25 märts
Selle raamatu lugemist võrdleksin ma nokitsemisega. Valid välja meelepärase lõigu, loed, lähed tekstiga kaasa ja siis hakkab mõte oma radu käima. Paned raamatu pausile ning seedid loetut. Miks tahavad hundid ja lambad koos terved olla ja ühte lauta mahtuda, kuidas saavutada tasakaal. Kas terve mõistus kaalub üles rumaluse ja ärapanemise. Millegipärast hakkasid peas kumisema laulusõnad “...Vägivald armastab vabadust, tahab ta võita ja vallutada.“
Kulla Tiismaa
22 märts
Nimestikus on nii uuemaid kui vanemaid teoseid, arvestusega, et eestlastel on alles veel see ridade vahelt lugemise oskus ja omaette on ju huvitavgi vaadata ja võrrelda, et millest mis ajal kui palju räägiti. Nimekirja on valitud peamiselt Ukrainat käsitlevad teosed ning mõned teosed, kus on mõni huvitav Ukrainat puudutav osa või peatükk. Üldteosed, kus Ukrainast räägitakse kõige muu kõrval põgusalt, jäid valikust välja.
.
.
Applebaum, Anne, 1964-
Punane näljahäda : Stalini sõda Ukrainas / Anne Applebaum ; inglise keelest tõlkinud Kalev Lattik ; [toimetanud Eda Posti ; kujundanud Heino Prunsvelt] .- Tallinn : Varrak, 2018 .- 445 lk.
Bellamy, Chris, 1955-
Absoluutne sõda : tänapäevane käsitlus Nõukogude Venemaast Teises maailmasõjas / Chris Bellamy ; inglise keelest tõlkinud Marek Laane ; [toimetanud Kalev Lattik ; kujundanud Heino Prunsvelt] .- Tallinn : Varrak, 2012 .- 832 lk.
Brašinski, Jossif
Sküüdi aarete otsinguil / Jossif Brašinski ; vene keelest tõlkinud Jüri Selirand ; [värsid tõlkinud L. Ruud] .- Tallinn : Valgus, 1983.- 143 lk.
Kirsberg, Georg, 1983-
Poliitilisi mõtisklusi : Õhtumaa viimne kujund / Georg Kirsberg ; [toimetaja Anne-Mari Alver ; kaanekujundus: Georg Kirsberg] .- Habaja : Kentaur : Läänetasandiku OÜ, 2016 .- 583 lk.
Kotšinev, Jüri, 1960-
Rjurikud / Jüri Kotšinev ; [toimetaja Lauri Suurmaa] .-Tallinn : Grenader, 2020 .- 179 lk.
Kovpak, Sidor, 1887-1967
Putivlist Karpaatideni : E. Gerassimovi kirjanduslik ülestähendus / S. Kovpak ; [tõlkinud V. Pomm ; illustreerinud A. Šults] .- Tallinn : Ilukirjandus ja Kunst, 1948 .- 190 lk.
Kovpak, Sidor, 1887-1967
Sõjaretk Karpaatidesse / Sidor Artemjevitš Kovpak .- Tallinn : Poliitiline Kirjandus, 1945 .- 27 lk.
Kunnas, Leo, 1967-
Ukraina häirekell : takerdunud rünnak. II : artiklid ja nõuanded / Leo Kunnas ; [kaanekujundus: Ande Kaalep] .- Tallinn : Hea Lugu, 2014 .- 266 lk.
Kurkov, Andrei, 1961-
Ukraina päevik : ülestähendusi kriisikoldest / Andrei Kurkov ; [saksa keelest tõlkinud Anu Wintschalek ; toimetaja Ivika Arumäe ; kujundaja Rein Soonsein] .- Tallinn : Äripäev, 2014 .- 239 lk.
MacKinnon, Mark
Uus külm sõda : revolutsioonid, petuvalimised ja torujuhtmepoliitika endises Nõukogude Liidus / Mark MacKinnon ; inglise keelest tõlkinud Raivo Rammus ; [kaane ja tiitli kujundanud Tiina Sildre] .- Tallinn : Olion, 2008 .- 344 lk.
Meikar, Silver, 1978-
Oranži revolutsiooni päevik / Silver Meikar ; [eessõna: Vira Konõk] .- Tallinn : Argo, 2006 .- 55 lk.
Merits, Kuido, 1962-
Võimalik missioon : märkmeid Ukrainast / Kuido Merits ; [toimetanud Asta Põldmäe ; kujundanud Kalle Toompere, fotod: Caecilia J. van Peski, Kuido Merits] .- Tallinn : Go Group, 2016 .-114 lk.
Plohhi, Sergi, 1957-
Viimane impeerium : Nõukogude Liidu lõpp / Sergi Plohhi ; inglise keelest tõlkinud Toomas Taul ; [toimetanud Leino Pahtma ; kujundanud Heino Prunsvelt] .- Tallinn : Varrak, 2016 .- 382 lk.
Popov, Dmitri
Oranž printsess : Julia Tõmošenko saladus / Dmitri Popov, Ilja Milštein ; vene keelest tõlkinud Andres Jaaksoo ; [toimetanud Helle Tiisväli ; kaane ja tiitli kujundanud Tiina Sildre] .- Tallinn : Olion, 2007 .- 320 lk.
Potšeptsov, Georgi, 1949-
Propaganda trummipõrin : uus külm sõda ja infokonfliktid postsovetlikus ruumis / Georgi Potšeptsov ; vene keelest tõlkinud Ülo Tikk ; [toimetanud Ann Kivikangur ; kujundanud Tiina Sildre] .- Tallinn : Olion, 2009 .-190 lk.
Rahvusest riigiks : [uute rahvusriikide teke Tsaari-Venemaa varemeile 1917-1920] : Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvahelise teaduskonverentsi materjale : [6. märts 2008, Tallinn] = From nation to state / Eesti Ajaloomuuseum ; [koostaja ja toimetaja Ivar Leimus ; kaas: Aime Andresson] .- Tallinn : Eesti Ajaloomuuseum, 2010 .- 88 lk.
Rahvusväeosad I maailmasõjas – impeeriumide värbamispoliitikast iseseisvate rahvusriikide relvajõududeni / Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum, Tallinna Ülikooli Kirjastus ; [peatoimetaja Toomas Hiio, toimetaja Kaarel Piirimäe ; tõlked inglise, saksa, vene ja ukraina keelest: Toomas Hiio] .- Viimsi : Eesti Sõjamuuseum ; Tallinn : Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2019 .- 222 lk.
Remy, Johannes, 1962-
Ukraina ajalugu / Johannes Remy ; [tõlkinud Ene Kaaber ; toimetanud Kersti Riismaa ; saatesõna: Jüri Adams ; kujundanud Merle Moorlat] .- Tallinn : EKSA, 2018 .- 291 lk.
Semanov, Sergei
Mahno : [Nestor Mahno : 1889-1934] : tegelik elulugu / Sergei Semanov ; vene keelest tõlkinud Peeter Villmann .- Tallinn : Olion, 2002 .- 223 lk.
Snyder, Timothy, 1969-
Punane prints : ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud / Timothy Snyder ; inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa ; [toimetanud Egle Pullerits] .- Tallinn : Varrak, 2015 .- 269 lk.
Sokolov, Boriss, 1957-
Uue Venemaa sõjad : 1991-2019 / Boriss Sokolov ; vene keelest tõlkinud Peeter Villmann ; [toimetanud Marju Randlane ; kujundanud Piia Maiste, kaardid: Rein Kask] .- Tallinn : Argo, 2021 .- 199lk.
Tagasi Vene võimu all : patriotism ja segipaisatud elud hõivatud aladel : artiklite kogumik / Delfi ja Spektr ; koostanud Hans H. Luik ja Tiina Reinart ; vene keelest tõlkinud Ines Vollrat ; [toimetanud Tiina Reinart ; kujundanud Tarmo Rajamets, esikaane foto: Odd Andersen] .- Tallinn : Hea Lugu, 2018 .- 136 lk.
Ure, John
Kasakad / John Ure ; inglise keelest tõlkinud Patrik Rand .- Tallinn : Olion, 2003 .- 197 lk.
.
.
Heinsoo, Heinike, 1956-
Розмовляємо естонською : мініграматика з тематичним словником = Räägime eesti keelt : minigrammatika temaatilise sõnastikuga / Heinike Heinsoo, Maksõm Kasianczuk ; [дизайн: Кюльвi Кiвенд] .- Tartu ; Mariupol : H. Heinsoo, 2021 .- 64 lk.
Hinkulov, L. F.
Tarass Ševtšenko / L. Hinkulov ; [vene keelest tõlkinud E. Koik ; värsid tõlkinud H. Rajamets, A. Kaalep, A. Sang ; kaaneümbris ja kaas: V. Vare] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 328 lk.
Mets, Aino
Eesti-ukraina vestmik = Естонсько-украïнський розмовник / Aino Mets .- Tallinn : A. Mets, 1998 .- 229 lk.
Mets, Aino
Ukraina-eesti vestmik = Украïнсько-естонський розмовник / Aino Mets .- Tallinn : A. Mets, 1998 .- 229 lk.
Nimekirjutusraamat : vene, ukraina, valgevene, gruusia, armeenia, aserbaidžaani, kasahhi, kirgiisi, tadziki, turkmeenia, usbeki / Tiiu Erelt, Olev Jõgi, Ain Kaalep … [jt.] .- Tallinn : Valgus, 1993 .- 304 lk.
Poeetiline punane raamat : Ukraina = Poetics of endangered species : Ukraine / [idee: Anatoli Ljutjuk ; tõlge eesti keelde: Timo Maran, tõlge inglise keelde: Natalija Kukonina ja Eric A. Johnson ; eessõna: Katerõna Juštšenko ; illustratsioonid, kujundus: Nestor Ljutjuk] .- Tallinn : Kiev : [Ajakirjade Kirjastus] : Ukraina Kultuurikeskus, 2010 .- 105 lk.
Prink, Evi, 1925-1965
Uue aja künnisel : [kirjandus-kriitiliste tööde valimik] / Evi Prink ; [koostanud M. Kalda, E. Nirk, E. Säärits, kaas: E. Tali] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1966 .- 234 lk.
Станислав Нечволодов = Stanislav Nechvolodov / [перевод: Глеб Нечволодов, Урве Тыннов ; редактор Нина Воробьева ; компьютерная обработка: Глеб Нечволодов ; фото: Евгений Золотко, Станислав Нечволодов] .- Tartu : Тартуский союз художников, 2010 .- 80 lk.
Tihemets, Evi, 1932-
Hüvasti, kuuekümnendad : kolm matka ja pildid / Evi Tihemets ; [sissejuhatav tekst ja elulugu: Vappu Thurlow ; kaanekujundus: Evi Tihemets, kujundus: Katrin Kaev, fotod: Lembit Kitsel] .- Tallinn : E. Tihemets, 2015 .- 166 lk.
.
.
Kronberg, Janika, 1963-
Rännud kuue teejuhiga / Janika Kronberg ; [toimetanud Brita Melts ; kujundanud Jan Garshnek ; fotod: Janika Kronberg, Vallo Kepp] .- Tallinn : Go Group, 2013 .- 248 lk.
Laigna, Karl, 1918-1994
Tallinn – Brest – Lvov – Karpaadid / Karl Laigna .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 71 lk. : ill.
Laigna, Karl, 1918-1994
Ukraina NSV / Karl Laigna .- Tallinn : Eesti Raamat, 1988 .- 125 lk. :
Merilo, Jaanika, 1979-
Minu Ukraina : lubaduste maa / Jaanika Merilo ; [toimetaja Loone Ots ; kujundaja Heiko Unt, kaardi kujundaja Kudrun Vungi] .- Tartu : Petrone Print, 2021 .- 256 lk.
Naelapea, Yri, 1896-1969
Krimmi ja Kaukasuse päikesemail : ränniku mälestused / Georg Naelapea ; sulejoonistused Arno Vichvelinilt .- Tartu: Sõnavara, 1923 .- 67 lk.
Nilson, Osvald, 1930-1996
Krimm : [matkajuht] / Osvald Nilson .- Tallinn : Eesti Raamat, 1969 .- 128 lk.
Noor, Kaspar
Musta kulla needus : Tanel Talve ja Motoreporteri seiklused Kaspia ja Musta mere ääres / [Kaspar Noor ; toimetaja Silvia Pärmann ; eessõna: Tanel Talve ; kujundaja Siim Saidla] .- Tallinn : Fookus Meedia, 2009 .- 112 lk.
Ots, Loone, 1965-
Minu Odessa : minagi olin Arkaadia teel! / Loone Ots ; [toimetaja Epp Petrone ; kaardi kujundaja Kudrun Vungi, kujundaja Heiko Unt] .- Tartu : Petrone Print, 2020 .- 312 lk.
Paavolainen, Olavi, 1903-1964
Volga voolab nüüd Moskvasse : kirjutisi Nõukogude Liidust / Olavi Paavolainen ; koostanud Ville Laamanen ja H. K. Riikonen ; soome keelest tõlkinud Piret Saluri ; [toimetanud Anu Saluäär-Kall ; kujundanud Andres Rõhu] .- Tallinn : EKSA, 2018 .- 217 lk.
Pavel, Arno, 1946-
Uazikuga Ukrainat avastamas : lisaks põgusalt Valgevenes, Moldovas ja Transnistrias / Arno Pavel ; [kujundus: Armar Paidla, fotod: Mariya Boiko, Teet Malsroos, Arno Pavel] .- Kose : Rajakaar, 2019 .- 190 lk.
Rekand, Tiina, 1960-
Krimmi päevik : õpetajapreili juhtumused stepikülas / Tiina Rekand ; [toimetanud Kristiina Ainelo ; kujundanud Anna Lauk] .- Tallinn : Tänapäev, 2010 .- 240 lk.
Tiks, Mihkel, 1953-
Krimmi vang. Esimene osa, Ukraina aeg / Mihkel Tiks ; [toimetanud Kai-Riin Meri ; kujundanud Tõnis Kipper] .- Tallinn : Tänapäev, 2019 .- 468 lk.
Tiks, Mihkel, 1953-
Krimmi vang. Teine osa, Vene aeg / Mihkel Tiks ; [toimetanud Kai-Riin Meri ; kujundanud Tõnis Kipper] .- Tallinn : Tänapäev, 2020 .- 341 lk. ; 23 cm
Ukrainlased / [koostanud: Natalija Gumnõtska … jt. ; tõlkinud Ellen Dovgan ; toimetanud: Irõna Kljutškovska, Igor Kalõnets, Ita Serman] .- Tallinn : Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, 2012 .- 60 lk.
Vennasvabariik Ukraina / koostanud I. Berdnik .- Tallinn : Eesti Raamat, 1975 .- 90 lk.
Vetlina, Vera Arsenjevna
Krimmi reisid / Vera Arsenjevna Vetlina ; [kujundaja O. Soans] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1958 .- 455 lk.
Vilde, Eduard, 1865-1933
Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külaliseks : [reisuelamusi Kagu-Euroopas] / Eduard Wilde .- Tartu : Loodus, 1934 .- 279 lk.
.
.
Hercules, Olia, 1984-
Mamuška = Мамушка / Olia Hercules ; [tõlkinud Kersti Carsten ; toimetanud Kairi Terav] .- Tallinn : Sinisukk, 2016 .- 240 lk.
Hercules, Olia, 1984-
Suveköögid : retsepte ja mälestusi igast Ukraina nurgast / Olia Hercules ; fotod: Elena Heatherwick ja Joe Woodhouse ; [tõlge eesti keelde: Leela Põdra ; toimetanud Astrid Tihane ; illustratsioonid: Anastasia Stefurak] .- Tallinn : Vesta, 2021 .- 351 lk.
Slaavi köök: vene, ukraina, valgevene / [koostanud Gerda Kroom ; toimetanud Katri Liivas] .- Tallinn : Odamees, 2007 .- 160 lk.
.
.
Eestlaste unistuste ja mälestuste Krimm : pühendatud eestlaste Krimmi asumise 150. aastapäevale / Krimmi-Eestlaste Selts ; [toimetajad Hans Treimann, Piret Pääsuke, Tiina Toomet ; eessõna: Tiina Toomet ; kujundus ja kaanekujundus: Andres Tali] .- Tallinn : SE & JS, 2010 .- 207 lk.
Krimmi kogumik. [I] : konverentsi “140 aastat eestlust Krimmis” ettekanded (09.-10.09.2001, [Beregove, Ukraina]) / Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Eesti keelenõukogu ; koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg ; [tõlge vene keelde: Tatjana Nikitina, tõlge inglise keelde: Krista Mits, tõlge eesti keelde: Jüri Viikberg] .- Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2002 .- 240 lk.
Krimmi kogumik. II : konverentsi “Eestlased XIX-XXI sajandil Krimmis” ettekanded (9.-10. septembril 2004 Simferopolis) / Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeeriumi keeletalitus, Eduard Vilde Muuseum ; koostanud ja toimetanud Tõnu Tender ja Livia Viitol ; [tõlge vene keelde: Tatjana Nikitina, Nadežda Saar, Igor Kotjuh] .- Tallinn ; Tartu : Eesti Keele Sihtasutus, 2005 .- 396 lk.
Krimmi kogumik. III = Крымский сборник. III / Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium ; koostanud Heldin Allik … [jt. ; tõlge vene keelde: Alla Lašmanova ja Olga Sudajeva, tõlge eesti keelde: Anti Lääts ja Lea Jürgenstein] ; toimetanud Heldin Allik ja Tõnu Tender ; [kaane kujundanud Kersti Tormis] .- Tartu ; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2011 .- 478 lk.
Krimm – kauge ja kodune / [koostaja Kaja Laanmäe] .- Tallinn : Merivälja Aedlinna Selts, 2007 .- 71 lk. : ill., portr. ; 21 cm
Laamann, Ottomar, 1900-1988
Mälestused Krimmist / Ottomar Laamann .- Toronto : [s.n.], 1981 .- 173 lk.
Leppik, Eduard, 1924-2008
Krimmi eestlastest / Eduard Leppik ; [toimetanud Tiiu Uusküla] .- Imavere : E. Leppik, 2006 .- 132 lk.
Lukas, Georg, 1914-1988
Krimmi mälestused : pühendatud eestlaste Krimmi asumise 150. aastapäevale / Georg Lukas ; [toimetajad: Sirje Endre, Piret Pääsuke ; järelsõnad: Ella Lukas, Tiina Toomet ; sugupuu koostaja Tiina Toomet ; kujundus: Andres Tali] ; Krimmi-eestlaste Selts .- Tallinn : SE & JS, 2011 .- 304lk.
Samorodni, Oleg, 1961-
See magus sõna vabadus : Ukraina kaasmaalaskond Eesti taasiseseisvumise aastail / Oleg Samorodni ; [tõlge eesti keelde: Mait Eelrand ; kaanekujundus Kalli Samorodni] .- Kärdla : O. Samorodni, 2018 .- 122 lk.
Välik, Ida
Unustatud … : eelmise sajandi esimene pool / Ida Välik (Kruuk) .- Tallinn : I. Välik, 2007 .- 112 lk.
.
.
Aleksijevitš, Svjatlana, 1948-
Tšernobõli palve : tuleviku kroonika / Svetlana Aleksijevitš ; vene keelest tõlkinud [ja järelsõna:] Andres Ehin ; [toimetaja Mati Soomre ; kujundus: Jaan Tammsaar] .- Tallinn : Maalehe Raamat, 2006 .- 335 lk.
Kostin, Igor, 1936-
Tšernobõl : reporteri pihtimused / Igor Kostin koostöös Thomas Johnsoniga ; [tõlkinud Anne Saul] .- Tallinn : Sinisukk, 2006 .- 240 lk.
Medvedjev, Grigori
Tšernobõli vihik / Grigori Medvedev ; tõlkija Sirje Morozova ; eessõna: A. Sahharov ; makett ja kaas: Inge Rennebaum, Külli Niidermann] .- Pärnu : Perona, 1996 .- 94 lk.
Plohhi, Sergi, 1957-
Tšornobõl : tuumakatastroofi ajalugu / Sergi Plohhi ; [tõlkija Ants Pihlak ; toimetaja Jürgen Tamme ; kujundaja Villu Koskaru] .- Tallinn : Postimees Kirjastus, 2019 .- 448 lk.
Tarlap, Tiit, 1954-2017
Tšernobõl 1986 : [autori meenutusi Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest] / Tiit Tarlap .- Pärnu : Juks, 1993 .- 68 lk.
Tiikmaa, Helle, 1967-
Sõda nähtamatu vaenlasega : Eesti Tšernobõli katastroofis / Helle Tiikmaa ; [toimetanud Mari Karlson ; kujundanud Angelika Schneider] .- Tallinn : Tänapäev, 2011 .- 232 lk.
.
Halliki Jürma, Klaari Tamm, Tiina Sulg
15 juuni
Négar Djavadi on Iraani päritolu prantsuse filmitegija ja kirjanik. “Disoriental“ on autori debüütromaan, millega kirjanik on pälvinud palju tunnustust esmalt Prantsusmaal ja Belgias, ning pärast raamatu inglise keeles ilmumist ka rahvusvaheliselt laiemalt.
Lugemiseks auhinnatud raamatu valimine on mingis mõttes alati kindel valik – päris halb ju olla ei saa! Kui aga raamatukaanel on nimetatud kaheksa auhinna võitu, siis viitab see juba millegile enamale. Mina leidsin Négar Djavadi raamatu uudiskirjanduse riiulit sirvides ja huvitava sisukokkuvõtte kõrval kõnetaski teose auhindade rohkus! Et millega siis ikkagi on tegemist? Ja tuleb tunnistada – tegemist on väga liigutava, mõtlemapaneva ja kaasahaarava lugemisvaraga.
Vinüülplaadid teadupärast koosnevad kahest poolest: A ja B pool. Sarnaselt kauamängiva kontsepsioonile on üles ehitatud ka see romaan, mis koosneb kahest osast ja kus minajutustaja sõnul järgitakse muusikaalbumi lähenemist: A poolel on albumi põhilood ja B pool sisaldab A poolele mittemahtunud lugusid. Kas see nn lugude tugevus lugeja vaates tegelikult ka selliselt jaguneb, sõltub muidugi lugejast! Sest tegemist on väga tiheda, mitmest teemast rääkiva raamatuga, kus need erinevad teemad ja kihid on tõeliselt oskuslikult läbi mõeldud ja kokku sobitatud.
Peategelane ja minajutustaja Kimiâ Sadr on iraani pagulane Prantsusmaal. Olles taas suure elumuutuse lävel, mõtleb ta tagasi enda perekonnaloole. Läbi Kimiâ perekonnaloo saame teada Iraani ajaloost 20. sajandil, põhirõhuga 1979. aasta Iraani revolutsioonil – sest tema vanematel oli selles oluline roll. Kimiâ oli sel ajal laps – kuidas tema toimunut mäletab ja mida läbi elas: esmalt revolutsionääride lapsena ja seejärel põgenemine ning pagulaselu Pariisis. Kimiâl tuleb rohkem kui ühel korral ja ühes kontekstis tegeleda sellega, kes ta on ja kuhu kuulub. Need on rahvuslik ja kultuuriline kuuluvus, eneseteostuse kontekst, ning ka ebatüüpiline seksuaalne identiteet.
Loo puhul on tegemist autori jaoks paljuski autobiograafilise materjaliga. Raamatut kirjutades autor muidugi ei tugine vaid enda mälestustele, vaid on tegelenud ka põhjaliku taustatööga. Raamatu näol ei ole tegemist üht- või teistpidi poliitiliselt korrektse teosega, sest see ei kinnita 1979. aastal juhtunu osas ei Iraani ega ka Lääne ametlikku diskursust. Romaanist saab tõeliselt mitmekülgse sissevaate pärsia kultuuri ja see annab aimu, kuidas on olla võetud kellenagi, kes sa ei ole (sisserännanu kuskilt tagurlikust riigist, jms). Kahjuks demonstreerib ka värvikalt, kui silmakirjalik on lääne kultuur.
Ja lõpetuseks: kuigi tegemist on mitmest tõsisest teemast rääkiva raamatuga, siis ei ole see kirjutatud ülearu tõsises võtmes – autor oskab ettetulevate olukordade üle nalja visata omajagu. (Üks neist mitmest auhinnast on ka stiili eest!) Soovitan lugeda!
Mai Põldaas
28 dets.
Arkady Martine’i debüütromaan “A Memory Called Empire“ on tõeline maiuspala igale ulmesõbrale, kellele meeldib küberpunk, kosmoseooper ja/või poliitiline triller, sest raamatu näol on tegemist kõigi kolme žanri toreda seguga. Loo aineseks on poliitilised intriigid, paleeülestõusud, tähtedevahelised vallutused ja tulnukate ähvardused.
Romaani peategelaseks on Mahit Dzmare, kes saadetakse saadikuks Teixcalaani, kus tal tuleb välja selgitada, mis juhtus tema kahtlastel asjaoludel kaduma läinud eelkäijaga. Mahit on pärit väikeselt ja iseseisvalt, peamiselt kaevandamisega tegelevast kosmosejaamast nimega Lsel. Teixcalaan on suur, mitmeid planeete ja kosmosejaamu hõlmav impeerium, mille Mahit leiab eest kodusõja lävel olevana.
Loo arenedes selgub, et Lselil on välja arendatud tehnoloogia, mis võimaldab efektiivselt edasi anda varasemate põlvkondade teadmisi ja oskusi järeltulevatele. Teixcalaanis sedalaadi tehnoloogiatega ametlikult ei tegeleta, kuid valitsejal on tekkinud asja vastu elav huvi. See huvi ei meeldi aga valitseja surma ootavatele nn järeltulijatele…
Autoril on õnnestunud luua igati vettpidavalt üles ehitatud ja omanäoline maailm. Sellele pädevusele aitavad palju kaasa kirjaniku teadmised impeeriumide olemusest ja toimimisest (tegemist on kultuuriloolase ja Bütsantsi uurijaga, kes mh ka linnaplaneerimisega on tegelenud). Intervjuudes on Martine öelnud, et teda huvitab kultuurikonflikt väikeste ja suurte kultuuride vahel, ning siin loos üks peamisi tähelepanu kohti on sageli see, kuidas Mahit enda erinemist, teisest kultuurist olemist pidevalt tajub ja mida see kaasa toob. Kaasaja maailmas aktuaalne ja kindlasti eestlasigi kõnetav teema. Omamoodi tore lähenemine on romaanis poliitiliste kõnede värsivormis esitamine, nendega võistlemine – seegi on üks ajalooline nähtus, mille autor on soovinud siin loos taasluua.
Raamat ilmus 2019. a kevadel ja on juba pälvinud palju tunnustust ja erinevate auhindade nominatsioone, sh võitnud 2020. a Hugo parima romaani auhinna. 2021. a kevadel on oodata loole järge, ilmuma peaks sarja teine raamat “A Desolation Called Peace“.
Haaravat lugemist!
Mai Põldaas
14 veebr.
Seekordne lugemissoovitus tuleb taas ühe mu lemmikkirjaniku kohta: William Gibsonil ilmus äsja raamat pealkirjaga „Agency“ (eesti keeles „Esindus“ on sisuliselt täpsem vaste, kui otsetõlge „Agentuur“). See on teine raamat tema viimasest sarjast „The Peripheral“ (ehk „Perifeerne“ eesti keeles).
William Gibson on tuleviku kohta öelnud, et see on juba kohal, see lihtsalt ei ole ühtviisi jaotunud ja nii ei pruugi me seda veel sarnaselt kogeda. Gibsoni seletus käib tema loomingus kujutatud tulevikkude kohta, ning kindlasti ka viimase sarja kohta. „Esinduse“ sündmustik toimub tänapäeva San Franciscos 2017. aastal, kus Ameerika Ühendriikides on äsja presidendiks saanud Hillary Clinton ja tulevikus, 22. sajandi esimese poole Londonis. Mõlemal juhul on maailm digitaalne ja võrgustunud, nähtused andmestunud. Võimalik on ajas rändamine ja kuna 22. sajand ei ole väga elamiskõlbulik, siis üritatakse sealt tegeleda alternatiivsete minevike loomisega. Lootuses, et mõni teine ajajoon kulgeb teisiti.
Gibson on läbi aastate suutnud ette näha neid arenguid, kuidas järgmised tehnilised lahendused (küberruum, virtuaalreaalsus, liitreaalsus) ühiskonda muuta võivad ja sellega pälvinud muuhulgas tiitlid, nagu prohvet või „an astounding architect of cool“. „Esinduse“ üheks peategelaseks on tehisintellekt nimega Eunice. Gibsoni kujutus tehisintellektist lähtub just sellest teooriast, millest ta kaasajal arvatakse välja kasvavat ja väga põnev on autori spekulatsioon võimalusest, kuidas see teoks saab.
Olgugi „Esindus“ sarja teine raamat, siis William Gibsoni raamatuid ega sarju ei pea lugema järjest. Ühes sarjas on sama maailm ja osad tegelased ka, kuid lood ei ole nii kirjutatud, et peab järjest lugema – Gibsoni lugemist võib alustada ükskõik millisest tema raamatust. Ja lugeda tasub, sest ta suudab kõigist neist kaasaegsetest poppidest vidinatest ja lahendustest kirjutada väga arusaadavalt, ning muidugi ka kaasahaaravalt.
Lõpetuseks viide ühele värskele intervjuule autoriga: William Gibson: „I was losing a sense of how weird the real world was“ The Guardianis.
Mai Põldaas
17 okt.
Andrei Hvostov „Projektijuht Posse“ (ilmunud Loomingu Raamatukogus nr. 6, 2008)
Kõik juba loevad ja räägivad Andrei Hvostovi viimasest suurepärasest raamatust „Kirjad Maarale“, mistõttu võtan ette soovitada (ja meenutada) üht tema varasemat, samaväärselt head teost: „Projektijuht Posset“!
Ajaloolise jutustuse sündmused leiavad aset 15. sajandi Tallinnas ja Novgorodis. Loo peategelaseks on noor tallinlane Tiiderik Posse. Tallinnas on suured pidustused aset leidmas, kuid Tiiderik tõttab hoopis linnast välja, kohtuma oma vana sõbraga. Millise sõbraga on tegu ja miks see on Tiiderikule olulisem kui pidustused linnas, kus kogu kohalik koorekiht on kohal, saab selgeks räägitava loo käigus.
Tiiderik Posse senist elukäiku seletades põimib autor põnevalt selle keskaegse elu-olu avamisega esmalt Tallinnas ning edasi ka Novgorodis. Lugeja saab asjaliku sissevaate ühe hansalinna asjaajamistesse ja poliitika tegemisse ühelt poolt liitu kuuluvate linnade omavahelises suhtlemises ning seejärel ka selle kohta, kuidas suheldi liitu mitte kuulujatega ehk siis antud juhul Venemaaga. Kuidas toimus kaubavahetus, millised piirangud sellega kaasas käisid, kuidas suhtuti partneritesse, millist keelt räägiti jpt teemad, mis on täpselt sama aktuaalsed (ja ootamatult sarnased) tänapäevalgi.
Indrek Hargla apteeker Melchiori lood on meile lähedaseks teinud keskaegse Tallinna ja tutvustanud sidemeid teiste hansalinnadega lääne pool, eriti keskuse Lübeckiga. Hvostovi Posse lugu viib meid aga ida poole ja näitab tolleaegseid suhteid selles suunas. Sarnaselt Melchiori seiklustele tahaks, et Posse lugu oleks pikem! Aga Hvostovil on oma loo rääkimisega siiski teistsugune siht võetud, kui Harglal: autor ei vii meid Tiiderik Posse seltsis rändama rohkem kui loo tuuma esitamiseks vajalik. Mis see täpselt on ja millist projekti Posse juhib, see jääb igaühele endale lugedes leida. Mõtlema panev on, kuidas ühest heast äriideest võib saada riikide ja rahvaste elukäiku muutev sündmus. Ja et sellised valikud on me ümber ning neid tehakse tegelikult iga päev.
Mai Põldaas
Apollinari Vasnetsovi pilt Novgorodist on pärit siit.
20 sept.
Kazuo Ishiguro „Maetud hiiglane“ (eesti keeles 2017, originaal inglise keeles „The Buried Giant“ 2015, raamatukogus saadaval ka vene keeles).
Kazuo Ishiguro on Jaapani päritolu mainekas briti kirjanik, kes on oma loomingu eest pälvinud pea kõik suuremad ingliskeelse kirjandusmaailma auhinnad. Ta kirjutab erinevates žanrites, „Maetud hiiglane“ on autori seni viimane ilmunud romaan.
„Maetud hiiglane“ on ennekõike lugu mälust ja mäletamisest. Kuidas inimene käitub, olles elanud pika elu, kuid ei mäleta palju sellest, mil viisil ta täpselt on oma elu mööda saatnud. Läbi romaani peategelaste käsitleb autor mäletamise tähtsust inimese kui üksikisiku ja ka inimkonna kui terviku jaoks. Teemadeks on veel inimlikkus, armastus, sõda, kättemaks.
Romaani tegevus on paigutatud kuningas Arthuri aegsele Inglismaale. Loo jutustamisel kasutab autor tolleaegseid legende ja olustikku, luues sellega põneva raamistuse enda ajatu loo rääkimiseks. Sest nagu me tihti tõdeme: läbi ajaloo seletades jõuab tänapäeva inimesele mingi nähtus pärale paremini, kui kaasaegsete näidete varal – olgugi nad meil siinsamas käepärast võtta. Romaanis on viis peategelast, ma nimetaksin nad: Diplomaat, Sõdalane, Rüütel, Naine ja Laps. Ishiguro ise neid nii selgelt ei markeeri, kuid sellistena nad selles mõistuloos välja joonistuvad.
Võrratu on autori stiil, sõna- ja keelekasutus. Kuna tegevus on paigutatud legendaarsesse kuningas Arthuri aega, siis on sellest mõjutatud kogu jutustamise viis. Algusest kuni praktiliselt viimaste lehekülgedeni jääb lugejat saatma teatav salapära (võrratu kujundina on siin kasutatud näiteks Lääne-Inglismaale omast udu) ja edasi teadasaamise soov, kuni siis teose viimases kolmandikus hakkab järjest tasapisi lahti rulluma räägitava loo olemus.
Raamat on suurepärane lugemiselamus kõigile hea kirjanduse nautijatele!
Mai Põldaas
Meeleolupilt romaani tegevuspaigast, vaade kuningas Arthuri Tintageli lossi varemetelt
Mai Põldaas
13 veebr.
María Dueñas “Õmblejanna Madriidist”
(2009, e.k. Mari Laan ja Kristiina Raudsepp 2016)
Tilluke Toledo kirjastus on hakkama saanud uskumatult suure teo(se)ga—välja andnud hispaanlannast õppejõu María Dueñase mahuka romaani, mille eestikeelne pealkiri on ühtaegu nii täpne kui petlik. Mina lükkasin selle kõvakaanelise kuuesajaleheküljelise raamatu avamist pikalt edasi, sest pisikese beebi kõrvalt tundus see hirmutava lugemisülesandena. Ent kui kaas oli kord avatud, siis pääsemist enam polnud ;)
Tõepoolest, Dueñase raamat, mis kombineerib dokumentaalset ja fiktiivset, haarab esimesest leheküljest kohe kaasa, “loeb” kiiresti ja “valutult” ning võiks meeldida erinevat tüüpi lugejale: nii sellele, kes otsib raamatuist põhiliselt põnevat lugu, sellele, kes armastab ajaloolisi ja poliitilisi süžeesid kui ka sellele, keda huvitavad ajastu- ja kohaspetsiifilised detailid. Huvitav, kui paljudel lugejatel tekib seda raamatut lugedes isu Marokosse lennata…
Ausalt öeldes, sisust ma väga rääkida ei tahakski. Minu meelest on seda raamatut põnevam lugeda ilma sisukokkuvõtet teadmata. Kolmandiku peal mõtlesin ma, et no millest see raamat siis edasi räägib — peategelase Sira elus oli juba juhtunud nii palju drastilist ja ma kartsin, et edasine on lihtsalt mingi heietamine. Aga kaugel sellest! Tuumani polnud lugu siis üldse veel jõudnudki ning just heietamist suudab autor väga edukalt vältida.
Kuna lugu paigutub põhiliselt 1930ndate aastate Hispaaniasse ja Marokosse, siis tulevad ajaloolised taustateadmised muidugi kasuks, aga ka nende puudumine ei sega loo mõistmist, sest “suur” ajalugu on edasi antud “väikeste” lugude ehk inimeste kaudu, ning romaani käigus juurde lugeda ja teadmisi värskendada saab ju alati (joonealused märkused kahjuks puuduvad, kuid autori poolt kasutatud arvukad allikad on bibliograafias ilusti ära nimetatud). Poliitiliste sündmuste varjatuma poole avamine on üks selle raamatu võlusid, kuid seda raamatut saab lugeda ka lihtsalt kui üht vaestest oludest pärit naise üles töötamise lugu.
Süžee tundus vaid paaris kohas natuke konstrueeritud. Nii paigad kui tegelased (paljud neist päriselt elanud) on värvikad, tihti eksootilised, meeldejäävaimad vast lisaks peategelasele ka Rosalinda Fox, Juan Luis Beigbeder, Marcus Logan, ja loomulikult ekstravagantsed Candelaria ja Felix. Raamatust, mis sai kohe bestselleriks, olevat valminud ka ülipopulaarne teleseriaal.
Pikema sisukokkuvõtte leiab Mari Laane raamatututvustusest.
Annika Aas
6 sept.
Oo, milline suurepärane aeg lugeda poliitilist trillerit, kas te ei leia? Meil käib kõva kampaania presidendivalimiste ümber. Et sellest veidi eemale pääseda ja siiski võib-olla süveneda poliitika sügavustese ilukirjanduslikul tasandil, soovitaksin kätte võtta Michael Dobbsi suurepärase raamatu nimega “Kaardimaja”.
Ilmselt on paljudele tuttav samanimeline USA sari, kus peategelase rollis astub üles Kevin Spacey. Kuna raamat on nii hea, siis on USA versioon juba teine ekraniseering, 1990. aastal vändati raamatust miniseriaal. Vahe nende kahe ekraniseeringu vahel on siiski olemas. Varasem versioon leiab aset seal, kuhu kirjanik selle asetanud on — Suurbritannias. Uuemas versioonis on aga muutunud nii peategelase nimi kui amet ja ka riik.
Raske on ilma ette rääkimata midagi raamatu kohta öelda. Raamat tõestab järjekordselt, kui räpane võib olla poliitika, kui palju süütuid kannatajaid jääb teele lebama, kui üks mees on liiga ambitsioonikas, tunneb ennast reedetuna ja haub kättemaksu. Hämmastav. Stiil on muhe, saab nii naerda, pead vangutada, muiata kui kaasa noogutada. Muidugi oleneb see kõik inimestest, kuidas nad sellesse loosse suhtuvad. Minule meeldis väga, hoidis põnevust üleval ja ei lasknud magama minna. Nüüd peaks vist seriaalid ka ära vaatama… :) Kuulu järgi ei lõpe raamat ja seriaali hooaeg samas kohas. Loodan, et tõlgitakse ka järjed lähiajal ära. Soovitan lugeda küll.
Seili Ülper
30 nov.
Alguses ma mõtlesin, et ei julge sellisest tegijast nagu Houellebecq midagi kirjutada, pealegi ei ole ma poliitikas eriti „kodus”, aga raamatu sündmustik toimub lähituleviku Prantsusmaal (aastal 2022), kus võimule saab uus islamistlik partei. Ent olgu, kuna minategelane François tunneb end samuti „sama poliitiliselt kui käterätik”, siis võtan minagi julguse „käterätina” seda raamatut soovitada (praegu saab teda lugeda ainult prantsuse, inglise või saksa keeles, kuid peagi ilmub Triinu Tamme eestikeelne tõlge pealkirjaga „Alistumine” — loe ka T. Tamme artiklit 14. jaanuari Eesti Ekspressist).
François on 44-aastane Sorbonne’i ülikooli õppejõud, 19. sajandi dekadentliku autori J.-K. Huysmansi ekspert. Sellest tulenevalt on raamatus pikemaid ja lühemaid mõtisklusi Huysmansi, tema loominguga seotu ja üldse kirjanduse teemal. François on tüdinud olemisega üksiklane — tüüp, kes on tuttav juba varasemast Houellebecqi loomingust — , keda ei eruta enam eriti miski ega keski, kes vahib „porri” ja magab endast poole nooremate tudengitega. Kuid temagi ei saa jääda puutumata muudatustest, mis hakkavad ühiskonnas toimuma, kui valimistel saavad võimule islamistid. Muu hulgas tähendab see seda, et ülikoolis saavad edasi õpetada vaid islamiusku pöördunud õppejõud ning polügaamia muutub peaaegu et normiks. François’le natuke rohkem tähendanud juuditarist voodikaaslane Myriam lahkub Iisraeli; François’ vanemad, kellega tal niikuinii lähedane suhe puudus, surevad; ta saadetakse ülikoolist väga hästi tasustatud pensionile, ning ta on ühekorraga täiesti üksi, täiesti eesmärgitu.
Houellebecqi raamat on tegelikult lihtsasti loetav, mõnuga loetav, ka poliitika- (või kirjandus)kaugele inimesele — autori lause on loogiline ja selge, samas lõiguti lausa musikaalne või luuleline: „Even in our deepest, most lasting friendships we never speak so openly as when we face a blank page and address an unknown reader. The beauty of an author’s style, the music of his sentences, have their importance in literature, of course; the depth of an author’s reflections, the originality of his thought, certainly can’t be overlooked; but an author is above all a human being, present in his books, and whether he writes very well or very badly hardly matters—as long as he gets the books written and is, indeed, present in them.” (5) Sellise nö kõrgstiiliga kõrvu leiab siit aga ka väga otsekohesed seksistseenide kirjeldused, nii et… taotluslikult on autoril kõrge ja madal käsikäes, rõhutades veelgi tugevamalt nii üksikisiku kui ühiskonna kui kultuuri allakäiku, dekadentsi.
Miks raamatu lugemine aga ärevaks teeb — ta pole pelgalt utoopia või düstoopia, vaid võimalik (lähi)reaalsus. Tekstis esinevad täiesti reaalsed, praegu tegutsevad parteid ja poliitikud (nt Marine Le Pen, F. Hollande, N. Sarcozy) ning sündmused arenevad —s uuremate ekstsessideta — loogiliselt ja justkui endastmõistetavalt, nii et François’gi ühel hetkel kõiki muutusi enda ümber nähes tõdeb: „Not only did none of this sound scary, none of it sounded especially new” (87). Alguses hämmeldunult, siis üha suurema leppimise ja mõistmisega jälgib ta oma endiste kolleegide astumist islamiusku, mis võimaldab neil väga hea palga eest ülikoolis edasi õpetada; pealegi pannakse nad paari oma tudengitega. François hakkab nägema mitmenaisepidamise eeliseid — vanem kaasa teeb suurepäraselt süüa, noorem pakub voodis silmailu… Kui naised karjääri ei tee, siis on nad kodus õhtul oma mehe jaoks täiel määral olemas… Alistumisel, allaheitlikkusel — kas siis mehele või jumalale — on oma võlu: „/…/the summit of human happiness resides in the most absolute submission” (212). Iroonia? Kindlasti, kuid igal juhul on raamatus oma siirus ja nukrus, mis teeb lugeja selle iroonia või satiiri vastu kuidagi relvituks. Raamatust ei puudu ka väikesed naljad — näiteks, kui François hakkab enne usku pöördumist lugema islamiusku tutvustavat raamatut „Kümme küsimust islami kohta”, siis tõdeb ta, et nagu enamik mehi jättis ta vahele peatükid usulistest kohustustest, tarkusesammastest ja lapsekasvatamisest ning asus kohe 7. peatüki juurde „Miks polügaamia?” (219).
Houellebecqi uus raamat on muidugi viimase aja sündmuste valguses nii aktuaalne kui veel olla saab — ja Euroopas ka kõvasti poleemikat tekitanud — , aga põnev on ka tema varasem looming. Olgu „Kaart ja territoorium” loetud või mitte, Draamateatris on peagi võimalus näha Juhan Ulfsaki samanimelist lavastust (esietendus 29. novembril). Ja kel vähegi võimalik, vaadake ära film „Near Death Experience” (Surmalähedane kogemus), kus Houellebecq ise peaosa mängib — üks mu suurimaid filmielamusi sel aastal.
Annika Aas
Lugemissoovituse blog 
