10 raamatut — Tiina Kariler

10 valitud raamatut, mis erinevatel eluetappidel on kujundanud minu mõttemaailma ja pakkunud huvitavaid teadmisi.

1. Astrid Lindgren „Bullerby lapsed”

See raamat on vaieldamatult olnud minu kõige suurem lemmik. Kõik lood sellest raamatust on mulle aja jooksul pähe kulunud. Miks just „Bullerby lapsed” aga mitte mõni teine Astrid Lindgreni raamat, sest kõik nad on toredad? Ju on asi minu enda lapsepõlves. Olen kasvanud maal väikeses külas, mis on Bullerbyle väga sarnane, isegi kolm kõrvuti asetsevat talu ja järv. Kõik tegevused, mängud ja mõned tegelaskujud olid ka minu lapsepõlves päriselt olemas. Magasime suvel tüdrukutega heinalakas, püüdsime öösiti järvest vähke ja tülitsesime vahel naabripoistega. Kogu see Bullerby elu on mulle nii omane.

.

2. Leida Tigane „Tera siit ja teine sealt”

Erakordselt hea huumoriga kirjutatud lastejutud. Eriti tore osa on „Peremees ja sulane”. Sellest raamatust pärit lõbusaid lauseid kasutame vahel kodus pereringis.

.

3. Charlotte Brontë „Jane Eyre”

Mäletan, et sain selle raamatu kingituseks oma vanaemalt. Arvan, et teatud eas on seda lugenud vist suurem osa tüdrukuid. See põnev ja natuke müstiline armastusromaan on kindlasti üks mu lemmikuid. Ka erinevaid filmiversioone, mis selle raamatu põhjal on tehtud, vaatan alati naudinguga.

.

4. Sigrid Undset „Kristiina Lauritsatütar I-III”

Need raamatud võlusid ja mõjutasid mind pikka aega. Kogu see ajastu ja peategelase tugevus, sitkus ning jäägitu armumine pakkusid palju mõtlemisainet. Olen paar korda viibinud Norras sugulaste juures ja tajunud seal mägedes ringi sõites ning kauneid kirikuid külastades samu tundeid, mida kogesin seda triloogiat lugedes. Norras on palju kaunist ja ürgset loodust ja seal on võimalik kaugete ajastute hõngu tunda.

.

5. Aili Paju „Teadjanaine”

Olen suur Aili Paju austaja olnud juba aastaid ning lugenud alati suure huviga tema poolt kirjutatud raamatuid ja artikleid. Jutustus „Teadjanaine” osutus minu jaoks üsna eredaks elamuseks. „Teadjanaise” peategelase üks prototüüpe on Äksi nõid ehk Hermiine Elisabeth Jürgens ja tema päevikute põhjal on see raamat kirjutatud. Raamatu mõju võib kokku võtta peategelase sõnadega: „Mulle sai selgeks, et elu on suurem kui maamunal astuv inimene.”

.

6. Bruce H. Lipton „Uskumused ja bioloogia”

Selle raamatu autor dr. Bruce Lipton on teadlane ja tunnustatud rakubioloog. Ta räägib lihtsas keeles meie keha rakkude toimimisest, kasutades hulgaliselt illustratsioone, huumorit ja igapäevaelust võetud näiteid. Tema poolt kirjeldatud uuringud näitavad meie elu olemust täiesti uue nurga alt.

.

7. Heilika Pikkov „Minu Jeruusalemm”

Selle raamatuni juhatas mind Heilika Pikkovi dokumentaalfilm „Õlimäe õied”. Pärast selle filmi vaatamist olin mitu päeva täiesti erilises seisundis, see meeldis mulle väga. Kui ilmus raamat „Minu Jeruusalemm”, siis lugesin selle ühe õhtuga läbi. Nii film, kui ka raamat andsid mulle vastuseid paljudele küsimustele.

.

8. Jonathan Goldman „Tervendavad helid”

Muusikaosakonnas töötades olen suurt huvi tundnud muusika mõju vastu inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele. See raamat avab helidemaailma mitmekesisuse, jagab õpetusi ja harjutusi, kuidas heli ja muusikat kasutada tervendamiseks. Minu arusaam muusikast avardus märkimisväärselt.

.

9. Juhan Liiv „Tuulehoog lõi vetesse”

Juhan Liivi luule on minu jaoks alati olnud esikohal. Olen lõpetanud Juhan Liivi nimelise Alatskivi Keskkooli ja meie koolis oli Juhan Liiv suure au sees. Mäletan kooliajast matku Juhan Liivi sünnikodusse ja tema haua riisumist ja sinililledega kaunistamist ning luuletuste lugemist igal kevadel. Meeldivaks mälestuseks kooliajast jäid ka Juhan Liivi luuleauhinna välja andmisega seotud üritused, kuhu oli alati kutsutud tuntud kirjanikke ja luuletajaid. See Jüri Talveti koostatud luulekogu koos huvitava kokkuvõttega puudutas mind sügavalt. Leidsin siit ka luuletusi, mida ma varem ei teadnud.

.

10. Rein Maran „Ööbikut ei tohi reeta”

Seda raamatut võin küll pidada viimase kümne aasta üheks parimaks lugemiselamuseks. Lisaks sellele, et Rein Maran on teinud imelisi loodusfilme, on ta ka väga huvitava mõttemaailmaga isiksus. Kõik tema kirjeldused filmitegemistest ja seisukohad inimese ja looduse suhetest avardavad iga lugeja silmaringi.

.

Lisan lõpetuseks ühe Rein Marani mõttekillu sellest raamatust: „Olen veendunud, et suur hulk inimesi saaksid iseendaga palju paremini läbi, kui nad enda jaoks looduse ja selle imed avastaksid.”

.

Tiina Kariler

10 raamatut — Meery Salu

Siin ongi nüüd need kümme raamatut, mis mulle esimesena meelde tulid. See ei tähenda seda, et ma olen neid kõiki mitmeid kordi lugenud või ma olen neist erilises vaimustuses. Need on need, mis on tekitanud minus mingis mõttes tugevama või meeldejäävama emotsiooni.

.

Ellen Niit
“Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda“

Raamat, mis mind lapsena end mitu korda lugema pani. Kas ma siis selle moraalist aru sain, ei mäleta. Aga nii lahe oli kujutleda, et kellegi voodi ümber käivadki loomad. Lapsena tahame ju kõik endale loomi ja võimalikult palju. Oma lastele riiulist unejuturaamatut otsides tuli vapper jänku jälle mu juurde ja kulus nii mulle kui mu pojale pähe. Mõni aasta tagasi kohtusime taas tänu uuele põlvkonnale. Meie pere kõikide laste vaieldamatu lemmik läbi aastakümnete.

.

Thor Heyerdahl ““Kon-Tiki” ekspeditsioon“

Minu esimene raamat „Maaim ja Mõnda” sarjast. Isa arvas toona, et 9-aastasel on seda vara lugeda. Seda enam tahtmine kasvas. Ja oligi haarav tekialune lugemine, lausa nii kaasakiskuv, et jäin ümbrust unustades raamatuga vahele. Ega siis laps süüdi ole, et üks paljunäinud ettevõtlik teadlane nii lihtsas keeles seiklusi edasi anda oskab. Ja lugedes sai selgeks, et elus on kõik võimalik ja kui huvitav on maailm. Siis tundus lausa kangelastegu üldse mingi ookeani lähedalegi minna, rääkimata sellise alusega seal seilamisest. Pärast selle lugemist rändasid kõik selle sarja raamatud minu lugemislauale. Ja sii juba muidugi vanemate nõusolekul.

.

P. L. Travers “Mary Poppins“

See raamat kingiti mulle, kui ma olin mumpsis. Ja kui hästi selle lugemine aitas haiguse vastu. Mida veel on inimesel vaja, kui on olemas üks põhjatu kott, kust tulevad täpselt õigel ajal kõik vajalikud asjad. Äkki sellepärast sisaldabki mu käekott siiani kõike eluks vajalikku. Sellest algas vist ka mu nõrkus vahvate kirjanduslike naiskujude suhtes. Ei häbene, et tahaksin siiani olla selline suure südamega inimene. Ja muidugi, kui tollases Noorsooteatris tuli lavale Marje Metsur Poppinsina, siis olin täielikult lummatud.

.

Gerald Durrell
“Minu pere ja muud loomad“

Südamlikult naljakas raamat inimestest ja loomadest, mida minu arust lugesid pärast eesti keeles ilmumist kõik imikust raugani. Väikese perepoja raugematu huvi kõikide loomariigi esindajate vastu tekitab tema emas ja vanemates vendades-ões mitte just kõige soojemaid tundeid. Aga kui mõnusa huumoriga on kogu peresiseseid suhteid kirjeldatud. Värvi lisab ka Korfu saare mitmekesine loodus ja kreeklaste temperament ning elustiil. Õppisin kindlasti hoopis teisiti paljudele asjadele vaatama ja loodus muutus lähedasemaks.

.

Leelo Tungal “Neitsi Maarja neli päeva“

See on raamat, mida olen tahtnud täiskasvanuna uuesti lugeda, et teada saada, kas rahuliku maatüdruku suhtumine ootamatustesse mõjub ka praegu nii imetlusväärselt naljakalt. Olin juba selle raamatu ilmudes peategelasest vanem ja nägin elu veidi teisiti. Aga nii mõnedki ütlemised on siiani meeles. Tungal on ikka võrratu kirjanik, kes oskab iga tegelase lugejale nii eluliselt huvitavaks kirjutada.

.

.

James Krüss
“Timm Thaler ehk müüdud naer“

Mäletan selle raamatu esimesest lugemisest lapsena vaid emotsiooni: kuidas saab üks inimene nii tobe olla. Ja mis täiskavanunagi lisada?

.

.

Epp Petrone ja Väike Myy
“Meie taluelu : memme nõuanded“

Ootamatu deja vu: kui palju sarnast on minul nende kahe naise tegemistega ja suhtumisega aiatöödesse. Pidev katsetamine aias. Kevadine hasart, et saab näpud mulda pista. Ja siis enda kirumine suure haarde pärast ja järgnev vaimustus uutest ja vanadest maitsetest. Ja taas on võimalus õppida nii mõndagi ja loomulikult ka ebaõnnestuda. Ja eks minugi mõtted ja nõuanded sarnanevad Myy omadega. Taas vahva raamat vahvatest naistest!

.

Joonas Sildre “Kahe heli vahel“

Esimesel momendil oli teadasaamine selle raamatu ilmumisest minu jaoks tõsiselt ehmatav: teha Pärdist koomiksi laadne üllitis. Aga tegelikult see pakkus suurepärase elamuse. Meisterlikult kujutatud lihtsa suurmehe elu lapsepõlve, õpinguid ja konflikti tolleaegse valitsusega. Ja kui lahedalt on kujutatud helisid kontserdisaalis. Autori teostus ja lähenemine on nii peen ja mõnus. Kahjutunne oli suur, kui raamat läbi sai. Loodan, et tuleb ka järg. Jäi ju käsitlemata elu välismaal ja Pärdi keskuse loomine.

.

Pamela Maran “Eesti vanaemade lood ja salatarkused: 100 vanaema lood sõjast ja armastusest, nipid ja retseptid“

Tänuväärse ettevõtmise tulemus on vajalik ning huvitav. Lugema hakates ei olnud ma kindlasti valmis selliseks avameelsuseks ja mitmekülgsuseks. Tõeliselt huvitav rännak läbi ajaloo. Õrnade naiste kangelaslikkus ootamatutes eluvõitlustes. On ju võrdlusmaterjali oma vanaemade, ema, tädide ja teiste tuttavate räägitud lugudes. On ju paljud minu ümber elanud samadel aegadel samades kohtades, aga ikka on nendes lugudes teised suhtumised, vaated ja juhtumised.

.

Veinika Västrik “Koome kaltsuvaiba“

Mõtlesin juba vahepeal, et ma ei pane seda siia nimekirja. Aga ei ole midagi teha. Tuleb enda vastu aus olla. Kui see esimeste seas meenus, järelikult on tema koht siin. Kangasteljed sain endale elukohta vahetades. Ja olin kohe kindel, et hakkan neil kunagi kuduma. Kus häda kõige suurem, seal tuleb abi. Ja siis see ilmus mulle ka abimees: raamat, mida ma olen pärast selle ilmumist arvatavasti kõige tihemini kätte võtnud. Asendamatu käsiraamat inimesele, kes saab harva oma hobile pühenduda. Ehe näide ühest õigest käsiraamatust: õhuke, konkreetne ja asendamatu. Autori tausta teades veel sügavam kummardus. Ja mahub käekotti!

.

Meery Salu

Eestikeelset kirjavara Ukraina kohta Tartu linnaraamatukogus

Nimestikus on nii uuemaid kui vanemaid teoseid, arvestusega, et eestlastel on alles veel see ridade vahelt lugemise oskus ja omaette on ju huvitavgi vaadata ja võrrelda, et millest mis ajal kui palju räägiti. Nimekirja on valitud peamiselt Ukrainat käsitlevad teosed ning mõned teosed, kus on mõni huvitav Ukrainat puudutav osa või peatükk. Üldteosed, kus Ukrainast räägitakse kõige muu kõrval põgusalt, jäid valikust välja.

.

Ajalugu, poliitika

.

Applebaum, Anne, 1964-
Punane näljahäda : Stalini sõda Ukrainas / Anne Applebaum ; inglise keelest tõlkinud Kalev Lattik ; [toimetanud Eda Posti ; kujundanud Heino Prunsvelt] .- Tallinn : Varrak, 2018  .- 445 lk.

Bellamy, Chris, 1955-
Absoluutne sõda : tänapäevane käsitlus Nõukogude Venemaast Teises maailmasõjas / Chris Bellamy ; inglise keelest tõlkinud Marek Laane ; [toimetanud Kalev Lattik ; kujundanud Heino Prunsvelt] .- Tallinn : Varrak, 2012 .- 832 lk.

Brašinski, Jossif
Sküüdi aarete otsinguil / Jossif Brašinski ; vene keelest tõlkinud Jüri Selirand ; [värsid tõlkinud L. Ruud] .- Tallinn : Valgus, 1983.- 143 lk.

Kirsberg, Georg, 1983-
Poliitilisi mõtisklusi : Õhtumaa viimne kujund / Georg Kirsberg ; [toimetaja Anne-Mari Alver ; kaanekujundus: Georg Kirsberg] .- Habaja : Kentaur : Läänetasandiku OÜ, 2016 .- 583 lk.

Kotšinev, Jüri, 1960-
Rjurikud / Jüri Kotšinev ; [toimetaja Lauri Suurmaa] .-Tallinn : Grenader, 2020 .- 179 lk.  

Kovpak, Sidor, 1887-1967
Putivlist Karpaatideni : E. Gerassimovi kirjanduslik ülestähendus / S. Kovpak ; [tõlkinud V. Pomm ; illustreerinud A. Šults] .- Tallinn : Ilukirjandus ja Kunst, 1948 .- 190 lk. 

Kovpak, Sidor, 1887-1967
Sõjaretk Karpaatidesse / Sidor Artemjevitš Kovpak .-  Tallinn : Poliitiline Kirjandus, 1945 .- 27 lk. 

Kunnas, Leo, 1967-
Ukraina häirekell : takerdunud rünnak. II : artiklid ja nõuanded / Leo Kunnas ; [kaanekujundus: Ande Kaalep] .- Tallinn : Hea Lugu, 2014 .- 266 lk.

Kurkov, Andrei, 1961-
Ukraina päevik : ülestähendusi kriisikoldest / Andrei Kurkov ; [saksa keelest tõlkinud Anu Wintschalek ; toimetaja Ivika Arumäe ; kujundaja Rein Soonsein] .- Tallinn : Äripäev, 2014 .- 239 lk.

MacKinnon, Mark
Uus külm sõda : revolutsioonid, petuvalimised ja torujuhtmepoliitika endises Nõukogude Liidus / Mark MacKinnon ; inglise keelest tõlkinud Raivo Rammus ; [kaane ja tiitli kujundanud Tiina Sildre] .- Tallinn : Olion, 2008 .- 344 lk. 

Meikar, Silver, 1978-
Oranži revolutsiooni päevik / Silver Meikar ; [eessõna: Vira Konõk] .- Tallinn : Argo, 2006 .- 55 lk.

Merits, Kuido, 1962-
Võimalik missioon : märkmeid Ukrainast / Kuido Merits ; [toimetanud Asta Põldmäe ; kujundanud Kalle Toompere, fotod: Caecilia J. van Peski, Kuido Merits] .- Tallinn : Go Group, 2016 .-114 lk. 

Plohhi, Sergi, 1957-
Viimane impeerium : Nõukogude Liidu lõpp / Sergi Plohhi ; inglise keelest tõlkinud Toomas Taul ; [toimetanud Leino Pahtma ; kujundanud Heino Prunsvelt] .- Tallinn : Varrak, 2016 .- 382 lk.

Popov, Dmitri
Oranž printsess : Julia Tõmošenko saladus / Dmitri Popov, Ilja Milštein ; vene keelest tõlkinud Andres Jaaksoo ; [toimetanud Helle Tiisväli ; kaane ja tiitli kujundanud Tiina Sildre] .- Tallinn : Olion, 2007 .- 320 lk. 

Potšeptsov, Georgi, 1949-
Propaganda trummipõrin : uus külm sõda ja infokonfliktid postsovetlikus ruumis / Georgi Potšeptsov ; vene keelest tõlkinud Ülo Tikk ; [toimetanud Ann Kivikangur ; kujundanud Tiina Sildre] .- Tallinn : Olion, 2009 .-190 lk. 

Rahvusest riigiks : [uute rahvusriikide teke Tsaari-Venemaa varemeile 1917-1920] : Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvahelise teaduskonverentsi materjale : [6. märts 2008, Tallinn] = From nation to state / Eesti Ajaloomuuseum ; [koostaja ja toimetaja Ivar Leimus ; kaas: Aime Andresson] .- Tallinn : Eesti Ajaloomuuseum, 2010 .- 88 lk.

 Rahvusväeosad I maailmasõjas – impeeriumide värbamispoliitikast iseseisvate rahvusriikide relvajõududeni / Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum, Tallinna Ülikooli Kirjastus ; [peatoimetaja Toomas Hiio, toimetaja Kaarel Piirimäe ; tõlked inglise, saksa, vene ja ukraina keelest: Toomas Hiio] .- Viimsi : Eesti Sõjamuuseum ; Tallinn : Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2019 .- 222 lk.

Remy, Johannes, 1962-
Ukraina ajalugu / Johannes Remy ; [tõlkinud Ene Kaaber ; toimetanud Kersti Riismaa ; saatesõna: Jüri Adams ; kujundanud Merle Moorlat] .- Tallinn : EKSA, 2018 .- 291 lk.

Semanov, Sergei
Mahno : [Nestor Mahno : 1889-1934] : tegelik elulugu / Sergei Semanov ; vene keelest tõlkinud Peeter Villmann .- Tallinn : Olion, 2002 .- 223 lk.

Snyder, Timothy, 1969-
Punane prints : ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud / Timothy Snyder ; inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa ; [toimetanud Egle Pullerits] .- Tallinn : Varrak, 2015 .- 269 lk. 

Sokolov, Boriss, 1957-
Uue Venemaa sõjad : 1991-2019 / Boriss Sokolov ; vene keelest tõlkinud Peeter Villmann ; [toimetanud Marju Randlane ; kujundanud Piia Maiste, kaardid: Rein Kask] .- Tallinn : Argo, 2021 .- 199lk. 

Tagasi Vene võimu all : patriotism ja segipaisatud elud hõivatud aladel : artiklite kogumik / Delfi ja Spektr ; koostanud Hans H. Luik ja Tiina Reinart ; vene keelest tõlkinud Ines Vollrat ; [toimetanud Tiina Reinart ; kujundanud Tarmo Rajamets, esikaane foto: Odd Andersen] .- Tallinn : Hea Lugu, 2018 .- 136 lk. 

Ure, John
Kasakad / John Ure ; inglise keelest tõlkinud Patrik Rand .-  Tallinn : Olion, 2003 .- 197 lk.

.

Kunst, keel ja kirjandus

.

Heinsoo, Heinike, 1956-
Розмовляємо естонською : мініграматика з тематичним словником = Räägime eesti keelt : minigrammatika temaatilise sõnastikuga / Heinike Heinsoo, Maksõm Kasianczuk ; [дизайн: Кюльвi Кiвенд] .- Tartu ; Mariupol : H. Heinsoo, 2021 .- 64 lk. 

Hinkulov, L. F.
Tarass Ševtšenko / L. Hinkulov ; [vene keelest tõlkinud E. Koik ; värsid tõlkinud H. Rajamets, A. Kaalep, A. Sang ; kaaneümbris ja kaas: V. Vare] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 328 lk. 

Mets, Aino
Eesti-ukraina vestmik = Естонсько-украïнський розмовник / Aino Mets .- Tallinn : A. Mets, 1998 .- 229 lk.

Mets, Aino
Ukraina-eesti vestmik = Украïнсько-естонський розмовник / Aino Mets .- Tallinn : A. Mets, 1998 .- 229 lk.

Nimekirjutusraamat : vene, ukraina, valgevene, gruusia, armeenia, aserbaidžaani, kasahhi, kirgiisi, tadziki, turkmeenia, usbeki / Tiiu Erelt, Olev Jõgi, Ain Kaalep … [jt.] .- Tallinn : Valgus, 1993 .- 304 lk.

Poeetiline punane raamat : Ukraina = Poetics of endangered species : Ukraine / [idee: Anatoli Ljutjuk ; tõlge eesti keelde: Timo Maran, tõlge inglise keelde: Natalija Kukonina ja Eric A. Johnson ; eessõna: Katerõna Juštšenko ; illustratsioonid, kujundus: Nestor Ljutjuk] .-  Tallinn : Kiev : [Ajakirjade Kirjastus] : Ukraina Kultuurikeskus, 2010 .- 105 lk. 

Prink, Evi, 1925-1965
Uue aja künnisel : [kirjandus-kriitiliste tööde valimik] / Evi Prink ; [koostanud M. Kalda, E. Nirk, E. Säärits, kaas: E. Tali] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1966 .- 234 lk. 

Станислав Нечволодов = Stanislav Nechvolodov / [перевод: Глеб Нечволодов, Урве Тыннов ; редактор Нина Воробьева ; компьютерная обработка: Глеб Нечволодов ; фото: Евгений Золотко, Станислав Нечволодов] .- Tartu : Тартуский союз художников, 2010 .- 80 lk. 

Tihemets, Evi, 1932-
Hüvasti, kuuekümnendad : kolm matka ja pildid / Evi Tihemets ; [sissejuhatav tekst ja elulugu: Vappu Thurlow ; kaanekujundus: Evi Tihemets, kujundus: Katrin Kaev, fotod: Lembit Kitsel] .- Tallinn : E. Tihemets, 2015 .- 166 lk. 

.

Reisikirjad, reisijuhid, mälestused, eluolu

.

Kronberg, Janika, 1963-
Rännud kuue teejuhiga / Janika Kronberg ; [toimetanud Brita Melts ; kujundanud Jan Garshnek ; fotod: Janika Kronberg, Vallo Kepp] .- Tallinn : Go Group, 2013 .- 248 lk.

Laigna, Karl, 1918-1994
Tallinn – Brest – Lvov – Karpaadid / Karl Laigna .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 71 lk. : ill. 

Laigna, Karl, 1918-1994
Ukraina NSV / Karl Laigna .- Tallinn : Eesti Raamat, 1988 .- 125 lk. :

Merilo, Jaanika, 1979-
Minu Ukraina : lubaduste maa / Jaanika Merilo ; [toimetaja Loone Ots ; kujundaja Heiko Unt, kaardi kujundaja Kudrun Vungi] .- Tartu : Petrone Print, 2021 .- 256 lk.

Naelapea, Yri, 1896-1969
Krimmi ja Kaukasuse päikesemail : ränniku mälestused / Georg Naelapea ; sulejoonistused Arno Vichvelinilt .- Tartu: Sõnavara, 1923 .- 67 lk.  

Nilson, Osvald, 1930-1996
Krimm : [matkajuht] / Osvald Nilson .- Tallinn : Eesti Raamat, 1969 .- 128 lk. 

Noor, Kaspar
Musta kulla needus : Tanel Talve ja Motoreporteri seiklused Kaspia ja Musta mere ääres / [Kaspar Noor ; toimetaja Silvia Pärmann ; eessõna: Tanel Talve ; kujundaja Siim Saidla] .- Tallinn : Fookus Meedia, 2009 .- 112 lk. 

Ots, Loone, 1965-
Minu Odessa : minagi olin Arkaadia teel! / Loone Ots ; [toimetaja Epp Petrone ; kaardi kujundaja Kudrun Vungi, kujundaja Heiko Unt] .- Tartu : Petrone Print, 2020 .- 312 lk. 

Paavolainen, Olavi, 1903-1964
Volga voolab nüüd Moskvasse : kirjutisi Nõukogude Liidust / Olavi Paavolainen ; koostanud Ville Laamanen ja H. K. Riikonen ; soome keelest tõlkinud Piret Saluri ; [toimetanud Anu Saluäär-Kall ; kujundanud Andres Rõhu] .- Tallinn : EKSA, 2018 .- 217 lk.

Pavel, Arno, 1946-
Uazikuga Ukrainat avastamas : lisaks põgusalt Valgevenes, Moldovas ja Transnistrias / Arno Pavel ; [kujundus: Armar Paidla, fotod: Mariya Boiko, Teet Malsroos, Arno Pavel] .- Kose : Rajakaar, 2019 .- 190 lk. 

Rekand, Tiina, 1960-
Krimmi päevik : õpetajapreili juhtumused stepikülas / Tiina Rekand ; [toimetanud Kristiina Ainelo ; kujundanud Anna Lauk] .- Tallinn : Tänapäev, 2010 .- 240 lk. 

Tiks, Mihkel, 1953-
Krimmi vang. Esimene osa, Ukraina aeg / Mihkel Tiks ; [toimetanud Kai-Riin Meri ; kujundanud Tõnis Kipper] .- Tallinn : Tänapäev, 2019 .- 468 lk. 

Tiks, Mihkel, 1953-
Krimmi vang. Teine osa, Vene aeg / Mihkel Tiks ; [toimetanud Kai-Riin Meri ; kujundanud Tõnis Kipper] .- Tallinn : Tänapäev, 2020 .- 341 lk. ; 23 cm

Ukrainlased / [koostanud: Natalija Gumnõtska … jt. ; tõlkinud Ellen Dovgan ; toimetanud: Irõna Kljutškovska, Igor Kalõnets, Ita Serman] .- Tallinn : Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, 2012 .- 60 lk.

 Vennasvabariik Ukraina / koostanud I. Berdnik .-  Tallinn : Eesti Raamat, 1975 .- 90 lk.

Vetlina, Vera Arsenjevna
Krimmi reisid / Vera Arsenjevna Vetlina ; [kujundaja O. Soans] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1958 .- 455 lk.

Vilde, Eduard, 1865-1933
Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külaliseks : [reisuelamusi Kagu-Euroopas] / Eduard Wilde .- Tartu : Loodus, 1934 .- 279 lk.

.

Toidukultuur

.

Hercules, Olia, 1984-
 Mamuška = Мамушка / Olia Hercules ; [tõlkinud Kersti Carsten ; toimetanud Kairi Terav] .- Tallinn : Sinisukk, 2016  .- 240 lk. 

Hercules, Olia, 1984-
Suveköögid : retsepte ja mälestusi igast Ukraina nurgast / Olia Hercules ; fotod: Elena Heatherwick ja Joe Woodhouse ; [tõlge eesti keelde: Leela Põdra ; toimetanud Astrid Tihane ; illustratsioonid: Anastasia Stefurak] .- Tallinn : Vesta, 2021 .- 351 lk.

Slaavi köök: vene, ukraina, valgevene / [koostanud Gerda Kroom ; toimetanud Katri Liivas] .- Tallinn : Odamees, 2007 .- 160 lk.

.

Eestlased Ukrainas ja ukrainlased Eestis

.

 Eestlaste unistuste ja mälestuste Krimm : pühendatud eestlaste Krimmi asumise 150. aastapäevale / Krimmi-Eestlaste Selts ; [toimetajad Hans Treimann, Piret Pääsuke, Tiina Toomet ; eessõna: Tiina Toomet ; kujundus ja kaanekujundus: Andres Tali] .- Tallinn : SE & JS, 2010 .- 207 lk.  

Krimmi kogumik. [I] : konverentsi “140 aastat eestlust Krimmis” ettekanded (09.-10.09.2001, [Beregove, Ukraina]) / Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Eesti keelenõukogu ; koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg ; [tõlge vene keelde: Tatjana Nikitina, tõlge inglise keelde: Krista Mits, tõlge eesti keelde: Jüri Viikberg] .- Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2002 .- 240 lk.

Krimmi kogumik. II : konverentsi “Eestlased XIX-XXI sajandil Krimmis” ettekanded (9.-10. septembril 2004 Simferopolis) / Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeeriumi keeletalitus, Eduard Vilde Muuseum ; koostanud ja toimetanud Tõnu Tender ja Livia Viitol ; [tõlge vene keelde: Tatjana Nikitina, Nadežda Saar, Igor Kotjuh] .- Tallinn ; Tartu : Eesti Keele Sihtasutus, 2005 .- 396 lk.

 Krimmi kogumik. III = Крымский сборник. III / Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium ; koostanud Heldin Allik … [jt. ; tõlge vene keelde: Alla Lašmanova ja Olga Sudajeva, tõlge eesti keelde: Anti Lääts ja Lea Jürgenstein] ; toimetanud Heldin Allik ja Tõnu Tender ; [kaane kujundanud Kersti Tormis] .- Tartu ; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2011 .- 478 lk.

Krimm – kauge ja kodune / [koostaja Kaja Laanmäe] .- Tallinn : Merivälja Aedlinna Selts, 2007 .- 71 lk. : ill., portr. ; 21 cm 

Laamann, Ottomar, 1900-1988
Mälestused Krimmist / Ottomar Laamann .- Toronto : [s.n.], 1981 .- 173 lk.

Leppik, Eduard, 1924-2008
Krimmi eestlastest / Eduard Leppik ; [toimetanud Tiiu Uusküla] .- Imavere : E. Leppik, 2006 .- 132 lk. 

Lukas, Georg, 1914-1988
Krimmi mälestused : pühendatud eestlaste Krimmi asumise 150. aastapäevale / Georg Lukas ; [toimetajad: Sirje Endre, Piret Pääsuke ; järelsõnad: Ella Lukas, Tiina Toomet ; sugupuu koostaja Tiina Toomet ; kujundus: Andres Tali] ; Krimmi-eestlaste Selts .- Tallinn : SE & JS, 2011 .- 304lk.

Samorodni, Oleg, 1961-
See magus sõna vabadus : Ukraina kaasmaalaskond Eesti taasiseseisvumise aastail / Oleg Samorodni ; [tõlge eesti keelde: Mait Eelrand ; kaanekujundus Kalli Samorodni] .- Kärdla : O. Samorodni, 2018 .- 122 lk. 

Välik, Ida
Unustatud … : eelmise sajandi esimene pool / Ida Välik (Kruuk) .- Tallinn : I. Välik, 2007 .-  112 lk.

.

Tšornobõl (Tšernobõl)

.

Aleksijevitš, Svjatlana, 1948-
Tšernobõli palve : tuleviku kroonika / Svetlana Aleksijevitš ; vene keelest tõlkinud [ja järelsõna:] Andres Ehin ; [toimetaja Mati Soomre ; kujundus: Jaan Tammsaar] .- Tallinn : Maalehe Raamat, 2006 .- 335 lk. 

Kostin, Igor, 1936-
Tšernobõl : reporteri pihtimused / Igor Kostin koostöös Thomas Johnsoniga ; [tõlkinud Anne Saul] .- Tallinn : Sinisukk, 2006 .- 240 lk. 

Medvedjev, Grigori
Tšernobõli vihik / Grigori Medvedev ; tõlkija Sirje Morozova ; eessõna: A. Sahharov ; makett ja kaas: Inge Rennebaum, Külli Niidermann] .- Pärnu : Perona, 1996 .- 94 lk. 

Plohhi, Sergi, 1957-
Tšornobõl : tuumakatastroofi ajalugu / Sergi Plohhi ; [tõlkija Ants Pihlak ; toimetaja Jürgen Tamme ; kujundaja Villu Koskaru] .- Tallinn : Postimees Kirjastus, 2019 .-  448 lk. 

Tarlap, Tiit, 1954-2017
Tšernobõl 1986 : [autori meenutusi Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest] / Tiit Tarlap .- Pärnu : Juks, 1993 .- 68 lk. 

Tiikmaa, Helle, 1967-
Sõda nähtamatu vaenlasega : Eesti Tšernobõli katastroofis / Helle Tiikmaa ; [toimetanud Mari Karlson ; kujundanud Angelika Schneider] .- Tallinn : Tänapäev, 2011 .- 232 lk.

.

Halliki Jürma, Klaari Tamm, Tiina Sulg

10 raamatut — Piret Kiivit

Võõrsil. 10 rännuraamatut

Valisin viimase kümne aasta jooksul loetust välja 10 teeloleku kirjeldust, mis eredamalt meelde jäänud. Ekstra eksootiline kauge paik ei olegi nii tähtis (loeksin huviga näiteks argisest Tallinn-Valga rongisõidust kirjutatud õnnepalulikus laadis mõttepäevikut). Oluline on autor — lahe ja ladus kirjutaja, tähelepanelik märkaja, kes haarab lugeja endaga kaasa, rändama.

.

Andres Karu “Teekond tippu : minu esimesed 51” (Tänapäev, 2019)

Autor-alpinisti eesmärk on tõusta riikide kõrgeimatesse punktidesse. Riigid on muidugi erinevad: näiteks Leedu (294 m) või Taani (171 m) kõrgeim koht on sisuliselt küngas, selliseid võiks vallutada kasvõi mitu tükki päevas, aga Prantsusmaa Mont Blanc (4809 m) nõuab juba ronimisvilumust ja erivarustust. Tuleb ette eluohtlikke olukordi (kivilaviin Elbrusel). Esimene tippude rivis on kodune Munamägi (317 m, tõustud klassiekskursiooni käigus), kuni ühel hetkel sai Karust esimene eestlane, kes on jõudnud Euroopa iga riigi kõrgeimasse tippu. Tippude juurde on autor lisanud lühiiseloomustuse: raskusaste, populaarsus jms. (näiteks Malta kõrgeima 253-meetrise Ta’Dmejreki raskusaste — paar sammu autost).

(Karu ronib edasi — “Teekond tippu 2 : nüüd on neid 82” ilmus 2021)

.

Albert Engström “Moskoviidid” (LR 14-15, 2020)

Reisikiri kodusõjajärgsest Venemaast 1923. aastal. Kunstnik Engström pääses tutvuste kaudu (rootslasi töötas N Liidus tähtsates ametites) isegi Trotski kabinetti, visandama kurikuulsat revolutsionääri-poliitikut. Autori suhtumine tundub reipalt seikluslik, aga kõige masendavama episoodi (mis ka lugeja üldmuljele lõpuks pitseri vajutab) on ta jätnud kõige lõppu: hotell Kuum Allikas (ei hakka siinkohal täpsustama, mis kohaga on tegemist).

Lugesin raamatu läbi mõne tunniga, aga meeles püsib hoopis kauem.

.

Friedebert Tuglas “Noorusmälestused. Esimene välisreis : pagulasmälestusi Prantsusmaalt ja Itaaliast 1909-1910” (Eesti Päevaleht : Akadeemia, 2011)

Raamat, mida sirvides ei saanud esialgu nö. lainele, aga ikka lugesin ja oli väga hea, vahel on vaja värskendada suhet klassikutega. Tuglast ollakse harjunud nägema ikka põdura vanahärrana, aga siin on ta 20ndates eluaastates noor seikleja, vaba mees, kes veetis aega ja haris end Euroopa suurlinnade muuseumides ja raamatukogudes. Eriti meeldejääv oli kirjeldus “vangisolekust” Napolis (Tuglas ootas pikisilmi, millal Laikmaa talle ometi raha saadab) — küll see oli üks hirmus linn… Soomest tõi ta kaasa lumelaudadega liikumise, nii et teda võib pidada isegi Eesti suusaspordi pioneeriks ;)

.

Väino Laisaar “4×4 reisid : elu läbi kolme silma” (Helios, 2016)

Mõnus raamat, lausa kahju oli, kui läbi sai. Seltskond reisib maasturitega Mongooliasse, Siberisse ja Venemaa äärealadele, raskesti ligipääsetavatesse paikadesse, kokku neli talvist ja kaks suvist reisi. Alatasa on jamad — pudedad sillad, kärestikuliste mägijõgede ületamine, kütus saab otsa, palju põnevust pakub (nagu rallispordiski) autode vastupidavus ja ettearvamatud muutused tehnoseisundis. Vahel tuleb päevade viisi niisama passida, et saada võimudelt luba edasisõiduks (ja luba ei pruugigi saabuda) või oodata lumetormi lakkamist… Just siis muutub tähtsaks kitsastesse oludesse surutud reisiseltskonna omavaheline läbisaamine. Väino Laisaar pole rohkem raamatuid kirjutanud, kuigi võiks.

.

“Otsides Spunki : Tartu Ülikooli töötajate mälestusi reisimisest Nõukogude Liidu ajal” (K. Espenberg, 2016)

Kogumiku autorite nimekirjast leiame Raul Eametsa, Garri Raagmaa, Jaanus Paali, Anzori Barkalaja jt., sisukorrast reisid nii ida- kui läänesuunal (nt Tuva, Karjala, Sahhalini saar, Hiina, Lääne-Saksamaa). Tenerife ja Tai asemel käidi siis Kesk-Aasia soojades vennasvabariikides. Reisimine oli küll odav, aga seiklused see-eest tihti juba ette “sisse kirjutatud”, lennukipiletite defitsiidi tõttu. Tänapäeva mõistes sisaldas rändamine palju ebamugavusi, juba ainuüksi varustust ei anna praegusega võrrelda: presendist jakid ja telgid, Jermak-seljakotid, ketside ja Tartu botastega liueldi lumistes mägedes… Maakaarte ei saanud usaldada, kuna need olid moonutatud. Esines ekstreemsusi: uljas kohalik autojuht-džigitt roolis ajalehte lugemas, sõidu ajal ja kurvilisel Gruusia mägiteel. Ja kord juhtus ka nii, et ”ühe matka tulemuseks oli üks abielu ja kaks artiklit Eesti Looduses”.

.

Friedebert Tuglas, Karl Ast Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa : väike Skandinaavia reisisaatja” (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2021)

Kõigepealt on see üks väga ilus raamat: nii palju huvitavat kribu-krabu, mida uurida. Kokku on kogutud enam-vähem kõik, mis selle 1931.a. varasügisel toimunud reisi kohta säilinud: kirjad, postkaardid, fotod, reisibukletid, toonastes ajalehtedes ilmunud sõnumid matkajate teekonnast ja käekäigust. Rännuseltskonda kuulusid kirjanikud Karl Ast-Rumor ja Friedebert Tuglas, sponsor-ärimees Aleksander Puhk ning roolis autovõidusõitja Heinrich Tael. Sõiduvahendiks sai Ilmarise tehases (Chevrolet’ baasil) valminud Eesti esimene moodne matkabuss (mida Pekka Erelt on võrrelnud Naksitrallide furgooniga). Maailm oli valla, tee peale jäid Helsingi, Tornio, Trondheim, Uppsala, Köln, Pariis, Verdun, Königsberg, Riia, Tartu… Norramaa on rändajate lemmik. Reisil juhtus mõndagi; veini joodi nii suursaadiku vastuvõtul viibides kui ka laagriplatsil lõkke veeres ämbrist. Pekka Erelti artiklist on pärit ka foto: 

Fotol: Ast peseb nõusid ja Tuglas kuivatab, sigaret hambus, taamal puhastab autojuht Tael priimust, Puhk pildistab.

.

Natasza Goerke “Seal” (Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2018)

Reportaažiraamat Nepaalist. NG elab osa aastast (niipalju, kui viisa lubab) kohapeal, seega ta päris võõrsil polegi. Ta võrdleb Nepaali juustuga kahe suure saia (Hiina ja India) vahel, mõlemad “saiad” on ahned ja suruvad mõjuvõimu peale, nii et omapära säilitamine sellise “juustuna” on päris keeruline. Riik ja rahvas on vaene, elutingimusi räsivad lisaks sagedased maavärinad. Mägine maa tuleb kasuks — turism toob tulu. Varem ei tulnud kohalikele pähegi ronida pühade mägede otsa jumalaid segama, selle kombe tõid Himaalajasse inimesed Läänest, alpinistid. Kurb on lugeda turistide ülbest ja võimukast käitumisest, teenindajate alandamine on tavapärane. NG terav pilk toob välja ka erilise inimkategooria — rännumehed. Neile ei meeldi, kui neid turistideks peetakse, kuna nende eesmärgid on nii erilised, ülevad ja tunnetuslikud: “… ta külastab slumme, et jäädvustada kunstfotole lapse rõõmu, kes näeb saiakest. Oma muljed paneb rändur kogu aeg pliiatsiga kirja musta Moleskine kaustikusse ja annab kõik selle hiljem, mõtisklustega kaunistatult, välja raamatu või albumina.” Eks siin leidub nö. valgele inimesele mõtteainet…

.

Siim Holvandus “Kõlupead Ameerikas” (Menu Kirjastus, 2012)

Sümpaatsed on raamatud stiilis “vaatame-mis-saama-hakkab” (filmikunstis öeldaks “road movie”). Siin ei ole tegu pühapäevakooli jalutuskäiguga pargis — autori huvi- ja erialaks on Ameerika subkultuurid. Reisi üks eesmärk on kohtuda Põrguingel Sonny Bargeriga, külastada biitnikega seotud paiku… Autor rändab koos sõbra Raivo Raidiga Ühendriikide läänerannikult idarannikule, pooleteist kuuga läbitakse 7400 kilomeetrit ja 17 osariiki. New York, Niagara juga, Chicago, Las Vegas, Hollywood, väliseestlased ja indiaanlased. Raamatust on arvatud mitut moodi. Priit Pullerits: “Joomine on selles raamatus vähemalt sama tähtis tegevus kui päevinäinud Ford Taurusega läbi Ameerika kulgemine.” Nõustun pigem Tiit Pruuliga: “Mind joomine üldse ei häiri. Eriti siis, kui sellest sünnib vaimukusi. Kui aga tekib lihtsalt lodev jutt, siis on igav. Holvandusel on vist nii olnud, et pool reisi vintis ja vaimukas, pool reisi kaine ja tuim. Aga vaieldamatult tunneb Holvandus Ameerikat ning selle pop- ja subkultuure väga hästi […]” Tsitaatide allikas artikkel GO ajakirjast. 

.

Maarja Paesalu “Ehtsa elu maik : palverännak maailma äärele” (Pilgrim, 2016)

760 läbitud kilomeetrit Hispaania pinnal, sedapuhku jalgsi. Reisikiri, mille on kirjutanud nö. inimene meie keskelt, mitte erilist vaimset kogemust otsiv kuulsus või mõni spirituaalsete pretensioonidega isik. Aga pole kahtlust, et palverännak muudab ja jääb saatma eluks ajaks igaüht. MP on hispaania keelest eesti keelde tõlkinud mitu raamatut ja märgib, et tundis tõmmet selle maa poole juba lapsepõlves. Palverännakul kohtutakse-suheldakse paljude teiste kaaskõndijatega, igal oma tempo (MP läbis päevas vahel 32 km, teinekord 15 km, enamasti 20-30 km vahemikus). Leidub rändureid, kellel kaaslaseks koer, aga lemmikloom on sellisel retkel pigem takistuseks. Raamatus on ka praktiliste nõuannete ja soovituste osa: mida kaasa võtta (nt. seljakoti suurus võiks olla kuni 50 l), mida öömajade puhul silmas pidada jne. Ent tähtsaim kogemus või tõdemus võiks olla see: “Katsumustega on vaja hakkama saada sammhaaval. Kui raskusi niiviisi ületada, ei tundugi nad nõnda mõõtmatud.”

.

Mark Kurlansky “Havanna : subtroopiline deliirium” (Eesti Raamat, 2020)

Raamat, mille avastasin juhuslikult, töö juures sirvides. Kui leidsin lause, kus Havanna maju võrreldakse vihma kätte jäänud luitunud tortidega, siis oli selge, et tuleb lugeda ning pettuma ei pidanud. Havanna on läbi aegade olnud võõrvallutajate ja sisserändajate huvide mängumaa ning linna ajalugu seetõttu erakordselt segadusterohke (mõned märksõnad: orjakaubandus, piraadid, hispaanlased, hiinlased, ameeriklased ja Nõukogude Liit). Kliima on raskesti talutav: kõrvetav päike, tohutu niiskus, soolane õhk. Havanna ja Fidel Castro on lahutamatud. Fidel armastas väga jäätist ning laskis ehitada maailma suurima jäätisekohviku (1000 istekohta). Raamat sisaldab muuseas ka Mojito kokteili retsepti. Kummaline tundub enesetappude ja märterluse auväärne oreool ühiskonnas. Eriti tragikoomiline on seik pettunud poliitikust, kes tegi raadio otsesaates enesetapu, kuid tema hoolikalt planeeritud žest luhtus, kuna viimaste sõnade ja püstolipaugu ajal lasi jaam parasjagu eetrisse kohvireklaami.

.

Piret Kiivit

Jaanuari kirjanduskohvik

Aasta esimeses kirjanduskohvikus tegime kokkuvõtteid 2021. aasta lugemismängust ja eelmisel aastal loetud lemmikutest. Enim meeldinud raamatute hulgas oli nii maagilist realismi, ulmet, rännu- ja loodusraamatuid kui sinist majandust käsitlev teos — lemmikud on sama erinevad, kui inimesed isegi. Ning see just lugemiselamuste jagamise toredaks teebki! Siiski oli ka neid teoseid, mida rohkem kui ühel korral nimetati: Juhani Karila “Väikese haugi püüki” ja Sally Salmineni “Katrinat” — mõlemad meie põhjanaabrite kirjandusest. Siinjuures, mis eriti tore: Sally Salmineni “Katrina” oli arutamisel ka meie novembrikuu kirjanduskohvikus.

Kõik mainitud raamatud:

David Attenborough “Noore loodusuurija seiklused“

David Attenborough “Üks elu, üks planeet“

Walter Ernsting “Päev, millal jumalad surid“

Elena Ferrante “Minu geniaalne sõbranna. Lapsepõlv, noorus“, “Lugu uuest perekonnanimest“, “Lugu sellest, kes läheb, ja sellest, kes jääb. Vahepealne aeg“, “Lugu kadunud lapsest. Küpsus-vanadus“

Carin Gerhardsen “Must jää“

Arthur Hailey “Tõhus ravim“

Sally Hepworth “Ämm“

Kazuo Ishiguro “Klara and the Sun” (ilmunud värskelt ka eesti keeles “Klara ja päike“)

Juhani Karila “Väikese haugi püük“

Gunter Pauli “Sinine majandus 3.0“

José Luís Peixoto “Ei ühtki pilku“

Katharine Susannah Prichard “Coonardoo“

Sally Salminen “Katrina” (vanad trükid nimekujuga “Katriina“)

Markus Zusak “Raamatuvaras“

Eia Uus “Kirjad Buenos Airesest“

Juhan Voolaid “Läbilööjalammas ja marukoer“

Mai Põldaas

Fotod Mai Põldaas, Tiina Sulg, Kaja Kleimann

Jaan Kaplinski „Piirpääsukese Euroopa”

See raamat on justkui kokkuvõte. Kokkuvõte elukogenud, sisukat ja põnevat elu elanud inimeselt. Raamatu lugemine pakub huvi inimestele, kes samuti aeg-ajalt mõõdavad ja meeenutavad elatut ja tunnevad lugemisel kokkupuudet omaenese eluga. Selles mõtiskluses on sees nii karmi tõde, leebet romantikat kui ka õnnelikku looduslähedust.

Raamatu autor on nüüd jõudnud tõdemuseni, et reisimine talle tegelikult ei meeldi…

Ta on reisinud kogu oma elu ja nüüd rahu nautides tundub see nii, sest mitte alati pole need reisid, eriti tema lapsepõlves, toimunud vabast tahtest vaid olnud hoopiski peale sunnitud ja paratamatud. Palju erinevaid seiku annab lugejale juurde teadmisi nii ajaloo, eluolu kui ka inimese enda sisemise mõttesügavuse kohta.

Tabavamat ja õigemat pealkirja sellele raamatule pole võimalik leida. Tahaks kirjanikult küsida, millal ta pealkirjastas raamatu, kas siis kui see valminud oli või oli pealkiri juba enne olemas?

Sirje Sisask
Tartu Ülikooli muuseum

Kirjanduslinn soovitab: Mia Kankimäki „Naised, kellest ma öösiti mõtlen“

Mia Kankimäki
„Naised, kellest ma öösiti mõtlen“
(tlk Triin Tael, Varrak, 2020)

Mia Kankimäki on 40tes eluaastates soome kirjanik, keda vaevavad peavalu, unetus ja seletamatu reisipalavik. Ühel ööl avastab ta, et läbi aegade on elanud sarnaste sümptomitega nii tuntuid kui ka unustatuid naisi: Briti reisikirjanik, fotograaf ja maadeuurija Isabella Bird (1831–1904), Taani kirjanik ja kohvifarmer Karen Blixen (1882–1960) ja Jaapani kunstnik Yayoi Kusama (snd 1929). Need naised on trotsinud ühiskonna neile püstitatud norme, jätnud oma turvalise, aga ängistava keskkonna ja jälginud oma kutsumust.

Mia Kankimäki romaan jälgib kümmekonna julge naise mõtteid, elukäike ja reise maakera erinevatel kontinentidel. See lugu on põnev, hariv, lohutav ja julgustav sõber kõigile neile, kes igatsevad vabadust ja soovivad teha seda, mida süda ihkab.

Heidi Iivari

Foto: Kiur Kaasik

Rein Kuresoo “Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed”

Rein Kuresoo “Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed” viib ringkäigule kolme Musta Aafrika riiki – Botswanasse, Sambiasse ja Ugandasse. Loodusele keskenduvad ringreisid tuuakse lugejani voolava ja sõbraliku jutustusena, mis annab täpselt paraja annuse uusi teadmisi kohalikust faunast, ilma tavalugejat ära hirmutamata. Raamatus tutvume nii kohaliku iluduse, spiraalsete sarvedega suurkuduga, kui ka omamoodi huvitavate, aga peamiselt inetuks tituleeritud gnuude ja marabudega, läbi lendavad kuninglikud kroonkured ning imeilusates värvides küütlevad safiirkuldnokad. Tänu autori kaunitele fotodele saavad lugejad kõik need tegelased oma silmaga ära näha. Rännakukirjeldusele lisavad mõnusa tausta autori lühidad kõrvalepõikejutustused külastatud riikide ajaloost ja safariturismi algusaegadest, kohalikest kommetest ja traditsioonisest ning lõbusad seigad reisi eluolust. Puudutamata ei jää ka igikestev küsimus sebra triipude kohta. Kõige muu kõrval võtab autor vaevaks korduvalt rõhutada sealsete elukoosluste erilisust, olulisust ja haprust ning just see jäi minu jaoks raamatust enim kõlama.

Tarbimissoovitud: ideaalne kaaslane auto- või bussireisile, seltsiks tassike kohvi – miks mitte oma reisi ajal teha tiiruke ka Aafrikas?

Elis Tiidu
Tartu Linnamuuseum

Kirjanduslinn soovitab: Peter Freuchen „Minu Gröönimaa noorus“

Peter Freuchen „Minu Gröönimaa noorus“
(Olion, 1999, tlk Riho Raudi)

Ilus oleks inimestele ilukirjandust soovitada – ja veel sellist, mida osta on võimalik. Ent värske elamus Peter Freucheni „Minu Gröönimaa noorusest“ on sedavõrd kirgas, et pean mõlemat reeglit rikkuma. Ilukirjanduslik on see aga küll – lugedes mõtled pidevalt, et „see ei ole võimalik“ ja oled lummatud, nagu lapsena Alexandre Dumas’ „Kolme musketäri“ lugedes. Aga tegelikult on see „maailma huvitavaimaks meheks“ tituleeritud taani „hiiglase“ mälestustekogu Põhja-Gröönimaa inuittidega koos elatud tosinast aastast.

Tõnu Runnel

Foto Kiur Kaasik

 

Lauri Räpp “See ei ole minu Kuuba”

Sel raamatul on eeskujulikult otsesõnaline ja autorihoiakut sedastav pealkiri. Puudu on vaid mõtteline alapealkiri „See raamat ei oleks kunagi saanud ilmuda „Minu…” sarjas”.

Nali naljaks, aga siit johtub üks tõik, millele on kerglaselt vähe tähelepanu pööratud. Nii nagu iga inimene peaks leidma just need reisisihid, mis on temale meele järele, peaks iga maa samuti leidma endale just neid turiste, kes sobivad selle maaga, tema inimestega, kultuuri ja tavadega. Ja antud juhul on tingimus kuhjaga täidetud. Kõnealune kaheksaliikmeline segaseltskond sobib Kuubale ja Kuubaga kui rusik silmaauku või piip vana merekaru suhu. Oma teekonnal saare ühest otsast teise ja tagasi läbitakse tähtsamaid linnu ja kõrvalisi asulaid, ööbitakse kohaliku kodumajutuse parimates palades, tutvutakse sealse ööeluga iga kandi pealt ning proovitakse kulinaarseid ja alkohoolseid tooteid koos kõikvõimalike tagajärgedega. Kuubalaste kirjeldused on sümpaatsed, vaatamata sellele, et enamik neist on võtnud eluülesandeks turistilt seitse rahanahka seljast koorida – aga kui nt õppejõu kuusissetulek on 25 eurot, siis hakkab nutikas inimene tahes-tahtmata otsima käänulisemaid rahateenimise võimalusi. Nii siginevadki jintero’d, kes ränduritele rohkem või vähem suli tehes transporti, majutust, meelelahutust ja muud vahendavad. Samas võib Kuubal kõikjal kohata muusikuid, kes on valmis ka tänaval juhusliku kohtumise käigus maha saama „Buena Vista Social Club’i” väärilise improvisatsiooniga – jumalamuidu ja heast tujust!

Rändurid lähevad meelsasti kaasa kohalike elufilosoofiaga: ära pinguta nii et pihik lõhki, parem tantsi ja laula või võta koos meiega üks väike naps! Hoole ja armastusega on jäädvustatud iga sisse joodud ja välja oksendatud mojito või cuba libre, iga söömaaeg, mis viis keele alla või lõi põhja alt, iga viimne kui kanajalgadel seisev casa, kus ööbiti, rääkimata chica’dest, kes lahkesti aitavad mööda saata öö (sularaha eest). Sularahaga on ka segased lood: välismaalastele on loodud omaette valuuta (CUC) ning kaupade-teenuste hinnad varieeruvad metsikult, olenevalt sellest, mitmendat korda kokkuleppele püütakse jõuda. Transpordivahendid on omaette maailm. Kas olete mõelnud, kuhu lähevad need laevad, autod ja bussid, mis heaoluriikides amortiseerununa maha kantakse? Kui peaksite Kuubale sattudes oma maanteemuhu ära tundma, siis palju õnne! Ehkki tõenäoliselt on ta juba värvitud roosa- ja kollaselilleliseks. Ja muidugi ammendamatu epiteetide varamu, iga turisti tähtsaim teema: tualetid. Sapiendus satanas, nagu ütleks Salomon Vesipruul.

Igatahes on see mõnus lugemine neile, kes taluvad autori kohitsemata keelepruuki ning tervislikku otsekohesust. Ja kui kellelgi tekib rännuisu, siis on säherdune ülevaateteos isegi praktilisem kui mistahes Üksildane Planeet.

Tiina Tarik

Vaata ka madlikese blogi.