Olga Tokarczuk “Ühe Raamatu otsijate teekond”

Ühest küljest ja teisest küljest. Ühest küljest ma seda raamatut hooga igale ettejuhtuvale soovitama ei hakka, aga teisest küljest olen ma veendunud, et nii mõnigi inimene võiks päris hea lugemiselamuse saada. Ühest küljest mulle see peateema — alkeemia, kristlik müstika, 17.-18. saj. vahetuse aegsed Prantsuse kombed, jumalikkuse üle targutamine — eriti korda ei läinud, aga teisest küljest oli nii hästi kirjutatud, et vedas looga kaasa. Lipikuid tsitaatide väljanoppimiseks sai ka raamatu vahele üksjagu, aga üle lugedes olid need kõik kuidagi looga nii seotud, et mingit eraldi väljatõstet ma ei teeks. Kuskilt küljest meenutas natuke Süskindi “Parfüümi” — oli see kirjutamisstiil või pelgalt sarnane koht ja ajastu või et eripärane kangelane teekonnal? ei tea, aga miskit oli. Ulmelist osa oli paar lehekülge, muidu ajalooline ajasturomaan (mis avab inimloomuse neid kihte, mis autorile tänases päevas olulised on). Jah.

Tiina Sulg

10 raamatut — Piret Kiivit

Võõrsil. 10 rännuraamatut

Valisin viimase kümne aasta jooksul loetust välja 10 teeloleku kirjeldust, mis eredamalt meelde jäänud. Ekstra eksootiline kauge paik ei olegi nii tähtis (loeksin huviga näiteks argisest Tallinn-Valga rongisõidust kirjutatud õnnepalulikus laadis mõttepäevikut). Oluline on autor — lahe ja ladus kirjutaja, tähelepanelik märkaja, kes haarab lugeja endaga kaasa, rändama.

.

Andres Karu “Teekond tippu : minu esimesed 51” (Tänapäev, 2019)

Autor-alpinisti eesmärk on tõusta riikide kõrgeimatesse punktidesse. Riigid on muidugi erinevad: näiteks Leedu (294 m) või Taani (171 m) kõrgeim koht on sisuliselt küngas, selliseid võiks vallutada kasvõi mitu tükki päevas, aga Prantsusmaa Mont Blanc (4809 m) nõuab juba ronimisvilumust ja erivarustust. Tuleb ette eluohtlikke olukordi (kivilaviin Elbrusel). Esimene tippude rivis on kodune Munamägi (317 m, tõustud klassiekskursiooni käigus), kuni ühel hetkel sai Karust esimene eestlane, kes on jõudnud Euroopa iga riigi kõrgeimasse tippu. Tippude juurde on autor lisanud lühiiseloomustuse: raskusaste, populaarsus jms. (näiteks Malta kõrgeima 253-meetrise Ta’Dmejreki raskusaste — paar sammu autost).

(Karu ronib edasi — “Teekond tippu 2 : nüüd on neid 82” ilmus 2021)

.

Albert Engström “Moskoviidid” (LR 14-15, 2020)

Reisikiri kodusõjajärgsest Venemaast 1923. aastal. Kunstnik Engström pääses tutvuste kaudu (rootslasi töötas N Liidus tähtsates ametites) isegi Trotski kabinetti, visandama kurikuulsat revolutsionääri-poliitikut. Autori suhtumine tundub reipalt seikluslik, aga kõige masendavama episoodi (mis ka lugeja üldmuljele lõpuks pitseri vajutab) on ta jätnud kõige lõppu: hotell Kuum Allikas (ei hakka siinkohal täpsustama, mis kohaga on tegemist).

Lugesin raamatu läbi mõne tunniga, aga meeles püsib hoopis kauem.

.

Friedebert Tuglas “Noorusmälestused. Esimene välisreis : pagulasmälestusi Prantsusmaalt ja Itaaliast 1909-1910” (Eesti Päevaleht : Akadeemia, 2011)

Raamat, mida sirvides ei saanud esialgu nö. lainele, aga ikka lugesin ja oli väga hea, vahel on vaja värskendada suhet klassikutega. Tuglast ollakse harjunud nägema ikka põdura vanahärrana, aga siin on ta 20ndates eluaastates noor seikleja, vaba mees, kes veetis aega ja haris end Euroopa suurlinnade muuseumides ja raamatukogudes. Eriti meeldejääv oli kirjeldus “vangisolekust” Napolis (Tuglas ootas pikisilmi, millal Laikmaa talle ometi raha saadab) — küll see oli üks hirmus linn… Soomest tõi ta kaasa lumelaudadega liikumise, nii et teda võib pidada isegi Eesti suusaspordi pioneeriks ;)

.

Väino Laisaar “4×4 reisid : elu läbi kolme silma” (Helios, 2016)

Mõnus raamat, lausa kahju oli, kui läbi sai. Seltskond reisib maasturitega Mongooliasse, Siberisse ja Venemaa äärealadele, raskesti ligipääsetavatesse paikadesse, kokku neli talvist ja kaks suvist reisi. Alatasa on jamad — pudedad sillad, kärestikuliste mägijõgede ületamine, kütus saab otsa, palju põnevust pakub (nagu rallispordiski) autode vastupidavus ja ettearvamatud muutused tehnoseisundis. Vahel tuleb päevade viisi niisama passida, et saada võimudelt luba edasisõiduks (ja luba ei pruugigi saabuda) või oodata lumetormi lakkamist… Just siis muutub tähtsaks kitsastesse oludesse surutud reisiseltskonna omavaheline läbisaamine. Väino Laisaar pole rohkem raamatuid kirjutanud, kuigi võiks.

.

“Otsides Spunki : Tartu Ülikooli töötajate mälestusi reisimisest Nõukogude Liidu ajal” (K. Espenberg, 2016)

Kogumiku autorite nimekirjast leiame Raul Eametsa, Garri Raagmaa, Jaanus Paali, Anzori Barkalaja jt., sisukorrast reisid nii ida- kui läänesuunal (nt Tuva, Karjala, Sahhalini saar, Hiina, Lääne-Saksamaa). Tenerife ja Tai asemel käidi siis Kesk-Aasia soojades vennasvabariikides. Reisimine oli küll odav, aga seiklused see-eest tihti juba ette “sisse kirjutatud”, lennukipiletite defitsiidi tõttu. Tänapäeva mõistes sisaldas rändamine palju ebamugavusi, juba ainuüksi varustust ei anna praegusega võrrelda: presendist jakid ja telgid, Jermak-seljakotid, ketside ja Tartu botastega liueldi lumistes mägedes… Maakaarte ei saanud usaldada, kuna need olid moonutatud. Esines ekstreemsusi: uljas kohalik autojuht-džigitt roolis ajalehte lugemas, sõidu ajal ja kurvilisel Gruusia mägiteel. Ja kord juhtus ka nii, et ”ühe matka tulemuseks oli üks abielu ja kaks artiklit Eesti Looduses”.

.

Friedebert Tuglas, Karl Ast Rumor “Omnibusega ümber Põhja- ja Kesk-Euroopa : väike Skandinaavia reisisaatja” (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2021)

Kõigepealt on see üks väga ilus raamat: nii palju huvitavat kribu-krabu, mida uurida. Kokku on kogutud enam-vähem kõik, mis selle 1931.a. varasügisel toimunud reisi kohta säilinud: kirjad, postkaardid, fotod, reisibukletid, toonastes ajalehtedes ilmunud sõnumid matkajate teekonnast ja käekäigust. Rännuseltskonda kuulusid kirjanikud Karl Ast-Rumor ja Friedebert Tuglas, sponsor-ärimees Aleksander Puhk ning roolis autovõidusõitja Heinrich Tael. Sõiduvahendiks sai Ilmarise tehases (Chevrolet’ baasil) valminud Eesti esimene moodne matkabuss (mida Pekka Erelt on võrrelnud Naksitrallide furgooniga). Maailm oli valla, tee peale jäid Helsingi, Tornio, Trondheim, Uppsala, Köln, Pariis, Verdun, Königsberg, Riia, Tartu… Norramaa on rändajate lemmik. Reisil juhtus mõndagi; veini joodi nii suursaadiku vastuvõtul viibides kui ka laagriplatsil lõkke veeres ämbrist. Pekka Erelti artiklist on pärit ka foto: 

Fotol: Ast peseb nõusid ja Tuglas kuivatab, sigaret hambus, taamal puhastab autojuht Tael priimust, Puhk pildistab.

.

Natasza Goerke “Seal” (Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2018)

Reportaažiraamat Nepaalist. NG elab osa aastast (niipalju, kui viisa lubab) kohapeal, seega ta päris võõrsil polegi. Ta võrdleb Nepaali juustuga kahe suure saia (Hiina ja India) vahel, mõlemad “saiad” on ahned ja suruvad mõjuvõimu peale, nii et omapära säilitamine sellise “juustuna” on päris keeruline. Riik ja rahvas on vaene, elutingimusi räsivad lisaks sagedased maavärinad. Mägine maa tuleb kasuks — turism toob tulu. Varem ei tulnud kohalikele pähegi ronida pühade mägede otsa jumalaid segama, selle kombe tõid Himaalajasse inimesed Läänest, alpinistid. Kurb on lugeda turistide ülbest ja võimukast käitumisest, teenindajate alandamine on tavapärane. NG terav pilk toob välja ka erilise inimkategooria — rännumehed. Neile ei meeldi, kui neid turistideks peetakse, kuna nende eesmärgid on nii erilised, ülevad ja tunnetuslikud: “… ta külastab slumme, et jäädvustada kunstfotole lapse rõõmu, kes näeb saiakest. Oma muljed paneb rändur kogu aeg pliiatsiga kirja musta Moleskine kaustikusse ja annab kõik selle hiljem, mõtisklustega kaunistatult, välja raamatu või albumina.” Eks siin leidub nö. valgele inimesele mõtteainet…

.

Siim Holvandus “Kõlupead Ameerikas” (Menu Kirjastus, 2012)

Sümpaatsed on raamatud stiilis “vaatame-mis-saama-hakkab” (filmikunstis öeldaks “road movie”). Siin ei ole tegu pühapäevakooli jalutuskäiguga pargis — autori huvi- ja erialaks on Ameerika subkultuurid. Reisi üks eesmärk on kohtuda Põrguingel Sonny Bargeriga, külastada biitnikega seotud paiku… Autor rändab koos sõbra Raivo Raidiga Ühendriikide läänerannikult idarannikule, pooleteist kuuga läbitakse 7400 kilomeetrit ja 17 osariiki. New York, Niagara juga, Chicago, Las Vegas, Hollywood, väliseestlased ja indiaanlased. Raamatust on arvatud mitut moodi. Priit Pullerits: “Joomine on selles raamatus vähemalt sama tähtis tegevus kui päevinäinud Ford Taurusega läbi Ameerika kulgemine.” Nõustun pigem Tiit Pruuliga: “Mind joomine üldse ei häiri. Eriti siis, kui sellest sünnib vaimukusi. Kui aga tekib lihtsalt lodev jutt, siis on igav. Holvandusel on vist nii olnud, et pool reisi vintis ja vaimukas, pool reisi kaine ja tuim. Aga vaieldamatult tunneb Holvandus Ameerikat ning selle pop- ja subkultuure väga hästi […]” Tsitaatide allikas artikkel GO ajakirjast. 

.

Maarja Paesalu “Ehtsa elu maik : palverännak maailma äärele” (Pilgrim, 2016)

760 läbitud kilomeetrit Hispaania pinnal, sedapuhku jalgsi. Reisikiri, mille on kirjutanud nö. inimene meie keskelt, mitte erilist vaimset kogemust otsiv kuulsus või mõni spirituaalsete pretensioonidega isik. Aga pole kahtlust, et palverännak muudab ja jääb saatma eluks ajaks igaüht. MP on hispaania keelest eesti keelde tõlkinud mitu raamatut ja märgib, et tundis tõmmet selle maa poole juba lapsepõlves. Palverännakul kohtutakse-suheldakse paljude teiste kaaskõndijatega, igal oma tempo (MP läbis päevas vahel 32 km, teinekord 15 km, enamasti 20-30 km vahemikus). Leidub rändureid, kellel kaaslaseks koer, aga lemmikloom on sellisel retkel pigem takistuseks. Raamatus on ka praktiliste nõuannete ja soovituste osa: mida kaasa võtta (nt. seljakoti suurus võiks olla kuni 50 l), mida öömajade puhul silmas pidada jne. Ent tähtsaim kogemus või tõdemus võiks olla see: “Katsumustega on vaja hakkama saada sammhaaval. Kui raskusi niiviisi ületada, ei tundugi nad nõnda mõõtmatud.”

.

Mark Kurlansky “Havanna : subtroopiline deliirium” (Eesti Raamat, 2020)

Raamat, mille avastasin juhuslikult, töö juures sirvides. Kui leidsin lause, kus Havanna maju võrreldakse vihma kätte jäänud luitunud tortidega, siis oli selge, et tuleb lugeda ning pettuma ei pidanud. Havanna on läbi aegade olnud võõrvallutajate ja sisserändajate huvide mängumaa ning linna ajalugu seetõttu erakordselt segadusterohke (mõned märksõnad: orjakaubandus, piraadid, hispaanlased, hiinlased, ameeriklased ja Nõukogude Liit). Kliima on raskesti talutav: kõrvetav päike, tohutu niiskus, soolane õhk. Havanna ja Fidel Castro on lahutamatud. Fidel armastas väga jäätist ning laskis ehitada maailma suurima jäätisekohviku (1000 istekohta). Raamat sisaldab muuseas ka Mojito kokteili retsepti. Kummaline tundub enesetappude ja märterluse auväärne oreool ühiskonnas. Eriti tragikoomiline on seik pettunud poliitikust, kes tegi raadio otsesaates enesetapu, kuid tema hoolikalt planeeritud žest luhtus, kuna viimaste sõnade ja püstolipaugu ajal lasi jaam parasjagu eetrisse kohvireklaami.

.

Piret Kiivit

10 raamatut — Küllike Lutsar

Astrid Lindgren “Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses“

Ei ole vist originaalne alustada Lindgreniga, aga paraku on see puhas tõde, mida väänata ei saa. Minu kõige esimene tõeline lugemiselamus oli just see raamat. Laenasin seda raamatukogust üha uuesti ja uuesti. Tjorven ja Pelle ja Melker ja Stina ja Södermanni vana ja kõik need teised seal Soolavaresel. Ja muidugi Malin — leebe ja ilus ja hea ja kogu Melkersonide pere ilmasammas. Tjah, tugevad naised on vist juba kusagilt kümnendast eluaastast alates mulle imponeerinud.

.

Adam Bahdaj “Matk naeratuse eest“

Mõtlesin, kas panna siia nimekirja “Kolm meest paadis koos koeraga” või “Matk naeratuse eest”. Viimane võitis ja puhtalt seepärast, et see oli esimene, seda lugesin varem. Põhjus, miks ta siin on, on asjaolu, et hea raamat võib olla ka lõbus. Kahju ainult, et tõeliselt häid ja üdini positiivseid raamatuid nii harva leida on.

.

Gavriil Trojepolski “Valge Bim Mustkõrv“

Mäletan, kuidas väike laualamp põles, vanaema oli voodis teki all ja luges igal õhtul sellest raamatust peatüki kaupa ette. See oli aeg, mil üle kõige ihkasin omale koera ja elasin Bimiga juhtunule kõvasti kaasa. Ja lootsin viimse hetkeni, et lool on õnnelik lõpp, et inimesed on ilusad ja head. Teadmine, et mõnikord on loomad inimestest paremad ja siiramad, tuli vist ka sellest raamatust. Samuti teadmine, et kõik inimesed ei olegi ilusad ja head. Koera mul ei lubatudki võtta, aga see pole küll selle raamatu süü.

.

Kristiina Pelto-Timperi “Sirelisuru“

Minu lapsepõlv 70-ndatel aastatel. Külaskäigud sugulaste juurde Põhja-Eestisse. Ja muidugi seal nähtud Soome televisioon. Asi läks isegi niikaugele, et ka mu isa ajas meile Süda-Eestisse püsti antenni, mis pidi Soome TV lained kinni püüdma. Eks ta vahel harva ideaalsete levioludega seda ka tegi, aga suurema osa ajast tegi maakera kumerus oma töö. Aga kõik see, mida õnnestus telekast näha, tekitas tunde, et siinsamas lähedal, aga ometi kättesaamtus kauguses on pudrumägede ja piimajõgede maa. No ja siis leidsin kodusest raamaturiiulist Kristiina Pelto-Timperi tagasihoidliku raamatukese, mis rääkis mu eakaaslase elust teispool Soome lahte. Ja see oli silmiavav elamus — et mismoodi, kuidas ometi on võimalik, et sellisel imedemaal ollakse samuti mõnikord kurb, üksildane ja igatsev. Et äkki polegi imedemaad?

.

Aino Pervik “Kunksmoor“

Olin seitsmeaastane, kui see raamat ilmus ja siis ma seda esimest korda lugesin. Oli minu jaoks täiesti mõistetamatu ja igav raamat. Järgmisel korral pidin seda lugema tudengina, eesti kirjanduse kursuse raames. Khm, ega ta paremaks polnud läinud vahepeal. Kolmas kord jõudis see raamat minuni 40-ndate eluaastate keskel, kui mu laps pidi seda koolis kohustusliku kirjandusena lugema. Lugesime seda siis kahepeale (suurema osa lugesin talle küll ette). Ja siis järsku sain ma aru, millest see raamat kirjutab — keskealise naise unistustest. Et suudaks ravida oma lootusetult haiget meest, tulla toime teismelistega, teha oma elus midagi tõeliselt suurt. Ja lubada endale mõnikord ka enesehaletsust, haige ja väsinud olemist, poputamist, olla vaba ja tuhiseda õhupallil läbi tormi ja miks mitte leida ehk oma kapten Trummgi. Ainus, millest ma siiani aru ei saa, on see, miks küll ometi on see raamat siiani algklasside soovituslikus nimekirjas? Et nende laste emad saaksid lugemiselamuse?

.

Doris Kareva “Ööpildid“

Tahan loota, et meil kõigil on olnud Õpetaja. Üks minu Õpetajatest oli vene keele õpetaja, kes teadis, et keel on ainult võti kultuuri juurde ja et õppida võõrkeelt, tuleb mõista selle keeleruumi kultuuri ja samas ka oma rahva kultuuri. Ilmunud oli Kareva luulekogu… Õpetaja võttis vene keele tunnis selle raamatukese välja ja luges sealt meile luuletusi ette. Selges eesti keeles. Ega luuletuste lugemine polnud midagi erakordset, seda tehti nii eesti keele tunnis kui ka meil kodus, aga esimest korda juhtus, et luule kõnetas mind. Need luuletused rääksid justkui minust endast. Tollel hetkel. Keskkoolitüdrukuna. See raamat tegi minu jaoks lahti ukse luulemaailma ja mul on sellest siiani väga hea meel.

.

Mihhail Bulgakov “Meister ja Margarita“

See raamat jõudis minuni kohustusliku kirjanduse kaudu. Tuleb tunnistada, et hakkasin seda lugema tohutu eelarvamusega, sest sõbranna, kes selle just lõpetanud oli, ei hoidnud kriitilisi sõnu selle raamatu aadressil enda teada. Aga esimestest lehekülgedest alates haaras see mu täisti endasse, olin kui ära tehtud. See on vist mu kõigi aegade eredaim lugemuselamus üldse. Nii mõningaidki raamatuid olen hiljem üle lugenud, aga seda ei julge — ei taha seda eredat elamust rikkuda.

.

Trygve Gulbranssen “Ja taamal laulavad metsad“

See võiks olla norra “Tõde ja Õigus”, aga meie omast on ta mu meelest mõõtmatult romantilisem. Läbi paari inimpõlve kestev 19. saj. alguse taluelu Norras, kus Bjørndalil elavad võimsad, ausad, karused ja targad mehed, Dag nimeks. Kui vaja võitlevad karuga ja kui vaja ka nimismehe või lensmaniga — ja jäävad peale. Aga veel tähelepanuväärsemad on nende naised — linnas kasvanud, haritud, peaks olema maaelu jaoks justkui sobimatud, aga ometi tulevad — igaüks omal kombel — toime taluelu ja oma karuste meestega. Ma vist juba eespool olen maininud, et imetlen tugevaid naisi. Ja müstilist loodust, mida selles raamatus jagub. “Kes õppida tahab, sellele on palju teid avatud,” arvab ka raamatu autor.

.

Anthony Doerr “Kõik see silmale nähtamatu valgus“

Nõukaajal koolis käinuna pidin lugema igasuguseid sõjajutte ja mitte just vähe. Ei osanud ma tõesti arvata, et mõni sõjast jutustav raamat suudab mulle muljet avaldada. Ometi selle raamatuga nii läks. Kõige sõjavastasem raamat, mida olen lugenud, samas ilus ja hirmutav, vajutab helladele kohtadele hinges… Õhus on lõpmata palju võimalusi ja valu ja ilu.

.

Tuomas Kyrö “Kõike head, Toriseja“

“Küll need päevad tulevad ka sulle kätte,” tavatses mu vanema öelda. Eks need päevad jõuavad üha lähemale jah. Küll oli hea lugeda positiivset raamatut vananemisest. Tore, eluterve huumor. Kes keelab olla tegus omaenda elus ka siis, kui aastaid juba omajagu elatud. Ja kui järeltulijate seas on keegi, kes sinuga ühel lainel on, siis võib rahuliku südamega surra ka.

.

.

Küllike Lutsar

Lindest Lindepuuni. Poola kirjanduse tõlkijad. 2. osa. Hendrik Lindepuu

Hendrik Lindepuu tõlked poola keelest

Luule

 

Dąbrowski, Tadeusz
Te Deum : luuletusi aastaist 1998-2015 .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2015 .- 126 lk.

Herbert, Zbigniew
Valitud luuletused .- Laiuse : H. Lindepuu, 2008 .- 316 lk.

Krynicki, Ryszard
Keda ei ole : valik luulet .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2020 .- 117 lk.

Miłosz, Czesław
Valitud luuletused .- Tartu : H. Lindepuu, 2013 .- 448 lk.

Różewicz, Tadeusz
Alati fragment  .- Laiuse : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2007 .- 104 lk.

Różewicz, Tadeusz
Valitud luuletused .- Tartu : H. Lindepuu, 2009 .- 320 lk.

Szymborska, Wisława
Herakleitose jões : valitud luuletused  .- Tartu : H. Lindepuu, 2012 .- 232 lk.

Szymborska, Wisława
Oma aja lapsed .- Laiuse : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2008 .- 92 lk.

Świetlicki, Marcin
Profaani laulud .- Tartu : H. Lindepuu, 2009 .- 137 lk.

Świrszczyńska, Anna
Ma ehitasin barrikaadi : valik luulet .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2019 .- 187 lk.

Zagajewski, Adam
Hüvastijätt .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2021 .- 72 lk.

Zagajewski, Adam
Valitud luuletused .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2010 .- 324 lk.

Proosa

 

Gombrowicz, Witold
Ferdydurke .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2020 .- 294 lk.

Gombrowicz, Witold
Neitsilikkus ja teisi jutte .- Tallinn : Kultuurileht, 2015 .-  119 lk.

Hłasko, Marek
Kaunid kahekümneaastased .- Tartu : Hendrik Lindepuu, 2016 .- 479 lk.

Krajewski, Marek
Katk Breslaus .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2020 .-  259 lk.

Lem, Stanisław
Ijon Tichy kosmoserändude päevikud ; Ijon Tichy mälestused [koos Olev Jõe ja Jaan Kaplinskiga] .- Tallinn : Vagabund, 2003 .-  172 lk.

Miłosz, Czesław
Teeäärne koerake .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2011 .- 223 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. 1, Proosa 1951-1974 .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2016 .-319 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. IV, Proosa 1975-1993 .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2018 .- 278 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. V, Vested .- Halliste : Hendrik Lindepuu, 2018 .- 264 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. VI, Varia. Autobiograafia “Baltazar” .- Halliste :
Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2019 .- 246 lk.

Nowicka, Bronka
Anda kivile süüa .- Halliste : Hendrik Lindepuu, 2017 .- 52 lk.

Pilch, Jerzy
Kange ingli tiiva all .- Tallinn : Perioodika, 2004 .- 136 lk.

Pilch, Jerzy
Muud mõnud .- Tallinn : Perioodika, 2001 .- 104 lk.

Rejmer, Margo
Bukarest. Tolm ja veri .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2016 .- 175 lk.

Schulz, Bruno
Kaneelipoed .- Tallinn : Kultuurileht, 2014 .- 104 lk.

Schulz, Bruno
Liivakella sanatoorium .- Tallinn : Kultuurileht, 2019 .- 167 lk.

Szabłowski, Witold
Mõrtsukas aprikooside linnast : reportaažid Türgist .- Tartu : H. Lindepuu, 2015 .- 176 lk.

Szczygieł, Mariusz
Gottland .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2014 .- 199 lk.

Świetlicki, Marcin
Kaksteist .- Tartu : H. Lindepuu, 2009 .- 221 lk.

Swietlicki, Marcin
Kolmteist .- Tartu, Laiuse : H. Lindepuu, 2010 .- 239 lk.

Świetlicki, Marcin
Üksteist .- Tartu : H. Lindepuu, 2011 .- 219 lk.

Tokarczuk, Olga
Aja oma atra läbi koolnute kontide .- Halliste : Hendrik Lindepuu, 2020 .- 237 lk.

Tokarczuk, Olga
Algus ja teised ajad : romaan .- Tartu : H. Lindepuu, 2012, 2019 .- 203 lk.

Tokarczuk, Olga
Maailma kõige inetum naisterahvas : jutustused .- Tallinn : Kultuurileht, 2005 .-  72 lk.

Tokarczuk, Olga
Päeva maja, öö maja .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2013 .- 238 lk.

Tokarczuk, Olga
Rändajad .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2021 .- 320 lk.

Näidendid

 

Głowacki, Janusz
Fortinbras jõi end täis ja teisi näidendeid .- Laiuse : H. Lindepuu ja Jauker Grupp, 2006 .- 170 lk.

Gombrowicz, Witold
Laulatus ja teisi näidendeid .- Laiuse : H. Lindepuu, 2004 .- 208 lk.

Mrożek, Sławomir
Pidu ja teisi näidendeid .-  Laiuse : H. Lindepuu, 2005 .- 156 lk.

Mrożek, Sławomir
Suvepäev ja teisi näidendeid .- Laiuse : H. Lindepuu, 2003 .- 213 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. II. Näidendid 1958-1974 .- Halliste : Hendrik Lindepuu, 2017 .- 460 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. III. Näidendid 1975-2000 .- Halliste : Hendrik Lindepuu,
2017 .- 478 lk.

Różewicz, Tadeusz
Valge abielu ja teisi näidendeid .- Laiuse :  H. Lindepuu ja Jauker Grupp, 2006 .- 162 lk.

Schaeffer, Boguslaw
Proovid ja teisi näidendeid .- Laiuse : H. Lindepuu, 2003 .- 209 lk.

Teater | näidendid : valik poola ja ungari näidendeid [koos Lauri Eesmaa ja Reet Klettenbergiga].- Tallinn : Eesti Teatri Agentuur, 2014 .- 407 lk.

Witkiewicz, Stanislaw Ignacy
Hullumeelne ja nunn : 14 pöörast näidendit .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2015 .- 560 lk.

Witkiewicz, Stanislaw Ignacy
Näidendid .- Tallinn : Eesti Draamateater, 1997 .- 288 lk.

Erialakirjandus

 

Goerke, Natasza
Seal .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2018 .-128 lk.

Gombrowicz, Witold
Päevaraamat ; [Poeetide vastu : essee] .- Tallinn : Vagabund, 1998 .- 383 lk.

Grotowski, Jerzy
Tekstid aastatest 1965-1969 .- Tallinn : Eesti Teatriliit, 2002 .- 263 lk.

Herling-Grudziński, Gustaw
Teine maailm : sovetivangi märkmeid .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2019 .- 280 lk.

Kołakowski, Leszek
Mida küsivad meilt suured filosoofid .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2012 .- 285 lk.

Kołakowski, Leszek
Miniloengud maksiprobleemidest .- Laiuse : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2007, 2019 .- 322 lk.

Kołakowski, Leszek
Müüdi kohalolu : esseed tsivilisatsioonist ja kultuurist .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2020 .- 280 lk.

Kołakowski, Leszek
Naeruvääristatud Jeesus : kaksteist esseed .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2017 .- 202 lk.

Kołakowski, Leszek
Revolutsioon kui ilus haigus : arutlusi totalitarismist, vasakpoolsusest, kommunismist, demokraatiast – aga mitte ainult .- Tartu : H. Lindepuu, 2014 .- 379 lk.

Korczak, Janusz
Kuidas armastada last : laps perekonnas .- Halliste : Hendrik Lindepuu
Kirjastus, 2016 .- 125 lk.

Miłosz, Czesław
Jahimehe aasta .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2018 .- 349 lk.

Miłosz, Czesław
Miłoszi ABC .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2011 .- 305 lk.

Miłosz, Czesław
Sünnimaa Euroopa .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2012.-  272 lk.

Miłosz, Czesław
Ulro maa .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2021 .- 252 lk.

Miłosz, Czesław
Vangistatud mõistus : esseed .- Tallinn : Perioodika, 1999 .-  208 lk.

Semil, Małgorzata
Tänapäeva teatri leksikon .- Tallinn : SE&JS, 1996 .- 421 lk.

Lasteraamatud

 

Lem, Stanisław
Robotite muinasjutud .- Saue : Päike ja Pilv, 2021 .-  272 lk.

Ryrych, Katarzyna
Takjaväli .- Saue : Päike ja Pilv, 2021 .- 121 lk.

Wechterowicz, Przemysław
Kallista mind! .- Saue : Päike ja Pilv, 2018 .- 40 lk.

Wechterowicz, Przemysław
Muna või kana? .- Saue : Päike ja Pilv, 2018 .- 32 lk.

 

Omalooming

 

Lindepuu, Hendrik
Ei haise ega lõhna : luuletused .- Laiuse : H. Lindepuu, 2002 .- 49 lk.

Lindepuu, Hendrik
Haisevad ja lõhnavad ; Memmed ja taadid ; Slavoween : kolm teatriteksti .-  Laiuse : H. Lindepuu, 2002 .- 106 lk.

Tiina Sulg ja Yaroslava Shepel

Nimestiku 1. osa
Linda Jahilo artikkel Hendrik Lindepuust

Lindest Lindepuuni. Poola kirjanduse tõlkijad. 1. osa

Paar aastat tagasi oli meie raamatukogus näitus poola kirjanduse tõlkijatest. Kokku sai hulk väga häid raamatuid ja väga põnev seltskond ja tundus kurb seda kõike endale hoida. Otsisime siis värskemaid asju juurde ja nüüd on teie ees poola kirjanduse valiknimestik. Nimestik on koostatud Tartu Linnaraamatukogu kogude põhjal ja on rõhuga ilukirjandusele ning nimestiku järjestuse aluseks on tõlkijad alfabeetiliselt. Hendrik Lindepuu tõlked tulevad eraldi postitusena.

August Alle

Krasiński, Zygmunt
Irydion : tragöödia .- Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, 1930 .- 243 lk.

Margus Alver

Sapkowski, Andrzej
Haldjate veri .- Tallinn : Varrak, 2020 .- 304 lk.

Sapkowski, Andrzej
Põlguse aeg .- Tallinn : Varrak, 2020 .- 328 lk.

Wicha, Marcin
Asjad, mida ma ära ei visanud .- Tallinn : Kultuurileht, 2021 .- 120 lk.

Oskar Brunberg

Fredro, Jan Alexander
Tohter Baldrian : ühejärguline naljatükk .- Tallinn : G. Pihlaka raamatukauplus, 1904 .- 63 lk.

Inna Feldbach

Rawicz, Słavomir
Pikk ränd : tõestisündinud lugu teekonnast vabadusse .- Vana-Vigala : Kurimuri, 2010 .- 254 lk.

Homo-Quidsm-ck

Kraszewski, Józef Ignacy
Kunigas. Leedulaste vabaduse sõjast .- Valga : J. Kurg, 1900 .- 140 lk.

August Jalakas

Sienkiewicz, Henryk
Tule ja mõõgaga. 1. kd : romaan .- Tartu : Loodus, 1937 .- 437 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Tule ja mõõgaga. 1 .- Tallinn : Eesti Raamat, 1992 .- 302 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Tule ja mõõgaga. 2 .- Tartu : Loodus, 1937 .- 471 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Tule ja mõõgaga. 2 .- Tallinn : Eesti Raamat, 1992 .- 302 lk.

Olev Jõgi

Andrzejewski, Jerzy
Vaikne nädal : jutustus .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1963 .-  180 lk.

Frelek, Ryszard
Tormi eel 1939 : faktiteatri stsenaarium .- Tallinn : Eesti Raamat, 1981 .- 191 lk.

Krawczuk, Aleksander
Trooja sõda : müüt ja ajalugu : noorsoole  .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 268 lk.

Lem, Stanisław
Ijon Tichy kosmoserändude päevikud : jutustus .- Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1962 .- 93 lk.

Mysliwski, Wieslaw
Kivi peal on kivi : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1988 .- 357 lk.

Poola novell .- Tallinn : Eesti Raamat, 1974 .- 408 lk.

Felix Jänes

Strug, Andrzej
Aumärk vapruse eest .- Tartu : Loodus, 1935 .- 208 lk.

Strug, Andrzej
Tundmatu sõduri haud .- Tartu : Loodus, 1934 .- 232 lk.

Ain Kaalep

Słowacki, Juliusz
Maria Stuart : ajalooline draama .-  Tallinn : Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus, 1959 .- 77 lk.

Gunnar Kaarend

Kruczkowski, Leon
Kordian ja mats : [ajaloolis-sotsiaalne romaan] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1978 .- 223 lk.

Lem, Stanisław
Tagasitulek tähtede juurest .- Tallinn : Eesti Raamat, 1976 .- 240 lk. ; 20 cm

Szaniawski, Jerzy
Professor Tutka lood .- Tallinn : Perioodika, 1974 .- 86 lk.

Stryjkowski, Julian
Siirius .- Tallinn : Perioodika, 1973 .- 72 lk.

Žeromski, Stefan
Ustav jõgi : [romaan] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 167 lk.

Jaan Kaplinski

Lem, Stanisław
Ijon Tichy mälestused : jutustused .- Tallinn : Perioodika, 1967 .- 58 lk.

Szczypiorski, Andrzej
Minevik .- Tallinn : Perioodika, 1965 .- 160 lk.

Nora Kaplinski

Filipowicz, Kornel
Antikangelase päevik : lühiromaan .- Tallinn : Perioodika, 1966 .- 62 lk.

Filipowicz, Kornel
Kolm mikroromaani .-Tallinn : Eesti Raamat, 1975 .- 255 lk.

Poola novell .- Tallinn : Eesti Raamat, 1974 .- 408 lk.

Stawinski, Jerzy Stefan
Adami jälil : jutustus .- Tallinn : Perioodika, 1965 .- 130 lk.

Ruth Karemäe

Andrzejewski, Jerzy
Tuhk ja teemant : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1966 .- 310 lk.

Breza, Tadeusz
Labürint : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 228 lk.

Chmielewska, Joanna
Lesio : romaan .- Tallinn : Olion, 2005 .- 287 lk.

Dygat, Stanislaw
Teekond : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1962 .- 252 lk.

Filipowicz, Kornel
Kolm mikroromaani .- Tallinn : Eesti Raamat, 1975 .- 255 lk.t

Grochola, Katarzyna
Armastuse avaldus .- Tallinn : Kultuurileht, 2011 .- 160 lk.

Kapuściński, Ryszard
Reisid Herodotosega  .- Tallinn : Kultuurileht, 2013.- 228 lk.

Kawalec, Julian
Üle oma jõe : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1979 .- 208 lk.

Kofta, Krystyna
Väikeste kiskjaliste paviljon : romaan .- Tallinn : Kupar, 2000 .- 414 lk.

Krawczuk, Aleksander
Kleopatra : jutustus .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 176 lk.

Mularczyk, Andrzej
Post mortem Katõn : filmjutustus .- Tallinn : Varrak, 2008 .- 231 lk.

Rolleczek, Natalia
Puust palvehelmed ; Väljavalitud : jutustused .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 408 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Ristirüütlid .- Tallinn : Eesti Raamat, 1976 .- 776 lk.

Žeromski, Stefan
Patu lugu : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1993 .- 448 lk.

Truchanowski, Kazimierz
Ja väravad prantsatasid kinni : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1986 .- 208 lk.

Aleksander Kurtna

Andrzejewski, Jerzy
Kuldne rebane : [novelle] .- Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade kirjastus, 1958 .- 64 lk.

Bahdaj, Adam
Matk naeratuse eest : jutustus .- Tallinn : Eesti Raamat, 1971 .- 248 lk.

Bocheński, Jacek,
Tabu : jutustus .- Tallinn : Perioodika, 1969 .- 87 lk.

Brandys, Kazimierz
Olevikumälestusi .-  Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1957 .- 94 lk.

Broszkiewicz, Jerzy
Lemuel Gulliveri kaks seiklust : väljavõte vanast kroonikast : [näidendid] .- Tallinn : Perioodika, 1979 .- 79 lk.

Broszkiewicz, Jerzy
Suur, suurem, kõige suurem : jutustus .- Tallinn : Eesti Raamat, 1966 .- 208 lk.

Brzechwa, Jan
Pan Kleksi akadeemia .- Tallinn : Tänapäev, 2020 .- 150 lk.

Brzechwa, Jan
Pan Kleksi akadeemia ; Pan Kleksi reisid .- Tallinn : Eesti Raamat, 1968 .- 216 lk.

Brzechwa, Jan
Pan Kleksi akadeemia ; Pan Kleksi reisid .- Tallinn : Avita, 2000 .- 260 lk.

Dabrowska, Maria
Külas on pulmad : [jutustused] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1967 .- 160 lk.

Dygat, Stanislaw
Käsualuse kättemaks : novellid .- Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1962 .- 48 lk.

Ficowski, Jerzy
Kaksteist hobust ja neiu ujuvalt saarelt : mustlaste muinasjutte nooremale ja keskmisele koolieale .- Tallinn : Kunst, 1988 .- 125 lk.

Iwaszkiewicz, Jaroslaw
Inglite Joanna : [jutustus] .- Tallinn : Perioodika, 1984 .-103 lk.

Iwaszkiewicz, Jaroslaw
Kuuldud jutustusi .- Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1960 .- 67 lk.

Kamienska, Anna
Nonpariisis ja kusagil mujal : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1972 .- 303 lk.

Korczak, Janusz
Kuningas Macius Esimene : muinasjutt .-Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 147 lk.

Korczak, Janusz
Kuningas Macius üksikul saarel : muinasjuturomaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1984 .- 107 lk.

Kruczkowski, Leon
Vabaduse esimene päev : draama 3 vaatuses .- Tallinn : Ajakirjade-Ajalehtede Kirjastus, 1961 .- 68 lk.

Lec, Stanislaw Jerzy
Sugemata mõtted : [aforismid] .- Tallinn : Perioodika, 1977 .- 71 lk.

Mrożek, Sławomir
Elevant : [novellid] .- Tallinn : Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus, 1964 .- 72 lk.

Mrożek, Sławomir
Tango : draamateos kolmes vaatuses .- Tallinn : Perioodika, 1967 .- 80 lk.

Niziurski, Edmund
Marek Pieguse uskumatud seiklused .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1963 .- 187 lk.

Niziurski, Edmund
Marek Pieguse uskumatud seiklused .- Tallinn : Tormikiri, 2001 .- 191 lk.

Patkowski, Maciej
Skorpionid : [romaan] .- Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1963 .- 131 lk.

Piwowarczyk, Andrzej
Lahtine aken : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1973 .- 256 lk.

Poola muinasjutte .- Tallinn : Eesti Raamat, 1976 (Tallinn : Oktoober) .- 41 lk.

Poola novell .- Tallinn : Eesti Raamat, 1974 .- 408 lk.

Prus, Bolesław
Nukk. 1. kd. : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1957 .- 470 lk.

Prus, Bolesław
Nukk. 2. kd. : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1957 .- 468 lk.

Przymanovski, Janusz
Neli tankisti ja koer .- Tallinn : Eesti Raamat, 1974 .- 263 lk.

Różewicz, Tadeusz
Kartoteek ; Veider vanake : [näidendid] .- Tallinn : Perioodika, 1973 .- 70 lk.

Žeromski, Stefan
Kodutud : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1960 .- 356 lk.

Uno Liivaku

Pääse karussellile : Poola huumori- ja satiirivalimik .- Tallinn : EKP KK Kirjastus, 1972 .- 103 lk.

Visiitkaardid : poola satiirivalimik .- Tallinn : EKP Keskkomitee Kirjastus, 1970 .- 112 lk.

Bernhard Linde

Choromański, Michal
Armukadedus ja meditsiin : romaan .- Tartu : Noor-Eesti, 1937 .- 289 lk.

Goetel, Ferdynand
Päevast päeva .- Tallinn : Varak, 1935 .- 284 lk.

Kaden-Bandrowski, Juliusz
Viimne nimepäev ; Poliitika : kaks novelli .- Tallinn : Varak, 1930 .-119 lk.

Kiedrzyński, Stefan
Tagasi patu juure! : armastuskomöödia 3 vaatuses .- Tallinn : T. Mutsu, [193-?] .- 147 lk.

Perzyński, Wlodzimierz
Kergemeelne õde : komöödia neljas vaatuses .- Tallinnas : T. Mutsu, [193-?] .- 114 lk.

Pilsudski, Józef
Minu esimesed lahingud .- Tallinn : Varak, 1936 .- 224 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Kevade : “Talupoegade” kolmas köide .- Tartus : Noor-Eesti, 1934 .- 448 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Suvi : “Talupoegade” neljas köide .- Tartus : Noor-Eesti, 1934 .- 360 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Talv : “Talupoegade” teine köide  .- Tartus : Noor-Eesti, 1931 .- 344 lk.

Sieroszewski, Waclaw
Dalaj-Lama. I köide, “Om Mani Phadme-Hum” : romaan .- Tallinn : Varak, 1934 .- 174 lk.

Sieroszewski, Waclaw
Dalaj-Lama. II köide, Valge jumala teekond : romaan .-Tallinnas : Varak, 1934 .- 160 lk.

Helgi Loik

Boglar, Krystyna
Udu Tuulte oru kohal : jutustus : nooremale koolieale .- Tallinn : Eesti Raamat, 1978 .- 93 lk.

Czeszko, Bohdan
Põlvkond : romaan vanemale koolieale .- Tallinn : Eesti Raamat, 1981 .- 230 lk.

Glowacki, Janusz
Paradiis : jutustus .- Tallinn : Perioodika, 1981 .- 84 lk.

Kern, Ludwik Jerzy
Ferdynand Vahva : koolieelikutele .- Tallinn : Eesti Raamat, 1981 .- 103 lk.

Klys, Ryszard
“Kakaduu” : jutustused  .- Tallinn : Perioodika, 1985 .- 101 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Moosekant-Janko : novell nooremale koolieale .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 16 lk.

Iko Maran

Brzechwa, Jan
Lõbusaid värsse .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 50 lk.

Gustav Otsing

Przybyszewski, Stanislaw
Lumi : Neljajärguline draama .-  Tallinn : Teadus, 1909 .- 71 lk.

Marius Peterson

Socha, Piotr
Mesilased  .- Tallinn : Varrak, 2017 .- 72 lk.

Socha, Piotr
Puud .- Tallinn : Varrak, 2019 .- 72 lk.

Richard Peterson 

Sienkiewicz, Henryk
Uputus. 1 .- Tartu, Tallinn : Loodus, 1938 .- 599 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Uputus. 1 .- Tallinn : Eesti Raamat, 1993 .- 189 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Uputus. 2 .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1938 .- 413 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Uputus. 2 .- Tallinn : Eesti Raamat, 1993 .- 302 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Uputus. 3 .- Tallinn : Eesti Raamat, 1994 .- 189 lk.

Tiina Peterson

Johannes Paulus II
Kaldad täis vaikust : luulet, palveid ja mõtisklusi .- Tallinn : Maarja Gild, 2013.- 63 lk.  cm

Aarne Puu

Bahdaj, Adam
Koolivaheaeg vaimudega : jutustus keskmisele koolieale .- Tallinn : Eesti Raamat, 1985 .- 209 lk.

Chotomska, Wanda
Muinasjutud : [koolieelikutele] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1981 .- 47 lk.

Lem, Stanisław
Solaris .- Tallinn : Eesti Päevaleht, 2005 .- 187 lk.

Lem, Stanisław
Solaris ; Eeden .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 350 lk.

Sapkowski, Andrzej
Ettemääratuse mõõk .- Tallinn : Tiritamm, 2013 .- 379 lk.

Sapkowski, Andrzej
Ettemääratuse mõõk.- Tallinn : Varrak, 2021 .- 344 lk.

Sapkowski, Andrzej
Viimane soov .- Tallinn : Tiritamm, 2011 .- 320 lk.

Sapkowski, Andrzej
Viimane soov .- Tallinn : Varrak, 2021 .- 288 lk.

Aleksander Raid

Fiedler, Arkady
Kalad laulavad Ucayalis : [reisikirjeldus] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1965 .- 212 lk.

Fiedler, Arkady
Vaigust lõhnav Kanada : poola kirjaniku ja looduseuurija reisimärkmeid .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1962 .- 239 lk.

Limanowski, Bolesław
Mälestused  .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .-  303 lk.

Mickiewicz, Adam
Pan Tadeusz ehk Viimne kohturetk Leedus : šlahta lugu 1811. ja 1812. a. kaheteistkümnes värsiraamatus  .- Tallinn : J.-K. Raid, 2000 .- 399 lk.

Parnicki, Teodor
Aetius, viimne roomlane .- Tallinn : Eesti Raamat, 1972 .- 349 lk.

Piasecki, Sergiusz
Suure Vankri armuke : romaan .- Tallinn : Kuldkiri, 1938 .- 380 lk.

Poola novell .- Tallinn : Eesti Raamat, 1974 .- 408 lk.

Artur Roose

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Kaebealune nr. 437 : novellid  .- Tartu : Loodus, 1929 .- 63 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Sügis : “Talupoegade” esimene köide .- Tartus : Noor-Eesti, 1929 .- 316 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Õiglus : jutustus .- Tartu : Valik, 1927 .- 178 lk.

Karin Ruus

Orzeszko, Eliza
Argonaudid : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1957 .- 256 lk.

Lydia Skomorowska

Konopnicka, Maria
Altmaakese seiklused : lastejutt .- Tartu : Loodus, 1936 .- 64 lk.

Konopnicka, Maria
Jutupauniku juhtumused : lastejutt .- Tartu : Loodus, 1935 .- 48 lk.

Kuncewiczowa, Maria
Võõramaalanna : romaan .- Tartu : Noor-Eesti, 1938 .- 311 lk.

Nalkowska, Zofja
Piir : romaan .- Tartu : Noor-Eesti, 1937 .- 387 lk.

Orzeszko, Eliza
Häda võidetuile! .- Tartu : Loodus, 1933 .- 208 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Tõotatud maa : romaan .- Tartu : Loodus, 1936 .- 631 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Pan Wolodyjowski : [romaan] .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1938 .- 519 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Pan Wolodyjowski .- Tallinn : Eesti Raamat, 1995 .-  456 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Quo vadis : lühendatud väljaanne .- Tartu : Loodus, 1933 .- 303 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Quo vadis? .- Tallinn : Logos, 1998 .- 447 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Quo vadis .- Tallinn : Eesti Päevaleht, 2007 .-  251 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Ristirüütlid. I : romaan .- Tartu : Loodus, 1936 .- 400 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Ristirüütlid. II : romaan .-Tartu : Loodus, 1937 .- 448 lk.

Sieroszewski, Waclaw
Korea tantsijatar .- Tartu : Loodus, 1934 .- 199 lk.

Szelburg-Zarembina, Ewa
Joanna eksirännak : romaan .- Tartu : Noor-Eesti, 1937 .- 344 lk.

Žeromski, Stefan
Võõra ikke all (Sisyphose tööd) .- Tartu, Tallinn : Loodus, 1938 .- 239 lk.

Wladyslawa Säkk

Poola muinasjutud .- Narva : Põhja-Eesti, 1932 .- 36 lk.

Mats Traat

Broniewski, Władysław
Kevadest ja surmast .- Tallinn : Eesti Raamat, 1972 .- 140 lk.

Różewicz, Tadeusz
Roheline roos : luuletused  .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 72 lk.

Leelo Tungal

Tuwim, Julian
Linnuraadio : luuletusi lastele .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 48 lk.

Kristina Uluots

Sapkowski, Andrzej
Ettemääratuse mõõk .- Tallinn : Varrak, 2021 .- 344 lk.

Sapkowski, Andrzej, 1948-
Ettemääratuse mõõk .- Tallinn : Tiritamm, 2013 .- 379 lk.

E. Valge

Putrament, Jerzy
September : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1967 .- 496 lk.

Arvo Valton

Lec, Stanislaw Jerzy
Sugemata mõtted : aforismid .- Tallinn : Perioodika, 1977 .- 71 lk.

Paul Viiding

Prus, Bolesław
Vaarao .- Tallinn : Kunst, 1997 .- 661 lk.

Yaroslava Shepel ja Tiina Sulg

 

Hendrik Lindepuu

Hendrik Lindepuu sündis 11. novembril 1958. aastal Mõisakülas ning enne kutsumuse leidmist tõlkijana ja vabakutselise tee valimist töötas mitmetel ametikohtadel, sealhulgas Viljandi tuletõrjes ja Helsingi raamatukogudes. Lindepuu, kes on ka ise näidendeid kirjutanud, alustas tõlketegevust 1980. aastate lõpus teatrite jaoks näitekirjandust vahendades. Esimene lavaletulnud näidend oli Ireneusz Iredyński “Hüvasti, Juudas” 1988. aastal Rakvere teatris. Draamakirjandusele on tõlkija truuks jäänud aastakümneteks, eestindades poola näitekirjanduse suurkujude Witkiewiczi, Gombrowiczi, Mrožeki jt loomingut.

Lindepuu on tõlkinud Poola nobelisti Wisława Szymborska luulet ning ikka ja jälle on tagasi pöördunud 1980. a. nobelisti Czesław Miłoszi loomingu juurde. Miłoszi kõrval on tõlkija teine suur lemmik filosoof ja publitsist Leszek Kołakowski. Aastatel 2016 -2019 pühendus tõlkija Sławomir Mrožeki “Valitud teoste” väljaandmisele.

Klassiku staatuses kirjanike kõrval on Lindepuu eesti lugeja ette toonud ka põnevaid kaasaegsete autorite teoseid, nagu näiteks Marcin Świetlicki meistri-triloogia või Broncka Nowicka “Anda kivile süüa”. Omaette rea moodustavad poola kirjanduse reisireportaaži traditsiooni jätkajate Marius Szczygieli (“Gottland”), Margo Rejmeri (“Bukarest. Tolm ja veri”), Witold Szabłowski (“Mõrtsukas aprikooside linnast”) ja Natasza Goerke (“Seal”) teoste eestindused.

2019. aasta nobelisti Olga Tokarczuki avastas Lindepuu juba ca 15 aastat enne auhinnaga pärjamist ja jõudis ta enne autori ülemaailmset kuulsust ka Tartusse kirjandusfestivalile kutsuda. Pärast Loomingu Raamatukogule tõlgitud jutustusi on Lindepuu tõlkinud ja oma kirjastuses välja andnud koguni neli Tokarczuki romaani, neist viimane, kirjaniku peateoste hulka kuuluv “Rändajad” ilmus tänavu augustis.

2003. aastal ilmus Hendrik Lindepuu Kirjastuse esimene väljaanne, tänaseks on neid kogunenud juba üle viiskümne. Ilmunud teosed peegeldavad kahtlemata ka kirjastajast tõlkija isiklikku maitset, aga nende kirjanduslikus väärtuses pole põhjust kahelda – juhuslikud ja keskpärased teosed Lindepuu valikusse ei kuulu.

Hendrik Lindepuu Poola kultuuri vahendaja roll ei piirdu tõlkimise ja kirjastamisega. Kirjandusfestivali Prima Vista partnerina on ta festivalile toonud kuus poola kirjanikku – Olga Tokarczuki, Bronka Nowicka ja eelpool nimetatud neli reisireportaažide autorit. Ajakirjanduse veergudel on ta kirjutanud Poola filmikunstist ja sõna saanud ka poliitikasaadetes.

Poola-Eesti kultuurisilla ehitajat on tunnustatud paljude auhindadega, nende seas Poola Vabariigi Kuldse Teeneteristiga 2005. aastal, Poola Vabariigi Teenete Ordeni Rüütliristiga 2009. aastal ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemiaga loominguliste saavutuste eest 2014. aastal, August Sanga nimelise luuletõlke auhinna 2019. aastal.

Linda Jahilo

Fotol Hendrik Lindepuu Tartu Linnaraamatukogus 15. septembril 2021. aastal

Adam Zagajewski “Hüvastijätt”

Adam Zagajewskilt on eesti keeles varem ilmunud “Valitud luuletused” (2010), nüüd ilmus “Hüvastijätt”, kus on Hendrik Lindepuu valik Adam Zagajewski kahest viimasest luulekogust. Lindepuu valikutele poola kirjandusest võib kindel olla, Zagajewski “Valitud luuletusi” pole ma lugenud, aga “Hüvastijätt” oli küll väga meeldiv lugemine.

Selle kogu põhjal tundub Zagajewski vähem religioosseid sümboleid kasutav, kui poola luules keskmiselt tavaks, selle eest on tal palju vihjeid muusikale, kunstile, kirjandusele, ajaloole, geograafiale, kaasaja eluolule, perekonnaloole ja mõtisklusi luuletajaks olemisest. Rütmid, mõtted, sõnad olid mu jaoks kuidagi eriti hästi paigas, meeleoludest ja mõttekäikudest oli parasjagu üllatusi ja parasjagu äratundmist.

Soovitan siia raamatusse sisse vaadata ja endale sobivad teemad, tunded ja sõnaseosed üles leida, sest kindlasti on lisaks eelöeldule siin väikses kogus peidus veel paljugi sellist, mida ma esmapilgul ei märganud.

Tiina Sulg

 

Stanisław Lem “Robotite muinasjutud”

Stanisław Lem on vendade Strugatskite kõrval üks minu absoluutseid lemmikautoreid, mistõttu valdas mind ka suur rõõm kui kuulsin, et tema „Robotite muinasjutud“ on eesti keeles ilmunud.

Raamat sisaldab 20 omavahel hajusalt seotud lugu inimeste poolt loodud ja hiljem kosmosesse põgenenud robotite universumist, kus Lem käsitleb läbi muinasjutule omase stiili ning tüüpiliste tegelaste nagu kuningad, printsessid ja kangelased erinevaid ja vägagi raskeid ulmeteemasid. Näiteks väga erinevatel bioloogilistel või filosoofilistel alustel loodud tsivilisatsioonide kokkupõrge, tehnoloogiline singulaarsus, Nikolai Kardašovi skaala lõpuotsas asetsevate jumalike entiteetide tegevus, elu ja surm, inimese loogikast erineva mõttemaailmaga masinate mõttemaailm, teadvus jne. Teemasid jagub piisavalt, et mõni vaesema fantaasiaga autor suudaks igast loost eraldi romaani või terve romaanisarja kirjutada ja võib vaid imetleda, kuidas Lem suudab nendega sedavõrd sundimatult ümber käia. Samuti tahaks kiita Lemi stiili, kus ta maalib nappide lausetega mastaapseid kujutluspilte planetaarsetest sündmustest ning võõrastest tsivilisatsioonidest

Võte, kus keerulised teemad on asetatud satiiri või muinasjutulisse vormi pole Lemile olnud võõras ei varem ega ka hiljem. Meenuvad robotite muinasjuttudega samas maailmas seiklevate Trurli ja Vusseri jutud (mõned neist on ka siin kogumikus) või Ijon Tichy, kelle reiside huumorist pakatava pealiskihi alt vaatavad sageli vastu päris sünged ja keerulised teemad. Mulle endale tundub, et sellise võtte abil on Lem end vabastanud kohustusest luua ideedele põhjalikke ja usutavad taustmaailmu. Kasutades raamloona muinasjuttu, ei ole nimelt tarvidust kogu maailma toimimist lõpuni lahti kirjutada ning nii võib keskenduda vaid asja tuumale. Kuid ühes sellega tekib ka oht, et lugejad võtavadki lugusid kui lastele mõeldud asju. Millega jõuame olulise küsimuseni, kas on õigustatud avaldada neid lastekirjanduse sildi all? Mina arvan et ei. Vähemalt kindlasti mitte kõiki. Näiteks, kui juttu „Muinasjutt raalist, kes võitles lohega” võib lugeda lihtsa loona arvutusmasinast, mis võitleb lohega (kuigi see on tegelikult siiski allegooria tehnoloogilise ühiskonna kohtumisest singulaarse mõistusega), leidub siin kaante vahel selliseid, mis kahtlemata tekitavad noores lugejas pigem nõutust või arusaamatust. Näiteks „Kuningas Globares ja targad“ või „Automateuse sõber“, mis on oma filosoofias isegi täiskasvanule pigem rasked ja sünged ning ma tõesti ei kujuta ette, kuidas võiks neist aru saada laps.

Seetõttu meenutavad Lemi lood mulle mingis mõttes lapsepõlves nähtud nõukogude multifilme nagu „Nõiutud saar”, „Klaasikillumäng” jne. Isegi, kui need ei mõjunud alati otseselt hirmutavalt, oli alati aimatav, et nende autoritel oli enamasti mingi suurem kunstiline või ideeline ambitsioon kui lihtsalt lapsi lõbustada. Selle tõttu on mul kerge kartus, et ulmesõber võib antud teosest mööda vaadata kui lasteraamatust – samas kui lastele ja nende vanematele tunduvad siin leiduvad lood liiga tehnilised ja süngeilmelised.

Ma ei taha seejuures öelda, et neid jutte ei peaks üldse lastele kätte andma. Kaugel sellest. Elas minu põlvkond ju ka nõukogude multifilmid üle ning leidis neist ehk peale õudusunenägude ka huvitavaid mõtteid. Pigem on mul kartus, et muinasjuttudeks sildistatuna jäävad need suurepärased lood täiskasvanud ulmelugejast puutumata, millest oleks ju väga kahju. Kui selle arvustuse lugejal peaks juhtuma olema kodus tehnoloogiast ja teadusest huvituv järeltulija, tasuks kindlasti proovida neid ette lugeda. Just nimelt ette lugeda, kuna nii saab jooksvalt mõningaid kontseptsioone nagu antimateeria, kriitiline mass jt lahti seletada ning vajadusel ka mõningaid raskemaid jutte vältida.

Igaljuhul, et positiivse tooniga lõpetada kordan juba ka alguses öeldud mõtet, et mul on väga hea meel, et antud Lemi tõlge on eestikeeles ilmunud ja lugesin eranditult kõiki lugusid suure mõnuga. Tegemist nii sisult kui vormilt kahtlemata väga unikaalse teosega mida võib ilma kõhkluseta igale ulmehuvilisele soovitada.

Joel Jans
kirjanik

Olga Tokarczuk “Aja oma atra läbi koolnute kontide”

Mul ootas see raamat juba jupp aega lugemist, kolleeg, kelle arvamust usaldan, ütles, et on hea. Ja oli hea. Väga hea. Ma ei tea, mis nipiga Tokarczuk pani mind paljude teemade, mis mulle muidu kirjanduses suht närvidele käivad — horoskoobid, suurtähtede kasutus, looduse liigilusad kirjeldused, igapäevaaskeldused, kinnismõtetega peategelane, kaebekirjad ametiasutustele, tsitaadirohkus, metafüüsilised mõtisklused jne –, peale lausa heldima. Müsteerium. Kõige paremas mõttes. Mul on hea meel, et ma enne raamatu lugemist eriti arvustusi/sisututvustusi ei lugenud, ma olin loo kulust ikka tõsiselt üllatunud. Märt Väljataga on kirjutanud: “Olga Tokarczuki krimiromaan on oma pealispindses absurdsuses teetass, mille sisse mahub tõepoolest palju-palju rohkem kui ainult üks tassitäis.” Mhmhm, mahub jah.

Tiina Sulg

Marek Krajewski “Katk Breslaus”

Marek Krajewski “Katk Breslaus”, Hendrik Lindepuu Kirjastus, Halliste 2020.

Marek Krajewski on kahtlemata mehine kirjanik, tituleerituna pealegi Poola krimikirjanduse lipulaevaks, kes hariduselt doktorikraadiga klassikaline filoloog.

Kuid kes jääb ootama poeetilisi krimihetki elust Breslaus, peab pigem pettuma. Politseinik Eberhard Mock, kellele kirjanik on pühendanud koguni romaanitsükli (hetkel üheksa raamatut), purjetab läbi sündmuste äärmise sihikindlusega. Kuhu see laev suundub, on esialgu peaaegu arusaamatu.

Naised ja alkohol kaasnevad loomupäraselt ta tormilise eluga. Värvikalt. Ja krimiromaanides oleks muidugi ka erakordne kohata õnnelikus ja rutiinses pereelus elavat politseinikku, eriti peategelasena. Midagi motivatsioonist oleks peategelasel sel juhul nagu puudu. Et sumbata elu hämaraladel. Peategelaseks komplitseeritud isiksus, mahlakas, kelle tegevusmustrid pole mitte niivõrd üllatavad, kui ootamatud. Nagu granaat, tõesti.

Mis kirjaniku stiili puutub, siis detailsusest rääkimata, on see jõuline, lõhnadest pakatav. Selles loos on kumamas lausa ideoloogiline põhjendatus kasutamaks niivõrd värvikaid lõhnafinesse, mis aitab kirjeldada elu pahupoole valusid ja võlusid. Verd ja higi igas astmes. Lõhnadest vängete odöörideni, haisudest rääkimata.

Autori süvakultuursus on tunnetatav, piisab kui ta osaliseltki sellest aimu annab. Kunstiliselt loodud maailma teeb köitvaks just nimelt ta osaline seletamatus.

Ja eks pahed ja patud peibutavad rohkem kirjeldama maailma nägusid, käesoleval juhul on tegemist äärmiselt tiheda tekstiga. Igavene headuse ja kurjuse omavahelise võitluse pöördratas. Üle seletada nagu ei tahaks ja, vast ei suudakski.

Kummardus Hendrik Lindepuule, kelle tõlkepintslist need värvid ju pärinevad. Meie emakeelest.

Andrus Allikvee