Posts Tagged ‘poola’

Lindest Lindepuuni. Poola kirjanduse tõlkijad. 2. osa. Hendrik Lindepuu

Hendrik Lindepuu tõlked poola keelest

Luule

 

Dąbrowski, Tadeusz
Te Deum : luuletusi aastaist 1998-2015 .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2015 .- 126 lk.

Herbert, Zbigniew
Valitud luuletused .- Laiuse : H. Lindepuu, 2008 .- 316 lk.

Krynicki, Ryszard
Keda ei ole : valik luulet .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2020 .- 117 lk.

Miłosz, Czesław
Valitud luuletused .- Tartu : H. Lindepuu, 2013 .- 448 lk.

Różewicz, Tadeusz
Alati fragment  .- Laiuse : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2007 .- 104 lk.

Różewicz, Tadeusz
Valitud luuletused .- Tartu : H. Lindepuu, 2009 .- 320 lk.

Szymborska, Wisława
Herakleitose jões : valitud luuletused  .- Tartu : H. Lindepuu, 2012 .- 232 lk.

Szymborska, Wisława
Oma aja lapsed .- Laiuse : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2008 .- 92 lk.

Świetlicki, Marcin
Profaani laulud .- Tartu : H. Lindepuu, 2009 .- 137 lk.

Świrszczyńska, Anna
Ma ehitasin barrikaadi : valik luulet .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2019 .- 187 lk.

Zagajewski, Adam
Hüvastijätt .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2021 .- 72 lk.

Zagajewski, Adam
Valitud luuletused .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2010 .- 324 lk.

Proosa

 

Gombrowicz, Witold
Ferdydurke .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2020 .- 294 lk.

Gombrowicz, Witold
Neitsilikkus ja teisi jutte .- Tallinn : Kultuurileht, 2015 .-  119 lk.

Hłasko, Marek
Kaunid kahekümneaastased .- Tartu : Hendrik Lindepuu, 2016 .- 479 lk.

Krajewski, Marek
Katk Breslaus .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2020 .-  259 lk.

Lem, Stanisław
Ijon Tichy kosmoserändude päevikud ; Ijon Tichy mälestused [koos Olev Jõe ja Jaan Kaplinskiga] .- Tallinn : Vagabund, 2003 .-  172 lk.

Miłosz, Czesław
Teeäärne koerake .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2011 .- 223 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. 1, Proosa 1951-1974 .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2016 .-319 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. IV, Proosa 1975-1993 .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2018 .- 278 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. V, Vested .- Halliste : Hendrik Lindepuu, 2018 .- 264 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. VI, Varia. Autobiograafia “Baltazar” .- Halliste :
Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2019 .- 246 lk.

Nowicka, Bronka
Anda kivile süüa .- Halliste : Hendrik Lindepuu, 2017 .- 52 lk.

Pilch, Jerzy
Kange ingli tiiva all .- Tallinn : Perioodika, 2004 .- 136 lk.

Pilch, Jerzy
Muud mõnud .- Tallinn : Perioodika, 2001 .- 104 lk.

Rejmer, Margo
Bukarest. Tolm ja veri .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2016 .- 175 lk.

Schulz, Bruno
Kaneelipoed .- Tallinn : Kultuurileht, 2014 .- 104 lk.

Schulz, Bruno
Liivakella sanatoorium .- Tallinn : Kultuurileht, 2019 .- 167 lk.

Szabłowski, Witold
Mõrtsukas aprikooside linnast : reportaažid Türgist .- Tartu : H. Lindepuu, 2015 .- 176 lk.

Szczygieł, Mariusz
Gottland .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2014 .- 199 lk.

Świetlicki, Marcin
Kaksteist .- Tartu : H. Lindepuu, 2009 .- 221 lk.

Swietlicki, Marcin
Kolmteist .- Tartu, Laiuse : H. Lindepuu, 2010 .- 239 lk.

Świetlicki, Marcin
Üksteist .- Tartu : H. Lindepuu, 2011 .- 219 lk.

Tokarczuk, Olga
Aja oma atra läbi koolnute kontide .- Halliste : Hendrik Lindepuu, 2020 .- 237 lk.

Tokarczuk, Olga
Algus ja teised ajad : romaan .- Tartu : H. Lindepuu, 2012, 2019 .- 203 lk.

Tokarczuk, Olga
Maailma kõige inetum naisterahvas : jutustused .- Tallinn : Kultuurileht, 2005 .-  72 lk.

Tokarczuk, Olga
Päeva maja, öö maja .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2013 .- 238 lk.

Tokarczuk, Olga
Rändajad .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2021 .- 320 lk.

Näidendid

 

Głowacki, Janusz
Fortinbras jõi end täis ja teisi näidendeid .- Laiuse : H. Lindepuu ja Jauker Grupp, 2006 .- 170 lk.

Gombrowicz, Witold
Laulatus ja teisi näidendeid .- Laiuse : H. Lindepuu, 2004 .- 208 lk.

Mrożek, Sławomir
Pidu ja teisi näidendeid .-  Laiuse : H. Lindepuu, 2005 .- 156 lk.

Mrożek, Sławomir
Suvepäev ja teisi näidendeid .- Laiuse : H. Lindepuu, 2003 .- 213 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. II. Näidendid 1958-1974 .- Halliste : Hendrik Lindepuu, 2017 .- 460 lk.

Mrożek, Sławomir
Valitud teosed. III. Näidendid 1975-2000 .- Halliste : Hendrik Lindepuu,
2017 .- 478 lk.

Różewicz, Tadeusz
Valge abielu ja teisi näidendeid .- Laiuse :  H. Lindepuu ja Jauker Grupp, 2006 .- 162 lk.

Schaeffer, Boguslaw
Proovid ja teisi näidendeid .- Laiuse : H. Lindepuu, 2003 .- 209 lk.

Teater | näidendid : valik poola ja ungari näidendeid [koos Lauri Eesmaa ja Reet Klettenbergiga].- Tallinn : Eesti Teatri Agentuur, 2014 .- 407 lk.

Witkiewicz, Stanislaw Ignacy
Hullumeelne ja nunn : 14 pöörast näidendit .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2015 .- 560 lk.

Witkiewicz, Stanislaw Ignacy
Näidendid .- Tallinn : Eesti Draamateater, 1997 .- 288 lk.

Erialakirjandus

 

Goerke, Natasza
Seal .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2018 .-128 lk.

Gombrowicz, Witold
Päevaraamat ; [Poeetide vastu : essee] .- Tallinn : Vagabund, 1998 .- 383 lk.

Grotowski, Jerzy
Tekstid aastatest 1965-1969 .- Tallinn : Eesti Teatriliit, 2002 .- 263 lk.

Herling-Grudziński, Gustaw
Teine maailm : sovetivangi märkmeid .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2019 .- 280 lk.

Kołakowski, Leszek
Mida küsivad meilt suured filosoofid .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2012 .- 285 lk.

Kołakowski, Leszek
Miniloengud maksiprobleemidest .- Laiuse : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2007, 2019 .- 322 lk.

Kołakowski, Leszek
Müüdi kohalolu : esseed tsivilisatsioonist ja kultuurist .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2020 .- 280 lk.

Kołakowski, Leszek
Naeruvääristatud Jeesus : kaksteist esseed .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2017 .- 202 lk.

Kołakowski, Leszek
Revolutsioon kui ilus haigus : arutlusi totalitarismist, vasakpoolsusest, kommunismist, demokraatiast – aga mitte ainult .- Tartu : H. Lindepuu, 2014 .- 379 lk.

Korczak, Janusz
Kuidas armastada last : laps perekonnas .- Halliste : Hendrik Lindepuu
Kirjastus, 2016 .- 125 lk.

Miłosz, Czesław
Jahimehe aasta .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2018 .- 349 lk.

Miłosz, Czesław
Miłoszi ABC .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2011 .- 305 lk.

Miłosz, Czesław
Sünnimaa Euroopa .- Tartu : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2012.-  272 lk.

Miłosz, Czesław
Ulro maa .- Halliste : Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2021 .- 252 lk.

Miłosz, Czesław
Vangistatud mõistus : esseed .- Tallinn : Perioodika, 1999 .-  208 lk.

Semil, Małgorzata
Tänapäeva teatri leksikon .- Tallinn : SE&JS, 1996 .- 421 lk.

Lasteraamatud

 

Lem, Stanisław
Robotite muinasjutud .- Saue : Päike ja Pilv, 2021 .-  272 lk.

Ryrych, Katarzyna
Takjaväli .- Saue : Päike ja Pilv, 2021 .- 121 lk.

Wechterowicz, Przemysław
Kallista mind! .- Saue : Päike ja Pilv, 2018 .- 40 lk.

Wechterowicz, Przemysław
Muna või kana? .- Saue : Päike ja Pilv, 2018 .- 32 lk.

 

Omalooming

 

Lindepuu, Hendrik
Ei haise ega lõhna : luuletused .- Laiuse : H. Lindepuu, 2002 .- 49 lk.

Lindepuu, Hendrik
Haisevad ja lõhnavad ; Memmed ja taadid ; Slavoween : kolm teatriteksti .-  Laiuse : H. Lindepuu, 2002 .- 106 lk.

Tiina Sulg ja Yaroslava Shepel

Nimestiku 1. osa
Linda Jahilo artikkel Hendrik Lindepuust

Lindest Lindepuuni. Poola kirjanduse tõlkijad. 1. osa

Paar aastat tagasi oli meie raamatukogus näitus poola kirjanduse tõlkijatest. Kokku sai hulk väga häid raamatuid ja väga põnev seltskond ja tundus kurb seda kõike endale hoida. Otsisime siis värskemaid asju juurde ja nüüd on teie ees poola kirjanduse valiknimestik. Nimestik on koostatud Tartu Linnaraamatukogu kogude põhjal ja on rõhuga ilukirjandusele ning nimestiku järjestuse aluseks on tõlkijad alfabeetiliselt. Hendrik Lindepuu tõlked tulevad eraldi postitusena.

August Alle

Krasiński, Zygmunt
Irydion : tragöödia .- Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, 1930 .- 243 lk.

Margus Alver

Sapkowski, Andrzej
Haldjate veri .- Tallinn : Varrak, 2020 .- 304 lk.

Sapkowski, Andrzej
Põlguse aeg .- Tallinn : Varrak, 2020 .- 328 lk.

Wicha, Marcin
Asjad, mida ma ära ei visanud .- Tallinn : Kultuurileht, 2021 .- 120 lk.

Oskar Brunberg

Fredro, Jan Alexander
Tohter Baldrian : ühejärguline naljatükk .- Tallinn : G. Pihlaka raamatukauplus, 1904 .- 63 lk.

Inna Feldbach

Rawicz, Słavomir
Pikk ränd : tõestisündinud lugu teekonnast vabadusse .- Vana-Vigala : Kurimuri, 2010 .- 254 lk.

Homo-Quidsm-ck

Kraszewski, Józef Ignacy
Kunigas. Leedulaste vabaduse sõjast .- Valga : J. Kurg, 1900 .- 140 lk.

August Jalakas

Sienkiewicz, Henryk
Tule ja mõõgaga. 1. kd : romaan .- Tartu : Loodus, 1937 .- 437 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Tule ja mõõgaga. 1 .- Tallinn : Eesti Raamat, 1992 .- 302 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Tule ja mõõgaga. 2 .- Tartu : Loodus, 1937 .- 471 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Tule ja mõõgaga. 2 .- Tallinn : Eesti Raamat, 1992 .- 302 lk.

Olev Jõgi

Andrzejewski, Jerzy
Vaikne nädal : jutustus .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1963 .-  180 lk.

Frelek, Ryszard
Tormi eel 1939 : faktiteatri stsenaarium .- Tallinn : Eesti Raamat, 1981 .- 191 lk.

Krawczuk, Aleksander
Trooja sõda : müüt ja ajalugu : noorsoole  .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 268 lk.

Lem, Stanisław
Ijon Tichy kosmoserändude päevikud : jutustus .- Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1962 .- 93 lk.

Mysliwski, Wieslaw
Kivi peal on kivi : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1988 .- 357 lk.

Poola novell .- Tallinn : Eesti Raamat, 1974 .- 408 lk.

Felix Jänes

Strug, Andrzej
Aumärk vapruse eest .- Tartu : Loodus, 1935 .- 208 lk.

Strug, Andrzej
Tundmatu sõduri haud .- Tartu : Loodus, 1934 .- 232 lk.

Ain Kaalep

Słowacki, Juliusz
Maria Stuart : ajalooline draama .-  Tallinn : Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus, 1959 .- 77 lk.

Gunnar Kaarend

Kruczkowski, Leon
Kordian ja mats : [ajaloolis-sotsiaalne romaan] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1978 .- 223 lk.

Lem, Stanisław
Tagasitulek tähtede juurest .- Tallinn : Eesti Raamat, 1976 .- 240 lk. ; 20 cm

Szaniawski, Jerzy
Professor Tutka lood .- Tallinn : Perioodika, 1974 .- 86 lk.

Stryjkowski, Julian
Siirius .- Tallinn : Perioodika, 1973 .- 72 lk.

Žeromski, Stefan
Ustav jõgi : [romaan] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 167 lk.

Jaan Kaplinski

Lem, Stanisław
Ijon Tichy mälestused : jutustused .- Tallinn : Perioodika, 1967 .- 58 lk.

Szczypiorski, Andrzej
Minevik .- Tallinn : Perioodika, 1965 .- 160 lk.

Nora Kaplinski

Filipowicz, Kornel
Antikangelase päevik : lühiromaan .- Tallinn : Perioodika, 1966 .- 62 lk.

Filipowicz, Kornel
Kolm mikroromaani .-Tallinn : Eesti Raamat, 1975 .- 255 lk.

Poola novell .- Tallinn : Eesti Raamat, 1974 .- 408 lk.

Stawinski, Jerzy Stefan
Adami jälil : jutustus .- Tallinn : Perioodika, 1965 .- 130 lk.

Ruth Karemäe

Andrzejewski, Jerzy
Tuhk ja teemant : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1966 .- 310 lk.

Breza, Tadeusz
Labürint : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 228 lk.

Chmielewska, Joanna
Lesio : romaan .- Tallinn : Olion, 2005 .- 287 lk.

Dygat, Stanislaw
Teekond : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1962 .- 252 lk.

Filipowicz, Kornel
Kolm mikroromaani .- Tallinn : Eesti Raamat, 1975 .- 255 lk.t

Grochola, Katarzyna
Armastuse avaldus .- Tallinn : Kultuurileht, 2011 .- 160 lk.

Kapuściński, Ryszard
Reisid Herodotosega  .- Tallinn : Kultuurileht, 2013.- 228 lk.

Kawalec, Julian
Üle oma jõe : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1979 .- 208 lk.

Kofta, Krystyna
Väikeste kiskjaliste paviljon : romaan .- Tallinn : Kupar, 2000 .- 414 lk.

Krawczuk, Aleksander
Kleopatra : jutustus .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 176 lk.

Mularczyk, Andrzej
Post mortem Katõn : filmjutustus .- Tallinn : Varrak, 2008 .- 231 lk.

Rolleczek, Natalia
Puust palvehelmed ; Väljavalitud : jutustused .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 408 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Ristirüütlid .- Tallinn : Eesti Raamat, 1976 .- 776 lk.

Žeromski, Stefan
Patu lugu : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1993 .- 448 lk.

Truchanowski, Kazimierz
Ja väravad prantsatasid kinni : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1986 .- 208 lk.

Aleksander Kurtna

Andrzejewski, Jerzy
Kuldne rebane : [novelle] .- Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade kirjastus, 1958 .- 64 lk.

Bahdaj, Adam
Matk naeratuse eest : jutustus .- Tallinn : Eesti Raamat, 1971 .- 248 lk.

Bocheński, Jacek,
Tabu : jutustus .- Tallinn : Perioodika, 1969 .- 87 lk.

Brandys, Kazimierz
Olevikumälestusi .-  Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1957 .- 94 lk.

Broszkiewicz, Jerzy
Lemuel Gulliveri kaks seiklust : väljavõte vanast kroonikast : [näidendid] .- Tallinn : Perioodika, 1979 .- 79 lk.

Broszkiewicz, Jerzy
Suur, suurem, kõige suurem : jutustus .- Tallinn : Eesti Raamat, 1966 .- 208 lk.

Brzechwa, Jan
Pan Kleksi akadeemia .- Tallinn : Tänapäev, 2020 .- 150 lk.

Brzechwa, Jan
Pan Kleksi akadeemia ; Pan Kleksi reisid .- Tallinn : Eesti Raamat, 1968 .- 216 lk.

Brzechwa, Jan
Pan Kleksi akadeemia ; Pan Kleksi reisid .- Tallinn : Avita, 2000 .- 260 lk.

Dabrowska, Maria
Külas on pulmad : [jutustused] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1967 .- 160 lk.

Dygat, Stanislaw
Käsualuse kättemaks : novellid .- Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1962 .- 48 lk.

Ficowski, Jerzy
Kaksteist hobust ja neiu ujuvalt saarelt : mustlaste muinasjutte nooremale ja keskmisele koolieale .- Tallinn : Kunst, 1988 .- 125 lk.

Iwaszkiewicz, Jaroslaw
Inglite Joanna : [jutustus] .- Tallinn : Perioodika, 1984 .-103 lk.

Iwaszkiewicz, Jaroslaw
Kuuldud jutustusi .- Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1960 .- 67 lk.

Kamienska, Anna
Nonpariisis ja kusagil mujal : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1972 .- 303 lk.

Korczak, Janusz
Kuningas Macius Esimene : muinasjutt .-Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 147 lk.

Korczak, Janusz
Kuningas Macius üksikul saarel : muinasjuturomaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1984 .- 107 lk.

Kruczkowski, Leon
Vabaduse esimene päev : draama 3 vaatuses .- Tallinn : Ajakirjade-Ajalehtede Kirjastus, 1961 .- 68 lk.

Lec, Stanislaw Jerzy
Sugemata mõtted : [aforismid] .- Tallinn : Perioodika, 1977 .- 71 lk.

Mrożek, Sławomir
Elevant : [novellid] .- Tallinn : Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus, 1964 .- 72 lk.

Mrożek, Sławomir
Tango : draamateos kolmes vaatuses .- Tallinn : Perioodika, 1967 .- 80 lk.

Niziurski, Edmund
Marek Pieguse uskumatud seiklused .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1963 .- 187 lk.

Niziurski, Edmund
Marek Pieguse uskumatud seiklused .- Tallinn : Tormikiri, 2001 .- 191 lk.

Patkowski, Maciej
Skorpionid : [romaan] .- Tallinn : Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1963 .- 131 lk.

Piwowarczyk, Andrzej
Lahtine aken : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1973 .- 256 lk.

Poola muinasjutte .- Tallinn : Eesti Raamat, 1976 (Tallinn : Oktoober) .- 41 lk.

Poola novell .- Tallinn : Eesti Raamat, 1974 .- 408 lk.

Prus, Bolesław
Nukk. 1. kd. : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1957 .- 470 lk.

Prus, Bolesław
Nukk. 2. kd. : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1957 .- 468 lk.

Przymanovski, Janusz
Neli tankisti ja koer .- Tallinn : Eesti Raamat, 1974 .- 263 lk.

Różewicz, Tadeusz
Kartoteek ; Veider vanake : [näidendid] .- Tallinn : Perioodika, 1973 .- 70 lk.

Žeromski, Stefan
Kodutud : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1960 .- 356 lk.

Uno Liivaku

Pääse karussellile : Poola huumori- ja satiirivalimik .- Tallinn : EKP KK Kirjastus, 1972 .- 103 lk.

Visiitkaardid : poola satiirivalimik .- Tallinn : EKP Keskkomitee Kirjastus, 1970 .- 112 lk.

Bernhard Linde

Choromański, Michal
Armukadedus ja meditsiin : romaan .- Tartu : Noor-Eesti, 1937 .- 289 lk.

Goetel, Ferdynand
Päevast päeva .- Tallinn : Varak, 1935 .- 284 lk.

Kaden-Bandrowski, Juliusz
Viimne nimepäev ; Poliitika : kaks novelli .- Tallinn : Varak, 1930 .-119 lk.

Kiedrzyński, Stefan
Tagasi patu juure! : armastuskomöödia 3 vaatuses .- Tallinn : T. Mutsu, [193-?] .- 147 lk.

Perzyński, Wlodzimierz
Kergemeelne õde : komöödia neljas vaatuses .- Tallinnas : T. Mutsu, [193-?] .- 114 lk.

Pilsudski, Józef
Minu esimesed lahingud .- Tallinn : Varak, 1936 .- 224 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Kevade : “Talupoegade” kolmas köide .- Tartus : Noor-Eesti, 1934 .- 448 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Suvi : “Talupoegade” neljas köide .- Tartus : Noor-Eesti, 1934 .- 360 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Talv : “Talupoegade” teine köide  .- Tartus : Noor-Eesti, 1931 .- 344 lk.

Sieroszewski, Waclaw
Dalaj-Lama. I köide, “Om Mani Phadme-Hum” : romaan .- Tallinn : Varak, 1934 .- 174 lk.

Sieroszewski, Waclaw
Dalaj-Lama. II köide, Valge jumala teekond : romaan .-Tallinnas : Varak, 1934 .- 160 lk.

Helgi Loik

Boglar, Krystyna
Udu Tuulte oru kohal : jutustus : nooremale koolieale .- Tallinn : Eesti Raamat, 1978 .- 93 lk.

Czeszko, Bohdan
Põlvkond : romaan vanemale koolieale .- Tallinn : Eesti Raamat, 1981 .- 230 lk.

Glowacki, Janusz
Paradiis : jutustus .- Tallinn : Perioodika, 1981 .- 84 lk.

Kern, Ludwik Jerzy
Ferdynand Vahva : koolieelikutele .- Tallinn : Eesti Raamat, 1981 .- 103 lk.

Klys, Ryszard
“Kakaduu” : jutustused  .- Tallinn : Perioodika, 1985 .- 101 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Moosekant-Janko : novell nooremale koolieale .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 16 lk.

Iko Maran

Brzechwa, Jan
Lõbusaid värsse .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 50 lk.

Gustav Otsing

Przybyszewski, Stanislaw
Lumi : Neljajärguline draama .-  Tallinn : Teadus, 1909 .- 71 lk.

Marius Peterson

Socha, Piotr
Mesilased  .- Tallinn : Varrak, 2017 .- 72 lk.

Socha, Piotr
Puud .- Tallinn : Varrak, 2019 .- 72 lk.

Richard Peterson 

Sienkiewicz, Henryk
Uputus. 1 .- Tartu, Tallinn : Loodus, 1938 .- 599 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Uputus. 1 .- Tallinn : Eesti Raamat, 1993 .- 189 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Uputus. 2 .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1938 .- 413 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Uputus. 2 .- Tallinn : Eesti Raamat, 1993 .- 302 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Uputus. 3 .- Tallinn : Eesti Raamat, 1994 .- 189 lk.

Tiina Peterson

Johannes Paulus II
Kaldad täis vaikust : luulet, palveid ja mõtisklusi .- Tallinn : Maarja Gild, 2013.- 63 lk.  cm

Aarne Puu

Bahdaj, Adam
Koolivaheaeg vaimudega : jutustus keskmisele koolieale .- Tallinn : Eesti Raamat, 1985 .- 209 lk.

Chotomska, Wanda
Muinasjutud : [koolieelikutele] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1981 .- 47 lk.

Lem, Stanisław
Solaris .- Tallinn : Eesti Päevaleht, 2005 .- 187 lk.

Lem, Stanisław
Solaris ; Eeden .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 350 lk.

Sapkowski, Andrzej
Ettemääratuse mõõk .- Tallinn : Tiritamm, 2013 .- 379 lk.

Sapkowski, Andrzej
Ettemääratuse mõõk.- Tallinn : Varrak, 2021 .- 344 lk.

Sapkowski, Andrzej
Viimane soov .- Tallinn : Tiritamm, 2011 .- 320 lk.

Sapkowski, Andrzej
Viimane soov .- Tallinn : Varrak, 2021 .- 288 lk.

Aleksander Raid

Fiedler, Arkady
Kalad laulavad Ucayalis : [reisikirjeldus] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1965 .- 212 lk.

Fiedler, Arkady
Vaigust lõhnav Kanada : poola kirjaniku ja looduseuurija reisimärkmeid .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1962 .- 239 lk.

Limanowski, Bolesław
Mälestused  .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .-  303 lk.

Mickiewicz, Adam
Pan Tadeusz ehk Viimne kohturetk Leedus : šlahta lugu 1811. ja 1812. a. kaheteistkümnes värsiraamatus  .- Tallinn : J.-K. Raid, 2000 .- 399 lk.

Parnicki, Teodor
Aetius, viimne roomlane .- Tallinn : Eesti Raamat, 1972 .- 349 lk.

Piasecki, Sergiusz
Suure Vankri armuke : romaan .- Tallinn : Kuldkiri, 1938 .- 380 lk.

Poola novell .- Tallinn : Eesti Raamat, 1974 .- 408 lk.

Artur Roose

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Kaebealune nr. 437 : novellid  .- Tartu : Loodus, 1929 .- 63 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Sügis : “Talupoegade” esimene köide .- Tartus : Noor-Eesti, 1929 .- 316 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Õiglus : jutustus .- Tartu : Valik, 1927 .- 178 lk.

Karin Ruus

Orzeszko, Eliza
Argonaudid : romaan .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1957 .- 256 lk.

Lydia Skomorowska

Konopnicka, Maria
Altmaakese seiklused : lastejutt .- Tartu : Loodus, 1936 .- 64 lk.

Konopnicka, Maria
Jutupauniku juhtumused : lastejutt .- Tartu : Loodus, 1935 .- 48 lk.

Kuncewiczowa, Maria
Võõramaalanna : romaan .- Tartu : Noor-Eesti, 1938 .- 311 lk.

Nalkowska, Zofja
Piir : romaan .- Tartu : Noor-Eesti, 1937 .- 387 lk.

Orzeszko, Eliza
Häda võidetuile! .- Tartu : Loodus, 1933 .- 208 lk.

Reymont, Wladyslaw Stanislaw
Tõotatud maa : romaan .- Tartu : Loodus, 1936 .- 631 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Pan Wolodyjowski : [romaan] .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1938 .- 519 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Pan Wolodyjowski .- Tallinn : Eesti Raamat, 1995 .-  456 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Quo vadis : lühendatud väljaanne .- Tartu : Loodus, 1933 .- 303 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Quo vadis? .- Tallinn : Logos, 1998 .- 447 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Quo vadis .- Tallinn : Eesti Päevaleht, 2007 .-  251 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Ristirüütlid. I : romaan .- Tartu : Loodus, 1936 .- 400 lk.

Sienkiewicz, Henryk
Ristirüütlid. II : romaan .-Tartu : Loodus, 1937 .- 448 lk.

Sieroszewski, Waclaw
Korea tantsijatar .- Tartu : Loodus, 1934 .- 199 lk.

Szelburg-Zarembina, Ewa
Joanna eksirännak : romaan .- Tartu : Noor-Eesti, 1937 .- 344 lk.

Žeromski, Stefan
Võõra ikke all (Sisyphose tööd) .- Tartu, Tallinn : Loodus, 1938 .- 239 lk.

Wladyslawa Säkk

Poola muinasjutud .- Narva : Põhja-Eesti, 1932 .- 36 lk.

Mats Traat

Broniewski, Władysław
Kevadest ja surmast .- Tallinn : Eesti Raamat, 1972 .- 140 lk.

Różewicz, Tadeusz
Roheline roos : luuletused  .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 72 lk.

Leelo Tungal

Tuwim, Julian
Linnuraadio : luuletusi lastele .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 48 lk.

Kristina Uluots

Sapkowski, Andrzej
Ettemääratuse mõõk .- Tallinn : Varrak, 2021 .- 344 lk.

Sapkowski, Andrzej, 1948-
Ettemääratuse mõõk .- Tallinn : Tiritamm, 2013 .- 379 lk.

E. Valge

Putrament, Jerzy
September : romaan .- Tallinn : Eesti Raamat, 1967 .- 496 lk.

Arvo Valton

Lec, Stanislaw Jerzy
Sugemata mõtted : aforismid .- Tallinn : Perioodika, 1977 .- 71 lk.

Paul Viiding

Prus, Bolesław
Vaarao .- Tallinn : Kunst, 1997 .- 661 lk.

Yaroslava Shepel ja Tiina Sulg

 

Hendrik Lindepuu

Hendrik Lindepuu sündis 11. novembril 1958. aastal Mõisakülas ning enne kutsumuse leidmist tõlkijana ja vabakutselise tee valimist töötas mitmetel ametikohtadel, sealhulgas Viljandi tuletõrjes ja Helsingi raamatukogudes. Lindepuu, kes on ka ise näidendeid kirjutanud, alustas tõlketegevust 1980. aastate lõpus teatrite jaoks näitekirjandust vahendades. Esimene lavaletulnud näidend oli Ireneusz Iredyński “Hüvasti, Juudas” 1988. aastal Rakvere teatris. Draamakirjandusele on tõlkija truuks jäänud aastakümneteks, eestindades poola näitekirjanduse suurkujude Witkiewiczi, Gombrowiczi, Mrožeki jt loomingut.

Lindepuu on tõlkinud Poola nobelisti Wisława Szymborska luulet ning ikka ja jälle on tagasi pöördunud 1980. a. nobelisti Czesław Miłoszi loomingu juurde. Miłoszi kõrval on tõlkija teine suur lemmik filosoof ja publitsist Leszek Kołakowski. Aastatel 2016 -2019 pühendus tõlkija Sławomir Mrožeki “Valitud teoste” väljaandmisele.

Klassiku staatuses kirjanike kõrval on Lindepuu eesti lugeja ette toonud ka põnevaid kaasaegsete autorite teoseid, nagu näiteks Marcin Świetlicki meistri-triloogia või Broncka Nowicka “Anda kivile süüa”. Omaette rea moodustavad poola kirjanduse reisireportaaži traditsiooni jätkajate Marius Szczygieli (“Gottland”), Margo Rejmeri (“Bukarest. Tolm ja veri”), Witold Szabłowski (“Mõrtsukas aprikooside linnast”) ja Natasza Goerke (“Seal”) teoste eestindused.

2019. aasta nobelisti Olga Tokarczuki avastas Lindepuu juba ca 15 aastat enne auhinnaga pärjamist ja jõudis ta enne autori ülemaailmset kuulsust ka Tartusse kirjandusfestivalile kutsuda. Pärast Loomingu Raamatukogule tõlgitud jutustusi on Lindepuu tõlkinud ja oma kirjastuses välja andnud koguni neli Tokarczuki romaani, neist viimane, kirjaniku peateoste hulka kuuluv “Rändajad” ilmus tänavu augustis.

2003. aastal ilmus Hendrik Lindepuu Kirjastuse esimene väljaanne, tänaseks on neid kogunenud juba üle viiskümne. Ilmunud teosed peegeldavad kahtlemata ka kirjastajast tõlkija isiklikku maitset, aga nende kirjanduslikus väärtuses pole põhjust kahelda – juhuslikud ja keskpärased teosed Lindepuu valikusse ei kuulu.

Hendrik Lindepuu Poola kultuuri vahendaja roll ei piirdu tõlkimise ja kirjastamisega. Kirjandusfestivali Prima Vista partnerina on ta festivalile toonud kuus poola kirjanikku – Olga Tokarczuki, Bronka Nowicka ja eelpool nimetatud neli reisireportaažide autorit. Ajakirjanduse veergudel on ta kirjutanud Poola filmikunstist ja sõna saanud ka poliitikasaadetes.

Poola-Eesti kultuurisilla ehitajat on tunnustatud paljude auhindadega, nende seas Poola Vabariigi Kuldse Teeneteristiga 2005. aastal, Poola Vabariigi Teenete Ordeni Rüütliristiga 2009. aastal ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemiaga loominguliste saavutuste eest 2014. aastal, August Sanga nimelise luuletõlke auhinna 2019. aastal.

Linda Jahilo

Fotol Hendrik Lindepuu Tartu Linnaraamatukogus 15. septembril 2021. aastal

Adam Zagajewski “Hüvastijätt”

Adam Zagajewskilt on eesti keeles varem ilmunud “Valitud luuletused” (2010), nüüd ilmus “Hüvastijätt”, kus on Hendrik Lindepuu valik Adam Zagajewski kahest viimasest luulekogust. Lindepuu valikutele poola kirjandusest võib kindel olla, Zagajewski “Valitud luuletusi” pole ma lugenud, aga “Hüvastijätt” oli küll väga meeldiv lugemine.

Selle kogu põhjal tundub Zagajewski vähem religioosseid sümboleid kasutav, kui poola luules keskmiselt tavaks, selle eest on tal palju vihjeid muusikale, kunstile, kirjandusele, ajaloole, geograafiale, kaasaja eluolule, perekonnaloole ja mõtisklusi luuletajaks olemisest. Rütmid, mõtted, sõnad olid mu jaoks kuidagi eriti hästi paigas, meeleoludest ja mõttekäikudest oli parasjagu üllatusi ja parasjagu äratundmist.

Soovitan siia raamatusse sisse vaadata ja endale sobivad teemad, tunded ja sõnaseosed üles leida, sest kindlasti on lisaks eelöeldule siin väikses kogus peidus veel paljugi sellist, mida ma esmapilgul ei märganud.

Tiina Sulg

 

Stanisław Lem “Robotite muinasjutud”

Stanisław Lem on vendade Strugatskite kõrval üks minu absoluutseid lemmikautoreid, mistõttu valdas mind ka suur rõõm kui kuulsin, et tema „Robotite muinasjutud“ on eesti keeles ilmunud.

Raamat sisaldab 20 omavahel hajusalt seotud lugu inimeste poolt loodud ja hiljem kosmosesse põgenenud robotite universumist, kus Lem käsitleb läbi muinasjutule omase stiili ning tüüpiliste tegelaste nagu kuningad, printsessid ja kangelased erinevaid ja vägagi raskeid ulmeteemasid. Näiteks väga erinevatel bioloogilistel või filosoofilistel alustel loodud tsivilisatsioonide kokkupõrge, tehnoloogiline singulaarsus, Nikolai Kardašovi skaala lõpuotsas asetsevate jumalike entiteetide tegevus, elu ja surm, inimese loogikast erineva mõttemaailmaga masinate mõttemaailm, teadvus jne. Teemasid jagub piisavalt, et mõni vaesema fantaasiaga autor suudaks igast loost eraldi romaani või terve romaanisarja kirjutada ja võib vaid imetleda, kuidas Lem suudab nendega sedavõrd sundimatult ümber käia. Samuti tahaks kiita Lemi stiili, kus ta maalib nappide lausetega mastaapseid kujutluspilte planetaarsetest sündmustest ning võõrastest tsivilisatsioonidest

Võte, kus keerulised teemad on asetatud satiiri või muinasjutulisse vormi pole Lemile olnud võõras ei varem ega ka hiljem. Meenuvad robotite muinasjuttudega samas maailmas seiklevate Trurli ja Vusseri jutud (mõned neist on ka siin kogumikus) või Ijon Tichy, kelle reiside huumorist pakatava pealiskihi alt vaatavad sageli vastu päris sünged ja keerulised teemad. Mulle endale tundub, et sellise võtte abil on Lem end vabastanud kohustusest luua ideedele põhjalikke ja usutavad taustmaailmu. Kasutades raamloona muinasjuttu, ei ole nimelt tarvidust kogu maailma toimimist lõpuni lahti kirjutada ning nii võib keskenduda vaid asja tuumale. Kuid ühes sellega tekib ka oht, et lugejad võtavadki lugusid kui lastele mõeldud asju. Millega jõuame olulise küsimuseni, kas on õigustatud avaldada neid lastekirjanduse sildi all? Mina arvan et ei. Vähemalt kindlasti mitte kõiki. Näiteks, kui juttu „Muinasjutt raalist, kes võitles lohega” võib lugeda lihtsa loona arvutusmasinast, mis võitleb lohega (kuigi see on tegelikult siiski allegooria tehnoloogilise ühiskonna kohtumisest singulaarse mõistusega), leidub siin kaante vahel selliseid, mis kahtlemata tekitavad noores lugejas pigem nõutust või arusaamatust. Näiteks „Kuningas Globares ja targad“ või „Automateuse sõber“, mis on oma filosoofias isegi täiskasvanule pigem rasked ja sünged ning ma tõesti ei kujuta ette, kuidas võiks neist aru saada laps.

Seetõttu meenutavad Lemi lood mulle mingis mõttes lapsepõlves nähtud nõukogude multifilme nagu „Nõiutud saar”, „Klaasikillumäng” jne. Isegi, kui need ei mõjunud alati otseselt hirmutavalt, oli alati aimatav, et nende autoritel oli enamasti mingi suurem kunstiline või ideeline ambitsioon kui lihtsalt lapsi lõbustada. Selle tõttu on mul kerge kartus, et ulmesõber võib antud teosest mööda vaadata kui lasteraamatust – samas kui lastele ja nende vanematele tunduvad siin leiduvad lood liiga tehnilised ja süngeilmelised.

Ma ei taha seejuures öelda, et neid jutte ei peaks üldse lastele kätte andma. Kaugel sellest. Elas minu põlvkond ju ka nõukogude multifilmid üle ning leidis neist ehk peale õudusunenägude ka huvitavaid mõtteid. Pigem on mul kartus, et muinasjuttudeks sildistatuna jäävad need suurepärased lood täiskasvanud ulmelugejast puutumata, millest oleks ju väga kahju. Kui selle arvustuse lugejal peaks juhtuma olema kodus tehnoloogiast ja teadusest huvituv järeltulija, tasuks kindlasti proovida neid ette lugeda. Just nimelt ette lugeda, kuna nii saab jooksvalt mõningaid kontseptsioone nagu antimateeria, kriitiline mass jt lahti seletada ning vajadusel ka mõningaid raskemaid jutte vältida.

Igaljuhul, et positiivse tooniga lõpetada kordan juba ka alguses öeldud mõtet, et mul on väga hea meel, et antud Lemi tõlge on eestikeeles ilmunud ja lugesin eranditult kõiki lugusid suure mõnuga. Tegemist nii sisult kui vormilt kahtlemata väga unikaalse teosega mida võib ilma kõhkluseta igale ulmehuvilisele soovitada.

Joel Jans
kirjanik

Olga Tokarczuk “Aja oma atra läbi koolnute kontide”

Mul ootas see raamat juba jupp aega lugemist, kolleeg, kelle arvamust usaldan, ütles, et on hea. Ja oli hea. Väga hea. Ma ei tea, mis nipiga Tokarczuk pani mind paljude teemade, mis mulle muidu kirjanduses suht närvidele käivad — horoskoobid, suurtähtede kasutus, looduse liigilusad kirjeldused, igapäevaaskeldused, kinnismõtetega peategelane, kaebekirjad ametiasutustele, tsitaadirohkus, metafüüsilised mõtisklused jne –, peale lausa heldima. Müsteerium. Kõige paremas mõttes. Mul on hea meel, et ma enne raamatu lugemist eriti arvustusi/sisututvustusi ei lugenud, ma olin loo kulust ikka tõsiselt üllatunud. Märt Väljataga on kirjutanud: “Olga Tokarczuki krimiromaan on oma pealispindses absurdsuses teetass, mille sisse mahub tõepoolest palju-palju rohkem kui ainult üks tassitäis.” Mhmhm, mahub jah.

Tiina Sulg

Marek Krajewski “Katk Breslaus”

Marek Krajewski “Katk Breslaus”, Hendrik Lindepuu Kirjastus, Halliste 2020.

Marek Krajewski on kahtlemata mehine kirjanik, tituleerituna pealegi Poola krimikirjanduse lipulaevaks, kes hariduselt doktorikraadiga klassikaline filoloog.

Kuid kes jääb ootama poeetilisi krimihetki elust Breslaus, peab pigem pettuma. Politseinik Eberhard Mock, kellele kirjanik on pühendanud koguni romaanitsükli (hetkel üheksa raamatut), purjetab läbi sündmuste äärmise sihikindlusega. Kuhu see laev suundub, on esialgu peaaegu arusaamatu.

Naised ja alkohol kaasnevad loomupäraselt ta tormilise eluga. Värvikalt. Ja krimiromaanides oleks muidugi ka erakordne kohata õnnelikus ja rutiinses pereelus elavat politseinikku, eriti peategelasena. Midagi motivatsioonist oleks peategelasel sel juhul nagu puudu. Et sumbata elu hämaraladel. Peategelaseks komplitseeritud isiksus, mahlakas, kelle tegevusmustrid pole mitte niivõrd üllatavad, kui ootamatud. Nagu granaat, tõesti.

Mis kirjaniku stiili puutub, siis detailsusest rääkimata, on see jõuline, lõhnadest pakatav. Selles loos on kumamas lausa ideoloogiline põhjendatus kasutamaks niivõrd värvikaid lõhnafinesse, mis aitab kirjeldada elu pahupoole valusid ja võlusid. Verd ja higi igas astmes. Lõhnadest vängete odöörideni, haisudest rääkimata.

Autori süvakultuursus on tunnetatav, piisab kui ta osaliseltki sellest aimu annab. Kunstiliselt loodud maailma teeb köitvaks just nimelt ta osaline seletamatus.

Ja eks pahed ja patud peibutavad rohkem kirjeldama maailma nägusid, käesoleval juhul on tegemist äärmiselt tiheda tekstiga. Igavene headuse ja kurjuse omavahelise võitluse pöördratas. Üle seletada nagu ei tahaks ja, vast ei suudakski.

Kummardus Hendrik Lindepuule, kelle tõlkepintslist need värvid ju pärinevad. Meie emakeelest.

Andrus Allikvee

Bronka Nowicka “Anda kivile süüa”

Bronka Nowicka „Anda kivile süüa“ (2017, tlk Hendrik Lindepuu; „Nakarmić kamień“, 2015)

Naabrinaine käib iga päev meie juures. Joob kohvi ja räägib vanadest aegadest, mis on temas settinud nagu kohvipaks tassi põhjas. Ta valab seda sajandat korda üle. Mälestused on aina õhemad, aga ikka annab neist midagi keeta. Lapsele meeldib kuulata – nii õpib elu tundma. Ta teab juba: sõda on siis, kui asjad kaotavad aru. Ta kardab süüa kahvliga. Ja hoiab seda juustest eemal. („Kahvel“, lk 15)
*******
Laud seisis õues – nii suur, et see ei oleks mahtunud sisse mingist uksest ega aknast. Selle ümber ehitas vanaisa maja. See pidi olema päris olemise alguses, seal kus mälul on naba. („Laud“, lk 30)
*******
BRONKA NOWICKA (sünd 1974, Radom) on lõpetanud Łódźi filmikooli ja Krakówi Kaunite Kunstide Akadeemia maalikunsti eriala. Praegu on mitmes teatris lavastanud ja filmietüüdidega rahvusvahelisi auhindu noppinud Poola režissöör, stsenarist ja kirjanik nimetatud akadeemia multimeedia osakonna doktorand. Ikka ja jälle katsetab ta uusi vahendeid, näiteks tomograafiaid ja tomovideo kasutamist (graafikate ja video valmistamine tomograafia ja x-kiirte abil).

Raamatuga „Nakarmić kamień“ pälvis Bronka Nowicka 2016. aastal kirjandusauhinna Nike, luues sellega ühtlasi pretsedendi 1997. asutatud Poola prestiižiikama kirjanduspreemia ajaloos. Siiani poldud seda omistatud ühelegi debütandile. Märkimist väärib ka tõik, et Bronka Nowicka valiti Kirjandusliku Euroopa (Literary Europe Live) „Uueks hääleks 2017“.

Äärmiselt mõjusa nägemisviisi, kohati ihukarvu turritavate kujundite ja piltidega 44 proosalaastu kandvaks teljeks on filosoofiline, või ka eksistentsiaalne sõnum: Vaatamata inimeste (traagilisele?) võimetusele tunnetada maailma täiel määral, peaksid inimesed elu elama elusalt. „Ma ei soovi, et elutud asjad oleksid elus. Ma tahaksin, et elus inimesed oleksid vähem surnud. Just sellest on minu jaoks see raamat“, selgitab autor. Nii nagu laps proosalaastus „Nööbid“ võtab vaaremalt ära nööpe, mida too raha pähe korjab, et siis piisava arvu korral ära surra. „Kui ta ei märka, torkan nööpe kingade sisse, särgi alla, pistan suhu ja neelan alla. Olgu neid vähem. Et ei jätkuks surma jaoks.“ (lk. 13)

Eve Pormeister

Tõlkija ja kirjastaja Hendrik Lindepuu, autor Bronka Nowicka ning
tõlkija ja näitleja Marius Peterson eestikeelse raamatu esitlusel
11. mail Tartu Linnaraamatukogu saalis. Foto: Linda Jahilo

“Loomingu Raamatukogu” pärlid

“Loomingu Raamatukogu” (edaspidi LR) tagasihoidlikud vihikud ei püüa enamasti pilku ja võivad kergesti märkamatuks jääda. Sellest oleks aga kahju, sest sisult on nad kaalukad. Nii ma otsustasingi oma viimas(t)e aasta(te) avastustest kirjutada. Raamatud, millest juttu tuleb, on kirjanike ainukesed eesti keelde tõlgitud teosed.

LR on tõesti nagu liigirikas aed või sügav kaev, kust võib lõputult ammutada, kus “sööki ja jooki” jagub erineva maitsega lugejatele. LR autorite seas on Eesti lugejale tuntud ja tundmatuid nimesid, aga sageli on LR-s ilmunud teosed autori ainukesed eestindused. Need viimased mind kõige rohkem paeluvadki – uued nimed ja maailmad. Lisaks on LR puhul veel see eelis, et seal ilmunud raamatud on võimalik ühe hingetõmbega (st ühe õhtuga või nädalavahetusega) läbi lugeda ja lugemiselamus on seeläbi intensiivsem.

.

Alustan portugali keeles kirjutava kirjaniku Pepetela romaaniga “Platoo ja stepp” (orig. 2009, LR 28-30/2013, tlk. Mart Tarmak). Pepetela (kodanikunimega Artur Pestana) sündis 1941. a Angolas Portugali väljarändajate perekonnas. Ta osales võitluses Portugali koloniaalvõimu vastu ja Angola iseseisvumise järel (1975) töötas aastaid isegi valitsuses. 1980ndatel keskendus kirjutamisele ja oli Luanda Ülikooli õppejõud.pepetela

Uskumatu lõpu tõttu oli “Platoo ja stepp” minu jaoks nagu tänapäeva muinasjutt. Romaan rajaneb tõsilool: Pepetela jutustab oma sõbra, valge angolalase nukrameelse armastusloo, mille taustaks on sotsialismileeri lagunemine ja Aafrika riikide vabadusvõitlus. Romaani tegevus viib lugeja 60aastate Moskvasse, välistudengite ühiselamutesse ja loengutesse. Just seal puhkebki Angola tudengi ja Mongoolia kõrge parteitegelase tütre vahel keelatud armastus. Olustik, nähtamatud reeglid, kes kelle järel valvab – kõik see tuleb vanemale põlvkonnale tuttav ette, aga on rahvusvahelise mõõtme tõttu ometi üllatav. Lugu leiab lõpu alles aastakümneid hiljem. Raamatu lehekülgedel on karm reaalsus ja igavikulised küsimused. Mind köitsid ka autori Angola kirjeldused ja peategelase identiteeditunnetus. Ta määratles end aafriklasena, angolalasena, kõhklusteta ja vaieldamatult. Vaatamata sellele, et valgena ei olnud ta põliselanikkonna jaoks “päris oma”.

.

Minu järgmine avastus on katalaani moodsa klassiku Mercè Rodoreda (1908 – 1983) romaan “Teemandi väljak” (orig. 1962, LR 21-23/2014, tlk Maria Kall). Rodoreda alustas kirjutamist juba kodumaal, 1939. aastal põgenes koos teiste katalaani intellektuaalidega kodusõja eest Prantsusmaale, 50ndate keskpaigast elas Šveitsis, kus asus taas kirjandusega tegelema. Eksiilis kirjutatud “Teemandi väljak” on tagasivaade perioodile, mis algab Hispaania vabariigi väljakuulutamisega, kulgeb läbi kodusõja ja lõpeb määratlemata ajal pärast sõda. Poliitika ja sõda on vaid taust, raamatu lehekülgedel kogeb lugeja, mida teeb sõda ja diktatuur inimestega. Sõda küll käib, kuid sellest peaaegu ei räägitagi. Selline on kokkuvõte raamatu kaanelt.rodoreda

Teose keskmes on noore naise Natàlia elukäik, esitatud tema enda silmade läbi. Tegevuspaik on Barcelona, mille tänavaid, parke, väljakuid ja maju kirjanik täpselt ja poeetiliselt kirjeldab. Raamat algab peoga Teemandi väljakul, kus Natàlia kohtub oma tulevase abikaasa Quimetiga. Õigem oleks küll öelda, et Quimet leiab sealt oma kuninganna Colometa (tuvitüdruk). Edasi toimubki kõik Quimeti taktikepi all – noored abielluvad, seavad sisse oma elamise, sünnivad lapsed, korter muutub tuvilaks… Naise kanda jääb raskem koorem, aga ometi on ta õnnelik. Siis kaovad mehed sõtta, mis ei jäta puutumata Barcalona rikkaid ega vaeseid. Kaob ka Quimet, Natàlia võitleb näljaga, viimasel hetkel ulatatakse päästev käsi.

Natàlia kõneleb lihtsas ja igapäevases keeles, suurtest ja väikestest asjadest enda ümber, sellest, mida ta näeb ja tunneb, millest inimesed räägivad. See haarab ja liigutab.

.

Jätkan Bruno Schulzi raamatuga “Kaneelipoed”. Kuulsin Bruno Schulzi (1892 – 1942) nime esmakordselt 2013. a, kui kirjandusfestivalil Prima Vista käis poola kirjanik Olga Tokarczuk koos kirjandusteadlasest abikaasaga. Nemad pidasid Bruno Schulzi oma kõige suuremaks lemmikuks poola kirjanike seas. Aasta hiljem ilmus Schulzi novellidest koosnev romaan “Kaneelipoed” eesti keeles (orig. 1934, LR 24-25/2014, tlk Hendrik Lindepuu).schulz

Bruno Schulz sündis Ida –Galiitsia väikelinnas Drohobyczis (tänapäeval kuulub Ukraina koosseisu) juudi perekonnas. Ta õppis arhitektuuri ja maalikunsti ning töötas aastaid joonistusõpetajana. Schulzi esimene raamat “Kaneelipoed” ilmus 1934, teine jutukogu “Liivakella sanatoorium” 1937, 1942. a lasid sakslased ta maha. Schulzi looming vajus aastateks unustusse ning sõjas hävisid ta maalid. Bruno Schulz taasavastati 1960. aastatel.

“Kaneelipoodides” avaneb täiesti omaette maailm – uskumatu, fantastiline, labürintlik, unenäoline. Reaalsusega seob seda kirjaniku kodulinn, perekond, isa süvenev haigus. Tagapõhjaks on elu Galiitsia väikelinnas (mis lugedes tundub nii suur!) enne Esimest maailmasõda. Lugedes avaneb kirju, detailirikas, voolav, kihav ja liikuv maailm. Schulzi keel on metafooriderohke, kohati lausa barokne, nõuab lugedes keskendumist, aga see pingutus tasub end kuhjaga ära.

.

Minu jaoks kauge ja võõra kultuuri juurde viis Kanadas elava Vietnami päritolu kirjaniku Kim Thúy raamat “Ru” (orig. 2009, LR 28-29 / 2014, tlk Triinu Tamm). Raamat koosneb lühikestest poeetilistest piltidest, mis kord täidavad terve lehekülje, teinekord ainult veerandi või pool. Iga pildi aluseks on võtmesõna ja sellega käib kaasas lugu.thuy

Üksikud pildid (jutustused) kasvavad terviklikuks looks, mis jutustab Vietnami paadipõgenikest (1978 –1979). Kirjaniku enda perekonnalugu põimub paljude teiste inimeste saatusega ja tema maa ajalooga.

Kim Thúy sündis 1968. a Saigonis rikkasse ja haritud Lõuna-Vietnami perekonda, kus tööd ei olnud vaja teha ja kommunistide valitsemise all elu ette ei kujutatud. Põgeneti paadiga Malaisiasse (sel retkel paljud põgenikud hukkusid) ja sealt edasi Kanadasse. Kirjanik jutustab väljarändajatest, elu ülesehitamisest eksiilis sotsiaalse redeli kõige alumiselt pulgalt. Mind võlus kirjaniku elujaatus ja -rõõm, aga samuti paljud väikesed killud, mis Vietnami kultuurist ja tavadest kõnelesid. Kasvõi fakt, et Lõuna-Vietnamis oli kombeks asendada laste nimed nende sünnijärjekorra numbritega. Nii et onu Kaks ja tädi Kolm oli täiesti tavaline öelda.

.

Marusja Klimova “Siniveri” (orig 1996, LR 31-33 / 2014, tlk Ilona Martson) toob lugeja kahe jalaga maa peale. Marusja Klimova (s. 1961) kirjeldab tavainimeste (tahaks öelda karvaste ja suleliste) elu Leningradis enne 1991. aastat. See oli aeg, mil Nõukogude Liidu kokkuvarisemise eelaimus oli juba õhus: impeerium oli veel alles, aga müürid selle ümber juba murenesid. Autori enda sõnul on nimetatud romaani huligaanlikuks, tülgastav-kauniks, aga ka Peterburi elu entsüklopeediaks. Seda viimast määratlust peab kirjanik kõige sobivamaks. Kirjanik tahtis tabada ajastu vaimu. Tegelaste galerii on tõesti värvikas ja kirju – Marusja välismaale hea elu peale igatsev homoseksuaalist sõber, aeg-ajalt hullumajja sattuv poeet, KGB-s töötav isa, litsist sõbranna, kes itaallasele mehele sai jne, jne. Autor teeb põikeid minevikku, mis ei ole sugugi vähem värvikad.klimova

Raamatule on järelsõna kirjutanud Andrei Ivanov. Ta nimetab Marusja Klimovat (tegelik nimi Tatjana Kondratovitš) Peterburi undergroundi vihatud tegelaseks, vene kirjanduse haruldaseks pärliks. Kirjanik on vene keelde tõlkinud aukartustäratava nimekirja prantsuse kirjandust, ta on eraldanud ennast vene kirjanduse peavoolust. Juba tema pseudonüüm on provotseeriv. Kõigest sellest saate lähemalt lugeda raamat suurepärasest järelsõnast. Ja kõigele lisaks on Marusja Klimova tulemas Tallinna kirjandusfestivalile HeadRead.

.

Oma valiku Loomingu Raamatukogu pärlitest lõpetan nimeka šveitsi kirjaniku, vanameister Urs Widmeriga (1938 –2014). Widmer elas pika elu ja oli viljakas autor, kes jõudis enne surma välja anda ka elulooraamatu “Reis universumi servale” (2013, “Reise an den Rand des Universums”). Widmerit ma ei avastanud LR-st, vaid oli enne lugenud ka originaalis. Widmeri raamatud “Ema kallim” ( orig. 2000, LR 17-18 / 2009, tlk Tiiu Kokla) ja “Isa raamat” (orig. 2004, LR 35-37 /2011) ei kuulu ka minu viimase aasta lugemiselamuste hulka. Aga kuna need raamatud on Widmeri ainukesed tõlked eesti keelde (lisaks on tema näidendit “Top Dogs” mängitud kahes Eesti teatris), sobivad nad minu soovituste nimekirja lõpetama küll.widmerema

Pealkirjad vihjavad, et tegu on justkui biograafiatega, aga need ei ole siiski autentsed biograafiad, vaid autor on oma fantaasiates kasutanud eluloolisi momente. „Ema kallim“ on suurepärane novell. See on lugu ühe naise tummast, pöörasest kirest, mille on kirja pannud tema poeg „Meie ees on naivistliku võõritusega pilt üpris melodramaatilisest õnnetust armastusest, mis sulandub kuidagi märkamatult kirevasse ajastupanoraami…“ kirjutab tõlkija Tiiu Kokla. Raamatus on pilte maalilisest Šveitsi mägiloodusest ja palju on juttu muusikast, sest „ema kallim“ oli kuulus dirigent (kelle prototüüp täiesti olemas). Seda lugu kirest on nimetatud ka reekviemiks. Saksa staarkriitik Reich-Ranicki on öelnud, et see on “äärmiselt erutav lugu, mis on jutustatud nii rahulikult, nii vaikselt, nii suure iroonia ja nii vaikse huumoriga…”widmerisa

“Isa raamat“ on hoopis teine lugu ja teistmoodi jutustatud. Tegemist on klassikalise raamjutustusega, kus poeg asub pärast ise surma kokku panema tema eluraamatut. Mees, kellest Widmer kirjutab armastab kõike, mis elab: sõpru, naisi, pidusid, aga kõige rohkem raamatuid. See on tormilise elu ülestähendus, mida kujundasid 20. sajandi utoopiad, lootused ja pettumused. Ja loomulikult on raamatus ka armastus saladusliku naise, Clara Molinari vastu, keda lugeja tunneb juba “Ema kallimast”.

Raamatus on palju fakte ja detaile XX sajandi Šveitsi ajaloost, lõpuks saab kokku tervik, mis on pisut veider, pisut kurb, kuid omamoodi tõepärane. Minu jaoks näiteks oli põnev lugeda sellest, miks ja kuidas lääne intellektuaalidest said mõneks ajaks kommunistid. Raamat koguni algab lausega “Minu isa oli kommunist”.

Kriitikud on nimetanud Urs Widmerit kõige rikkama fantaasiaga šveitsi kirjanikuks, autoriks, kelle romaanid on ühteaegu nii meelelised kui ka intellektuaalsed. Lugege kindlasti!

Linda Jahilo

Lugemissoovitused 2014 – Janika Kronberg ja Mae Lender

Kui eelmisel, raamatukogu juubeliaastal, kogunes lugemissoovituste huvilisi nii palju, et tuli kohvikust saali kolida, siis tänavu mahtusid kõik huvilised kohvilaudade äärde ära ning kohtumine möödus sundimatus ja hubases õhkkonnas. Külalisteks seekord noor kirjanik Mae Lender, kes on nelja viimase aastaga üllitanud neli raamatut, ning kirjandusteadlane ja -kriitik, mitmete raamatute koostaja ja autor Janika Kronberg. Sellest üritusest on päris keeruline kirjutada, sest vahel kiskus jutt nii kaasa, et märkmete tegemine läks meelest, lisaks on kõneldud jutt ju harali ja seda tuleks kuidagi koondada ja grupeerida, mis aga kipub võlu ära kaotama. Seega – alati on kasulikum leida aeg ise kohale tulemiseks.

SAM_1020Mae Lender on õppinud Viljandis raamatukogundust ja ütles kuulajate hulgas õpingukaaslasi märganud olevat; töötanud ta raamatukogus siiski kunagi ei ole – juhtus teisiti. Lapsega koju jäänuna sattus ta kirja panema oma ema lugu, millest sai raamat “Minu Taani”. Vaatamata veel kolmele ilukirjanduslikule teosele ei pea Mae Lender end kirjanikuks, vaid kõigest asjaarmastajaks kirjutamise alal.

Meie üritusele kutset saades pidas ta ülesannet algul lihtsaks, kuid mida rohkem selle peale mõtles, seda suuremasse kimbatusse sattus. Sest lugemisel määrab nii palju hetke meeleolu ja kõik muutub ka ajas – mis kunagi vaimustas, võib hiljem hoopis lapsik või sobimatu tunduda. Tsiteerides Kalev Kesküla: “Vanad raamatud, nagu vanad riidedki, on inimese mõõt”.

Lollikindlaks soovituseks peab Lender “Põhjamaade romaani” sarja. Ta ei armasta suuri ülepaisutatud tundeid ja (sõna)vahtu. Mitte parim, aga uusim on Ulla-Lena Lundbergi “Jää”, mis ei ole puhas mereromaan, kuid pöörab sellele ja üldse loodusele suurt tähelepanu – looduse, inimese ja Jumala suhetele ning eraldi veel kirikuõpetaja-Jumala suhtele. (Hulk aega hiljem tuleb jutu sees välja, et Janika Kronberg on romaanis kujutatud saarel viibinud ja seda just ajal, kui tuulegeneraator seiskus ja kogu elu tundus seisma jäävat.) Lenderi üheks lemmiktegelaseks on ühtlasi romaani kesksete tegelaste hulka kuuluv Posti-Anton, kelletaolise ta arvab leidvat igast kogukonnast.

Üsna kindel sari soovitamiseks on ka “Moodne aeg”, “Punase raamatu” sarjaga on suhted nii ja naa. Üksikult tulevad meelde veel eriti jaburad raamatud “Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus” Jonas Jonassonilt, mida võiks vaadata kui lugu Pipist, kui ta oleks mees ja saja-aastane, ning Peter Høegi “Elevanditalitajate lapsed” – see paneb mõtlema, kuidas me tuleme toime oma sisemise elevandiga ja kuidas teised sellega hakkama saavad.

Jutujärje võttis üle teiselt ürituselt saabunud Janika Kronberg, kes hilinemise teema osavalt ära kasutas, tsiteerides kohaseid klassikuid: “Ma tulen hilja, viimne teiste seltsis” (Ernst Enno) ja “Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud” (lugeja jaoks on peaaegu solvav kirjutada siia Oskar Luts) ning laiendades seda kogu eesti kultuurile, mis ka mõneti hiljaks jäänud – Betti Alveri luuletuses istub maavillane Vanapagan lugema õppides viimases pingis. Oskar Luts ei kuulu Kronbergi meeliskirjanike hulka, kuid ta soovitab lugeda “Kirjutatud on…”, mis tänu teatrile rohkem “Soo” nime all tuntud, ja “Kirjad Maariale”, mis Lutsu hoopis teisest küljest avavad. Veel soovitab ta lugeda Paul Austeri “New Yorgi triloogiat”. Suurepärast lugemist pakuvad kirjandusest kõnelevad raamatud, mille autoriks on naine: Asta Põldmäe “Ja valguse armulise : kirjatöid aastaist 1975–2013”, eriti essee A. Vihalemmast, või Viivi Luige “Ma olen raamat” ja “Kõne koolimaja haual: artiklid ja esseed 1998-2006”. Doris Kareva “Tähendused: kirjutisi aastaist 1988-2007” – lugeda Emil Tode “Piiririigist” kirjutatut on sama hõrk nauding kui teos ise. (Muide, laenasin Kareva raamatu kohe ja see on tõepoolest suurepärane.) Põnev lugemine on Ilse Lehiste “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud kogumik “Keel kirjanduses”, mida omal ajal esitleti siinsamas raamatukogus ja kus kohal viibis ka autor ise.

SAM_1023Soovitada võib igasuguseid asju, iseasi on, kellele neid soovitada. Kõik muutub, raamatud, mis kunagi tähendasid palju, ei pruugi aja möödudes enam midagi öelda, kuid – Viivi Luik on öelnud, et “tuleb jääda lojaalseks muutuvale iseendale”.

Raamatud ütlevad inimese kohta nii mõndagi. Lender ütleb, et ei hoia oma raamatuid elutoas, sest ei taha, et küllatulnud inimesed tema raamatuid vaataksid. Kronberg ütleb, et seab nähtavale kohale intrigeerivaid raamatuid, kuid ei kavatse avaldada meile oma lemmikraamatuid.

Kronberg: “Nii nagu bioloogilise elu algus on vesi, on vaimse elu algus siiski veel raamat, mis seletab elu ajaloolisel taustal sünkroonis kaasajaga.” Tulevik ja ulmeraamatud Janika Kronbergi väga ei huvitagi ja ilukirjandust ta väga palju soovitada ei oska. Heaks öökapiraamatuks, mida vähehaaval lugeda, peab ta Egon Friedelli “Uusaja kultuurilugu: suurest katkust kuni Esimese maailmasõjani”, mida keegi liiga lihtsaks raamatuks ei pea, kuid mis on siiski lugejasõbralik. Ajalugu elab meis, tahame me seda või ei.

Jutujärje võtab üle Lender, kes armastab vanu reisikirju, mis on omamoodi ajasillaks ja võimaldavad näha, mis on säilinud, mis muutunud. Kaasa on ta võtnud Ants Laikmaa “Teelt: maailmakodaniku reisikirjad Viinist, Veneetsiast, Firenzest, Roomast, Caprilt, Sitsiiliast, Vesuuvi tipust, Tunisest jm.”, Kairi Tilga “Tossutäkuga Euroopasse: Eduard Vilde reisikirjad” ja kaaskõneleja Janika Kronbergi uue raamatu “Rännud kuue teejuhiga”, mis pakub põnevust ja kaasaelamist ootuses, kas autor leiab üles kõik, mida otsib. Mida võiks Janika Kronberg ise oma raamatu juurde kõnelda? – Hispaania ja Krimm ei olnud algselt plaanis, kuid raaamat kippus kasvama. Reisimine olevat äärmiselt ebamugav, autor ei suuda reisi ajal kirjutada ning imetleb siiralt Tiit Pruulit, kes aina jooksvalt kirjutab ja kleebib, ning Arvo Valtonit, kes on ilmselt võimeline ka kaameli seljas kirjutama.

Kogu kirjutatud ajaloo isa Herodotose “Historiat” Kronberg lugenud ei ole (sellest on eesti keelde tõlgitud katkendid), aga väga soovitada saab Ryszard Kapuściński teost “Reisid Herodotosega”. Huvitav on Ken Jenningsi “Kaardikirg: geograafianohikute kirev maailm” ja Rohelise sarja raamatud, nt Clive Pontingi “Uus maailma roheline ajalugu: keskkond ja suurte tsivilisatsioonide kokkuvarisemine”. Claude Lévi-Straussi reisikiri “Nukker troopika” – esimene osa, “Euroopast lahkumine”, on puhas nauding lugeda. “Maailma maitsed: parimad retseptid igast maailma nurgast” ja mõni hea veinimääraja peaksid endal olemas olema, Raivo Kalle ja Renata Sõukandi “Eesti looduslikud toidutaimed: kasutamine 18. sajandist tänapäevani” on samuti vajalik ja huvitav teos.

SAM_1025Kuidagi liigub jutt raamatutest tehtud filmidele ja nende võrdlemisele, juttu tuleb “Preili Smilla lumetajust”, “Poolvennast” – selle seriaali jättis Lender peale paari osa pooleli, sest raamat oli ikka palju parem; Kronberg kiidab “Inglise patsienti”, mis toob kuulajate seast arvamuse, et see on üks haruldasi kordi, mil film on raamatust parem. Preili Smillast on lühike samm ekskursini põhjamaade kirjandusse üldse, Janika meenutab Ibsenit, Strindbergi, Hamsunit ja teisi klassikuid, keda omal ajal põhjalikult loetud.

Veel: Winfried G. Sebald “Peapööritus. Tunded”, tõlkinud Mati Sirkel, aluseks Kafka reis Itaaliasse. Hiljuti ilmus ka Sebaldi Zürichi loengute sari “Õhusõda ja kirjandus”, mille Kronberg ühe hingetõmbega läbi luges – šokk Hamburgi pommitamisest. Sebald pole elitaarne, kuid on ränk lugemine. Lugemise valikul vaatab Kronberg alati ka tõlkijat, näiteks tasub lugeda kõike, mida Mati Sirkel on tõlkinud. Millegi lugemiseks on nii erinevaid põhjusi – Kronberg ütleb, et kuigi Uku Masingu luule jääb talle paljuski arusaamatuks, on sel rütm, mis haarab kaasa.

Ta pole ka suur Kivirähu fänn, näiteks “Mees, kes teadis ussisõnu” asemel võiks lugeda hoopis Ain Kalmuse triloogiat – “Jumalad lahkuvad maalt”, “Toone tuuled üle maa” ja “Koju enne õhtut”. Mõlemad autorid käsitlevad uute aegade tulekut Eestimaale ja suuri muutusi. Kivirähu “Liblikas” on küll väga helge teos. Andrei Hvostov on öelnud, et ajaloolise tõe teadasaamiseks tuleb eestlastel lugeda soome kirjandust; Janika Kronberg arvab siiski, et ka eesti kirjanduses on tõde olemas – Oksase asemel võib lugeda Ene Mihkelsoni, Eeva Parki (“Lõks lõpmatuses”) ja Arved Viirlaiu “Ristideta haudu”.

Kaja Kleimann

Fotod Linda Jahilo