Posts Tagged ‘ülevaade’

Ungari kirjandus

ungari26

ungari28Sándor Petőfi (1. jaanuar 1823 Kiskőrös – 31. juuli 1849) oli ungari rahvusluuletaja ja 1848. aasta revolutsiooni kangelane. Petőfi nimi on ungari keelealal „luuletaja“ sünonüüm tänaseni. Viiekümnesse keelde tõlgitud luuletustega on ta esmajärguline suursaadik ka maailmakirjanduses. Tema vanemad olid slovakid ja sünninimi oli tal Alexander Petrovics, ta ungaripärastas oma nime 1842. aastal alustades kirjanikukarjääri.
1839. aasta septembris astus Petöfi sõjaväkke, 1841. aasta algul lasti ta erru. Suvel ühines ta rändnäitlejatega ning mängis 1842–1843 erinevate nimede all ja erinevate truppide koosseisus. Juulist 1844 sai ta abitoimetajaks Pesti Moelehes ning paari järgmise aasta jooksul ilmusid trükist mitmed teosed. Üksteisele järgnevad kogud tõid luuletajale ennenägematu populaarsuse. ungari27Tema luuletusi deklameeriti, kopeeriti, viisistati; nii mõnigi neist muutus õige pea rahvalauluks. Temast sai vabakutseline kirjanik, esimene poeet, kes Ungaris oma sulest ära elas; ta asutas noorte kirjanike huvide kaitsmise ühingu, Tízek Társasága. Tema romantiliselt julge tegutsemishimu kujunes Prantsuse revolutsiooni uurimise mõjul vabariiklikuks maailmavaateks, pea religioosselt intensiivse vabaduse- ja looduskultusega. 15. märtsil 1848. a. oli ta üks revolutsiooni algatajatest Ungaris ja 12-punktilise nõudmiste nimekirja kaasautor. 1848. aastal liitus ta kindral József Bemi adjudandina Ungari sõjaväega võitluses Habsburgidega. 31. juulil 1849a. a. osales oma ohvitseri keelu vastaselt Fehéregyházi kokkupõrkes ning jäi Segesvári lahingus kadunuks.

ungari29

ungari31Ferenc Molnári (1878–1952) kõige tuntum teos on noorsooromaan „Pál-tänava poisid”, mille tegevus toimub XIX sajandi lõpukümnendil Budapestis. Teismeliste koolipoiste mängudel on krundil ja botaanikaaias üsna organiseeritud iseloom. Vastakuti on kaks rühmitust: Pál-tänava poisid ja punasärgid, võitluses ilmutavad lapsed täiskasvanutele iseloomulikke voorusi ja vigu. Lugu esitleb foonitegevusena igapäevaseid koolisündmusi, laste suhteid, omaaegse Budapesti elu. Kogu romaan põhineb Ferenc Molnári lapsepõlvemälestustel. Irooniline ja nostalgiline lähenemisviis oli kutsutud tasakaalustama James Fenimore Cooperi tollal populaarseid indiaaniromaane.Täiskasvanuid matkivate laste näol joonistuvad teravamalt välja matkitava maailma voorused ja puudused. ungari30Nüansirikkalt on edasi antud ametliku kooli ja vabatahtlikult tekkiva krundiseltskonna osaliselt feodaal-militaristlike, osaliselt ka kodanlike ühistute tekkelugu.
Pál-tänava poisid on inspireerinud kirjanikke neid seostama ka hoopis teistlaadsete sündmustega. Géza Szőcs (1953) on seostanud poisid 1956. aasta sündmustega. Proosaluuletus „Pesti poisid („A pesti srácok”) on ilmunud 2002. aastal ajakirja A Dunánál oktoobrinumbris, mis annab selgesti märku, kui oluline teos on Ferenc Molnári raamat ka XXI sajandil. „Pál-tänava poisid” on filmiks saanud lausa seitsmel korral (üks Itaalia, üks USA ja viis Ungari filmiversiooni).

ungari32

ungari34Dezső Kosztolányi (29. märts 1885 Szabadka, tänapäeva Subotica Serbias – 3. november 1936 Budapest) sündis Austria-Ungari riigis Szabadkas (praegu Subotica Serbias). Tema isa Árpád Kosztolányi (1859–1926) oli gümnaasiumi matemaatika-füüsikaõpetaja ja hiljem direktor, ema oli prantsuse päritolu Eulália Brenner (1886–1948), kes põlvnes apteekriperekonnast. Ta käis koolis oma sünnilinnas, ent konfliktide tõttu õpetajaga visati ta koolist välja ning ta lõpetas õpingud eraõpetaja juures. 1903. aastal asus ta õppima Budapesti ülikooli filosoofiateaduskonna ungari-saksa eriharus. Pärast esimest aastat jätkas ta õpinguid Viinis, kuid naasis mõne kuu pärast pettunult Szabadkasse ja hakkas ajalehe Báckai Hírlap kaastööliseks. 1905. aastal naasis ta Budapesti, kus tutvus mitme hiljem tuntud kirjaniku ja luuletajaga ungari33(Mihály Babits, Gyula Juhász, Frigyes Karinthy, Milán Füst). Õpingud ülikoolis jäid siiski lõpetamata, temast sai Budapesti ajalehe Budapesti Napló kaastöötaja. Kosztolányi oli väga viljakas kirjanik. Ta tegutses ka inglise, saksa ja prantsuse keelest ungari keelde tõlkijana. Dezső Kosztolányi tundis hästi psühhoanalüüsi võimalusi, instinktide maailm leidis kajastamist tema romaanides „Nero, verine luuletaja”, „Lõoke” ja „Anna Édes”. Oma melanhoolses surmaootusest kantud luules püüdis ta tabada surma metafüüsikat, rohkesti kohtab selles ebakindlust, tee otsimise motiivi. 1931. aastal sai ta Ungari PEN-klubi esimeseks presidendiks. Kosztolányi suri 1936. aastal suulaevähki.

ungari35

ungari36Sándor Márai (11. aprill 1900 Kassa – 21. veebruar 1989 San Diego) elu möödus valdavalt emigratsioonis: 20. aastatel Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias, alates 1948. aastast Šveitsis, Itaalias ja Ameerika Ühendriikides. Budapesti-aastad – 1920. aastate lõpust 1948. aastani – olid äärmiselt viljakas loomeperiood. Just sellal valmis kirjaniku võib-olla tuntuim teos „Ühe kodanlase pihtimused” („Egy polgár vallomásai”, 1934). Márai raamatuist on enamik romaanid, ent ta avaldas ka luulet ja päevikuid ning mälestusteraamatu „Maa, maa…”.
1990. aastal anti talle postuumselt Ungari kõrgeim autasu Kossuthi preemia. Tõlgete kaudu sai ta laiemale maailmale tuntuks alles 1990. aastate keskel. Tänapäeval peetakse teda 20. sajandi Euroopa kirjanduse kaanonisse kuuluvaks autoriks.ungari37
Sándor Márai romaan „Küünlad põlevad lõpuni” („A gyertyák csonkig égnek”) ilmus II maailmasõja ajal, aastal 1942. Kitsamas tähenduses toimub tegevus eaka ohvitseri elus üheainsa päeva jooksul, oodates noorusaja sõpra ja temaga hilise öötunnini vesteldes. Samal ajal toimub tegevus kolmel ajatasandil: kaasajal 1940. aastal, mälestused manavad esile XIX sajandi lõpukümnendid, kahe ohvitseri sõpruse katkestanud sündmused toimusid aga nelikümmend üks aastat tagasi. Haaravalt kirjutatud romaan räägib Austria-Ungari monarhia kadumisest, selle väärtuste teisenemisest, aga ka sellest, kuidas sõpruse ja truuduse kategooriad teisenevad.

ungari38

ungari39Imre Kertész sündis 9. novembril 1929. aastal Budapestis. Elanud II maailmasõja lõpul teismelisena üle Auschwitzi ja Buchenwaldi, tuli ta tagasi Ungarisse ja lõpetas 1948. aastal keskkooli. Aastatel 1948–1959 töötas ta ajakirjanduses, alates 1953. aastast tegutses vabakutselise kirjaniku ja tõlkijana. Viimased aastad elas ta Berliinis. Imre Kertész suri 31. märtsil 2016 Budapestis. 1983. aastal pälvis Imre Kertész Milán Füsti nimelise auhinna, 1986. aastal Forintos-auhinna, 1988. aastal Artisjusi kirjandusauhinna, 1989. aastal Aszu-preemia, Tibor Déry nimelise preemia ja Attila Józsefi nimelise preemia, 1990. aastal Örley-preemia ja aasta raamatu autori preemia, 1992. aastal sai ta Sorosi elutööpreemia, 1995. aastal Sorosi auhinna, 1996. aastal Sándor Márai nimelise preemia, ungari401997. aastal Kossuthi nimelise preemia, 1999. aastal preemia „Juudi kultuuri eest Ungaris”. Saksamaal on Imre Kertészi tunnustatud 1995. aastal Brandenburgi kirjandusauhinnaga ja 1997. aastal Leipzigi raamatumessi suure auhinnaga. Saksa kirjanduse ja kultuuri levitamise eest pälvis ta samal aastal ka Friedrich Grundolfi preemia, aastal 2000 tunnustati tema teeneid Herderi preemia ja Die Welti kirjandusauhinnaga, 2001. aastal sai ta sakslastelt välismaalastest kunsti- ja kirjandusinimestele antava kõrgeima auhinna Pour le Mérite, aastal 2002 Hans Sahli preemia elutöö eest. Aastal 2002 sai temast esimese Ungari kirjanikuna Nobeli kirjandusauhinna laureaat.

ungari41

ungari42Ádám Bodor sündis 22. veebruaril 1936. aasta Kolozsvaris (praegune Cluj-Napoca Rumeenias). Tema ema oli Transilvaania ungarlane, székely, isapoolsed esivanemad olid armeenia ja ungari verd. Pärast kommunistide võimuletulekut kaotas perekond oma varanduse, isa, kalvinistlikku usku Bertalan Bodor, pandi fabritseeritud süüdistute alusel vangi koos Transilvaania vaimulike aukandjatega. Seitsmeteistaastasena vangistati Ádám Bodor võimuvastaste lendlehtede levitamise eest, kahe aasta pärast ta vabanes tänu oma sõbra isale. Tema esimene novellikogu ilmus 1969. a. 1982. aastast elab ja töötab Ádám Bodor Ungaris, kuid käib tihti Transilvaania mägedes. Tema loomingut on pärjatud paljude auhindadega ja mitmed tema teosed on jõudnud ka filmilinale.
“Sinistra ringkonna” struktuur on küllaltki eriomane ungari kirjandusele. ungari43Romaan räägib loo isast, kes oma salapärastel asjaoludel kadunud kasupoja jälgi ajades saabub Sinistra ringkonda, pikisilmi oodatud kohtumine kujuneb aga sootuks teisiti, kui peategelane seda oodanuks. Bodori teos võlub lugejat oma täpse sõnastuse ja intensiivse lausemeloodiaga. Raamat kõnetab neid, kel on aimu totalitaarsetest režiimidest, ja neile tulevad kindlasti tuttavad ette ka tegelaste omavahelistes dialoogis esinevad kõnevormelid, mis justnagu polekski suunatud vahetult vestlusparterile, vaid kahtlustavad režiimi teise inimese taga. Lugejal on huvitav kõrvutada totalitarismi ilminguid oma kogemuse ja teoses kujutatu varal. Kujutatav keskkond on piisavalt lähedal, et seda oleks hõlbus mõista, ja piisavalt kaugel, et sel oleks eksootilisuse lisavõlu.

ungari44

ungari45Péter Nádas (s. 14. okt. 1942) on oma loomingus käsitlenud täiusliku ning mõtestatud inimelu võimalusi. Tema „Mälestuste raamat” („Emlékiratok könyve”, 1986) on ungari postmodernistliku kirjanduse üks enim käsitletud ja tsiteeritud romaane. See hõlmab kaht autobiograafilist teksti, need jutustavad sama ilma nimeta mina-tegelase kahest eri eluperioodist (lapsepõlv Budapestis aastatel 1953–1956 ja 70. aastate algul Berliinis); romaan sisaldab ka eelmise sajandivahetuse Saksamaal toimuva tegevusega romaani, mida jutustaja ise kirjutab ja mille peategelane on Thomas Thoenissen, ning lõpuks ka kommentaare, mille on kirja pannud eluloo kirjutanud nimetu jutustaja sõber Krisztián Somi Tót. Tekstid esinevad vaheldumisi, kolmekaupa ungari46(kõigepealt Ida-Berliini tekst, siis sajandilõpu tekst ja siis lapsepõlvelugu) viie ringi vältel. Romaani lõpul, viimases neljas peatükis see süsteem ei kehti. Kõikidest kihtidest moodustub viimaks üks ja sama lugu – elu mõtet otsiva XX sajandi inimese tragöödia. Teos mõtestab uuesti memuaaride ja kasvatusromaani žanri, neid küsimärgistades ja siiski kuidagi kasutades. Romaani komplitseeritud struktuur viitab enda tundmaõppimise, enesemõtestamise põhimõttelistele raskustele. Mäletamine, enda avamise probleemid on seotud täiuslikkuseiha ja täiuslikkuse otsimisega, ennast teises inimeses otsiva indiviidi dilemmadega. Raamatu eesti keelde tõlkinud Lauri Eesmaa pälvis 2015. aasta Kultuurkapitali tõlkekirjanduse aastapreemia.

ungari47

ungari48Attila Bartis (sündinud 22. jaanuaril 1968. a. Târgu Mureșis, Rumeenias) on prosaist, dramaturg ja fotograaf. Tema isa, Ferenc Bartis, jäeti ilma kodakondsuseta ning sealse valitsuse repressioonide tagajärjel emigreerusid Bartisid 1984. aastal Budapesti.
Alates 90ndate algusest on ta korduvalt külastanud oma sünnikohta Transilvaanias ning selle kandiga seotud elemendid läbivad ka tema loomingut murdesõnade, kohalike müütide jms kaudu. Tema suurem edulugu kirjanikuna saab alguse pärast kolmanda raamatu („Rahu“) ilmumist. “Rahu” jutustab tagasivaatavalt kirjanikust mina-jutustaja kooselust oma ekstsentrilise emaga, kunagise särava näitlejannaga, kes pole viisteist aastat oma korterist väljunud. ungari49Poeg ei saa emaga koos elada, samas ei saa ta teda ka koju maha jätta. Sama lugu on ka poja tahtega – ta ei saa kodus olla ega saa ka minna. Raamatu kõiki sündmusi saadab võimatus kõneluseks, mis segab ka poja elu väljaspool kodu. Pärast „Rahu“ tõlkimist saksa keelde hakkas see saama ülistavaid retsensioone ning haaras kriitikute koostatavates edetabelites esimesi positsioone. Saksamaa edust tõugatuna saabus Bartisile suurem tähelepanu ka Ungaris. Romaan “Rahu” on pälvinud USAs Three Percenti preemia (parim 2008. aastal inglise keelde tõlgitud romaan), olnud Saksamaal ja Poolas parima tõlke nominent jne. Romaanist „Rahu“ on nüüdseks vändatud kaks filmi ja seda on tõlgitud enam kui kümnesse keelde.

ungari50

Ungari kirjandus eesti keeles 2013 – 2016
Nimestik Jätka lugemist

„Elas kord …”

Elas kord …

Lumivalgeke oma imelises palees …

Lumivalgeke„Lumivalgekese paleest avaneb vaade Luikede järvele, ja järvevesi täidab ka vallikraavi, mis takistab märkamatult paleesse hiilida.

Madala palee seinas on salavärav, millest vallikraav läbi kulgeb. Salavärav on kohe maa-aluse vangikongi kõrval ja seda kasutatakse vangide paadiga kohaletoimetamiseks või äraviimiseks. Värava alt on lihtne läbi ujuda, sisse jõudes saate maabumissillale ronida.

Klaasist kirst asub neljandal korrusel ühes suures hoiuruumis, mis varem oli Kurja Kuninganna erakamber. Kolmandalt korruselt kohe peatrepi juurest leiate Kurja Kuninganna suure portree. See on tegelikult salauks, mille kaudu pääseb kambrisse.”

(Chris Colfer „Muinasjutumaa: sooviloits”, lk 256 (http://www.ester.ee/record=b2988500~S55*est))

… ning Lumekuninganna oma jäises lossis …

„Siis kukkus ta sammult maha ja jäi silmitsema enda ees avanevat orgu Lumekuninganna lossiga.

Lumekuninganna suurteleLossi seinad olid lumest. Aknad ja uksed teravast tuulest. Seal oli rohkem kui sada saali, selliseid nagu tuisklumi oli neid voolinud, ja suurim neist oli miilide pikkune. Kõiki neid valgustavad virmalised. Kõik saalid olid nii suured ja nii tühjad, nii sätendavad ja nii jäised! Tühjad, kõledad ja külmad olid Lumekuninganna lossi saalid. Virmalised välkusid nii kindla ajakavaga, et sa võisid eksimatult määrata, millal nad on kõige eredamad ja millal tuhmimad. Tühja ja jäise lossi keskel oli kinnikülmunud järv, mis oli tuhandeks tükiks pragunenud…

Mette ei näinud midagi sellist, nagu oli kirjutanud Hans Christian Andersen. Ta nägi viisnurkset betoonlahmakat, mille keskosa kattis klaasist kuppel, ja läbi lumeräitsakate lennu peegeldus selle virmaliste helkimine digitaalsesse taevasse. Ta nägi jäise ratsionaalsusega ehitatud lumekristalli struktuuriga teadusasutust.”

(Indrek Hargla jutustus „Roos ja lumekristall” samanimelises kogumikus, lk 9-75 (http://www.ester.ee/record=b2134103~S55*est))

Klassikalised muinaslood Lumivalgekesest ja Lumekuningannast on ajas läinud rändama ning võtnud uued ja peadpööritavad suunad. Raamatunäitus „Elas kord…”, mis oli raamatukogu II korruse näituseruumis üleval märtsis-aprillis, heitis kerge pilgu nende lugude põnevatele tõlgendustele nii kirjanduses, muusikas, filmides kui ka teatritükkides.

Valik näitusel olnud teostest:

Lumivalgeke

* „Die Kinder- und Hausmärchen der Brüder Grimm” ( Berlin 1974) (http://www.ester.ee/record=b4188870~S55*est).
* Vennad Grimmid „Lumivalgeke” (Hea Lugu 2013) (http://www.ester.ee/record=b2906535~S55*est).
* Siima Škopi muinasjutuline maailm [Videosalvestis] (Raamat-Film 2009) (http://www.ester.ee/record=b2647228~S55*est).
Lumivalgeke Ago Pärtelpoeg* Disney „ Lumivalgeke” (Egmont Estonia 2015) (http://www.ester.ee/record=b4505680~S55*est).
* Edgar Arnoldi „Walt Disney elu ja muinasjutud” (Eesti Raamat 1973) (http://www.ester.ee/record=b1165677~S55*est).
* Disney „Printsesside kokaraamat” (Egmont Estonia 2005) (http://www.ester.ee/record=b2066979~S55*est).
* Neil Philip „Piltidega muinasjuturaamat : lummavad lood tervest maailmast” (Varrak 1999) (http://www.ester.ee/record=b1314414~S55*est).
* August Kitzberg „A. Kitzberg’i lastenäidendid” (Noor-Eesti 1928) (http://www.ester.ee/record=b1371652~S55*est).
*„ Imemuinasjutud” (Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2014) (http://www.ester.ee/record=b3088694~S55*est).
* „Muinasjutuline : valik Sten Roosi muinasjutuvõistluse võidutöödest 2004-2009” (Hea Laps 2010) (http://www.ester.ee/record=b2558146~S55*est).
* „Jürikuu : igaks aprillikuu õhtuks üks maailma kõige, kõige, kõige… kaunim, vahvam, põnevam, muinasjutt!” (Tiritamm 1998) (http://www.ester.ee/record=b1053115~S55*est)
* Aleksandr Ostrovski „Lumivalgeke : kevademuinasjutt 4 vaatuses proloogiga” (Eesti Riiklik Kirjastus 1964) (http://www.ester.ee/record=b1146130~S55*est).
Lumivalgeke täiskasvanutele (1)* Nikolai Rimski-Korsakov „Vene fantaasiad” [Helisalvestis] ( International Masters Publishers AB 2003) (http://www.ester.ee/record=b3522659~S55*est).
* Salla Simukka „Punane nagu veri” (Pegasus 2014) (http://www.ester.ee/record=b3057535~S55*est).
* Salla Simukka „Valge nagu lumi” (Pegasus 2015) (http://www.ester.ee/record=b4424436~S55*est).
* Salla Simukka „Must nagu eebenipuu” (Pegasus 2015) (http://www.ester.ee/record=b4452593~S55*est).
* Nele Neuhaus „Lumivalgeke peab surema” (Tänapäev 2016) (http://www.ester.ee/record=b4523211~S55*est).
* Andrus Kivirähk „Õlle kõrvale” (Vaho 1996) (http://www.ester.ee/record=b1058286~S55*est)
* Toomas Raudam „Uued Grimmi muinasjutud ; Muinasjutt Bob Dylanist” (Tuum 2011) (http://www.ester.ee/record=b2679036~S55*est).
* Andrzej Sapkowski „Viimane soov” (Tiritamm 2011) (http://www.ester.ee/record=b2723202~S55*est).
* Angela Carter „Verine kamber” (Varrak 2015) (http://www.ester.ee/record=b4447246~S55*est).
* Peeglike peeglike [Videosalvestis] (Sonatiin 2012) (http://www.ester.ee/record=b3508657~S55*est).
* Elavad nukud [Videosalvestis] (Eesti Filmi Sihtasutus 2006) (http://www.ester.ee/record=b3401410~S55*est)
* Neil Gaiman „Smoke and Mirrors” (London 2005) (http://www.ester.ee/record=b2645193~S55*est).
* Helen Oyeyemi „Boy, snow, bird” (London 2014)(http://www.ester.ee/record=b4476220~S55*est).

Lumekuninganna

* Hans Christian Andersen „Väike merineitsi : muinasjutud ja lood” (Eesti Raamat 2005) (http://www.ester.ee/record=b2064433~S55*est).
* Hans Christian Andersen „Lumekuninganna : muinasjutt seitsmes loos” (Hea Lugu 2014) (http://www.ester.ee/record=b4415842~S55*est).
* „Lumekuninganna : Hans Christian Anderseni klassikaline muinasjutt” (Koolibri 2014) (http://www.ester.ee/record=b4414243~S55*est).
* „Lumekuninganna [Videosalvestis] = Снежная королева : [muinasjutt]” (Sonatiin 2005) (http://www.ester.ee/record=b3414677~S55*est).
* „Lumekuninganna [Videosalvestis] = Снежная Королева : [joonisfilmide kogumik]” (Sonatiin 2009) (http://www.ester.ee/record=b3490338~S55*est).
* „Lumekuninganna [Videosalvestis] : lastelavastus” (Eesti Rahvusringhääling 2008) (http://www.ester.ee/record=b2509319*est).
* „Lumekuninganna [Helisalvestis] : laulud Vanemuise teatri muusikalavastuses” (Teater Vanemuine 2008) (http://www.ester.ee/record=b2440278~S55*est).
Lumekuninganna loss* Urve Tinnuri „Lumekuninganna märkas lehes …” (TEA Kirjastus 2015) (http://www.ester.ee/record=b4472387~S55*est).
* Salme Raatma „Lumekuninganna ja teisi jutte lastele” (Greif 1993) (http://www.ester.ee/record=b1063785~S55*est).
* „Sõnajalad : valimik ettekandeid” (San Francisco 1969) (http://www.ester.ee/record=b1405092~S55*est).
* Джоан Виндж „Снежная королева” (Москва 1995) (http://www.ester.ee/record=b3264290*est).
* „Lumekuninganna [Videosalvestis]”(F-Seitse 2012) (http://www.ester.ee/record=b2865976~S55*est).
* Disney „Lumekuninganna ja igavene talv : filmiraamat” (Egmont Estonia 2014) (http://www.ester.ee/record=b3055721~S55*est).
* „Frozen [Noot] : play 7 selections with sound-alike audio” (New York 2013) (http://www.ester.ee/record=b4431654~S55*est).
* Kristen Anderson-Lopez „Frozen [Helisalvestis] : soundtrack” (Walt Disney Records 2013) (http://www.ester.ee/record=b4466217~S55*est).
* „Seitsme maa ja mere taga [Helisalvestis] ” (Enjoy stuudio 2015) (http://www.ester.ee/record=b4523745~S55*est).
* Disney „Lumekuninganna ja igavene talv” (Egmont Estonia 2015) (http://www.ester.ee/record=b4505694~S55*est).
* Jessica Julius „Lumekuninganna ja igavene talv : [kaks suvist lugu] : Olafi oivaline suvepäev ; [Anna ja Elsa merereis]” (Egmont Estonia 2015) (http://www.ester.ee/record=b4495837~S55*est).
* Amy Weingartner „Lumekuninganna ja igavene talv : Anna ja Elsa talvelõpupidu : [kaks uut lugu!]” (Egmont Estonia 2015) (http://www.ester.ee/record=b4459571~S55*est).
Elsa ja Anna* Rico Green „Lumekuninganna ja igavene talv : talvepalavik” (Egmont Estonia 2015) (http://www.ester.ee/record=b4545173~S55*est).
* Victoria Saxon „Lumekuninganna ja igavene talv : Anna ja Elsa: lapsepõlvelood : [kaks lustakat lugu!]” (Egmont Estonia 2015) ( http://www.ester.ee/record=b4532558~S55*est).
* Erica David „Anna & Elsa. Elagu kuninganna!” (Egmont Estonia 2015) (http://www.ester.ee/record=b4532599~S55*est).
* Erica David „Anna & Elsa. Mälestused ja võlujõud” (Egmont Estonia 2015) (http://www.ester.ee/record=b4532602~S55*est).
* Erica David „Anna & Elsa. Soe vastuvõtt” (Egmont Estonia 2016) (http://www.ester.ee/record=b4561509~S55*est).
* Erica David „Anna & Elsa. Joakimi jäälõikur” (Egmont Estonia 2016) (http://www.ester.ee/record=b4561497~S55*est).
* „Lumekuninganna ja igavene talv : soenguraamat : [Anna ja Elsa lemmiksoengud]” (Egmont Estonia 2015) (http://www.ester.ee/record=b4476275~S55*est).

Klaari Tamm

Fotod Ago Pärtelpoeg

Raamatukoguhoidja lugemus — mitte 50 halli varjundit, vaid 50 varjundirikast lugemiselamust aastast 2015

Aastakokkuvõtteid tehes oleme ikka uurinud, mida meie raamatukoguhoidja ise loeb ja mis sest loetust eredamalt meelde on jäänud. Ja 2015. aasta tulemused on:

Ennekõike ikka omamaised autorid ja lood: Stig Rästa “Minu Kennedy”; Jaan Isotamm ”Nägija pimedate maal”; Olavi Ruitlane ”Vee peal”; Armin Kõomägi “Lui Vutoon”; Jüri Kolk ”Suur võidujooks”; Vahur Kersna “Ei jäta elamata”; “Minu lamp põleb: Betti Alveri ja Mart Lepiku kirjavahetus 1947- 1970”; hulk noort eesti luulet; Valdur Mikita raamatud; Hardo Aasmäe raamatud.
KOKKUVÕTE: Meie väikest rahvaarvu aluseks võttes üldsegi mitte paha tulemus!

VÄLISAUTORID USA-st: E. Lockhart ”Me olime valetajad”; A. E. Hotchner ”Armunud Hemingway: tema enda lugu mälestused”; D. Tartt ”Ohakalind”; J. Walls ”Klaasloss”; P. Rothfuss ”Vaikivate asjade aeglane settimine”; A. M. Homes ”Antagu meile andeks”; J. Grisham ”Hall mägi”; J. Scalzi ”Tondibrigaadid”; A. Daerr ”Kõik see silmale nähtamatu valgus”.

VÄLISAUTORID Vene FNSV-st: E. Radzinski ”Koba apokalüpsis — spiooni mälestused”; S. Aleksijevitš ”Pruugitud aeg: punainimese lõpp”; P. Sanajev ”Matke mind põrandaliistu taha”; A. Tkatšov ”Imede maa ja teised jutustused”; L. Ulitskaja ”Daniel Stein.Tõlkija”.

VÄLISAUTORID Rootsi Kuningriigist: Ch. Kihlman ”Kallis Prints”; J. Karlsson ”Arve”; P. Stjernström ”Maailma parim raamat”; T. Bannerhed ”Kaarnad”; J. Theorini ”Öine lumetorm”.

VÄLISAUTORID inglise keelest ja keeles: J. Stroud “Kisendav trepp”; P. Hawkins ”Tüdruk rongis”; H. Oyeyemi ”Boy, Snow,Bird”; St. MacBride ”Close to the bone”.

VÄLISAUTORID saksa keeles ja samalt maalt: K. Saidi ”Ali ja Nino”; H. Deichelmann ”Ma nägin Königsbergi suremas: ühe arsti päevaraamat”; Ch. Kracht ”Impeerium” ja “1979”; E. Nell “Ein ganzes Leben Liebe?”; V. Fritsch ”Winters garten”; R. Rothmann”Surra kevadel”.

VÄLISAUTORID Prantsusmaalt, Afganistanist, Soomest, Portugalist, Pärsiast, Leedust, Taanist, Malaisiast, Brasiiliast: D. Foekinos ”Mälestused” (sai kõige rohkem ära märgitud — 3); S. Zetterberg ”Maailma ajalugu”; M. A. Numminen ”Tango on mu kirg”; A. Šlepikas ”Minu nimi on Maryte”; T. T. Eng ”Õhtuste udude aed”; J. Adler-Olsen ”Pudelpost”; K. Hossein ”Tuhat hiilgavat päikest”; J.-Cl. Mourlevat ”Siluett”; T. Kinnunen ”Nelja tee rist”; P. Coelho ”Abielurikkumine”; I. Pezeškzad ”Minu onu Napoleon”.

KOKKUVÕTTEKS: Oli värvikas lugemisaasta, kuhu mahtus ajalugu, mälestusi, armastust ja krimi, ulmet ja noorteromaane, perelugusid, pisut satiiri ja autobiograafiaid isegi vaimulikku kirjandust ja novelle.

Elavat ja entusiastlikku lugemisaastat meile kõigile soovib
Ädu Neemre

Küberpunk ja aurupunk

cpvsspRaamatunäitust “Küberpunk ja aurupunk” oli võimalik näha selle aasta märtsikuus Tartu Linnaraamatukogus ja aprilli lõpul HÖFFi ajal Haapsalu kultuurikeskuses. Näitusest oli pikemalt juttu ulmeajakirja “Reaktor” veebruarinumbris.

Tartu ja Haapsalu näitused olid pisut erinevad, sõltuvalt ruumist ja pisut ka sellest, mida antud hetkel oli võimalik esitleda. Ka rõhuasetused olid veidi teised — Tartus oli rohkem ruumi kirjandusele ja lauamängudele, Haapsallu sai filmiosa täiendust ja ilukirjanduse osa kärpimist.

Järgnev nimestik hõlmab mõlemaid väljapanekuid. Kõiki artikleid (n filmiarvustused) ei ole siin ära toodud, näitusel olnud raamatud küll. Mõned raamatud olid pärit erakogudest, selle kohta on nimestikus ka märge. TÜRK tähendab, et raamat on pärit Tartu ülikooli raamatukogust.

Mis aurupungi ja mis küberpungi alla läks, jäägu lugeja mõistatada.cpdef1

Sissejuhatus

Küberpungist Wikipedias (eesti keeles) (inglise keeles)
Aurupungist Wikipedias (eesti keeles) (inglise keeles)
Belials, Veiko “Punk ja selle derivaadid ulmes” (Reaktor, 2014, juuli)
“Jutustamise teooriad ja praktikad” (2010)
“Katsed nimetada saart” (2013)
Tomberg, Jaak “Ekstrapolatiivne kirjutamine: Tulevikukirjutuse poeetikast” (2004)
“Vihik” (2002, nr 2)
“Võimalikud maailmad: Vihik” (2008, nr 13/14)
Cavallaro, Dani “Cyberpunk and Cyberculture” (2000) (TÜRK)spdef
“Interlitteraria” (9 / 2004)
Murphy, Graham; Vint, Sherryl “Beyond Cyberpunk” (2010) (TÜRK)
“Reading Science Fiction” (2009) (TÜRK)
Stableford, Brian “Historical Dictionary of Science Fiction Literature” (2004)
Tatsumi, Takayuki “Full Metal Apache. Transactions Between Cyberpunk Japan and Avant-Pop America” (2006) (TÜRK)
Vandermeer, Jeff “The Steampunk Bible” (2011) (erakogu)
Vandermeer, Jeff; Boskovich, Desirina  “The Steampunk Users Manual” (2014)
Youngquist, Paul “Cyberfiction. After the Future” (2010) (TÜRK)
Стерлинг, Брюс “Будущее уже началось : что ждет каждого из нас в XXI веке” (2005)

Kirjanduscpuuesti

Belials, Veiko “Kogu maailma valgus” (2013)
Clare, Cassandra “Kellavärgiga ingel” (2014)
Clare, Cassandra “Kellavärgiga prints” (2014)
Clare, Cassandra “Kellavärgiga printsess” (2014)
Colfer, Eoin “Airman” (2009)
Dick, Philip K. “Blade runner” (2001)
Dick, Philip K. “Ubik” (2002)
“Eesti ulme antoloogia” (2002)
Fforde, Jasper “Eyre’i juhtum” (2014)
Fforde, Jasper “Kadunud heasse raamatusse” (2014)spuuesti
Gibson, William “Idoru” (2002)
Gibson, William “Neuromant” (1997)
Gibson, William “Põlev kroom” (2002)
Hargla, Indrek “French ja Koulu” (2005)
Hargla, Indrek “French ja Koulu Tarbatus” (2007)
Hargla, Indrek “Frenchi ja Koulu reisid” (2009)
Hargla, Indrek “Roos ja lumekristall” (2006)
Lukjanenko, Sergei “Peegelduste labürint” (2005)
Maniakkide Tänav “Euromant” (2011)
Maniakkide Tänav “Mehitamat inimesed” (2013)
Palma, Felix J. “Ajakaart” (2010)kp4
Powers, Tim “Anubise väravad” (2009)
Pullman, Philip “Inglite linn” (2004)
Pullman, Philip “Kuldne kompass” (2002)
Pullman, Philip “Vaigust kiiker” (2005)
Reeve, Philip “Kuldseeklid” (2006)
Reeve, Philip “Põrgulikud leiutised” (2010)
Reeve, Philip “Surelikud masinad” (2006)
Selznick, Brian “Hugo Cabret’ leiutis” (2011)
Stephenson, Neal “Lumevaring” (2003)
Sterling, Bruce “Skismaatriks +” (2008)
Stross, Charles “Accelerando” (2009)
“Terra Fantastica” (2004)
“Täheaeg 7. Ingel ja kvantkristall” (2010)
“Täheaeg 11. Viirastuslik rügement” (2012)

Bacigalupi, Paolo “The Windup Girl” (2010)sp1
Cadigan, Pat “Synners” (2012)
Carriger, Gail “Blameless” (2010)
Carriger, Gail “Changeless” (2010)
Carriger, Gail “Heartless” (2011)
Carriger, Gail “Soulless” (2009)
Carriger, Gail “Timeless” (2012)
Clare, Cassandra “Clockwork Angel” (2010)
Cline, Ernest ” Ready Player One” (2012)
Dick, Philip K. “Do Androids Dream of Electric Sheep?” (2001)
Dick, Philip K. “Minority Report” (2004)
Gibson, William “All Tomorrow’s Parties” (2003) (erakogu)
Gibson, William “Burning Chrome” (1987)cp1
Gibson, William “Count Zero” (2000) (erakogu)
Gibson, William “Mona Lisa Overdrive” (1995)
Gibson, William “Pattern Recognition” (2004)
Gibson, William “Spook Country” (2007)
Gibson, William “Zero History” (2010)
Gibson, William “Virtual Light” (1994) (erakogu)
Gibson, William; Sterling, Bruce “The Difference Engine” (2011)
Hodder, Mark “Expedition to the Mountains of the Moon” (2012)
Hodder, Mark “The Curious Case of the Clockwork Man” (2011)
Hodder, Mark “The Strange Affair of Spring Heeled Jack” (2010)
Miéville, China “Kraken” (2010)sp2
Miéville, China “Railsea” (2012)
Miéville, China “The Scar” (2011)
Priest, Cherie “Boneshaker” (2009)
Pullman, Philip “Northen Lights” (2011)
Pullman, Philip “The Subtle Knife” (2007)
Pynchon, Thomas “Gravitys Rainbow” (2000)
Sawyer, Robert J. “WWW: Wake” (2010) (erakogu)
Sawyer, Robert J. “WWW: Watch” (2011) (erakogu)
Sawyer, Robert J. “WWW: Wonder” (2012) (erakogu)
Stephenson, Neal “Cryptonomicon” (2003)
Stephenson, Neal “Readme” (2011) (erakogu)
Stephenson, Neal “The Diamond Age” (2000)cp2
Sterling, Bruce “Heavy weather” (1996)
Sterling, Bruce “The Zenith Angle” (2005)
Sterling, Bruce “Zeitgeist” (2001)
Stross, Charles “Accelerando” (2006)
Stross, Charles “Rule 34” (2011)
Stross, Charles “The Jennifer Morgue” (2006)
“The Mammoth Book of Steampunk” (2012)
Wilson, Dean F. “Hopebreaker” (2014) (erakogu)
Wooding, Chris “Retribution Falls” (2009)

Бестер, Альфред “Человек без лица ; Тигр! Тигр!” (1999)
Брайт, Владимир “Награда победителю – смерть” (2007)
Дик, Филипп К. “Убик” (2001)
Гибсон, Уильям “Мона Лиза овердрайв” (1999)kp3
Гибсон, Уильям “Нейромант; Сожжение Хром”  (1997)
Гибсон, Уильям; Стерлинг, Брюс “Машина различий” (2014)
Лукьяненко, Сергей “Лабиринт отражений” (2006)
Нун, Джефф “Вирт” (2003)
Пулман, Филип “Северное сияние” (2003)
Райан, Кевин “Ван Хелсинг” (2005)
Стерлинг, Брюс “Дух времени” (2003)
Шелли, Мерси “2048” (2010)
Уланов, Андрей “Крест на башне” (2004)
Уланов, Андрей “На всех хватит!” (2004)

Koomiksidaurufilme1

“Tron: Pärand” (2010)
Ellis, Warren “Captain Swing and the Electical Pirates of Cindery Island” (erakogu)
Kannenberg, Gene “500 essential graphic novels” (2008)
Mignola, Mike “The Amazing Screw-on Head and the Other Curious Objects” (erakogu)
Moore, Alan; Campbell, Eddie “From Hell” (2004)
Moore, Alan; O’Neill Kevin “The League of Extraordinary Gentelmen” (erakogu)
Morrison, Grant “WE3” (erakogu)
Talbot, Bryan “Grandville” (erakogu)küberfilme

Kunst

Becket-Giffith, Jasmine “Gothic Art Now” (2008) (erakogu)
Schultz, Carolin “Steampunk Jewellery” (2014)

Filmid

“1001 filmi, mida elu jooksul peab nägema” (2004)
McCarthy, Helen “500 essential anime movies” (2008)

 Mood, elustiilspm5

Lõugas, Hans “IBM ennustab kasvavat moetrendi “aurupunk”” (Delfi 24. jaanuar 2013)
Sander, Maris “Küberpunk: high tech, low life” (Eesti Ekspress 5. juuni 2008)
U:buntu “Aurupunk kogub jõudu” (Blogi 4. november 2012)
“Steampunk Calendar 2015” (2014)
Кравчек, Дина Илларионовна “Кто такие эмо и готы: как родителям понять, куда “вляпался” их ребенок” (2010)

Täname kõiki, kes näituse mitmekesisemaks muutmisele kaasa aitasid! Anton Klink, Ove Hillep, Seili Ülper, Irina Möldre, Kaspar Jassa, Marko Nugin, Halliki Jürma, J. J. Metsavana — suur aitäh teile!

Tiina Sulg, Yaroslava Shepel

10 raamatut — Tiina Sulg

10 raamatut, mis on mind kujundanud või muidu jäävat mõju avaldanud?

Päris raske pähkel. Aga nii peaaegu.

tiinakaksmuinasjuttu1. Lapsepõlvest “Kaks muinasjuttu”, tegelikult kaks samanimelist raamatut, ühest “Lugu väikesest Mettest” ja teisest “Valge ja Must Karoline”. Muuseas sain ma sealt stampvastuse täiskasvanute tüütutele küsimustele tulevikuplaanide suhtes.

dumaskolmmusketäri2. Alexandre Dumas “Kolm musketäri”. On üsna võimatu kokku arvutada, mitu korda ma seda lugenud olen, muuhulgas oli see kevadeti eksamiteks õppimiste vahepala, kui õppimine ära tüütas, lugesin peatüki “Musketäre” ja siis lugesin natuke konspekte ja siis jälle “Musketäre” jne.

purinsärgeküsigeminult3. Andris Purinš “Ärge küsige minult midagi”. Siiani hea noorsookirjanduse etalon.

Erich_Maria_Remarque__Arc_de_Triomphe4. Erich Maria Remarque “Triumfikaar”. Vanasti saadeti vahel lapsed suiti külakorda sugulaste juurde maale, kellegi riiulist ma selle leidsin ja lugema hakkasin ja lugema jäin. Mul on siiralt hea meel, et ma avastasin Remarque’i enne kui see koolikohustuslikuks kirjanduseks muutus.

kassett905. nn tüdrukute-kassett e “Kassett ’90”. Ats, Liisi Ojamaa, Triin Soomets, Ruth Jürjo, Elo Vee. Sattus mu kätte kuidagi väga õigel ajal ja kasutades Tiina väljendit — “nii sai minust luulelugeja”.

erkakkondüheksavägine6. Erakkonna kogu “Üheksavägine”. Kristiina Ehin, Mehis Heinsaar, Andreas Kalkun, Kalju Kruusa, Margus Lattik, Aare Pilv, Led Seppel, Lauri Sommer, Kadri Tüür. Igaüks nii oma nägu, aga milleski nii sarnased… Kõige muu ilu keskelt leidsin ma sealt ka mõned head sünnipäevasalmid :)

simaklibahundiprintsiip7. Clifford Simak “Libahundi printsiip”. See ei ole võib-olla parim ulmekas, mida ma lugenud olen, aga see on see raamat, mis pani mind mõistma, et jah, mulle meeldib ulmekirjandus, need pöörased ideed ja inimolemuse läbimängimine erinevates situatsioonides.

gaimanameerikajumalad8. ja 9. Neil Gaiman “Ameerika jumalad” ja Charles de Lint “Kusagil lennata” – müütide edasielamine tänases päevas.

kivastikpalunõnnelikuks10. Siia viimaseks tahaks kirja panna pool ulmeriiulit, aga panen hoopis Mart Kivastiku “Palun õnnelikuks”, selle tekstimängu ja kirjutamisrõõmu pärast, mis raamatust vastu vaatas.

Tiina Sulg

10 raamatut — Kaja Kleimann

Kui mulle kümne parima raamatu kirjapanemise kutse Facebookis esitati (oleksin peaaegu siingi kirjutanud „jää-ämber”, nagu kolleeg seda nimetas, mu meelest väga tabav), mõtlesin teha näo, et ei märganud, et mind on märgitud. Aga kuna ma olen teiste kirjutatut suure huviga lugenud, ei tundunud see päris aus. Mulle tõesti meeldis teada saada, mis näiteks mu noort sugulast ja tema sõpru mõjutanud on ja oli rõõm näha, et sealhulgas oli nii mõnigi kohustusliku kirjanduse raamat — ja ma ei kahtlusta, et need olidki ainsad raamatud, mida nad lugesid.

Mõjutamine on suur sõna, mõjutamist on mitmesugust ja see on harva otsene, aga ma panen kirja midagi, mis mulle kõigepealt meenub, kui keegi lugemissoovitust küsib. (Sest ma kahtlustan, et 12-aastast mind väga mõjutanud “Consuelo” ei ole päris see, mida üleskutses silmas peetakse…)
Ja kahtlemata ei suuda ma neid järjestada või 10 raamatuga piirduda, lihtsalt pole sellist iseloomu kuskilt võtta.

kajalasteEt alustada algusest, tuleb alustada kõigepealt lastekirjandusest, ja seda ma loen veel praegugi – kahtlemata peaaegu kogu Lindgreni looming („Mio, mu Mio” mulle eriti ei meeldinud ja mõni vähemtuntud tegelane on ükskõikseks jätnud), Muumitrolli lood ja „Karupoeg Puhh” ja Edgar Valteri tegelased, aga lisaks J. Saint-Marcoux’i “Fanchette”, O. Mattsoni “Prikk “Kolm Liiliat”” ja “Meremees Mickel”, hiljutisemast ajast H. McKay “Koer Reede” — täiesti vapustav raamat, peaks olema kohustusliku kirjanduse hulgas, tema järgedel pole ka viga, aga see on parim.

kajaluuleLuuletajad — ma tegelikult ei tea, millest see algas, küllap keskkooli päevilt, küllap ka Tepandi ja Pedajase ja paljude teiste viisistatud ja esitatud väärtluulest, aga head luuletused annavad täiesti müstilise kogemuse, kus niiii vähesega saab KÕIK ära öelda. Ikka Ristikivi ja Viiding ja Juhan Liiv ja Ernst Enno ja Paul-Eerik Rummo ja Runnel ja Viivi Luik ja Indrek Hirv ja veel palju teisi.

kajaproosaJa nüüd ilma igasuguse süsteemita veel, mis meelde tuleb — Tove Janssoni “Suveraamat” ja Steinbecki “Karbiküla”, G. Guareshi “Don Camillo väike maailm”, Bulgakovi “Meister ja Margarita”, Philipp Claudeli “Brodecki raport”, R. Schneideri “Une poolvend”, R. Davise “Viies osaline”, Ursula Le Guini looming, M. Waltari — kõik, aga kõige rohkem vist rabas “Sinuhe”, see oli ka üks esimesi, mida lugesin. Arto Paasilinnat ei tohi mingil juhul unustada.

Ma lõpetan nüüd heaga ja igaksjuhuks kokku ei loe.

Kaja Kleimann

10 raamatut — Tiina Tarik

Kümme raamatut, mis on mind kujundanud või muidu jäävat mõju avaldanud? Mälu pole enam see, ja säärased nimekirjad on niikuinii rohkem hetkemeeleolust kantud. Aga see on hea võimalus vaimus noorpõlve tagasi minna, nii et – alguses oli…

lutskevade1) Oskar Luts. “Kevade”. Ema söötis selle mulle ette enne kooli, kui lugemine juba käpas oli, sest selle raamatuga õppis tema lugema. Luts saigi armsaks ning pärastpoole tulid isand Uhhuud ja teised tagahoovid, aga esmatutvus Paunvere koolilastega oli ikkagi kõige eredam. Nii sai minust lugeja.

lindgrentjorven2) Astrid Lindgren. Kõik, iseäranis Tjorven, Karlsson, Rasmused ja teised täisabad. „Tjorvenit” lugesime igal suvel uuesti üle. Minu keelekasutusse on Vladimir Beekmani tõlked igatahes jääva jälje jätnud. Loetud lasteraamatutest ja muinasjuttudest aga kujunes välja meie oma maailm, mida naabritüdrukuga pidevalt edasi arendasime — Külli, kui Sa oled kuskil netiavarustes, siis tervitus! Nii sai minust lugude kaasamängija.

durrellminuperejamuudloomad3) Gerald Durrell. “Minu pere ja muud loomad”. Õpetaja tabas mind keset homeerilist naeruhoogu ja, oh imet, arvas, et avalikkuse ees raamatu kohal naermises polegi midagi laiduväärset. Nii sai minust avalik lugeja. Ja Salurite tõlke mõju mu kõnekeelele on ka ilmne.

vernesaladusliksaar4) Jules Verne. “Saladuslik saar”. Ema söötis selle mulle ette, kui tollased noorsooraamatud igavaks kätte kippusid. Seiklused seiklusteks, aga see, mismoodi Verne, Alexandre Dumas ja teised tutvustasid noortele maailma selle mitmekesisuses — nii loodust kui inimühiskonda –, köitis huvilise suursarja külge ja suunas hiljem tõsise aimekirjanduse poole. Nii sai minust terveid põlvkondi kujundanud sarja “Seiklusjutte maalt ja merelt” lugeja.

stoutuksekellhelises5) Rex Stout. “Uksekell helises”. Ema söötis selle mulle ette, sest talle meeldis kriminaalromaan kui žanr ja muheda Agatha Christie, mõtliku Simenoni ja karge Chestertoni kõrval meeldis talle üle kõige Stouti stiil – vahe keel, kirbe huumor, parajalt keerukas krimifaabula ning Nero Wolfe’i hästi väljatöötatud omamaailm. Hakkas külge, ja Mirabilia-sari pakkus põnevat lisa. Nii sai minust kriminullilugeja.

asimovkadunudrobot6) Isaac Asimov. “Kadunud robot”. Ema söötis selle mulle ette, sest talle meeldis kohutavalt lugu valetavast robotist, kes ei tohtinud inimest kahjustada. Mulle meeldis ka. Asimovilt läks teatepulk Simakile, siis Bradburyle… Nii sai minust ulmelugeja.

shakespearekomöödiad7) William Shakespeare. Ema söötis mulle komöödiate-köite ette, kui olin pikemalt haige. “Suveöö unenägu” pani ahmima teisi komöödiaid, siis kõike muud. Aja jooksul on tulnud häid suupäraseid uustõlkeid, kuid õrnas eas loetud Georg Meri tõlked on siiski mulle kanoonilised. Siis tulid Tšehhov, Shaw, Ibsen… Nii sai minust näidendite lugeja.

alliksaarluule8) Artur Alliksaar. Luulet sai ikka loetud, meeldegi jäi üht-teist, kuid Alliksaare luule oli tõeline ilmutus. Eesti luulest on sama sügavalt mõjunud veel Paul-Eerik Rummo ja Juhan Viiding, kuid Alliksaare järele haarasin aastaid. Nii sai minust luulelugeja.

kivinemünchen9) Ülo Tuulik “Meeste 4×10 kilomeetrit Lahtis” ja Paavo Kivine oma Müncheni olümpiaraamatuga. Tulihingeline tugitoolisportlane olin selleks ajaks niigi, siis selgus, et sporti saab ka elamuslikult jäädvustada. Hilisemast meenuvad samast liinist Rein Vahisalu ja Andres Musta jalgpalliraamatud. Nii sai minust spordiraamatute lugeja.

milnekarupoegpuhh10) A. A. Milne. “Karupoeg Puhh”. Christopher Robinid lähevad karjakaupa ära ja Aleksander Pisike on alailma kadunud, kuid maailmas on siiski midagi kindlat – Tiiger kargleb endistviisi reipalt ringi, Jänes hoolitseb oma sugulaste eest ka siis, kui nende käsnast on saanud känkar, ning kuskil mängib alati üks laps oma Armsa Karuga.

Tiina Tarik