Posts Tagged ‘ulme’

Arthur Conan Doyle

arthurconandoyle
Sir Arthur Conan Doyle (22. mai 1859. a. Edinburgh, Šotimaa — 7. juuli 1930. a. Ida-Sussex, Inglismaa) oli šoti kirjanik, luuletaja ja arst.
Teda peetakse üheks krimikirjanduse alusepanijaks ja ta on tuntud eelkõige kui detektiiv Sherlock Holmesi ja Professor Challengeri lugude autor, aga viljaka kirjanikuna kirjutas ta lisaks veel luulet, ulmet, ajaloolisi romaane ja artikleid.  Esimene raamat, milles tegutsesid Sherlock Holmes ja Dr. Watson, on 1886. a. ilmunud „A Study in Scarlet” („Etüüd punases”).
Doyle on maetud Inglismaale, kuid Edinburghis on Picardy platsil — selle maja lähedal, kus autor sündis — Sherlock Holmesi skulptuur.

Eesti keeles on ilmunud:

üksikteosed:

  • Mõrtsukatöö Boscombe orus (tlk Ed. Vilde, 1895, 128 lk)
  • Läbi akna ehk saladusline tuba (Dreimanni rmtkpl., 1896, 40 lk)
  • Röövitud kiri (tlk T. F. Küla, Kaja, 1906, 52 lk)
  • Täpiline pael (tlk E. Feldmann, R. Põder, 1906, 32 lk)
  • Punapääliste ühisus (tlk Oskar Brunberg, V. Sohni rmtkpl., 1907, 47 lk)
  • Maailmakuulsa salapolitseiniku Sherlok Holmese sala-aktid I Saladusline pea (tlk A. Braun, A. Tint, 1908, 64 lk)
  • Maailmakuulsa salapolitseiniku Sherlok Holmese Sala-aktid II Londoni vereimeja (tlk A. Braun, A. Tint, 1908, 64 lk)
  • Sherlock Holmes’i surm (tlk A. Drehwerk, A. Sepp, 1908, 20 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat I Surnuhaud tuletornis (tlk. V. Sepp, V. Sepp, 1908-1909, 64 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat II Võitlus maa ja taeva vahel (tlk. V. Sepp, V. Sepp, 1908-1909, 64 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat III Kuriteo kunstnikud (tlk. V. Sepp, V. Sepp, 1908-1909, 64 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat IV Aurulava saladus (tlk. V. Sepp, V. Sepp, 1908-1909, 64 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat V Põrgumasin (tlk. V. Sepp, V. Sepp, 1908-1909, 48 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat VI Verine altar (tlk. A. Lehtmann, V. Sepp, 1908-1909, 29 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat VII Lendav varas (tlk. A. Lehtmann, V. Sepp, 1908-1909, 45 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat VIII Kuninga briljantide vargus (tlk. Drehverk, V. Sepp, 1908-1909, 48 lk)
  • “Korosko” kurbmäng (tlk A. Liblik, Tallinna Eesti Kirjastuse-Ühisus, 1911, 136 lk)
  • Cloomberi lossi saladus (J. Ploompuu, 1912, 124 lk)
  • Koer kurjategija (1913, 223 lk)
  • Nelja märk (tlk Julius Johannson, Odamees, 1918, 135 lk)
  • Professor von Baumgarteni imelik katse (Odamees, 1918, 20 lk)
  • Nahkktrehter (Istandik, 1919, 64 lk)
  • Saatusline sõrmejälg, ehk, Imeline peasemine surmast (Vironia, 1923, 32 lk)
  • Saladusline mõrtsukatöö Boskombi orus (Vironia, 1923, 30 lk)
  • Rodney Stone (Saaremaa Kirjastus-Ühisus, 1925, 284 lk)
  • Kolmnurk sõõris (Elu, 1926, 212 lk)
  • Brigader Gerard’i seiklused I Kuidas brigader tappis rebase (tlk A. Viidik, Eesti Õpetajate Liit, 1927, 27 lk)
  • Brigader Gerard’i seiklused II Kuidas brigader päästis sõjaväe (tlk A. Viidik, Eesti Õpetajate Liit, 1927, 38 lk)
  • Brigader Gerard’i seiklused III Kuidas brigader Gerard vallutas Saragossa (tlk A. Viidik, Eesti Õpetajate Liit, 1927, 36 lk)
  • Brigader Gerard’i seiklused IV Lugu üheksast preisi ratsaväelasest (tlk A. Viidik, Eesti Õpetajate Liit, 1927, 34 lk)
  • Brigader Gerard’i seiklused V Brigaderi viimne seiklus (tlk A. Viidik, Eesti Õpetajate Liidu Kirjastus, 1927, 24 lk)
  • Kadunud maailm (tlk Arro Raudsalu, Sakala, 1928, 244 lk)
  • Brasiilia kass (tlk Marta Strandberg, Loodus, 1930, 64 lk)
  • Baskerville’ide koer (tlk M. Luht, Loodus, 1931, 128 lk)
  • Kloomberi saladus (Wirulane, 1933, 108 lk.)
  • Berüllidest kroon (tlk E. Envere, Turist, 1938, 31 lk)
  • Kollane nägu (tlk E. Envere, Turist, 1938, 24 lk)
  • Salapärane mees (tlk E. Envere, Turist, 1938, 24 lk)
  • Täpiline pael (tlk E. Envere, Turist, 1938, 32 lk)
  • Viis apelsiniseemet (tlk E. Envere, Turist, 1938, 24 lk)
  • Looritud üürnik (Maret, 1940, 137 lk)
  • Kadunud maailm (tlk R. Toming, Birgitta, 1994, 206 lk)
  • Maracoti sügavik (tlk R. Toming, Birgitta, 1994, 80 lk)
  • Söör Nigel (tlk Ehte Puhang, Elmatar, 1999, 360 lk)
  • Mürgine vöö (tlk Eva Luts, Fantaasia, 2001, 90 lk)
  • Valge sõjasalk (tlk Ehte Puhang, Elmatar, 2001, 430 lk)
  • See on ju elementaarne, Watson! : tsitaadikogumik Sherlock Holmesi, doktor Challengeri ja teiste sir Arthur Conan Doyle’i tegelaste tarkusesõnadest ja vaimukustest (koost ja tlk Eva Luts, Fantaasia, 2006, 157 lk)

houndsofbakersvilles

kogumikud:

  • Salapolizei : Sherlok Holmes’i imelikud uurimised (tlk H. Prants, Hermann, 1898, 144 lk)
  • Scherlok Holmes ([R. Põder], 1907, 224 lk, Sisu: Hiline kättemaks, Nelja tundemärk)
  • Sherlok Holmes’i kõige uuemad uurimised I (G. Zirk, 1907, 96 lk, Sisu: Tühjas majas, Mere-leping, Sant)
  • Sherlok Holmes’i kõige uuemad uurimised II (G. Zirk, 1908, 96 lk, Sisu: Kuus Napoleoni rinnakuju, Kuldne näpits prill, Norwoodi ehitusmeister)
  • Brigadeer Gérardi wägitükid (Saaremaa Kirjastus-Ühisus, 1925, 70 lk)
  • Kadunud maailm ; Maracoti sügavik (tlk R. Toming, Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 292 lk)
  • Baskerville’ide koer : Jutustused Sherlock Holmesist (tlk A. Tann, V. Pedajas, E. Heinaste, Eesti Raamat, 1973, 528 lk., Sisu: Etüüd punases, Baskerville’ide koer, Hirmu org, Nelja märk)
  • Sherlock Holmesi seiklused. I (tlk Krista Kaer, Pikker, 1992, 96 lk, Sisu: Skandaal Böömimaal, Punapeade liit, Kadunud peigmehe juhtum, Boscombe´i oru mõistatus)
  • Etüüd punases ; Baskerville’ide koer (tlk A. Tann, V. Pedajas, Varrak, 1993, 259 lk)
  • Sherlock Holmesi memuaarid (tlk Krista Kaer, Varrak, 1993, 224 lk, Sisu: Hõbelauk, Kollane nägu, Maaklerkontori ametnik, „Gloria Scott”, Musgrave’i mõistatus, Reigate’i mõistatus, Vigane mees, Laevastikuleping, Kodune patsient, Kreeka keele tõlk, Viimane juhtum)
  • Sherlock Holmesi märkmeraamat (tlk Heli Greenbaum, Varrak, 1993, 224 lk, Sisu: Kuulsa kliendi mõistatu, Kaame sõduri mõistatus, Mazarini kalliskivi mõistatus, Kolme ärkliga maja mõistatus, Sussexi vampiiri mõistatus, Kolme Garridebi mõistatus, Thor Bridge’i probleem, Roniva mehe mõistatus, Lõvilaka mõistatus, Looritatud üürniku mõistatus, Shoscombe Old Place’i mõistatus, Pensionärist maalermeistri mõistatus)
  • Sherlock Holmesi tagasitulek (tlk Heli Greenbaum, Varrak, 1993, 288 lk, Sisu: Tühja maja mõistaus, Norwoodi ehitusmeistri mõistatus, Kriipsukujukese mõistatus, Üksildase jalgratturi m õistatus, Priory kooli mõistatus, Musta Peetri mõistatus, Charles Augustus Milvertoni mõistatus, Kuue Napoleoni mõistatus, Kolme üliõpilase mõistatus, Kuldsete näpitsprillide mõistatus, Kadunud parem äärekaitsja mõistatus, Abbey Grange’i mõistatus, Teise laigu mõistatus)
  • Viimane kummardus (tlk Krista Kaer, Varrak, 1993, 184 lk, Sisu: Vistaariamaja mõistatus, Pappkarbi mõistatus, Punase ringi mõistatus, Bruce-Partingtoni mõistatus, Sureva detektiivi mõistatus, Leedi Frances Carfaxi kadumine, Kuradijala mõistatus, Viimane kummardus)
  • Hirmu org. Nelja märk (tlk Ester Heinaste, Varrak, 1994, 253 lk)
  • Sherlock Holmesi seiklused (tlk Krista Kaer, Varrak, 1996, 271 lk, Sisu: Skandaal Böömimaal, Punapeade liit, Kadunud peigmehe juhtum, Boscombe´i oru mõistatus, Berülldiadeemi mõisatus, Inseneri pöidla mõistatus, Kõrgest soost poismehe mõistatus, Punaste pöökide mõistatus, Viis apelsiniseemet, Viltuse suuga mees, Sinise granaatkivi mõistatus, Tähnilise lindi mõistatus)
  • Sherlock Holmesi seiklused (tlk Jana Linnart, Ersen, 1999, 238 lk, Sisu: Punapeade Liiga, Täpilise paela saladus, Seiklus Copper Beechesis)
  • Leedi Sannoxi juhtum (tlk Eva Luts, Fantaasia, 2002 , 94 lk, Sisu: Kõrguste õudus, Nahklehter, Uus katakomb, Leedi Sannoxi juhtum, Hirm Blue Johni koopais, Brasiilia kass)
  • Kui maailm karjus (tlk Eva Luts, Fantaasia, 2003, 58, lk, Sisu: Kui maailm karjus, Lõhustamismasin)
  • Sherlock Holmesi lood I (tlk E. Heinaste, K. Kaer, V. Pedajas ja A. Tann, Varrak, 2003,
    599 lk, Sisu: Etüüd punases, Nelja märk, Skandaal Böömimaal, Punapeade liit, Kadunud peigmehe juhtum, Boscombe´i oru mõistatus, Berülldiadeemi mõisatus, Inseneri pöidla mõistatus, Kõrgest soost poismehe mõistatus, Punaste pöökide mõistatus, Viis apelsiniseemet, Viltuse suuga mees, Sinise granaatkivi mõistatus, Tähnilise lindi mõistatus, Hõbelauk, Kollane nägu, Maaklerkontori ametnik, „Gloria Scott”, Musgrave’i mõistatus, Reigate’i mõistatus, Vigane mees, Laevastikuleping, Kodune patsient, Kreeka keele tõlk, Viimane juhtum, Baskerville’ide koer)
  • Sherlock Holmesi lood II (tlk H. Greenbaum, E. Heinaste ja K. Kaer, Varrak, 2003, 575 lk, Sisu: Tühja maja mõistaus, Norwoodi ehitusmeistri mõistatus, Kriipsukujukese mõistatus, Üksildase jalgratturi m õistatus, Priory kooli mõistatus, Musta Peetri mõistatus, Charles Augustus Milvertoni mõistatus, Kuue Napoleoni mõistatus, Kolme üliõpilase mõistatus, Kuldsete näpitsprillide mõistatus, Kadunud parem äärekaitsja mõistatus, Abbey Grange’i mõistatus, Teise laigu mõistatus, Hirmu org, Vistaariamaja mõistatus, Pappkarbi mõistatus, Punase ringi mõistatus, Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus, Sureva detektiivi mõistatus, Leedi Frances Carfaxi kadumine, Kuradijala mõistatus, Viimane kummardus, Kuulsa kliendi mõistatus, Kaame sõduri mõistatus, Mazarini kalliskivi mõistatus, Kolme ärkliga maja mõistatus, Sussexi vampiiri mõistatus, Kolme Garridebi mõistatus, Thor Bridge’i probleem, Roniva mehe mõistatus, Lõvilaka mõistatus, Looritatud üürniku mõistatus, Shoscombe Old Place’i mõistatus, Pensionärist maalermeistri mõistatus)
  • Kadunud erirong (tlk Margit Peenoja, Fantaasia, 2004, 67 lk, Sisu: Kadunud erirong, Mardikakütt, Mees taskukelladega)
  • Lakitud laegas (tlk Liisa Pint, Fantaasia, 2004 , 67 lk, Sisu: Lakitud laegas, Tõmmu tohter, Juudi preestri rinnakilp)
  • Brigadir Gerardi seiklused (tlk A. Viidik ja E. Luts, Fantaasia, 2005, 175 lk, Sisu: Kuidas brigaadikomandör Gerard kaotas kõrva, Kuidas brigadir vallutas Saragossa, Kuidas brigadir tappis rebase, Kuidas brigadir päästis sõjaväe, Kuidas brigadir võidutses Inglismaal, Kuidas brigadir ratsutas Minskisse, Kuidas brigadir tegutses Waterloos, Brigadiri viimane seiklus)
  • Habakuk Jephsoni ülestunnistus ; John Huxfordi äraolek (tlk Gea Gorjunova ja Kristi Kirsimäe, Fantaasia, 2005, 60 lk)
  • Sasassa oru mõistatus (tlk Kristi Kirsimäe, Gea Gorjunova, Fantaasia, 2005, 67 lk, Sisu: Sasassa oru mõistatus, Jackmani mäekuru pastor, Põhjanaela kapten, Kirurgi lugu)
  • Thothi sõrmus (tlk Eva Luts, Fantaasia, 2005, 64 lk, Sisu: Thothi sõrmus, Kirst nr. 249)
  • Lord Falconbridge (tlk Eva Luts, Gea Gorjunova, Fantaasia, 2006, 77 lk, Sisu: Lord Falconbridge, Armastajad, Rajalt maas, De Profundis)
  • Suur Keinplatzi eksperiment (tlk Eva Luts, Gea Gorjunova, Fantaasia, 2006, 72 lk, Sisu: Suur Keinplatzi eksperiment, Browni ja Pericordi kuulus mootor, John Barrington Cowles)
  • Minu sõber mõrvar (tlk Priit Kenkmann, Liisa Veer ; toimetanud Eva Luts, Fantaasia, 2008, 111 lk, Sisu: Minu sõber mõrvar, Triibuline kirst, Voorimehe lugu, Lord Barrymore’i langus, Üks erakordne tund, Rebaste kuningas)
  • Manor Place’i massimõrv (tlk Liisa Veer, Eva Liisa Sepp, Fantaasia, 2010, 76 lk, Sisu: Mrs. Emsley vaieldav juhtum, Manor Place’i massimõrv, George Vincent Parkeri armuafäär, Pruun käsi)
  • Sherlock Holmesi lühijutud (tlk Krista Kaer ja Heli Greenbaum, Varrak, 2010, 799 lk, Sisu: Skandaal Böömimaal, Punapeade liit, Kadunud peigmehe juhtum, Boscombe´i oru mõistatus, Berülldiadeemi mõisatus, Inseneri pöidla mõistatus, Kõrgest soost poismehe mõistatus, Punaste pöökide mõistatus, Viis apelsiniseemet, Viltuse suuga mees, Sinise granaatkivi mõistatus, Tähnilise lindi mõistatus, Hõbelauk, Kollane nägu, Maaklerkontori ametnik, „Gloria Scott”, Musgrave’i mõistatus, Reigate’i mõistatus, Vigane mees, Laevastikuleping, Kodune patsient, Kreeka keele tõlk, Viimane juhtum, Tühja maja mõistaus, Norwoodi ehitusmeistri mõistatus, Kriipsukujukese mõistatus, Üksildase jalgratturi m õistatus, Priory kooli mõistatus, Musta Peetri mõistatus, Charles Augustus Milvertoni mõistatus, Kuue Napoleoni mõistatus, Kolme üliõpilase mõistatus, Kuldsete näpitsprillide mõistatus, Kadunud parem äärekaitsja mõistatus, Abbey Grange’i mõistatus, Teise laigu mõistatus, Vistaariamaja mõistatus, Pappkarbi mõistatus, Punase ringi mõistatus, Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus, Sureva detektiivi mõistatus, Leedi Frances Carfaxi kadumine, Kuradijala mõistatus, Viimane kummardus, Kuulsa kliendi mõistatus, Kaame sõduri mõistatus, Mazarini kalliskivi mõistatus, Kolme ärkliga maja mõistatus, Sussexi vampiiri mõistatus, Kolme Garridebi mõistatus, Thor Bridge’i probleem, Roniva mehe mõistatus, Lõvilaka mõistatus, Looritatud üürniku mõistatus, Shoscombe Old Place’i mõistatus, Pensionärist maalermeistri mõistatus)
  • Sherlock Holmesi memuaarid (tlk Krista Kaer, Varrak, Eesti Päevaleht, 2013, 238 lk., Sisu: Hõbelauk, Kollane nägu, Maaklerkontori ametnik, „Gloria Scott”, Musgrave’i mõistatus, Reigate’i mõistatus, Vigane mees, Laevastikuleping, Kodune patsient, Kreeka keele tõlk, Viimane juhtum)

sherlockholmes

Tekst näituselt Kirjanduslinn Edinburgh

John Wray “The Lost Time Accidents”

wraylost2Ameerika-austria kirjanikku John Wray‘d (tegelikult John Henderson; sündinud 1971. aastal Washingtonis, üles kasvanud Buffalos; elab Brooklyn’is) peetakse „ameerika kirjanduse järgmiseks laineks“ (Jonathan Lethem) ja „üheks huvitavaimaks ameerika noorema põlve autoriks, kelle uus raamat on pikitud põrandaluukide, rafineeritud ajakihistuste ja mustade aukudega, kuhu võib iga kell sisse libiseda“ (Tilman Urbach). Kirjandusajakiri „Granta“ nimetas teda 2007. aastal üheks kahekümnest parimaks USA autoriks.

Oma juurte kaudu – onkoloogist ema pärineb Kärnterist ja leukeemiauurijast isa Ameerikast – on John Wray ühendatud kahe kultuuriga. Siiski on tal tihtipeale tunne nagu viibiks ta mingisusguses tühjuses: ta nagu hõljuks kahe keele vahel ja ei tunneks end kummaski täiesti koduselt. Kuid taolisel seisundil olevat ka oma hea ja produktiivne külg: „Kõrvalseisja vaatab oma ümbrust täpsemalt.“ (John Wray)

john_wrayJohn Wray 2009. aastal ilmunud romaan „Lowboy“ on kättesaadav ka Eestis, momendil küll ainult Tartu Linnaraamatukogus. See tõik ning autori Ameerika-Austria päritolu ja uues raamatus käsitletav teema ajendasidki mind juhtima tähelepanu John Wray värskele teosele „The Lost Time Accidents“ (2016).

Kiidusõnu on romaanile jagunud kriitikutelt nii inglisekeelses kui saksakeelses kultuuriruumis, näiteks kirjutavad:
Ameerika ajaleht „Los Angeles Times“: „It is, in a nutshell, a sweeping historical novel that’s also a love story but is rooted in time-travel science fiction and takes on as its subject the meaning of time itself. This is no small endeavor. It’s hard not to admire this book, the mass and richness of which is a testament to the meticulous, dedicated work of its talented author. But it’s also not easy to love it.“ (Janelle Brown), Saksa ajaleht „Hamburger Abendblatt“: „Ülimalt rafineeritud segu teadusest ja filosoofiast, popist ja meelelahutusest. Tegelastega, nagu neid ei kohta just igal tänavanurgal.“ ja Austria ajaleht „Die Presse“: „Keeleliselt virtuoosselt jutustatud, erakordselt pinevil, nii fantaasiarikkalt kui ka intelligentselt komponeeritud ja kõrgel tasemel meelelahutuslik teos.“

wraylost1Mina-jutustaja, noor Waldemar Tolliver istub kummalises ajamullis oma tädi väikeses tolmunud ja prügi täis korteris Central Parki ääres New Yorgis ja püüab üles kirjutada lugu oma perekonnast, kellel lasub mitu põlvkonda saladuslik needus. Selleks, et taas maailma naasta, tuleb tal uurida rohkem kui saja-aastast perekonnalugu. Waldemari vanavanaisa Ottokar Gottfriedens Toula, marineeritud kurkide tootja ja hobby-füüsik k.u.k. Znaim’ist oli 20. sajandi alguses jõudnud jälile inimese ajareisimise võimalikkusele, kuid samas kohe auto alla jäänud. Sealt saavad alguse mitu põlvkonda väldanud otsingud vaarisa viimaste ülestähenduste järele ja rännakud ühelt kontinendilt teisele – kord keiserlik ja kuninglikku Austriasse, kord Manhattanisse, kord natsionaalsotsialistlikusse Viini, siis jälle kaasaegsesse Ameerikasse ning esimesest dimensioonist neljandasse.

John Wray jälgimis- ja vaatlemisviisiga ühildub ka tema jutustamisviis: ta vahetab žanreid nagu kanaleid: lülides tõsise kirjanduse ja thrilleri elementide, fantastilise romaani ja science fictioni vahel. Fiktsionaalne jutustamine olevat „Uskumatult konservatiivne, reeglitest moonutatud kunstivorm. Rohkem kui kaasaegne muusika, rohkem kui film ja hoopiski rohkem kui kujutav kunst.“ (John Wray). Tilman Urbachi kohaselt paigutub John Wray romaan ajast ja ruumist, teadusest ja müstikast, marineeritud kurkidest ja relatiivsusest, meie olemusest ja meie olemise mõttest („kes me oleme ja miks me eksisteerime“ – Colum McCann) Günter Grassi „Plekktrummi“ (1959) ja Lewis Carrolli „Alice Imedemaal“ (1865) vahele.

wraylost3Küllap aitas igasuguste reeglite vastane erinevate žanrite segamine ja hübridiseerimine kirjanikul vabaneda ängi- ja hullusärgitundest, mis tal tavapärase fiktsionaalse jutustamise puhul tekib.

Oluline Wray jaoks sõnadega loomisprotsessis on muidugi ka keel. Sest „Loo puhul ei ole kunagi tegemist mõtete, arvamuste ja ideede loendiga – see on püüd saavutada kirjutatud looga emotsionaalset vastukaja. Need on sõnad ja nende kõla, assotsiatiivsed pilved, mida sõnad endaga kaasas kannavad, mis loovad emotsiooni.“ (John Wray).

Eve Pormeister

Autori pilt on pärit siit, illustratisoon siit.

Iain Banks

Iain Banks tributesIain Menzies Banks (1954-2013) avaldas oma teosed kahe nimekuju all: ulmekirjanduses Iain M. Banksina ning muu Iain Banksina. Ulmes on tuntud eelkõige tema kujutatud utoopiline anarhistlik kosmosetsivilisatsioon Kultuur.
Iain Banksi esimene tunnustatud romaan oli “Herilase vabrik” (“The Wasp Factory”, 1984), mille järel Banks hakkas elukutseliseks kirjanikuks. Tema esimene ulmeromaan “Mõtle Phlebasest” (“Consider Phlebas”) ilmus 1987. aastal; sellele järgnes terve sari romaane, milles ta kirjeldab Kultuuri.
Tema teoste põhjal on loodud teatrilavastusi, kuuldemänge ja filme. 2008. aastal jõudis ta ajalehes The Times 50 suurima Briti kirjaniku hulka pärast 1945. aastat. 2013. aastal teatas Banks, et tal on ravimatu vähk ning ta suri 9. juunil, olles lõpetanud oma viimase romaani “Karjäär” (“The Quarry”).
Poliitilistelt vaadetelt oli Iain Banks vasakpoolne ning toetas Šotimaa iseseisvust.banksmangur
Veidi aega pärast Banksi surma sai tema järgi nime asteroid (5099) Iainbanks.
23. jaanuaril 2015 pani SpaceX-i tegevjuht ja peadisainer Elon Musk ühele ettevõtte droonlaevale nimeks “Just Read The Instructions” ja teisele “Of Course I Still Love You”; nimed pärinevad Banksi romaanist “Mängur” (“The Player of Games”).

Eesti keeles on ilmunud:

Mõtle Phlebasest” (1998, tlk Rein Turu)
Herilase vabrik” (1999, tlk Siiri Sau)
Mängur” (2000, tlk Rein Turu)
Relvade kasutus” (2001, tlk Rein Turu )
Äri” (2002, tlk Maria Drevs)

Tekst näituselt Kirjanduslinn Edinburgh

Jana Vagner „Vongozero”

vagnervongozeroKuidas toimida, kui ühiskond on kokku kukkunud ja tavalised igapäevareeglid enam ei kehti? Uued olukorrad, uued ellujäämisseadused. Kust jookseb piir inimlikkuse ja vandalismi vahel…

Kui seni oleme saanud lugeda postapokalüptilisi teoseid valdavalt Ameerika autoritelt, siis sedapuhku tuleb täiendust Vene autorilt. Kellele romaan hinge kripeldama jäi, võib jääda ootama ka järge.

Levima on hakanud pöörase kiirusega tappev viirus, mis nakkusekandjaga kokku puutunuid ellu ei jäta.

Tegelased avastavad oma igapäevaste toimetuste ja kaasaegsete mugavuste vahel ootamatult, et nende ja nende lähedaste elu ei pruugi olla enam kaitstud ja maailm pöördub kaosesse. Algavad meeleheitlikud ellujäämiskatsed, varude täiendamine, turvalise koha leidmine ja tõdemine, et sellist kohta ei pruugi enam üldse eksisteerida.

janavagnerRomaan on suuresti üles ehitatud pigem inimsuhetele, kui probleemi algele ehk viirusele. Paaniline ellujäämissoov. Meeletu vajadus kütuse järgi, kuna sihtpunktini — maailmast arvatavalt üsna eraldatud paigani — on sadu kilomeetreid. Tee on meeletult vaevaline ja toimivad lähedased suhted pannakse tugevalt proovile: kitsad olud, palju rahvast, sunnitud suhted. Röövlid, täis tuisanud teed ja napp varu sööki. Ometi laabub kõik … ent sellel on hind.

Raamat on pälvinud tunnustust nii Venemaal kui ka Prantsusmaal, see on võitnud kirjandusauhindu ning tõlgitud juba mitmesse keelde. 2013. aastal ilmus romaanile ka järg.

Jana Vagner on sündinud 1973. aastal Moskvas. Ta on lõpetanud Venemaa Riikliku Humanitaarülikooli, töötanud tõlgi, raadiodiktori ja logistikuna. Ta elab abikaasa, teismelise poja ja kahe koeraga Moskva lähistel.

Triin Võsoberg

Autori pilt on pärit siit.

Mairi Laurik “Mina olen Surm”

laurikminaolensurmLugu pole siiski nii hull nagu pealkiri lubab. Roomet on tõesti poiss, kes suhtleb teispoolsusega. Täpsemalt väljendudes aitab ta lahkunute hingedel minna nende päriskoju.

Ei saa muidugi öelda, et see eripära noormeest õnnelikuks teeb. Tal on põhikoolis olnud probleeme klassikaaslastega, kes teda lausa nõiaks pidasid, kui ta suutis ette öelda, kes vastutulnud võõrastest lähiajal surema hakkab. Teda hakati kiusama ja narrima, temaga ei tahtnud enam keegi suhelda. Temast sai “üksik hunt”, kes oli tõmbunud endasse, lohutust pakkus talle joonistamine.

Nüüd tahab ta uues koolis otsast alata ja kõike eelnenut varjata ja unustada. Algul läheb kõik plaanikohaselt. Ta keskendub õppimisele ja hoiab uues klassis madalat profiili. Muutuse toob lähem tutvumine klassiõe Meritiga. Pikkamööda saab tüdruk teada selle, mida Roomet püüab varjata: nimelt, et tema on Surm, kelle lausutud sõnad “Sind ei ole enam” lõpetavad inimese eksistentsi.

Kõigele vaatamata on Mairi Lauriku kirjapandud lugu rahuliku loomuga ja üsna helge lõpuga ning on pälvinud 2016. noorteromaani konkursil I koha.

Lugege ja juurelge!

Ädu Neemre

J. K. Rowling

rowlingJ. K. Rowling  (kodanikunimega Joanne Rowling, sündis 1965. a. Yate’s Inglismaal) on inglise kirjanik ja eelkõige tuntud kui populaarse fantaasiasarja „Harry Potter” looja. Pseudonüümi Robert Galbraith all on ta kirjutanud ka muud laadi romaane, sealhulgas kriminaalromaane.

Pärast lahutust oma portugaallasest abikaasast 1993. a. kolis Rowling oma väikese tütrega Edinburghi, et olla lähemal oma õele. Ta kannatas kliinilise depressiooni all, mis inspireeris teda looma dementorid, hingeta olendeid „Harry Potteris”.

Tal oli tavaks kirjutada kohvikutes, eriti tihti Edinburghi Nicholsoni kohvikus. „Harry Potteri ja tarkade kivi” käsikiri valmis 1995. a. ning seda pakuti kaheteistkümnele kirjastusele, kes kõik käsikirja tagasi lükkasid, kuni üks pisike kirjastus (Bloomsbury) Inglismaal otsustas raamatu avaldada. Edasine oli juba nagu muinasjutt.potterid

Eesti keeles on ilmunud:
Harry Potteri seeria kõik seitse raamatut
„Harry Potter ja tarkade kivi” [1. aasta] (e.k. 2000, 2005, 2015, tlk Krista Kaer)
„Harry Potter ja saladuste kamber” [2. aasta] (e.k. 2000, 2005, 2015, tlk. Krista Kaer)
„Harry Potter ja Azkabani vang” [3. aasta : romaan] (e.k. 2000, 2006, 2015, tlk. Krista Kaer ja Kaisa Kaer)
„Harry Potter ja tulepeeker” [4. aasta] (e.k.  2000, 2006, 2015. tlk Krista Kaer ja Kaisa Kaer)
„Harry Potter ja Fööniksi Ordu” [5. aasta] (e.k. 2003, 2015, tlk. Krista Kaer ja Kaisa Kaer)
„Harry Potter ja segavereline prints” [6. aasta] (2005, 2015, tlk. Krista Kaer ja Kaisa Kaer)
„Harry Potter ja surma vägised” [7. aasta] (e. k. 2007, tlk. Krista Kaer ja Kaisa Kaer)
Harry Potteri lisalood
„Bard Beedle’i lood” (e.k. 2009, tlk Krista Kaer)
„Fantastilised elukad ja kust neid leida” (e. k. 2001, tlk. Krista Kaer)
„Lendluudpall läbi aegade” (e.k. 2001, tlk. Kaisa Kaer)
Harry Potteri väline
„Ootamatu võimalus” (e.k. 2013, tlk. Riina Jesmin)
Pseudonüümi Robert Galbraith all
„Käo kukkumine” (e.k. 2014, tlk. Tiia Krass)
„Siidiuss” (e.k. 2015, tlk. Tõnis Värnik)

Tekst näituselt Kirjanduslinn Edinburgh

Naomi Novik „Välja juuritud”

Raamatu kaanel olev tutvustus kõlas paljutõotavalt, ehkki vast natuke liialt muinasjuttu meenutavalt, ootusi kruvis ka auhindade loetelu – 2016. aastal nii parima romaani Nebula kui Locus ja Mythopoeic Award täiskasvanute kirjanduse kategoorias. See viimane pani mu lootma, et tegemist ikkagi ei ole noortekaga. Raamat osutus mitte üleni vaimustusest kiljuma panevaks, aga üpris korralikuks.

novikvaljajuuritudAlgus, tõsi küll, meenutab kümneid lugusid, kus kellestki ootamatult võluri õpilane saab, ja kui tegemist on teismelise tütarlapsega, siis ei ole ettearvatavalt pääsu ka sellest, et ta oma õpetajasse ära armub. Raamatu minategelane Agnieszka on olnud tõeline looduslaps, silma paistnud erilise andega loodusandide leidmisel ning sellega kaasneva räpakuse ja oskusega ennast ja oma riideid lõhkuda. Korrapärased õpingud võluri käe all talle hästi ei sobi ja trots õpetaja vastu asja paremaks ei tee. Kriitilises olukorras aga ilmutavad end tema ürgsed anded ja suur vägi, mida Loheks kutsutav võlur kuidagi suunata üritab. Lohega, kelle nimi inimesena on Sarkan, on nad täielikud vastandid: esimene on mitusada aastat vana ja pühendanud end raamatukogutäie nõiaraamatute uurimisele, teine seitsmeteistaastane külatüdruk, kes täiesti ootamatult leiab endas võimed tervendada ja päästa ja pääseda peaaegu võimatutest olukordadest. Tema vägi on teistsugune, tal pole abi tavalistest võlusõnadest, mida Sarkan talle pähe taguda üritab, kuid suures hädas leiab ta kõigepealt kõhutunde abil raamatukogust väikese narmendava kommentaare täis kirjutatud köite ja siis ka viisi selle kasutamiseks – hakkab lugedes omaette ümisema ja midagi laulma, kas või lapsena kuuldud laulukest, mis siis modifitseerub ja kasvab vägevaks loitsuks. Umbes selline mulje mulle jäi. Raamat kuulus väga ammusele tolle kandi nõiale Jagale, Lohe oli aastaid seda uurinud ja selle kasutuks kuulutanud. Hiljem selgub, et kaasaegsed õukonnavõlurid peavad Jagat üldse väljamõeldiseks!

Õukonnas selgub ka, et Agnieszka on nii eriline, et tseremoonial ei selgu, millist nõianime ta kandma peaks, ja ta otsustab, et tema enda nimi kõlbab küll. Üks näide Agnieszka mõttekäigust: sõbraga huntide eest põgenedes varjuvad nad kuuri, kus ta loodab, et ehk suudaks tavaliselt uhkeid rõivaid tegev võlusõna vanastalem väikese kohendamisega tekitada talle turvise, ja lausub rautalem, segades seda kobamisi kööginugade teritamise loitsuga, omamata erilist ettekujutust, mis juhtub, kuid lootes parimat. Seepeale muutub tal käes olnud tinast veenõu tohutu suureks raskeks teraskilbiks, mille taha varjuda.

Lohe koos iga kümne aasta tagant vahetatava tüdrukuga elab tornis ja tegeleb rahva kaitsmisega Metsa eest. Kahel pool Metsa on kuningriigid, millevaheline rahu on habras, omavahel ei saa läbi ka kõik ühe õukonna ülikud – sõditakse nii Metsaga kui omavahel. Lahingute kirjeldused on pikad ja põhjalikud, neis osalevad ka võlurid, halastust ei ole ja kaotused on tohutud. See kõik on Agnieszka jaoks tülgastav. Pärast üüratuid inimkaotusi on siiski just tema ja Sarkan need, kes Metsaga seotud kurjusega asjad ära klaarivad ja seda soomeugrilase hingele igati meelepärasel moel.

Metsasse puutuv osa on üldse kõige huvitavam ja läbimõeldum mu meelest, aga eks kurjus panegi fantaasia paremini tööle. Motiiv, kus puu inimese endasse neelab, on tuntud paljude rahvaste folklooris, meilgi on oma laul mehetapjast Maiest, kes haava sisse peitu võetakse, millest siis sellel lehed habisema jäävad Maie hirmu kajastuseks. Ühes Mikk Sarve artiklist Maielaulu kohta leidsin sellise huvitava ja siia sobiva fakti: „Taimedele rohelist värvi andva klorofülli molekul erineb inimeste ja loomade verd punaseks värvivast hemoglobiinist ühe keemilise elemendi võrra – klorofüllis kesksel kohal oleva magneesiumi asemel on hemoglobiinis raud.”

Hästi on kujutatud ka parimate sõbrannade Kasia ja Agnieszka suhete tausta ja sügavamaid allhoovusi.

Maagiasse puutuvas ei ole seletatud, mis vahe täpselt on võluritel ja nõidadel – kas mehed on võlurid ja naised nõiad viisil nagu näiteks Pratchett seda kujutab, sest peale Agnieszka kohtame vaid ühte võluvõimetega naist, Aloshat, kes on kuninga Mõõk – ta vääristab relvad loitsudega. Väga ammu surnud Jaga [= Baba Jagaa] oli samuti sellist maalähedast nõiatüüpi nagu Agnieszka. Samuti ei ole siin erilist seletust antud sellele, kust võlujõud õigupoolest tuleb, ega juttu tasakaalust maagia kasutamisel – koristamine ja toiduvalmistamine on Sarkani arvates ikka mõttekam sõnadega korda ajada, kuigi Agnieszka alguses kodutööde ise tegemises lohutust leiab. Ainult niipalju, et alguses kurnab võlusõnade ütlemine Agnieszkat väga ja ta ei saa õigupoolest arugi, millega tegemist on – see laseb tal paista (põhjendamatult) juhmina ja samas kujutab Lohet eriti viletsa pedagoogina, kel puudub igasugune empaatiavõime. Murranguhetk saabub, kui Lohe on kaugele ära kutsutud ja Agnieszka koduküla ohus: ta taipab, et tema oskustest, ükskõik kui kehvadest, on kasu, sest teistel külaelanikel pole sedagi.

Tütarlaps leiab oma tee võlukunsti kasutamiseks põhiliselt ise, selles raamatus ei kätke temas peituv tohutu jõud ohtu oskamatu kasutamise puhul ennast või ümbritsevat maatasa teha, kõik läheb algsest koperdamisest hoolimata lõpuks muinasjutuliselt õigesti ja sujuvalt. Ta lihtsalt võtab mingeid koostisosi nii palju, et lõhnaks hästi, ja siis laulab kahte mõttetut loitsusilpi Jaga raamatust sünnipäevalaulu viisil, mis soovib saja-aastast elu. Ja Lohe hämminguks ja vihaks see toimib! Lohel seevastu tuleb asjade korda ajamiseks kasutada ka erinevaid eliksiire, millest ühe valmistamiseks kulub näiteks tohutul hulgal kulda ja aastaid. Jõude ühendama õppinult (Agnieszka kujutles võluri loitsu vesiveski rattana ja enda oma selle ümber kulgeva veejoana) suudavad nad palju.

Naomi Novik on esimese põlve ameeriklanna ja Poola muinasjuttude ning Baba Jagaa ja Tolkieni lugudega üles kasvanud. Novik õppis Browni ülikoolis inglise kirjandust ning kaitses Columbia ülikoolis magistrikraadi arvutiteaduses. Ta osales arvutimängu “Neverwinter Nights: Shadows of Undrentide” arendamises, kuni hakkas tegelema kirjutamisega. Ta on kirjutanud kaheksa raamatut Temeraire sarja, millest esimene, „Tema Majesteedi lohe”, on ka eesti keelde tõlgitud ja sellest ma kirjutasin siin blogis 2010. aastal.

Raamatus on palju poola nimesid: Agnieszka, Kasia, Jadwiga, Jerzy, riigi nimi on Polnya. Nõiasõnad kõlavad enamasti rohkem ungari keele moodi, turvise tegemisel kõlab selgelt soome keel. Mulle väga meeldib, et tõlkija on vaevunud otsima välja eesti regivärsid illustreerimaks iidvana laulu, mida lapsed laulavad.

Mõneti jäi mulle raamatust ebaühtlane mulje, mõni asi oleks võinud olla rohkem lahti kirjutatud, aga 456 leheküljest paksemat raamatut jälle ka poleks tahtnud. Ehk oleks võinud välja kärpida mõne õukondlase?

Siiski peab mainima, et asjad, mille üle nurisema kipun, tulid põhiliselt pähe pärast raamatu lõpetamist – enne läks lugemine liiga kiiresti, et eriti mõelda oleks jõudnud.

Kaja Kleimann