Posts Tagged ‘koomiks’

Tuula Karjalainen “Tove Jansson. Tee tööd ja armasta”

proov_tove.inddMulle on alati meeldinud lugeda kunstnike elulugusid, ehkki mul endal igasugune kunstianne puudub. Kuulsa soomerootsi kunstniku ja kirjaniku Tove Janssoni (1914- 2001) biograafia – Tuula Karjalaineni “Tove Jansson. Tee tööd ja armasta” (2013, e.k. Kadri Jaanits 2014) – 0n aga eriline pärl, mu meelest. Kõvakaaneline, kauni kujunduse ja ohtrate illustratsioonidega raamat oli mu jõulukink iseendale ning sai läbi loetud ühe õhtu ja (poole) ööga, innustuseks veel värskelt meeles mõlkuv novellikogu “Sõnumid” ja “Suveraamat”.

Pealkiri seostub eestlastel arvatavasti kohe Tammsaare kuulsa tsitaadiga (“tee tööd ja näe vaeva, siis…”). Tove elus oligi esimene armastus tema töö ning see jäi alatiseks nii, vaatamata elumuutustele või -kaaslastele. Ta pidas ennast, muide, ennekõike maalikunstnikuks, ehkki suur maailm teab teda loomulikult kui muumide loojat.

Nagu üks hea elulooraamat ikka, ütleb see palju mitte ainult portreeritava kohta, vaid üldse elu ja inimloomuse kohta. Näiteks lahkab raamat mitmel pool tütre suhteid oma skulptorist isaga ning tõdeb lõpuks: “Tütar oli saanud isalt palju, aga sealhulgas palju sellist, millest Tove pidi iseenda huvides vabanema. See protsess on vajalik kõigile võimukate vanemate lastele.” (216). Kui isaga olid suhted keerulised ja paranesid alles hilisemas elus, siis ema Signe Hammarsten ehk Ham, keda peetakse Soome postmargi emaks, oli Tove elus kõige kallim inimene. Tove õppiski joonistama sõna otseses mõttes ema süles, ning ema on ka sooja ja andestava Muumimamma prototüübiks.

tove jansson painting 1956Raamatus on minu arust leidnud hea tasakaalu Tove kunstniku- ja isiklik elu. Ühtviisi põnev on tutvuda tema maalide, koomiksite ja illustratsioonidega tuntud raamatutele (nt ”Alice imedemaal” või “Kääbik”) kui teada saada, et lapsena Tove vihkas kooli ning oli matemaatikast lausa vabastatud. Läbi elu tuli tal võidelda igasugu ühiskondlike eelarvamustega ja kivistunud arusaamadega, tõestada end iseseisva naiskunstnikuna, kellel pole mingit põhjust jääda meeste varju. Ta oli vabaabielus ajal, mil see polnud sugugi kombeks ega heaks kiidetud. “Ma näen, mis mu maalimisest saaks, kui ma abielluksin, sest ma olen siiski pärinud kõik naiselikud instinktid, nagu lohutamine, imetlemine, allaheitlikkus, oma minast loobumine. Kas siis halb maalikunstnik või halb abielunaine.” (tsitaat Tove kirjast kauaaegsele sõbrannale Eva Konikoffile, lk 76). Hiljem julges ta avalikult olla lesbilistes suhetes, mis olid veelgi rohkem taunitud, ning tema naisarmsamad Vivica Bandler ja pea viis aastakümmet tema kõrval veetnud Tuulikki Pietilä on inspireerinud mitmeid tegelasi tema muumilugudes (näiteks Vivica kui Lipsiku ja Tuulikki ehk Tooti kui Tuu-tiki prototüüp). Ta oli veendunud patsifist ajal, mil popp oli olla patriootlik.

tovejannsonMa tundsin Tovega hingesugulust päris mitmes asjas, kasvõi selles, mis puudutab reisimist ja teel olemist. Tove pidas teelolemist suurepäraseks seisundiks ning aeg-ajalt argipäevast eemaldumist mitte ainult vajalikuks, vaid hädavajalikuks. Ta oli avatud uuele ning sai alati tänu oma tööle, lähisuhetele ja loodusele üle masendavamatest aegadest. Ka muumilugude fantaasiamaailm oli esialgu võimalus põgeneda (teise maailma)sõja julmuse eest. Ta oli nii oma mõtetelt kui vaadetelt tihtipeale ajast ees. “Sõnakuulmatus ei olnud Tove maailmas eriline patt. Ta elas oma vaadete ja moraali järgi ega kummardanud ka suurtes asjades üldsuse arvamust, oma suhtumist samas eriliselt rõhutamata.” (130)

Annika Aas

Advertisements

Neil Gaiman “Sandman”

Kogu maailmas kõvasti tuntust kogunud ulmekirjanik Neil Gaiman kirjutab tekste ka koomiksitele ja hää lugeja annetuse läbi jõudis raamatukokku kümme osa koomiksimaailmas äärmiselt hinnatud “Sandmani” koomiksit.

“Sandman” on lugu ühest seitsmeliikmelisest perest nimega Endless, kuid selle pere liikmed pole inimesed. Tegelastel on mitmeid nimesid, igas keeles, kultuuris ja igal ajastul oma. Sarja pea- ja nimitegelaseks on Dream (ka Morpheus, Oneiros, Sandman), kes valitseb unenägude maailma. Lisaks tegutsevad veel Destiny, Death, Destruction, kaksikud Desire ja Despair ning Delirium. Igal neist on maailmas oma sümbol ja ülesanne. Koomiksi sisu on äärmiselt mitmekesine, see jutustab väga erinevatest asjadest ning on päris vägivaldne.

“Sandman” ilmus 75 osas algselt iga kuu aastatel 1989-1996, kuna aga sari osutus väga populaarseks, siis anti see korralike kaante vahel välja kas täispika loona või lühilugude kogumikuna. Neid raamatuid sai kokku kümme. Kõigi “Sandmanide” fantastilised kujundused on teinud Dave McKean, kuid kunstnikke, kes tegelikult on Gaimani fantaasiad üles joonistanud, on väga palju. Kõik koomiksilehekülgedel leiduvad tekstid on kirjutanud kalligraafiameister Todd Klein.

Gaiman sai 1991. aastal “Sandmani” 19-nda, Shakespeare’i-teemalise loo “A Midsummer Night’s Dream” (“Suveöö unenägu”) eest esimese ja ainsa koomiksiautorina World Fantasy Awardi. Hiljem muudeti auhinna väljastamise reegleid, nii et lisa talle ei tule.

Teksti kirjutamisel kasutatud Metsavana blogi.

“Sandmani” koomiks raamatukogus.  Neil Gaimanilt veel.

Kaja Kaldmaa