pole eriti palju muutunud võrreldes lapsepõlvega (lk 107). “Mis käib juukselõikuse juurde? Seosed. Kalender seinal. Peeglid igal pool.” (lk 17)

Selle romaani juurde jõudsin tegelikult läbi samanimelise filmi, millest kirjutasin raamatukogu filmiblogis. Lugesin Don DeLillo raamatut “Kosmopolis” vahetult enne filmi vaatamist ning pean tõdema, et nagu paljude teostega, meeldis mulle raamat enam kui film, kuigi seda romaani on peetud väga filmilikuks teoseks ning ka film ise oli suhteliselt raamatupõhine, kuigi arusaadaval põhjustel veidi kärbitum versioon. Tegelikult võib neid pidada ka komplektiks, kus üks täiendab teist, kindlasti sõltub see täiendus sellest, millisest teosest alustada, raamatust või filmist. Minu puhul lisas film raamatule tuttavliku visuaalse poole, sest ma olin eelnevalt teadlik, et Ericu rolli filmis mängib Robert Pattinson. Seega otseseid vastuolusid polnud, vaid pigem andis film piltliku lühikokkuvõtte raamatu sisust. Etteruttavalt pean siiski lisama, et pettusin filmi lõpus, sest ootasin huviga, kuidas on lahendatud Ericu soov elada väljaspool oma füüsilist keha igavesti, kuid kahjuks seda teemat filmis ei käsitletud.

“Ta oli alati tahtnud saada kosmiliseks tolmuks, vabaneda oma keha raskusest, pehmetest kudedest luudel, lihastest ja rasvkoest. Mõte oli elada etteantud piiridest väljas, kiibil, plaadi peal, andmetena, keerises, kiirtepöörises, tühjusest päästetud teadvuses.” (lk 135)

Tegelikult ei saa minu pettumust võtta etteheitena, sest tuleb meeles pidada, et tegu on siiski kahe erineva teosega. Film on ülesehitatud veidi teisel alusel, sest seal pole koheselt teada milline füüsiline oht peategelast kõige enam ohustab. Seega jõuan jälle sama seisukohani, et filmi ja raamatu võrdluses sõltub siiski paljuski sellest, millisest teosest alustada.

Kui alustada raamatust, siis tasub tähelepanu pöörata seigale, mis samuti filmist välja jäi, kuid minu arvates iseloomustab ilmekalt peategelast ja tema mõttemaailma. Selleks on võrdlus, kus ta samastab end pilvelõhkujaga (näiteks on ka ingliskeelse raamatu esikaanel just kõrghoone).

“Ta sõitis alla marmorfuajeesse, liftis mängis Satie. Tema eesnääre on asümmeetriline. Ta läks välja ja üle tänava, siis pöördus ja silmitses maja, milles elas. Ta tundis, et on majaga üks. Sel kaheksakümmend üheksa korrust, algarv, tuhmist pronksjast klaasist silmatorkamatus kestas. Neil oli ühine serv või piir, pilvelõhkujal ja mehel. See on üheksasada jalga kõrge, maailma kõige kõrgem elutorn, tavaline risttahukas, mille ainsaks sõnumiks on see, et ta on suur.” … „Torn andis talle jõudu ja sügavust.” (lk 13)

Isegi liftid majas, jah tal oli tornis kaks lifti, lähtusid tema vastandlikest püüdlustest leida endas nii rahu kui ka samas piiritu mõjuvõim.

„Mul on nüüd kaks isiklikku lifti. Üks on programmeeritud mängima Satie klaveripalu ja liigub normaalkiirusest neli korda aeglasemalt.”… „See annab mulle rahu, teeb terveks.” „Ja teises liftis?” „Brutha Fez.” … „Sufi räppar.” … „See läks mulle omajagu maksma ja tegi minust rahvavaenlase, selle teise lifti rekvireerimine.” (lk 26)

Pöördudes uuesti komplekti teise poole ehk filmi juurde, siis lõpetuseks tasuks vastava meeleolu loomiseks kuulata seal Brutha Fezi matuserongkäigus kõlanud somaali päritolu Kanada räppari K’naani (filmis mängis ta ise surnud sufi räpparit) lugu „Mecca”.

Klaari Tamm

Foto: Klaari Tamm

Kirjanduslinn soovitab: Grady Hendrix „Horrorstör“

Grady Hendrix
Horrorstör
(Helios, 2015,
tlk. Fred Taik)

Selle IKEA imidžiga mööblipoe kataloogiks kujundatud raamatu autor pingutab kõvasti, et panna kokku asjad, mis kokku ei sobi, ja ta pingutus kannab täiel määral vilja. Klantsitud, steriilne ja keep-smiling skandinaavialik äärelinna hiiglaslik mööblipood, paranormaalsed nähtused, peategelaste allasurutud ihad ja kahetsused ja stiilne gore. Groteskne kontrast põhjamaise heaoluühiskonna ja tuttava õudusfilmiliku atmosfääri vahel veenab lõpuni välja ja kõik see muudab raamatu käestpaneku üksjagu raskeks. Usun, et ORSK üllatab iga lugejat.

Matis Leima

Foto Mana Kaasik

Arkady Martine “A Memory Called Empire“

Arkady Martine’i debüütromaan “A Memory Called Empire“ on tõeline maiuspala igale ulmesõbrale, kellele meeldib küberpunk, kosmoseooper ja/või poliitiline triller, sest raamatu näol on tegemist kõigi kolme žanri toreda seguga. Loo aineseks on poliitilised intriigid, paleeülestõusud, tähtedevahelised vallutused ja tulnukate ähvardused.

Romaani peategelaseks on Mahit Dzmare, kes saadetakse saadikuks Teixcalaani, kus tal tuleb välja selgitada, mis juhtus tema kahtlastel asjaoludel kaduma läinud eelkäijaga. Mahit on pärit väikeselt ja iseseisvalt, peamiselt kaevandamisega tegelevast kosmosejaamast nimega Lsel. Teixcalaan on suur, mitmeid planeete ja kosmosejaamu hõlmav impeerium, mille Mahit leiab eest kodusõja lävel olevana.

Loo arenedes selgub, et Lselil on välja arendatud tehnoloogia, mis võimaldab efektiivselt edasi anda varasemate põlvkondade teadmisi ja oskusi järeltulevatele. Teixcalaanis sedalaadi tehnoloogiatega ametlikult ei tegeleta, kuid valitsejal on tekkinud asja vastu elav huvi. See huvi ei meeldi aga valitseja surma ootavatele nn järeltulijatele…

Autoril on õnnestunud luua igati vettpidavalt üles ehitatud ja omanäoline maailm. Sellele pädevusele aitavad palju kaasa kirjaniku teadmised impeeriumide olemusest ja toimimisest (tegemist on kultuuriloolase ja Bütsantsi uurijaga, kes mh ka linnaplaneerimisega on tegelenud). Intervjuudes on Martine öelnud, et teda huvitab kultuurikonflikt väikeste ja suurte kultuuride vahel, ning siin loos üks peamisi tähelepanu kohti on sageli see, kuidas Mahit enda erinemist, teisest kultuurist olemist pidevalt tajub ja mida see kaasa toob. Kaasaja maailmas aktuaalne ja kindlasti eestlasigi kõnetav teema. Omamoodi tore lähenemine on romaanis poliitiliste kõnede värsivormis esitamine, nendega võistlemine – seegi on üks ajalooline nähtus, mille autor on soovinud siin loos taasluua.

Raamat ilmus 2019. a kevadel ja on juba pälvinud palju tunnustust ja erinevate auhindade nominatsioone, sh võitnud 2020. a Hugo parima romaani auhinna. 2021. a kevadel on oodata loole järge, ilmuma peaks sarja teine raamat “A Desolation Called Peace“.

Haaravat lugemist!

Mai Põldaas

Amanda Lovelace “The Princess Saves Herself in This One”

Luule. Esmapilgul tundub liiga otse ja enter, aga lähemalt vaadates on teemad ja emotsioonid ja sõnum ja vormimängud. Otsetõlkena kõlaksid suurem jagu eesti keeles liiga lihtsatena, aga võib-olla tuleb see sellest, et erinevates keeltes on sõnadel natuke erinev kaal ja tähendusväli. Kui võrdlusi otsida, siis Rupi Kaur on natuke samasugune — suhteliselt sarnane teemade ring ning inglise keeles täitsa toredad luuletused võivad eesti keeles kõlada tühjana.

Ma ei ole kindel, aga mulle on jäänud mulje, et ingliskeelsel raamatuturul on luulekogudel tavaks olla kuidagi programmiline või temaatiline, eesti luules mahub ühte luulekogusse teemasid ja fookuseid nagu rohkem. Selle luulekogu märksõna võiks olla “võimestamine”. On poeetilise mina kogemused — õnnetu lapsepõlv, vägivaldne suhe, lähedase surm — , mis tekitavad kas äratundmist või kaastunnet, on helgemalt poolelt armumine ja lootus ning lõpupoole ka päris otsesõnune julgustus leida oma tee, võimalused ja õnn.

Luulekogu on saanud palju tunnustust, just emotsionaalse usutavuse ja feministliku külje tõttu, aga ka palju kriitikat, põhimure on vast see, et luuletused on liiga otseütlevad ja mõjuvad vahel pigem tsitaatidena. Mu jaoks on õigus mõlemal poolel, mu meelest üksikud luuletused ei kanna just väga mitut mõtet korraga, aga emotsionaalne laetus on enamasti olemas. Vormiline nõks, et luuletuste lõpus on veel eraldi kokkuvõttev või siis hoopis vastandust loov rida, meeldis mulle päris hästi.

Kui ma kusagil kirjutasin, et ma luulekogust luuletusi loen tavaliselt mitte järjest, vaid kuidas juhtub ja millisest kohast juhtub, siis see läks algusest lõppu ja sobis nii selle raamatuga tõesti rohkem, sama skeemi võiks vist kasutada ka tema järgnevate luuleraamatute puhul.

Tiina Sulg

Emily Dickinson „Kiri Maailmale”

Emily Dickinsoni „Kiri Maailmale” (Eesti Raamat 1988, Doris Kareva suurepärases tõlkes) on üks väga armas luuleraamat. Tõenäoliselt on tegemist raamatuga, mida ma olen oma elus kõige rohkem lugenud. Ja enda lugemistest vist sõpradele kõige rohkem soovitanud ka! Seetõttu saab nüüd soovitus siiagi kirja.

Ma tulen! – silme ees
ilm pime – hiilguses!
Ma kuulen! – kõrvus nüüd
kui Tervitusehüüd!

Me jalad ujedad –
on unustatud nad –

Mu Püha – hõiska, Hing! –
Nad mäletavad mind –
Mu Paradiis – nii suur –
mu nimi – Nende suul –

(lk. 11)

Emily Dickinson on 19. sajandil elanud ja kirjutanud ameerika luuletaja. Teda peetakse tänini üheks olulisemaks poeediks Ameerika luules. 10. detsembril on tema 190. sünniaastapäev.

Kui õnnelik on Kivike
mis veereb kuhu kulgeb tee –
ei hooli ta Karjääridest
ei kindlusta end Häda eest –

Kuub sama algeline Hall
kui Universumil on tal
ja sõltumatu Päiksena
end seob või särab üksinda –

nii nagu muuseas täites mis
on ülim Olemise Viis.

(lk. 15)

Emily Dickinson elas eraklikku elu ja tema elu ajal ilmus vaid kümme luuletust tema ligikaudu 1800st luuletusest. Pärast luuletaja surma leidis õde tema kirjapandu, ning avaldas Emily luuletused kolmes köites. Dickinsoni luule aineseks on sellised suured teemad, nagu surm ja surematus, loodus, vaimsus, ka kaasaegne ühiskond. Luuletused on vormilt lihtsad, graafiliselt ajastule ebahariliku kirjapildiga. Tänapäeva kirjandusteadlased peavad Dickinsoni loomingut uuenduslikuks, proto-modernistlikuks, ja sellel on palju mõju olnud 20. sajandi luuletajatele ning teistelegi loojatele.

Ei eales enam – Tavalist –
ma tundsin – teisiti –
Mis kibedust ka polnud – üks
ei kordu – kunagi –

Või – kui ta ilmutakski end –
veel – mõnel Hommikul –
mu õndsus – tundus – aastateks
kõik mured muutvat mul –

Õnn nõnda suur – et õhetas
mu lihtsa Palge pääl –
end ilmutas – mu Silmades –
ei vaja sõnu – sääl –

Kui tiivust kantud – kõndisin –
mu jalad minule
nüüd näisid sama tarbetud –
kui saapad – Linnule –

Mu rõõm, see kiirgas kaugele –
Kuldsõnu jagasin
ma heldelt – Igaühele –
ja Kinke – külvasin –

Kui järsku – kokku kuivas kõik –
End tundsin – kaduvat –
sääl varisesid – mu Paleed –
jäi kätte – Kerjakott –

Küll haarasin – küll kobasin
liiv sõrmist sõrises –
Kõrb rullus lahti korraga
mu Kuldseis ridades –

Sääl naela otsas – ripub veel –
mu Kotiriidest rüü –
kuid kus mu pimestav Brokaat –
piisk – Indiat – on nüüd?

(lk. 26-27)

Originaalis on Emily Dickinsoni luule leitav lisaks erinevatele trükiväljaannetele täismahus ka erinevate andmekogude vahendusel internetis. Gutenbergi projekti kaudu, Emily Dickinsoni luulele pühendatud veebist, Poetry Foundation lehelt, Dickinsoni elekroonilisest arhiivist, Ameerika luuletajate veebist, jm.

On Jumal ikka kiivas küll –
ei või ta taluda
kui omavahel mängime
ja mitte temaga.

(lk. 52)

Alati võib käsitleda ja seletada, nuputada ja oletada. Luuletustega on mu meelest aga nii, et need kas kõnetavad sind või mitte; ja sa siis lähed nendega või mitte. Seepärast lisan siia veel mõned luuletused originaalis ja neile eestikeelse versiooni jätan teile endile leida „Kiri Maailmale” raamatust. Lugemiseni!

The soul selects her own society –
Then – shuts the Door –
On her divine Majority –
Present no more –

Unmoved – she notes the Chariots – pausing –
At her low Gate –
Unmoved – an Emperor is kneeling
Upon her Mat –

I’ve known her – from an ample nation –
Choose One –
Then – close the Valves of her attention –
Like stone –

(1862)

*

Elysium is as far as to
The very nearest Room
If in that Room a Friend await
Felicity or doom –

What fortitude the Soul contains
That it can so endure
The accent of a coming Foot
The opening of a Door –

*

The Soul unto itself
Is an imperial friend –
Or the most agonizing Spy –
An Enemy – could send –

Secure against its own –
No treason it can fear –
Itself – its Sovereign – of itself
The Soul should stand in Awe –

Mai Põldaas

Robert Silverberg „Lord Valentine`s Castle”

Ilma soovituseta ei oleks ma seda raamatut lugema sattunud – valikut on ju nii tohutult ja nelikümmend aastat tagasi ilmunud ulmeraamat ei pruugi nimekirja tippu sattuda. Silverberg on klassik, raamat on väga huvitav ja võitnud Locuse auhinna. Seepärast tunnen ka veidi kohustust edasi soovitamiseks.

Tegemist on esimese raamatuga Majpoori nimelisest planeedist jutustavas triloogias. Õieti on neid triloogiaid kaks, Lord Valentine’i ja Lord Prestimioni oma, kummaski ka veel üks lisaraamat.

Raamatus on imelised kirjeldused planeedi geograafiast, floorast ja faunast ning sellele erinevailt planeetidelt tulnud elanikest, autor on fantaasial rõõmsalt ja vabalt lennata lasknud.

Majpoor on hiigelsuur planeet 3 mandri ja 20 miljardi elanikuga. Suurim manner on Alhanroel, kus asub ka valitseja (ingl k coronal) loss, loss ise asub ülikõrgel mägedes, kus on kunstlik kliima igavese suvega; järgnevad Zimroel ja Souvrael, ning suuremate mandrite vahele jääb Unede Saar, millel elab Saare Emand, kes on parasjagu valitseva kroonitud pea ema ja saadab inimestele häid unenägusid ja ennustusi. Ta on midagi jumalanna taolist, tema elamist ümbritsevad kontsentriliste ringidena erinevad tasandid, kus palverändurid end järkjärgult kõrgemale tasandile töötavad. Valitseja troon muide ei ole päritav, teatud kriteeriumide järgi valitakse välja mõni paljutõotavalt andekas poisslaps ja antakse talle vajalik haridus.

Alhanroeli keskel asub Labürint, milles elab Pontifex ehk eelmine valitseja, kes on troonilt taandunud, kuid kelle võim tundub olevat suurem kui troonil istuja oma. Labürint läheb sügavustesse ja seal elab ja töötab planeedi administratsioon, mida sügavamal, seda tähtsamad ametnikud. Siis on veel Unenägude Kuningas, kes resideerub Suvraelis, tal on tohutud masinad, mis skaneerivad kogu maailma ja saadavad samuti inimestele unenägusid, aga tema omad on karistavat laadi. (Või siis annab ta unes ülesandeid, mis võivad noormehe juuksed ühe ööga valgeks muuta, nagu juhtus ühe Valentine’i uue sõbra Sleetiga.) Milles täpselt seisnevad coronali ülesanded, ma täpselt aru ei saanudki, aga igatahes on ta tavaliselt rahva poolt palavalt armastatud. Kokku siis nagu neljavalitsus.

Planeedil elab peale inimeste, kes saabusid Maalt 14 000 aastat tagasi, paljudelt erinevatelt planeetidelt tulnud mõistuslikke rasse, kes on elanud üleüldises rahus ja harmoonias tuhandeid aastaid. Mõistusega elanikke on nii soomustega kaetuid, kombitsatega varustatuid kui neljakäelisi, samuti üks sininahaline. Planeedi põlisasukaid, kujumuutjaid ehk metamorfe aga üldiselt võõrastatakse ja neid elab linnades väga vähe, nad eelistavad oma piirkondi, midagi reservaatide taolist. Kuritegevust on väga vähe ja tapmine on ennekuulmatu. Kogu see rahu ja harmoonia on selles mõttes natuke uskumatu, et rahvast valitsetakse peale seaduste, mida meile tegelikult ei tutvustata, põhiliselt unenägude kaudu, mis tundub kaunis jube. Mõtteid saadetakse peavõrudega võimendades. Tehnoloogia on üldse kohati äärmiselt kõrgetasemeline, aga kuidagi jääb mulje, nagu oleks see ammusest ajast ja hoolitseks teatud asjade eest automaatselt, igapäevaelu aga on mingil hoopis muul tasandil, maaharimises Saare Emanda juures tehti küll kõik tööd käsitsi.

Esimeses raamatus lüüakse aga harmooniasse mõra, kui raamatu peategelasele, blondile sinisilmsele Valentine`ile , kes rändab muretult oma minevikust või endast üldse suurt midagi teadmata ringi ja žongleerib endaga samanimelise valitseja auks korraldatud pidustustel, hakatakse andma märke sellest, et ta pole see, kellena paistab. Ja kuigi rändartisti elu armastatud tütarlapse kõrval tundub oluliselt ahvatlevamana kui talle õigusega kuuluva trooni tagasinõudmine, saab ta pikkamisi siiski aru oma vastutusest ja vajadusest usurpaator minema ajada. Algab seiklusterohke rännak (muuhulgas neelatakse ta alla merelohe poolt) oma õige koha tagasi võitmiseks, kaaslaseks head sõbrad. Teel kohatakse mõistagi takistusi, aga mitte liiga raskesti ületatavaid. (Alguses tekkis mul kahtlus, et võib-olla ongi ta sellele teekonnale saadetud selleks, et ta näeks maailma tavainimese seisukohast ja saaks paremaks valitsejaks, et võib-olla mingit usurpaatorit polegi. Aga siiski on.) Läbivaks jooneks on Valentine’i soov, et neil ei tuleks oma teel elusid ei võtta ega kaotada. Kuidas sellega läheb, jääb iga lugeja enda avastada.

See raamat on sisult üsna lihtsakoeline, aga heaks teeb selle tõeliselt hästi välja mõeldud maailma kirjeldamine kogu selle kirevuses. Keel on külluslik ja nõudis minult päris palju sõnaraamatu kasutamist. Mida rohkem ma loetule tagasi mõtlen, seda ebatõenäolisem niisuguse ühtse valitsemissüsteemi ja rahulolevate kodanikega planeedi olemasolu mulle tundub, puhas ulme!

Järgmisi osasid ma vist lugema ei hakka, kuigi neid peetakse mõnede arvustajate meelest paremaks, sest tahaksin säilitada enda jaoks mälestuse harmoonilisest planeedist ilma kodusõjata, mis kuuldavasti tulekul.

Kaja Kleimann

Delia Owens „Kus laulavad langustid”

Delia Owens „Kus laulavad langustid” (tlk. Bibi Raid, Rahva Raamat 2019)

Maailmas väga suure populaarsuse saavutanud bestsellereid võtan tavaliselt kätte kerge (või raske) eelarvamusega. Owensi raamatul on bestsellerile vajalikud omadused muidugi olemas — raamat algab laiba leidmisega, on piisavalt müstikat ja draamat jätkub kuni lõpuni välja. Aga see pole lihtsalt üks krimilugu tuhandete omataoliste seas, vaid autor põimib omavahel osavalt arenguromaani, lopsaka (aga mitte tüütu) looduskirjelduse, luule(lisuse), romantika ja mõrvaloo.

Lugu on äärmiselt kaasahaarav. Raske on mitte kaasa elada Kya’le, loo alguses vaid 7-aastasele tüdrukule, kes elab perega Põhja-Carolina padural (soisel-vesisel alal ookeani ja maismaa vahel) ning kelle alkohoolikust isa vägivaldne käitumine sunnib aegamööda kõik pereliikmed lahkuma. Peale Kya, kes jääb esialgu isaga, siis aga päris üksinda padurale — üritades elus püsida, hoidudes kooliskäimisest ja inimkontaktidest, otsides sõprust ja lohutust looma- ja linnuriigist, liblikatest, putukatest, taimedest. „Ta kõige valulikumad mälestused koosnesid teadmata kuupäevadest, mil tema perekond ükshaaval mööda teerada jäädavalt kadus. Viimane valge salli sähvatus puulehtede vahel. Kuhi sokke madratsil.” (157)

Seega on see suuresti ka lugu hülgamis(t)est. Kya, kes on kogenud hülgamist ema, isa, õdede-venna poolt, kogeb seda taas noore täiskasvanuna, ning lausa kahel korral. Paduratüdruku metsikus nii tõmbab kui hirmutab noori mehi. Ta on üksik, kuid vajab siiski seltsi, kaaslast; ta armastab ja ihaldab — mineviku taak, samas, raskelt seljas. Teda ja suhtumist temasse mõjutab kõvasti ka sildistamine — teda peetakse hulluks või imelikuks paduratüdrukuks, kellega paljud pigem ei suhtle. Õnneks leidub erandeid, nagu heatahtlik poepidaja Üpik, tänu kellele tüdruk padural üleüldse ellu jääb.

Põnevust aitab kruvida raamatu ülesehitus, sest lugu hüppab ajas edasi ja tagasi, tuues lugejani lühikeste sutsakatena noore nägusa mehe mõrvauurimise ja kohtuprotsessi, kus süüdistatavana istub kohtupingis nooreks naiseks sirgunud, kuid endiselt häbelik, pelgik ja sõnaaher Kya. Keda või mida uskuda, keda süüdistada? Kas suurem süüdlane on tapja või tapetu? Hoolega soovitaksin lugeda ka luuletusi, mis raamatusse pikitud — need ei ole seal lihtsalt ilu pärast, vaid annavad olulisi vihjeid, samuti nagu võib peategelase käitumise motiive otsida looma-/linnuriigist. „Aga korraga sööstis emane jaanimardikas ülespoole, haaras tolle [isase] oma lõugade vahele ja sõi ta ära, närides läbi kõik kuus jalga ja mõlemad tiivad. /…/ Kya teadis, et siin ei ole kohta hukkamõistul. Asjasse polnud segatud terakestki õelust, see oli kõigest elu, mis edasi tuikas, olgugi, et mõne teise mängija arvelt. Bioloogia vaatepunktist on õige ja vale vaid üks ja sama värv erinevas valguses.” (155-6)

Autor on õppinud bioloogiat ja zooloogiat ning töötanud erinevates rahvusparkides Aafrikas, seega ta tõenäoliselt teab, millest räägib. Raamatust leiab põnevaid detaile näiteks mõne putukaliigi kohta. Aga mis need langustid (vähilised) asjasse puutuvad? Seda peate küll ise lugema.

Annika Aas

Brandon Sanderson “Taevasselend”

Spensa: “Mu elu suur vasturääkivus. Ma pole kunagi midagi väärt, kuni ma ennast ei tõesta – kuid ma ei saa ennast tõestada, sest keegi ei anna mulle võimalust.”

Ah! Siinkohal mulle tundub, et Sanderson võib saada Scalzi kõrvale mu uueks lemmikuks… Mulle tegelikult meeldis tema “Terassüda” ka ja ma mõtlengi, et peaks selle sarja ikka ka lõpuni lugema.

Ka see käesolev lugu on iseenesest noortekas, kus ikka veel suhteliselt lapsed peaksid päeva päästma… Ma ei ole päris kindel, kas tänapäeva noored saaks sellega hakkama, mida need tegelased raamatus tegid, aga samas — neid oli ka lapsest saati teataval moel kasvatatud…

Olemas on kõik mulle sobivad elemendid: kiire edasiminek, pöörakud, kohatine irooniline kõnepruuk, üldiselt erinevad ja siiski hämmastavalt inimlikud tegelased. On tegelased, keda sa silmaotsaski ei kannata (proua Judy!), kuid veidi hakkad ehk lõpuks mõistma, ja on tegelased, kellele elad täiega kaasa juba algusest ja kes kuidagi on meelt mööda (Cobb) ja lõpus mõistad veel paremini. Mitte just tihti ei juhtu, et leiad tegelase, kellega võiks ennast päris samastada — kui ma peaks olema üks nendest noortest hulludest pilootidest, siis oleks ma ilmselt kõigile omadustele tuginedes Kimmalyn ehk Veidrik. Ehk vaid tema eriomadus välja arvata… :P Nii “mina” tegelast ma pole ammu leidnud… Ja M-Bot, tema on lihtsalt paganama lahe ja nunnu :D

Ja muidugi ma nutsin, ei saa salata. Ja muidugi tuli klomp kurku rohkem kui ühe koha peal. Ja muidugi ma vihastasin ja vandusin samamoodi päris mitme koha peal. Aru ma ei saa, mis värk neil tegelastel selle uhkusega on… Aga see on nii hästi kirjutatud, et kohe kisub emotsionaalseks ära kätte… Mitte, et see oleks täiuslik raamat aga suurepärane sellegipoolest. Hea, et sellel ka järg on, tahaks teada küll, mis edasi saab… :)

„Nagu Pühak alati ütles,” lisas Kimmalyn jälle tõsisel häälel, „sa kukud läbi siis, kui ise seda otsustad.”

Seili Ülper

 

Robert Ludlum “Ambleri kustutamine”

See on üks äärmiselt salajane saar, kus ülirange valve all tegutseb ülisalajane kinnipidamisasutus. Psühhiaatriahaigla väga salajast teavet valdavatest patsientidest üks on eriti ohtlik. Nr 5312 on päevast päeva ja ööst öösse tuimestavaid ravimeid täis pumbatud, tavapärasest erinev liigutus lõppeb elektrilöögiga ja pardli saab ta sahtlist vaid loetud sekunditeks.

Heade ning rumalate inimeste abil pagenuna tuleb endisel vangil hakata tükkhaaval kokku panema oma minevikku, sealjuures püüdes end välja improviseerida erinevatest tapmiskatsetest. Kuidas see kõik tal õnnestub ja milline omapärane võime teda aitab, seda tuleb juba lugeda krimikirjanduse maestro Ludlumi raamatust.

Robert Ludlum (25.05.1927-12.03.2001) oli üks USA tuntuimaid thrillerikirjanikke. Robert Ludlum sündis New Yorgis, teenis merejalaväes, oli ka näitleja ja produtsent, 27 põnevusromaani autor. Eriti suurt tuntust pälvis tema raamatusari, kus peategelaseks Jason Bourne. Nii mõnigi tema teostest on pälvinud tähelepanu ka filmilinal. Vaata lisa kodulehelt või Wikist.

Janar Kotkas