Posts Tagged ‘ulme’

Koidu V. G. Ferreira „Domineeriv värv. Tumepunane”

Koidu Ferreira on uus nimi eesti ulmekirjanduses. Autor on juba aastakümneid Eestist eemal ja elab praegu Prantsusmaal, seda toredam on tema otsus eesti keeles kirjutama hakata.

Raamat on kavandatud neljaosalisena ja mõeldud noortele. Seega ei tarvitse mul häbeneda, et teismelise armuhullust puudutav osa mulle üpris vaevaline lugeda oli. Ega ma pole surmkindel, et see noorigi pikapeale ära ei tüüta, eriti kui arvestada, et erinevalt meie kaasaja noortest puudub peategelasel arusaadavatel põhjustel igasugune seksuaalkasvatus ja ta ei saa õigupoolest arugi, mis see täpselt on, millest ta puudust tunneb või mis tema kehaga toimub. Aga väljamõeldud maailmad meeldisid mulle väga, eriti see ilus paralleelmaailm.

Lugu saab alguse inimeste maailmas, mis on kolinud maa-alustesse baasidesse, kuna päike on kõik elava maa pealt ära põletanud. Maa pinnal käiakse ainult öösel, et kahe baasi vahel liikuda, kuid teisest baasist pole juba ammu midagi kuulda olnud, ja peategelase Cordevia vend, kes sinna suundus, on juba üle aasta kadunud. Imekombel lubatakse Cordevial ja teda saatval kahel tütarlapsel venda otsima minna. Teel kohtubki ta salapärase ja ohtlikult võluva Clayga, kes päästab tema elu ja kelle nad omakorda tema elu päästmiseks baasi kaasa võtavad.

Maa-alune ühiskond elab rangete reeglite järgi, on kõrgtehnoloogiline ja hoiab rahvastiku arvu range kontrolli all. Kehalised kontaktid sugupoolte vahel on rangelt keelatud, lapsed sünnivad geneetiliselt sobivaimatele vanematele ja viljastamine on kunstlik. Vastukaaluks inimeste maailmale on Clay pimestavalt värviline maailm, kuhu Cordevia end vaatamata Clay protestidele kaasa pressib. See on sõnulseletamatult kaunis, täis imelisi lilli ja loomi – mida kaunimad, seda ohtlikumad. Inimesel on selles maailmas ohte tundmata peaaegu võimatu ellu jääda. Kasu on vähemalt sellest, et paralleelmaailma maastikud on kõik samasugused nagu Maal. Selle maailma isandateks on teepiad – kõigiti nagu inimesed, kuid neil on võime võtta mistahes elusolendi kuju. Teepiate elu põhineb mängul ja jahil, nende eesmärk on oma karja võimalikult suurena hoida, ja selgub, et nende pärast pole selles maailmas juba tuhat aastat olnud inimesi – inimesi jahtida oli kõige huvitavam, kuna nad olid kõige intelligentsemad. Peale teepiate on kõige intelligentsemad loomad apanusad, imeilusate hobuste moodi elukad, kes ei erita lõhna ja on rahulikus olekus nähtamatud, nende hambad on teemantidest ja nad söövad kõike peale kulla, nii et neid hoitakse jahtide vahepealsel ajal kullast aedikus. (Muuhulgas on nende väljaheide ka selle maailma üks parimaid magustoite!) Kuld kaitseb ses maailmas üldse kõigi ohtude eest, teepiate laste toad vooderdatakse seest üleni kullaga, keegi ei julge enne abielluda, kui on piisavalt kulda varunud. Otse loomulikult osutub Clay klannipealiku pojaks, nagu Cordevia isegi on baasi tähtsaimate isikute tütar. Ette tuleb suur hulk seiklusi, mida ära jutustada ei tahaks. Peale fantastiliselt kirju floora ja fauna on palju tähelepanu ja vaeva pühendatud ka teepiate ühiskonna kujutamisele. Jääb mulje, et teenijarahvast teepiad pole üldse nii verejanulised, justkui see käiks kaasas pigem seisuse kui liigiga. Klanniliikmete staatust märgib riietuse värv, mida kõrgem seisus, seda tumedamad toonid.

Kui tahaks norida, siis võiks ju üht-teist ebaloogilist leida, mind kui keelele palju tähelepanu pööravat isikut võiks näiteks häirida, et Clay ja Cordevia vabalt teineteise keelt räägivad, ehkki ühest maailmast inimesed juba 1000 aastat puuduvad. (Selle ajaga muutuks ka kõneldav keel tohutult.) Aga see oleks mõttetu norimine, sest nii ei saaks lugu rääkima hakatagi ja paralleelmaailmades sama keele rääkimine on ulmekirjanduses täiesti tavaline nähtus. Mõnda teist häiriks kindlasti palju rohkem küsimus, et mis koostisega see inimeste maailma atmosfäär õieti on, kui kogu planeedil pole ühtki taime ja see on tuhaga kaetud. Ja ma tahaks loota, et järgmistes osades oleks inimeste ja teepiate karakterid ja psühholoogia sama huvitavad jälgida kui esimese osa taimed-loomad.

Mind tõesti huvitab, mis edasi saab, niisiis tuleb jääda järgmisi osi ootama.

Kaja Kleimann

Meelis Friedenthal „Inglite keel“

„Inimene otsib kõigist asjadest seoseid, igasugusest asjast võib märk saada ja kõik asjad muutuvad tähenduslikuks.“ (lk. 165) Tiina Sulg kirjutas juba keset suve sellest omapärasest raamatust ja seostest, mis tekkisid tal seda lugedes; muusikapalad, mis jäid kummitama; inimesed, kes kerkisid esile minevikust. See raamat on täis allusioone ja illusioone ka minusuguse jaoks – seetõttu ma vist hindangi Friedenthali väga kõrgelt. Teda lugedes loen ma alati rohkem, kui ainult neid konkreetseid sõnu paberil. Tema sõnade taga kerkib esile maailm, mida ainult tema silmad on näinud, ja mida mina saan näha läbi tema silmade-sõnade.

Friedenthali tekst ei ole lineaarne, ja see võib alguses lugejale pisut pelutavalt mõjuda. Ma arvan aga, et sellel võiks olla hoopiski vastupidine mõju – raskused võiksid meelitada, ligi tõmmata, enda kütkesse kätkida. Friedenthal pole muidugi lahti muukimiseks, sa saad ainult vaatamata raskustele pisut saladuseloori kergitada või lukuaugust sisse piiluda, ning mõnikord ongi see parem, kui midagi täielikult mõista. Ühe peategelase Salomoni sõnadega iseloomustaksin ma Friedenthali teksti nii: „Eelkõige tegeleb minu raamat inimese kui terviku, mikro- ja makrokosmose vastavuse küsimusega, mõjutades sealjuures lugeja konstitutsiooni ja valmistades teda ette tõeliseks mõistmiseks, /…/ Ma nimetan seda raamatut ka farmakoniks, ravimiks, mis püüab viia lugejat tagasi algse ühtsuse mõistmiseni, ülendada teda tõelise tarkuse juurde.“ (lk. 81). Täielik ja tõeline mõistmine ei ole siinkohal võrdusmärgiga; täielik mõistmine ei kätke sind loetud tekstiga, vaid on impotentne või infertiilne, sest sellest ei sünni midagi uut ja tähenduslikku, see ei loo juurde midagi võimalikku, pikutades oma ülekaalulises täiuslikkuses, arrogantsuses ja ignorantsuses. Tõeline mõistmine hakkas juba kooruma „Mesilastes“ ja jätkub „Inglite keeles“, „Mesilased“ tegid haigeks ja „Inglite keel“ püüab farmakonina lugejat ravida, ülendada tõelise tarkuse juurde, kuid mitte täielikult sinna veel jõudes.

Esmakordsel lugemisel jäi „Inglite keel“ mulle kaugemaks kui „Mesilased“. Ma ei olnud selle keelega veel harjunud, inglite keel ei olnud veel mõistetav. Peale kolmandat lugemist hakkab juba mõikama. Natukene tunnen end nagu Mirjam (heebreakeelne Maarja) – valgustatud naine, kes ei ole valmis tõeliseks tarkuseks, aga januneb seda; patune ja teadmahimur Eeva.

Friedenthali lugedes janunen ma alati enamat. Ma tunnen, et tegelikult on tal potentsiaali kirjutada „telliskivisid“, ja sealjuures kvaliteetseid, sajandeid vastupidavaid, aga ta hoiab end tagasi. See vaoshoitus võib mõjuda võrgutavalt ainult teatud piirini, mingil hetkel tekib rahutus. Hakkad vaikselt vasakule piiluma. Äkki on seal midagi huvitavamat? Rahuldust pakkuvamat? Sageli pöördun ma tagasi leidmata paremat, aga see, kes on korra eksinud, vääratab varem või hiljem jälle.

Liis Pallon

Arthur Conan Doyle

arthurconandoyle
Sir Arthur Conan Doyle (22. mai 1859. a. Edinburgh, Šotimaa — 7. juuli 1930. a. Ida-Sussex, Inglismaa) oli šoti kirjanik, luuletaja ja arst.
Teda peetakse üheks krimikirjanduse alusepanijaks ja ta on tuntud eelkõige kui detektiiv Sherlock Holmesi ja Professor Challengeri lugude autor, aga viljaka kirjanikuna kirjutas ta lisaks veel luulet, ulmet, ajaloolisi romaane ja artikleid.  Esimene raamat, milles tegutsesid Sherlock Holmes ja Dr. Watson, on 1886. a. ilmunud „A Study in Scarlet” („Etüüd punases”).
Doyle on maetud Inglismaale, kuid Edinburghis on Picardy platsil — selle maja lähedal, kus autor sündis — Sherlock Holmesi skulptuur.

Eesti keeles on ilmunud:

üksikteosed:

  • Mõrtsukatöö Boscombe orus (tlk Ed. Vilde, 1895, 128 lk)
  • Läbi akna ehk saladusline tuba (Dreimanni rmtkpl., 1896, 40 lk)
  • Röövitud kiri (tlk T. F. Küla, Kaja, 1906, 52 lk)
  • Täpiline pael (tlk E. Feldmann, R. Põder, 1906, 32 lk)
  • Punapääliste ühisus (tlk Oskar Brunberg, V. Sohni rmtkpl., 1907, 47 lk)
  • Maailmakuulsa salapolitseiniku Sherlok Holmese sala-aktid I Saladusline pea (tlk A. Braun, A. Tint, 1908, 64 lk)
  • Maailmakuulsa salapolitseiniku Sherlok Holmese Sala-aktid II Londoni vereimeja (tlk A. Braun, A. Tint, 1908, 64 lk)
  • Sherlock Holmes’i surm (tlk A. Drehwerk, A. Sepp, 1908, 20 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat I Surnuhaud tuletornis (tlk. V. Sepp, V. Sepp, 1908-1909, 64 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat II Võitlus maa ja taeva vahel (tlk. V. Sepp, V. Sepp, 1908-1909, 64 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat III Kuriteo kunstnikud (tlk. V. Sepp, V. Sepp, 1908-1909, 64 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat IV Aurulava saladus (tlk. V. Sepp, V. Sepp, 1908-1909, 64 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat V Põrgumasin (tlk. V. Sepp, V. Sepp, 1908-1909, 48 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat VI Verine altar (tlk. A. Lehtmann, V. Sepp, 1908-1909, 29 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat VII Lendav varas (tlk. A. Lehtmann, V. Sepp, 1908-1909, 45 lk)
  • Kuulsa salapolitseiniku Sherlock Holmesi päewaraamat VIII Kuninga briljantide vargus (tlk. Drehverk, V. Sepp, 1908-1909, 48 lk)
  • “Korosko” kurbmäng (tlk A. Liblik, Tallinna Eesti Kirjastuse-Ühisus, 1911, 136 lk)
  • Cloomberi lossi saladus (J. Ploompuu, 1912, 124 lk)
  • Koer kurjategija (1913, 223 lk)
  • Nelja märk (tlk Julius Johannson, Odamees, 1918, 135 lk)
  • Professor von Baumgarteni imelik katse (Odamees, 1918, 20 lk)
  • Nahkktrehter (Istandik, 1919, 64 lk)
  • Saatusline sõrmejälg, ehk, Imeline peasemine surmast (Vironia, 1923, 32 lk)
  • Saladusline mõrtsukatöö Boskombi orus (Vironia, 1923, 30 lk)
  • Rodney Stone (Saaremaa Kirjastus-Ühisus, 1925, 284 lk)
  • Kolmnurk sõõris (Elu, 1926, 212 lk)
  • Brigader Gerard’i seiklused I Kuidas brigader tappis rebase (tlk A. Viidik, Eesti Õpetajate Liit, 1927, 27 lk)
  • Brigader Gerard’i seiklused II Kuidas brigader päästis sõjaväe (tlk A. Viidik, Eesti Õpetajate Liit, 1927, 38 lk)
  • Brigader Gerard’i seiklused III Kuidas brigader Gerard vallutas Saragossa (tlk A. Viidik, Eesti Õpetajate Liit, 1927, 36 lk)
  • Brigader Gerard’i seiklused IV Lugu üheksast preisi ratsaväelasest (tlk A. Viidik, Eesti Õpetajate Liit, 1927, 34 lk)
  • Brigader Gerard’i seiklused V Brigaderi viimne seiklus (tlk A. Viidik, Eesti Õpetajate Liidu Kirjastus, 1927, 24 lk)
  • Kadunud maailm (tlk Arro Raudsalu, Sakala, 1928, 244 lk)
  • Brasiilia kass (tlk Marta Strandberg, Loodus, 1930, 64 lk)
  • Baskerville’ide koer (tlk M. Luht, Loodus, 1931, 128 lk)
  • Kloomberi saladus (Wirulane, 1933, 108 lk.)
  • Berüllidest kroon (tlk E. Envere, Turist, 1938, 31 lk)
  • Kollane nägu (tlk E. Envere, Turist, 1938, 24 lk)
  • Salapärane mees (tlk E. Envere, Turist, 1938, 24 lk)
  • Täpiline pael (tlk E. Envere, Turist, 1938, 32 lk)
  • Viis apelsiniseemet (tlk E. Envere, Turist, 1938, 24 lk)
  • Looritud üürnik (Maret, 1940, 137 lk)
  • Kadunud maailm (tlk R. Toming, Birgitta, 1994, 206 lk)
  • Maracoti sügavik (tlk R. Toming, Birgitta, 1994, 80 lk)
  • Söör Nigel (tlk Ehte Puhang, Elmatar, 1999, 360 lk)
  • Mürgine vöö (tlk Eva Luts, Fantaasia, 2001, 90 lk)
  • Valge sõjasalk (tlk Ehte Puhang, Elmatar, 2001, 430 lk)
  • See on ju elementaarne, Watson! : tsitaadikogumik Sherlock Holmesi, doktor Challengeri ja teiste sir Arthur Conan Doyle’i tegelaste tarkusesõnadest ja vaimukustest (koost ja tlk Eva Luts, Fantaasia, 2006, 157 lk)

houndsofbakersvilles

kogumikud:

  • Salapolizei : Sherlok Holmes’i imelikud uurimised (tlk H. Prants, Hermann, 1898, 144 lk)
  • Scherlok Holmes ([R. Põder], 1907, 224 lk, Sisu: Hiline kättemaks, Nelja tundemärk)
  • Sherlok Holmes’i kõige uuemad uurimised I (G. Zirk, 1907, 96 lk, Sisu: Tühjas majas, Mere-leping, Sant)
  • Sherlok Holmes’i kõige uuemad uurimised II (G. Zirk, 1908, 96 lk, Sisu: Kuus Napoleoni rinnakuju, Kuldne näpits prill, Norwoodi ehitusmeister)
  • Brigadeer Gérardi wägitükid (Saaremaa Kirjastus-Ühisus, 1925, 70 lk)
  • Kadunud maailm ; Maracoti sügavik (tlk R. Toming, Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 292 lk)
  • Baskerville’ide koer : Jutustused Sherlock Holmesist (tlk A. Tann, V. Pedajas, E. Heinaste, Eesti Raamat, 1973, 528 lk., Sisu: Etüüd punases, Baskerville’ide koer, Hirmu org, Nelja märk)
  • Sherlock Holmesi seiklused. I (tlk Krista Kaer, Pikker, 1992, 96 lk, Sisu: Skandaal Böömimaal, Punapeade liit, Kadunud peigmehe juhtum, Boscombe´i oru mõistatus)
  • Etüüd punases ; Baskerville’ide koer (tlk A. Tann, V. Pedajas, Varrak, 1993, 259 lk)
  • Sherlock Holmesi memuaarid (tlk Krista Kaer, Varrak, 1993, 224 lk, Sisu: Hõbelauk, Kollane nägu, Maaklerkontori ametnik, „Gloria Scott”, Musgrave’i mõistatus, Reigate’i mõistatus, Vigane mees, Laevastikuleping, Kodune patsient, Kreeka keele tõlk, Viimane juhtum)
  • Sherlock Holmesi märkmeraamat (tlk Heli Greenbaum, Varrak, 1993, 224 lk, Sisu: Kuulsa kliendi mõistatu, Kaame sõduri mõistatus, Mazarini kalliskivi mõistatus, Kolme ärkliga maja mõistatus, Sussexi vampiiri mõistatus, Kolme Garridebi mõistatus, Thor Bridge’i probleem, Roniva mehe mõistatus, Lõvilaka mõistatus, Looritatud üürniku mõistatus, Shoscombe Old Place’i mõistatus, Pensionärist maalermeistri mõistatus)
  • Sherlock Holmesi tagasitulek (tlk Heli Greenbaum, Varrak, 1993, 288 lk, Sisu: Tühja maja mõistaus, Norwoodi ehitusmeistri mõistatus, Kriipsukujukese mõistatus, Üksildase jalgratturi m õistatus, Priory kooli mõistatus, Musta Peetri mõistatus, Charles Augustus Milvertoni mõistatus, Kuue Napoleoni mõistatus, Kolme üliõpilase mõistatus, Kuldsete näpitsprillide mõistatus, Kadunud parem äärekaitsja mõistatus, Abbey Grange’i mõistatus, Teise laigu mõistatus)
  • Viimane kummardus (tlk Krista Kaer, Varrak, 1993, 184 lk, Sisu: Vistaariamaja mõistatus, Pappkarbi mõistatus, Punase ringi mõistatus, Bruce-Partingtoni mõistatus, Sureva detektiivi mõistatus, Leedi Frances Carfaxi kadumine, Kuradijala mõistatus, Viimane kummardus)
  • Hirmu org. Nelja märk (tlk Ester Heinaste, Varrak, 1994, 253 lk)
  • Sherlock Holmesi seiklused (tlk Krista Kaer, Varrak, 1996, 271 lk, Sisu: Skandaal Böömimaal, Punapeade liit, Kadunud peigmehe juhtum, Boscombe´i oru mõistatus, Berülldiadeemi mõisatus, Inseneri pöidla mõistatus, Kõrgest soost poismehe mõistatus, Punaste pöökide mõistatus, Viis apelsiniseemet, Viltuse suuga mees, Sinise granaatkivi mõistatus, Tähnilise lindi mõistatus)
  • Sherlock Holmesi seiklused (tlk Jana Linnart, Ersen, 1999, 238 lk, Sisu: Punapeade Liiga, Täpilise paela saladus, Seiklus Copper Beechesis)
  • Leedi Sannoxi juhtum (tlk Eva Luts, Fantaasia, 2002 , 94 lk, Sisu: Kõrguste õudus, Nahklehter, Uus katakomb, Leedi Sannoxi juhtum, Hirm Blue Johni koopais, Brasiilia kass)
  • Kui maailm karjus (tlk Eva Luts, Fantaasia, 2003, 58, lk, Sisu: Kui maailm karjus, Lõhustamismasin)
  • Sherlock Holmesi lood I (tlk E. Heinaste, K. Kaer, V. Pedajas ja A. Tann, Varrak, 2003,
    599 lk, Sisu: Etüüd punases, Nelja märk, Skandaal Böömimaal, Punapeade liit, Kadunud peigmehe juhtum, Boscombe´i oru mõistatus, Berülldiadeemi mõisatus, Inseneri pöidla mõistatus, Kõrgest soost poismehe mõistatus, Punaste pöökide mõistatus, Viis apelsiniseemet, Viltuse suuga mees, Sinise granaatkivi mõistatus, Tähnilise lindi mõistatus, Hõbelauk, Kollane nägu, Maaklerkontori ametnik, „Gloria Scott”, Musgrave’i mõistatus, Reigate’i mõistatus, Vigane mees, Laevastikuleping, Kodune patsient, Kreeka keele tõlk, Viimane juhtum, Baskerville’ide koer)
  • Sherlock Holmesi lood II (tlk H. Greenbaum, E. Heinaste ja K. Kaer, Varrak, 2003, 575 lk, Sisu: Tühja maja mõistaus, Norwoodi ehitusmeistri mõistatus, Kriipsukujukese mõistatus, Üksildase jalgratturi m õistatus, Priory kooli mõistatus, Musta Peetri mõistatus, Charles Augustus Milvertoni mõistatus, Kuue Napoleoni mõistatus, Kolme üliõpilase mõistatus, Kuldsete näpitsprillide mõistatus, Kadunud parem äärekaitsja mõistatus, Abbey Grange’i mõistatus, Teise laigu mõistatus, Hirmu org, Vistaariamaja mõistatus, Pappkarbi mõistatus, Punase ringi mõistatus, Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus, Sureva detektiivi mõistatus, Leedi Frances Carfaxi kadumine, Kuradijala mõistatus, Viimane kummardus, Kuulsa kliendi mõistatus, Kaame sõduri mõistatus, Mazarini kalliskivi mõistatus, Kolme ärkliga maja mõistatus, Sussexi vampiiri mõistatus, Kolme Garridebi mõistatus, Thor Bridge’i probleem, Roniva mehe mõistatus, Lõvilaka mõistatus, Looritatud üürniku mõistatus, Shoscombe Old Place’i mõistatus, Pensionärist maalermeistri mõistatus)
  • Kadunud erirong (tlk Margit Peenoja, Fantaasia, 2004, 67 lk, Sisu: Kadunud erirong, Mardikakütt, Mees taskukelladega)
  • Lakitud laegas (tlk Liisa Pint, Fantaasia, 2004 , 67 lk, Sisu: Lakitud laegas, Tõmmu tohter, Juudi preestri rinnakilp)
  • Brigadir Gerardi seiklused (tlk A. Viidik ja E. Luts, Fantaasia, 2005, 175 lk, Sisu: Kuidas brigaadikomandör Gerard kaotas kõrva, Kuidas brigadir vallutas Saragossa, Kuidas brigadir tappis rebase, Kuidas brigadir päästis sõjaväe, Kuidas brigadir võidutses Inglismaal, Kuidas brigadir ratsutas Minskisse, Kuidas brigadir tegutses Waterloos, Brigadiri viimane seiklus)
  • Habakuk Jephsoni ülestunnistus ; John Huxfordi äraolek (tlk Gea Gorjunova ja Kristi Kirsimäe, Fantaasia, 2005, 60 lk)
  • Sasassa oru mõistatus (tlk Kristi Kirsimäe, Gea Gorjunova, Fantaasia, 2005, 67 lk, Sisu: Sasassa oru mõistatus, Jackmani mäekuru pastor, Põhjanaela kapten, Kirurgi lugu)
  • Thothi sõrmus (tlk Eva Luts, Fantaasia, 2005, 64 lk, Sisu: Thothi sõrmus, Kirst nr. 249)
  • Lord Falconbridge (tlk Eva Luts, Gea Gorjunova, Fantaasia, 2006, 77 lk, Sisu: Lord Falconbridge, Armastajad, Rajalt maas, De Profundis)
  • Suur Keinplatzi eksperiment (tlk Eva Luts, Gea Gorjunova, Fantaasia, 2006, 72 lk, Sisu: Suur Keinplatzi eksperiment, Browni ja Pericordi kuulus mootor, John Barrington Cowles)
  • Minu sõber mõrvar (tlk Priit Kenkmann, Liisa Veer ; toimetanud Eva Luts, Fantaasia, 2008, 111 lk, Sisu: Minu sõber mõrvar, Triibuline kirst, Voorimehe lugu, Lord Barrymore’i langus, Üks erakordne tund, Rebaste kuningas)
  • Manor Place’i massimõrv (tlk Liisa Veer, Eva Liisa Sepp, Fantaasia, 2010, 76 lk, Sisu: Mrs. Emsley vaieldav juhtum, Manor Place’i massimõrv, George Vincent Parkeri armuafäär, Pruun käsi)
  • Sherlock Holmesi lühijutud (tlk Krista Kaer ja Heli Greenbaum, Varrak, 2010, 799 lk, Sisu: Skandaal Böömimaal, Punapeade liit, Kadunud peigmehe juhtum, Boscombe´i oru mõistatus, Berülldiadeemi mõisatus, Inseneri pöidla mõistatus, Kõrgest soost poismehe mõistatus, Punaste pöökide mõistatus, Viis apelsiniseemet, Viltuse suuga mees, Sinise granaatkivi mõistatus, Tähnilise lindi mõistatus, Hõbelauk, Kollane nägu, Maaklerkontori ametnik, „Gloria Scott”, Musgrave’i mõistatus, Reigate’i mõistatus, Vigane mees, Laevastikuleping, Kodune patsient, Kreeka keele tõlk, Viimane juhtum, Tühja maja mõistaus, Norwoodi ehitusmeistri mõistatus, Kriipsukujukese mõistatus, Üksildase jalgratturi m õistatus, Priory kooli mõistatus, Musta Peetri mõistatus, Charles Augustus Milvertoni mõistatus, Kuue Napoleoni mõistatus, Kolme üliõpilase mõistatus, Kuldsete näpitsprillide mõistatus, Kadunud parem äärekaitsja mõistatus, Abbey Grange’i mõistatus, Teise laigu mõistatus, Vistaariamaja mõistatus, Pappkarbi mõistatus, Punase ringi mõistatus, Bruce-Partingtoni plaanide mõistatus, Sureva detektiivi mõistatus, Leedi Frances Carfaxi kadumine, Kuradijala mõistatus, Viimane kummardus, Kuulsa kliendi mõistatus, Kaame sõduri mõistatus, Mazarini kalliskivi mõistatus, Kolme ärkliga maja mõistatus, Sussexi vampiiri mõistatus, Kolme Garridebi mõistatus, Thor Bridge’i probleem, Roniva mehe mõistatus, Lõvilaka mõistatus, Looritatud üürniku mõistatus, Shoscombe Old Place’i mõistatus, Pensionärist maalermeistri mõistatus)
  • Sherlock Holmesi memuaarid (tlk Krista Kaer, Varrak, Eesti Päevaleht, 2013, 238 lk., Sisu: Hõbelauk, Kollane nägu, Maaklerkontori ametnik, „Gloria Scott”, Musgrave’i mõistatus, Reigate’i mõistatus, Vigane mees, Laevastikuleping, Kodune patsient, Kreeka keele tõlk, Viimane juhtum)

sherlockholmes

Tekst näituselt Kirjanduslinn Edinburgh

John Wray “The Lost Time Accidents”

wraylost2Ameerika-austria kirjanikku John Wray‘d (tegelikult John Henderson; sündinud 1971. aastal Washingtonis, üles kasvanud Buffalos; elab Brooklyn’is) peetakse „ameerika kirjanduse järgmiseks laineks“ (Jonathan Lethem) ja „üheks huvitavaimaks ameerika noorema põlve autoriks, kelle uus raamat on pikitud põrandaluukide, rafineeritud ajakihistuste ja mustade aukudega, kuhu võib iga kell sisse libiseda“ (Tilman Urbach). Kirjandusajakiri „Granta“ nimetas teda 2007. aastal üheks kahekümnest parimaks USA autoriks.

Oma juurte kaudu – onkoloogist ema pärineb Kärnterist ja leukeemiauurijast isa Ameerikast – on John Wray ühendatud kahe kultuuriga. Siiski on tal tihtipeale tunne nagu viibiks ta mingisusguses tühjuses: ta nagu hõljuks kahe keele vahel ja ei tunneks end kummaski täiesti koduselt. Kuid taolisel seisundil olevat ka oma hea ja produktiivne külg: „Kõrvalseisja vaatab oma ümbrust täpsemalt.“ (John Wray)

john_wrayJohn Wray 2009. aastal ilmunud romaan „Lowboy“ on kättesaadav ka Eestis, momendil küll ainult Tartu Linnaraamatukogus. See tõik ning autori Ameerika-Austria päritolu ja uues raamatus käsitletav teema ajendasidki mind juhtima tähelepanu John Wray värskele teosele „The Lost Time Accidents“ (2016).

Kiidusõnu on romaanile jagunud kriitikutelt nii inglisekeelses kui saksakeelses kultuuriruumis, näiteks kirjutavad:
Ameerika ajaleht „Los Angeles Times“: „It is, in a nutshell, a sweeping historical novel that’s also a love story but is rooted in time-travel science fiction and takes on as its subject the meaning of time itself. This is no small endeavor. It’s hard not to admire this book, the mass and richness of which is a testament to the meticulous, dedicated work of its talented author. But it’s also not easy to love it.“ (Janelle Brown), Saksa ajaleht „Hamburger Abendblatt“: „Ülimalt rafineeritud segu teadusest ja filosoofiast, popist ja meelelahutusest. Tegelastega, nagu neid ei kohta just igal tänavanurgal.“ ja Austria ajaleht „Die Presse“: „Keeleliselt virtuoosselt jutustatud, erakordselt pinevil, nii fantaasiarikkalt kui ka intelligentselt komponeeritud ja kõrgel tasemel meelelahutuslik teos.“

wraylost1Mina-jutustaja, noor Waldemar Tolliver istub kummalises ajamullis oma tädi väikeses tolmunud ja prügi täis korteris Central Parki ääres New Yorgis ja püüab üles kirjutada lugu oma perekonnast, kellel lasub mitu põlvkonda saladuslik needus. Selleks, et taas maailma naasta, tuleb tal uurida rohkem kui saja-aastast perekonnalugu. Waldemari vanavanaisa Ottokar Gottfriedens Toula, marineeritud kurkide tootja ja hobby-füüsik k.u.k. Znaim’ist oli 20. sajandi alguses jõudnud jälile inimese ajareisimise võimalikkusele, kuid samas kohe auto alla jäänud. Sealt saavad alguse mitu põlvkonda väldanud otsingud vaarisa viimaste ülestähenduste järele ja rännakud ühelt kontinendilt teisele – kord keiserlik ja kuninglikku Austriasse, kord Manhattanisse, kord natsionaalsotsialistlikusse Viini, siis jälle kaasaegsesse Ameerikasse ning esimesest dimensioonist neljandasse.

John Wray jälgimis- ja vaatlemisviisiga ühildub ka tema jutustamisviis: ta vahetab žanreid nagu kanaleid: lülides tõsise kirjanduse ja thrilleri elementide, fantastilise romaani ja science fictioni vahel. Fiktsionaalne jutustamine olevat „Uskumatult konservatiivne, reeglitest moonutatud kunstivorm. Rohkem kui kaasaegne muusika, rohkem kui film ja hoopiski rohkem kui kujutav kunst.“ (John Wray). Tilman Urbachi kohaselt paigutub John Wray romaan ajast ja ruumist, teadusest ja müstikast, marineeritud kurkidest ja relatiivsusest, meie olemusest ja meie olemise mõttest („kes me oleme ja miks me eksisteerime“ – Colum McCann) Günter Grassi „Plekktrummi“ (1959) ja Lewis Carrolli „Alice Imedemaal“ (1865) vahele.

wraylost3Küllap aitas igasuguste reeglite vastane erinevate žanrite segamine ja hübridiseerimine kirjanikul vabaneda ängi- ja hullusärgitundest, mis tal tavapärase fiktsionaalse jutustamise puhul tekib.

Oluline Wray jaoks sõnadega loomisprotsessis on muidugi ka keel. Sest „Loo puhul ei ole kunagi tegemist mõtete, arvamuste ja ideede loendiga – see on püüd saavutada kirjutatud looga emotsionaalset vastukaja. Need on sõnad ja nende kõla, assotsiatiivsed pilved, mida sõnad endaga kaasas kannavad, mis loovad emotsiooni.“ (John Wray).

Eve Pormeister

Autori pilt on pärit siit, illustratisoon siit.

Iain Banks

Iain Banks tributesIain Menzies Banks (1954-2013) avaldas oma teosed kahe nimekuju all: ulmekirjanduses Iain M. Banksina ning muu Iain Banksina. Ulmes on tuntud eelkõige tema kujutatud utoopiline anarhistlik kosmosetsivilisatsioon Kultuur.
Iain Banksi esimene tunnustatud romaan oli “Herilase vabrik” (“The Wasp Factory”, 1984), mille järel Banks hakkas elukutseliseks kirjanikuks. Tema esimene ulmeromaan “Mõtle Phlebasest” (“Consider Phlebas”) ilmus 1987. aastal; sellele järgnes terve sari romaane, milles ta kirjeldab Kultuuri.
Tema teoste põhjal on loodud teatrilavastusi, kuuldemänge ja filme. 2008. aastal jõudis ta ajalehes The Times 50 suurima Briti kirjaniku hulka pärast 1945. aastat. 2013. aastal teatas Banks, et tal on ravimatu vähk ning ta suri 9. juunil, olles lõpetanud oma viimase romaani “Karjäär” (“The Quarry”).
Poliitilistelt vaadetelt oli Iain Banks vasakpoolne ning toetas Šotimaa iseseisvust.banksmangur
Veidi aega pärast Banksi surma sai tema järgi nime asteroid (5099) Iainbanks.
23. jaanuaril 2015 pani SpaceX-i tegevjuht ja peadisainer Elon Musk ühele ettevõtte droonlaevale nimeks “Just Read The Instructions” ja teisele “Of Course I Still Love You”; nimed pärinevad Banksi romaanist “Mängur” (“The Player of Games”).

Eesti keeles on ilmunud:

Mõtle Phlebasest” (1998, tlk Rein Turu)
Herilase vabrik” (1999, tlk Siiri Sau)
Mängur” (2000, tlk Rein Turu)
Relvade kasutus” (2001, tlk Rein Turu )
Äri” (2002, tlk Maria Drevs)

Tekst näituselt Kirjanduslinn Edinburgh

Jana Vagner „Vongozero”

vagnervongozeroKuidas toimida, kui ühiskond on kokku kukkunud ja tavalised igapäevareeglid enam ei kehti? Uued olukorrad, uued ellujäämisseadused. Kust jookseb piir inimlikkuse ja vandalismi vahel…

Kui seni oleme saanud lugeda postapokalüptilisi teoseid valdavalt Ameerika autoritelt, siis sedapuhku tuleb täiendust Vene autorilt. Kellele romaan hinge kripeldama jäi, võib jääda ootama ka järge.

Levima on hakanud pöörase kiirusega tappev viirus, mis nakkusekandjaga kokku puutunuid ellu ei jäta.

Tegelased avastavad oma igapäevaste toimetuste ja kaasaegsete mugavuste vahel ootamatult, et nende ja nende lähedaste elu ei pruugi olla enam kaitstud ja maailm pöördub kaosesse. Algavad meeleheitlikud ellujäämiskatsed, varude täiendamine, turvalise koha leidmine ja tõdemine, et sellist kohta ei pruugi enam üldse eksisteerida.

janavagnerRomaan on suuresti üles ehitatud pigem inimsuhetele, kui probleemi algele ehk viirusele. Paaniline ellujäämissoov. Meeletu vajadus kütuse järgi, kuna sihtpunktini — maailmast arvatavalt üsna eraldatud paigani — on sadu kilomeetreid. Tee on meeletult vaevaline ja toimivad lähedased suhted pannakse tugevalt proovile: kitsad olud, palju rahvast, sunnitud suhted. Röövlid, täis tuisanud teed ja napp varu sööki. Ometi laabub kõik … ent sellel on hind.

Raamat on pälvinud tunnustust nii Venemaal kui ka Prantsusmaal, see on võitnud kirjandusauhindu ning tõlgitud juba mitmesse keelde. 2013. aastal ilmus romaanile ka järg.

Jana Vagner on sündinud 1973. aastal Moskvas. Ta on lõpetanud Venemaa Riikliku Humanitaarülikooli, töötanud tõlgi, raadiodiktori ja logistikuna. Ta elab abikaasa, teismelise poja ja kahe koeraga Moskva lähistel.

Triin Võsoberg

Autori pilt on pärit siit.

Mairi Laurik “Mina olen Surm”

laurikminaolensurmLugu pole siiski nii hull nagu pealkiri lubab. Roomet on tõesti poiss, kes suhtleb teispoolsusega. Täpsemalt väljendudes aitab ta lahkunute hingedel minna nende päriskoju.

Ei saa muidugi öelda, et see eripära noormeest õnnelikuks teeb. Tal on põhikoolis olnud probleeme klassikaaslastega, kes teda lausa nõiaks pidasid, kui ta suutis ette öelda, kes vastutulnud võõrastest lähiajal surema hakkab. Teda hakati kiusama ja narrima, temaga ei tahtnud enam keegi suhelda. Temast sai “üksik hunt”, kes oli tõmbunud endasse, lohutust pakkus talle joonistamine.

Nüüd tahab ta uues koolis otsast alata ja kõike eelnenut varjata ja unustada. Algul läheb kõik plaanikohaselt. Ta keskendub õppimisele ja hoiab uues klassis madalat profiili. Muutuse toob lähem tutvumine klassiõe Meritiga. Pikkamööda saab tüdruk teada selle, mida Roomet püüab varjata: nimelt, et tema on Surm, kelle lausutud sõnad “Sind ei ole enam” lõpetavad inimese eksistentsi.

Kõigele vaatamata on Mairi Lauriku kirjapandud lugu rahuliku loomuga ja üsna helge lõpuga ning on pälvinud 2016. noorteromaani konkursil I koha.

Lugege ja juurelge!

Ädu Neemre