Eestikeelset kirjavara Ukraina kohta Tartu linnaraamatukogus

Nimestikus on nii uuemaid kui vanemaid teoseid, arvestusega, et eestlastel on alles veel see ridade vahelt lugemise oskus ja omaette on ju huvitavgi vaadata ja võrrelda, et millest mis ajal kui palju räägiti. Nimekirja on valitud peamiselt Ukrainat käsitlevad teosed ning mõned teosed, kus on mõni huvitav Ukrainat puudutav osa või peatükk. Üldteosed, kus Ukrainast räägitakse kõige muu kõrval põgusalt, jäid valikust välja.

.

Ajalugu, poliitika

.

Applebaum, Anne, 1964-
Punane näljahäda : Stalini sõda Ukrainas / Anne Applebaum ; inglise keelest tõlkinud Kalev Lattik ; [toimetanud Eda Posti ; kujundanud Heino Prunsvelt] .- Tallinn : Varrak, 2018  .- 445 lk.

Bellamy, Chris, 1955-
Absoluutne sõda : tänapäevane käsitlus Nõukogude Venemaast Teises maailmasõjas / Chris Bellamy ; inglise keelest tõlkinud Marek Laane ; [toimetanud Kalev Lattik ; kujundanud Heino Prunsvelt] .- Tallinn : Varrak, 2012 .- 832 lk.

Brašinski, Jossif
Sküüdi aarete otsinguil / Jossif Brašinski ; vene keelest tõlkinud Jüri Selirand ; [värsid tõlkinud L. Ruud] .- Tallinn : Valgus, 1983.- 143 lk.

Kirsberg, Georg, 1983-
Poliitilisi mõtisklusi : Õhtumaa viimne kujund / Georg Kirsberg ; [toimetaja Anne-Mari Alver ; kaanekujundus: Georg Kirsberg] .- Habaja : Kentaur : Läänetasandiku OÜ, 2016 .- 583 lk.

Kotšinev, Jüri, 1960-
Rjurikud / Jüri Kotšinev ; [toimetaja Lauri Suurmaa] .-Tallinn : Grenader, 2020 .- 179 lk.  

Kovpak, Sidor, 1887-1967
Putivlist Karpaatideni : E. Gerassimovi kirjanduslik ülestähendus / S. Kovpak ; [tõlkinud V. Pomm ; illustreerinud A. Šults] .- Tallinn : Ilukirjandus ja Kunst, 1948 .- 190 lk. 

Kovpak, Sidor, 1887-1967
Sõjaretk Karpaatidesse / Sidor Artemjevitš Kovpak .-  Tallinn : Poliitiline Kirjandus, 1945 .- 27 lk. 

Kunnas, Leo, 1967-
Ukraina häirekell : takerdunud rünnak. II : artiklid ja nõuanded / Leo Kunnas ; [kaanekujundus: Ande Kaalep] .- Tallinn : Hea Lugu, 2014 .- 266 lk.

Kurkov, Andrei, 1961-
Ukraina päevik : ülestähendusi kriisikoldest / Andrei Kurkov ; [saksa keelest tõlkinud Anu Wintschalek ; toimetaja Ivika Arumäe ; kujundaja Rein Soonsein] .- Tallinn : Äripäev, 2014 .- 239 lk.

MacKinnon, Mark
Uus külm sõda : revolutsioonid, petuvalimised ja torujuhtmepoliitika endises Nõukogude Liidus / Mark MacKinnon ; inglise keelest tõlkinud Raivo Rammus ; [kaane ja tiitli kujundanud Tiina Sildre] .- Tallinn : Olion, 2008 .- 344 lk. 

Meikar, Silver, 1978-
Oranži revolutsiooni päevik / Silver Meikar ; [eessõna: Vira Konõk] .- Tallinn : Argo, 2006 .- 55 lk.

Merits, Kuido, 1962-
Võimalik missioon : märkmeid Ukrainast / Kuido Merits ; [toimetanud Asta Põldmäe ; kujundanud Kalle Toompere, fotod: Caecilia J. van Peski, Kuido Merits] .- Tallinn : Go Group, 2016 .-114 lk. 

Plohhi, Sergi, 1957-
Viimane impeerium : Nõukogude Liidu lõpp / Sergi Plohhi ; inglise keelest tõlkinud Toomas Taul ; [toimetanud Leino Pahtma ; kujundanud Heino Prunsvelt] .- Tallinn : Varrak, 2016 .- 382 lk.

Popov, Dmitri
Oranž printsess : Julia Tõmošenko saladus / Dmitri Popov, Ilja Milštein ; vene keelest tõlkinud Andres Jaaksoo ; [toimetanud Helle Tiisväli ; kaane ja tiitli kujundanud Tiina Sildre] .- Tallinn : Olion, 2007 .- 320 lk. 

Potšeptsov, Georgi, 1949-
Propaganda trummipõrin : uus külm sõda ja infokonfliktid postsovetlikus ruumis / Georgi Potšeptsov ; vene keelest tõlkinud Ülo Tikk ; [toimetanud Ann Kivikangur ; kujundanud Tiina Sildre] .- Tallinn : Olion, 2009 .-190 lk. 

Rahvusest riigiks : [uute rahvusriikide teke Tsaari-Venemaa varemeile 1917-1920] : Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvahelise teaduskonverentsi materjale : [6. märts 2008, Tallinn] = From nation to state / Eesti Ajaloomuuseum ; [koostaja ja toimetaja Ivar Leimus ; kaas: Aime Andresson] .- Tallinn : Eesti Ajaloomuuseum, 2010 .- 88 lk.

 Rahvusväeosad I maailmasõjas – impeeriumide värbamispoliitikast iseseisvate rahvusriikide relvajõududeni / Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum, Tallinna Ülikooli Kirjastus ; [peatoimetaja Toomas Hiio, toimetaja Kaarel Piirimäe ; tõlked inglise, saksa, vene ja ukraina keelest: Toomas Hiio] .- Viimsi : Eesti Sõjamuuseum ; Tallinn : Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2019 .- 222 lk.

Remy, Johannes, 1962-
Ukraina ajalugu / Johannes Remy ; [tõlkinud Ene Kaaber ; toimetanud Kersti Riismaa ; saatesõna: Jüri Adams ; kujundanud Merle Moorlat] .- Tallinn : EKSA, 2018 .- 291 lk.

Semanov, Sergei
Mahno : [Nestor Mahno : 1889-1934] : tegelik elulugu / Sergei Semanov ; vene keelest tõlkinud Peeter Villmann .- Tallinn : Olion, 2002 .- 223 lk.

Snyder, Timothy, 1969-
Punane prints : ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud / Timothy Snyder ; inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa ; [toimetanud Egle Pullerits] .- Tallinn : Varrak, 2015 .- 269 lk. 

Sokolov, Boriss, 1957-
Uue Venemaa sõjad : 1991-2019 / Boriss Sokolov ; vene keelest tõlkinud Peeter Villmann ; [toimetanud Marju Randlane ; kujundanud Piia Maiste, kaardid: Rein Kask] .- Tallinn : Argo, 2021 .- 199lk. 

Tagasi Vene võimu all : patriotism ja segipaisatud elud hõivatud aladel : artiklite kogumik / Delfi ja Spektr ; koostanud Hans H. Luik ja Tiina Reinart ; vene keelest tõlkinud Ines Vollrat ; [toimetanud Tiina Reinart ; kujundanud Tarmo Rajamets, esikaane foto: Odd Andersen] .- Tallinn : Hea Lugu, 2018 .- 136 lk. 

Ure, John
Kasakad / John Ure ; inglise keelest tõlkinud Patrik Rand .-  Tallinn : Olion, 2003 .- 197 lk.

.

Kunst, keel ja kirjandus

.

Heinsoo, Heinike, 1956-
Розмовляємо естонською : мініграматика з тематичним словником = Räägime eesti keelt : minigrammatika temaatilise sõnastikuga / Heinike Heinsoo, Maksõm Kasianczuk ; [дизайн: Кюльвi Кiвенд] .- Tartu ; Mariupol : H. Heinsoo, 2021 .- 64 lk. 

Hinkulov, L. F.
Tarass Ševtšenko / L. Hinkulov ; [vene keelest tõlkinud E. Koik ; värsid tõlkinud H. Rajamets, A. Kaalep, A. Sang ; kaaneümbris ja kaas: V. Vare] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 328 lk. 

Mets, Aino
Eesti-ukraina vestmik = Естонсько-украïнський розмовник / Aino Mets .- Tallinn : A. Mets, 1998 .- 229 lk.

Mets, Aino
Ukraina-eesti vestmik = Украïнсько-естонський розмовник / Aino Mets .- Tallinn : A. Mets, 1998 .- 229 lk.

Nimekirjutusraamat : vene, ukraina, valgevene, gruusia, armeenia, aserbaidžaani, kasahhi, kirgiisi, tadziki, turkmeenia, usbeki / Tiiu Erelt, Olev Jõgi, Ain Kaalep … [jt.] .- Tallinn : Valgus, 1993 .- 304 lk.

Poeetiline punane raamat : Ukraina = Poetics of endangered species : Ukraine / [idee: Anatoli Ljutjuk ; tõlge eesti keelde: Timo Maran, tõlge inglise keelde: Natalija Kukonina ja Eric A. Johnson ; eessõna: Katerõna Juštšenko ; illustratsioonid, kujundus: Nestor Ljutjuk] .-  Tallinn : Kiev : [Ajakirjade Kirjastus] : Ukraina Kultuurikeskus, 2010 .- 105 lk. 

Prink, Evi, 1925-1965
Uue aja künnisel : [kirjandus-kriitiliste tööde valimik] / Evi Prink ; [koostanud M. Kalda, E. Nirk, E. Säärits, kaas: E. Tali] .- Tallinn : Eesti Raamat, 1966 .- 234 lk. 

Станислав Нечволодов = Stanislav Nechvolodov / [перевод: Глеб Нечволодов, Урве Тыннов ; редактор Нина Воробьева ; компьютерная обработка: Глеб Нечволодов ; фото: Евгений Золотко, Станислав Нечволодов] .- Tartu : Тартуский союз художников, 2010 .- 80 lk. 

Tihemets, Evi, 1932-
Hüvasti, kuuekümnendad : kolm matka ja pildid / Evi Tihemets ; [sissejuhatav tekst ja elulugu: Vappu Thurlow ; kaanekujundus: Evi Tihemets, kujundus: Katrin Kaev, fotod: Lembit Kitsel] .- Tallinn : E. Tihemets, 2015 .- 166 lk. 

.

Reisikirjad, reisijuhid, mälestused, eluolu

.

Kronberg, Janika, 1963-
Rännud kuue teejuhiga / Janika Kronberg ; [toimetanud Brita Melts ; kujundanud Jan Garshnek ; fotod: Janika Kronberg, Vallo Kepp] .- Tallinn : Go Group, 2013 .- 248 lk.

Laigna, Karl, 1918-1994
Tallinn – Brest – Lvov – Karpaadid / Karl Laigna .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 71 lk. : ill. 

Laigna, Karl, 1918-1994
Ukraina NSV / Karl Laigna .- Tallinn : Eesti Raamat, 1988 .- 125 lk. :

Merilo, Jaanika, 1979-
Minu Ukraina : lubaduste maa / Jaanika Merilo ; [toimetaja Loone Ots ; kujundaja Heiko Unt, kaardi kujundaja Kudrun Vungi] .- Tartu : Petrone Print, 2021 .- 256 lk.

Naelapea, Yri, 1896-1969
Krimmi ja Kaukasuse päikesemail : ränniku mälestused / Georg Naelapea ; sulejoonistused Arno Vichvelinilt .- Tartu: Sõnavara, 1923 .- 67 lk.  

Nilson, Osvald, 1930-1996
Krimm : [matkajuht] / Osvald Nilson .- Tallinn : Eesti Raamat, 1969 .- 128 lk. 

Noor, Kaspar
Musta kulla needus : Tanel Talve ja Motoreporteri seiklused Kaspia ja Musta mere ääres / [Kaspar Noor ; toimetaja Silvia Pärmann ; eessõna: Tanel Talve ; kujundaja Siim Saidla] .- Tallinn : Fookus Meedia, 2009 .- 112 lk. 

Ots, Loone, 1965-
Minu Odessa : minagi olin Arkaadia teel! / Loone Ots ; [toimetaja Epp Petrone ; kaardi kujundaja Kudrun Vungi, kujundaja Heiko Unt] .- Tartu : Petrone Print, 2020 .- 312 lk. 

Paavolainen, Olavi, 1903-1964
Volga voolab nüüd Moskvasse : kirjutisi Nõukogude Liidust / Olavi Paavolainen ; koostanud Ville Laamanen ja H. K. Riikonen ; soome keelest tõlkinud Piret Saluri ; [toimetanud Anu Saluäär-Kall ; kujundanud Andres Rõhu] .- Tallinn : EKSA, 2018 .- 217 lk.

Pavel, Arno, 1946-
Uazikuga Ukrainat avastamas : lisaks põgusalt Valgevenes, Moldovas ja Transnistrias / Arno Pavel ; [kujundus: Armar Paidla, fotod: Mariya Boiko, Teet Malsroos, Arno Pavel] .- Kose : Rajakaar, 2019 .- 190 lk. 

Rekand, Tiina, 1960-
Krimmi päevik : õpetajapreili juhtumused stepikülas / Tiina Rekand ; [toimetanud Kristiina Ainelo ; kujundanud Anna Lauk] .- Tallinn : Tänapäev, 2010 .- 240 lk. 

Tiks, Mihkel, 1953-
Krimmi vang. Esimene osa, Ukraina aeg / Mihkel Tiks ; [toimetanud Kai-Riin Meri ; kujundanud Tõnis Kipper] .- Tallinn : Tänapäev, 2019 .- 468 lk. 

Tiks, Mihkel, 1953-
Krimmi vang. Teine osa, Vene aeg / Mihkel Tiks ; [toimetanud Kai-Riin Meri ; kujundanud Tõnis Kipper] .- Tallinn : Tänapäev, 2020 .- 341 lk. ; 23 cm

Ukrainlased / [koostanud: Natalija Gumnõtska … jt. ; tõlkinud Ellen Dovgan ; toimetanud: Irõna Kljutškovska, Igor Kalõnets, Ita Serman] .- Tallinn : Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, 2012 .- 60 lk.

 Vennasvabariik Ukraina / koostanud I. Berdnik .-  Tallinn : Eesti Raamat, 1975 .- 90 lk.

Vetlina, Vera Arsenjevna
Krimmi reisid / Vera Arsenjevna Vetlina ; [kujundaja O. Soans] .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1958 .- 455 lk.

Vilde, Eduard, 1865-1933
Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külaliseks : [reisuelamusi Kagu-Euroopas] / Eduard Wilde .- Tartu : Loodus, 1934 .- 279 lk.

.

Toidukultuur

.

Hercules, Olia, 1984-
 Mamuška = Мамушка / Olia Hercules ; [tõlkinud Kersti Carsten ; toimetanud Kairi Terav] .- Tallinn : Sinisukk, 2016  .- 240 lk. 

Hercules, Olia, 1984-
Suveköögid : retsepte ja mälestusi igast Ukraina nurgast / Olia Hercules ; fotod: Elena Heatherwick ja Joe Woodhouse ; [tõlge eesti keelde: Leela Põdra ; toimetanud Astrid Tihane ; illustratsioonid: Anastasia Stefurak] .- Tallinn : Vesta, 2021 .- 351 lk.

Slaavi köök: vene, ukraina, valgevene / [koostanud Gerda Kroom ; toimetanud Katri Liivas] .- Tallinn : Odamees, 2007 .- 160 lk.

.

Eestlased Ukrainas ja ukrainlased Eestis

.

 Eestlaste unistuste ja mälestuste Krimm : pühendatud eestlaste Krimmi asumise 150. aastapäevale / Krimmi-Eestlaste Selts ; [toimetajad Hans Treimann, Piret Pääsuke, Tiina Toomet ; eessõna: Tiina Toomet ; kujundus ja kaanekujundus: Andres Tali] .- Tallinn : SE & JS, 2010 .- 207 lk.  

Krimmi kogumik. [I] : konverentsi “140 aastat eestlust Krimmis” ettekanded (09.-10.09.2001, [Beregove, Ukraina]) / Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Eesti keelenõukogu ; koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg ; [tõlge vene keelde: Tatjana Nikitina, tõlge inglise keelde: Krista Mits, tõlge eesti keelde: Jüri Viikberg] .- Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2002 .- 240 lk.

Krimmi kogumik. II : konverentsi “Eestlased XIX-XXI sajandil Krimmis” ettekanded (9.-10. septembril 2004 Simferopolis) / Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeeriumi keeletalitus, Eduard Vilde Muuseum ; koostanud ja toimetanud Tõnu Tender ja Livia Viitol ; [tõlge vene keelde: Tatjana Nikitina, Nadežda Saar, Igor Kotjuh] .- Tallinn ; Tartu : Eesti Keele Sihtasutus, 2005 .- 396 lk.

 Krimmi kogumik. III = Крымский сборник. III / Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium ; koostanud Heldin Allik … [jt. ; tõlge vene keelde: Alla Lašmanova ja Olga Sudajeva, tõlge eesti keelde: Anti Lääts ja Lea Jürgenstein] ; toimetanud Heldin Allik ja Tõnu Tender ; [kaane kujundanud Kersti Tormis] .- Tartu ; Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2011 .- 478 lk.

Krimm – kauge ja kodune / [koostaja Kaja Laanmäe] .- Tallinn : Merivälja Aedlinna Selts, 2007 .- 71 lk. : ill., portr. ; 21 cm 

Laamann, Ottomar, 1900-1988
Mälestused Krimmist / Ottomar Laamann .- Toronto : [s.n.], 1981 .- 173 lk.

Leppik, Eduard, 1924-2008
Krimmi eestlastest / Eduard Leppik ; [toimetanud Tiiu Uusküla] .- Imavere : E. Leppik, 2006 .- 132 lk. 

Lukas, Georg, 1914-1988
Krimmi mälestused : pühendatud eestlaste Krimmi asumise 150. aastapäevale / Georg Lukas ; [toimetajad: Sirje Endre, Piret Pääsuke ; järelsõnad: Ella Lukas, Tiina Toomet ; sugupuu koostaja Tiina Toomet ; kujundus: Andres Tali] ; Krimmi-eestlaste Selts .- Tallinn : SE & JS, 2011 .- 304lk.

Samorodni, Oleg, 1961-
See magus sõna vabadus : Ukraina kaasmaalaskond Eesti taasiseseisvumise aastail / Oleg Samorodni ; [tõlge eesti keelde: Mait Eelrand ; kaanekujundus Kalli Samorodni] .- Kärdla : O. Samorodni, 2018 .- 122 lk. 

Välik, Ida
Unustatud … : eelmise sajandi esimene pool / Ida Välik (Kruuk) .- Tallinn : I. Välik, 2007 .-  112 lk.

.

Tšornobõl (Tšernobõl)

.

Aleksijevitš, Svjatlana, 1948-
Tšernobõli palve : tuleviku kroonika / Svetlana Aleksijevitš ; vene keelest tõlkinud [ja järelsõna:] Andres Ehin ; [toimetaja Mati Soomre ; kujundus: Jaan Tammsaar] .- Tallinn : Maalehe Raamat, 2006 .- 335 lk. 

Kostin, Igor, 1936-
Tšernobõl : reporteri pihtimused / Igor Kostin koostöös Thomas Johnsoniga ; [tõlkinud Anne Saul] .- Tallinn : Sinisukk, 2006 .- 240 lk. 

Medvedjev, Grigori
Tšernobõli vihik / Grigori Medvedev ; tõlkija Sirje Morozova ; eessõna: A. Sahharov ; makett ja kaas: Inge Rennebaum, Külli Niidermann] .- Pärnu : Perona, 1996 .- 94 lk. 

Plohhi, Sergi, 1957-
Tšornobõl : tuumakatastroofi ajalugu / Sergi Plohhi ; [tõlkija Ants Pihlak ; toimetaja Jürgen Tamme ; kujundaja Villu Koskaru] .- Tallinn : Postimees Kirjastus, 2019 .-  448 lk. 

Tarlap, Tiit, 1954-2017
Tšernobõl 1986 : [autori meenutusi Tšernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest] / Tiit Tarlap .- Pärnu : Juks, 1993 .- 68 lk. 

Tiikmaa, Helle, 1967-
Sõda nähtamatu vaenlasega : Eesti Tšernobõli katastroofis / Helle Tiikmaa ; [toimetanud Mari Karlson ; kujundanud Angelika Schneider] .- Tallinn : Tänapäev, 2011 .- 232 lk.

.

Halliki Jürma, Klaari Tamm, Tiina Sulg

Agneta Pleijel „Kaksikportree“

Agneta Pleijel „Kaksikportree“ (2020, tlk Anu Saluäär, 2021)

Mulle üldiselt ei meeldi lugeda elulugusid, välja arvatud kunstnike ja kirjanike omad. Agneta Pleijel on 81-aastane rootsi kirjanik, kes on kirjutanud romaani maailmakuulsast krimiautorist Agatha Christiest (1890-1976) ja maailmakuulsast austria maalikunstnikust Oskar Kokoschkast (1886-1980). Samas ei saa öelda, et see on kummagi või mõlema elulugu, pigem on see mõtisklus elust, surmast, kunstist.

Üpris vastumeelselt nõustub eakas Kokoschka, kes juhtub olema oma naisega Londonis, maalima portree — samuti eakast — Agatha Christiest, kes nõustub enese portreteerimisega veelgi suurema vastumeelsusega, portree idee tuleb nimelt Christie lapselapselt. Kuue maaliseansi jooksul, mis ei kulge küll kõik ühtviisi sujuvalt, saavad kaks kuulsat loojat lähedasemaks ja avavad isegi selliseid tahke oma minevikust, mida nad pigem oleks varjanud. Härra Kokoschka on proua Christiega esialgu päris hädas, sest Christie on äärmiselt kinnine ja sõnaaher, kuid, nagu väljendub Kokoschka, on portree „kahe inimese koostöö“ ja „katse tabada isiksust“ (107) — ei saa maalida head pilti inimesest, kellest sa midagi ei tea. Raamat avab rohkem Kokoschkat kui Christiet, aga paljastab siiski ühe väga murrangulise perioodi Christie elus.

Kokoschka puhul meeldivad mulle kõige rohkem tema mõtted kunstist ja kunsti olemusest („/…/ inimene on alati ühes oma loomingu nurgas olemas“, 156) , aga ka vananemisest. Christie elutarkus tuleb eelkõige ühest valusaimast kogemusest ta elus — mehe truudusetusest ja lahutusest. Tõenäoliselt on võti, kuidas jõuda elus tõelise eneseteostuse — ja sellega koos ehk ka (maailma)kuulsuseni — kätketud Christie ütlusesse: „Tee ainult nii, nagu sa tahad /…/, pole vaja küsida“ (24).

Kokkuvõttes jõuavad kaks vana inimest, kes mõni aeg tagasi olid teineteisele tundmatud ning maali-projekti suhtes üsna negatiivselt meelestatud, teineteise elusündmuste mõtestamiseni ja isegi teatud lohutuse või lahenduse pakkumiseni. Kui proua Christie küsib härra Kokoschkalt, kus on inimene siis, kui ta keset oma elu ära on, vastab Kokoschka: „Äraolek /…/ võib sisaldada teravdatud kohalolekut. Alateadvus tegeleb tähtsamate asjadega. Äraolek on pimendatud ruum, kus elu suunda muudab. Äraolekule on minu jaoks sageli järgnenud tähtsad elumuudatused.“ (185-6)

Kui maal on valmis ning kumbki oma elu juurde naasnud, jätkavad nad kirjasõpradena ja teineteise toetajatena. „Vananemine polegi nii hull,“ kirjutab Oskar Agathale. „Alles siis hakkad eristama mustrit“ (194). Raamatu alguses saame valminud portreed (1969) ka näha, see annab aimu Kokoschka stiilist ning vihjab, et jutustus põhineb tõestisündinud lool (loe: maalil). Christie ise kommenteerib portreed talle omaselt humoorikalt: „Olen saanud tohutu suure nina /…/. See jätab igal juhul mulje, et ma olen keegi, kas pole?“ (193)

Annika Aas

Haruki Murakami „Komtuuri tapmine”

Haruki Murakami „Komtuuri tapmine” (eesti keeles Varrak 2021, inglise keeles “Killing Commendatore” ja raamatukogus saadaval ka vene keeles).

Kahtlemata on Haruki Murakami kõige populaarsem elav Jaapani kirjanik maailmas. Murakami on viljakas ja mitmekülgne autor, kes harrastab nii proosat, lühijutte kui esseistikat. Tema loomingut on juba tõlgitud rohkem kui 50 keelde ja eesti keeleski on ilmunud tema kuulsamad teosed. Äsja ilmus eesti keeles tema viimane romaan „Komtuuri tapmine” (originaalis 2017).

Kui ma seda raamatut mõni aeg tagasi inglise keeles lugesin, siis võitlesin päris kõvasti sooviga romaani juba siis siin soovitada! Mistõttu loodan väga, et tõlge eesti keelde on hea ja soovitus läheb asja ette. Murakami raamatud on minu jaoks alati lugemiselamused, neis on igaühes selline emotsionaalne laeng, mis nõuab aega settimiseks ja mille mõjuväljas oled veel mõnda aega pärast lugemise lõpetamist.

„Komtuuri tapmine” on kaasa mõtlema ja elama panev lugu 30ndates aastates portreemaalijast. Lugu algab sellega, kui naine jätab peategelase maha ja mees on korraga kaotanud sihi, kuidas oma eluga edasi minna. Ta jätab majanduslikult tulusa portreede maalimise ja otsustab hakata tegelema päris kunstiga, peeti ju teda kunagi lootustandvaks kunstnikuks. Ta kolib mägedesse ja asub seal elama oma sõbra isa majas, kes on kuulus kunstnik. Majas ringi vaadates leiab ta pööningult maali, millel kujutatakse stseeni Teise Maailmasõja päevilt, mis omakorda on allegooria stseenile „Komtuuri tapmine” Mozarti „Don Giovannist“. See leid käivitab peategelase jaoks mitmesuguste ootamatute sündmuste ahela.

Romaan käsitleb loojaks olemist. Neid valikuid ja dilemmasid, millega loovisikul tuleb silmitsi seista. Murakami on peategelase teinud kunstnikuks, kuid ilmselgelt kumab siit läbi ta enda loojaks olemise kogemust. Ida ja lääne, klassikalise ning moodsa kunsti võrdlused. Raamatust leiab paljutki, mille poolest autor on tuntud: reaalne lugu, mis korraga sürreaalseks pöörab; müstilisi ja kummastavaid juhtumeid ning olukordi; salapäraseid tegelasi. Siin on sellised tegelased nagu Idee ja Metafoor, ka Topeltmetafoor.

Haruki Murakami on tuntud melomaan ja tema lugudel on sageli soundtrackid. Selles raamatus leiab peategelane oma uues kodus eest ka korraliku plaadikogu, millest ta eriti sageli kuulab just Mozarti „Don Giovannit“. Tartlaste jaoks nagu tellitult esietendub järgmisel nädalal Vanemuises Mozarti „Don Giovanni“, mille lavastas seekord Elmo Nüganen. Nii saab värske lugemiskogemuse pealt minna ooperit kuulama-vaatama, või vastupidi: teatrist tulnuna võtta lugemiseks „Komtuuri tapmise”.

Häid elamusi!

Mai Põldaas

Donna Tartt “Ohakalind”

 

Raamat, mis ergutab mõistust ja puudutab südant.

* * *

Priit Hõbemägi. Salapärane kultuskirjanik, kes võitis Pulitzeri. Eesti Ekspress, 2014, 16. aprill
Donna Tartt. Ohakalind. Tallinn: Pegasus, 2015
Donna Tartt. Salajane ajalugu. Tallinn: Pegasus, 2007
Донна Тартт. Маленький друг. Москва: Иностранка, 2010
Донна Тартт. Щегол. Москва: АСТ, Corpus, 2015
Донна Тартт. Тайная история. Москва: АСТ, Corpus, 2015
Donna Tartt. The goldfinch. London: Abacus, 2014
Donna Tartt. The little friend. London: Bloomsbury, 2005
Donna Tratt. The secret history. London: Penguin, 1993

* * *

New York

Patricia and Lester Brooks. Crown Insiders’ Guide to New York City & State. New York: Crown, 1988
David Fischer. New York. Leipzig: VEB F. A. Brockhaus Verlag, 1983
Christine Hatt. New York. Belitha Press Ltd, 2000
Siim Holvandus. Kõlupead Ameerikas. Tallinn: Menu Kirjastus, 2012, lk. 47-108
Diana Lotus. Minu New York: läbi taeva ja põrgu. Tartu: Petrone Print, 2016
Olev Remsu. Toronto. New York. Los Angeles. Tallinn, Go Group, 2008, lk. 47-75
Edward Rutherfurd. New York. Tallinn, Varrak, 2014
Ann Tenno. Highway USA: vendade Urbidega läbi Ameerika. Tallinn, A. Tenno, 1997,
lk. 154-155

Las Vegas

Лев Арье. Лучшие города США. Москва: Эксмо, 2009, lk. 188 – 269
Kersti Dennis alias Amira. Minu Las Vegas: tõsielu tuhkatriinulugu. Tartu: Petrone Print, 2013
Siim Holvandus. Kõlupead Ameerikas. Tallinn: Menu Kirjastus, 2012, lk. 278 – 304
Priit Pullerits. Ameerika. Idaranniku pilvelõhkujatest Metsiku Lääne kanjoniteni. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2008, lk. 176 – 185
Hunter S. Thompson. Hirm ja jälestus Las Vegases : metsik rännak Ameerika unelma
südamesse. Tallinn, Eesti Päevaleht, 2010

Amsterdam

Amsterdam. Herrsching: Color Collection, 1980
Amsterdam. Leipzig : Brockhaus, 1989
Amsterdam: taskukaart & linnajuht. Tallinn: Koolibri, 2008
Hans Koning. Amsterdam. Amsterdam: Time-Life-Books, 1977
Герт Мак. Амстердам. Один город – одна жизнь. Москва: Издательство Ольги Морозовой, 2013.
Ian McEwan. Amsterdam. Tallinn: Huma, 2001
Margot Roose. Minu Amsterdam: Normaalne on piisavlt hull. Tartu: Petrone Print, 2011

* * *

 

Signe Arro, Elo Jakobson, Piia Paju. Laps surmaga silmitsi. Tallinn: Tänapäev, 2001
Ofra Ayalon. Aita! Laste aitamine stressiga toimetulekul. Juhendatud grupitegevused. Tartu: Sach International, 2014
Atle Dyregrov. Lapse lein. Jyväskylä: Gummerus Kirjapaino Oy, 1996
Helen Kennerley. Võit lapsepõlvetraumade üle. Tallinn: Tänapäev, 2010
Koos leinava lapsega. Tallinn: Lastekaitse Liit, 2008
Triinu Laan. Vana katkine kass = Vana katskinõ kass. Tallinn: Päike ja pilv, 2016
Patrick Ness. Kui koletis kutsub. Tallinn: Helios, 2014
Брюс Перри, Майя Салавиц. Мальчик, которого растили, как собаку.
Москва: АСТ, 2015

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi raamatukogu näituse „Lapse lein” bibliograafia
http://www.ht.ut.ee/sites/default/files/ht/lapse_lein_kirjandus.docx

* * *

Martin Amis. Surnud lapsed. Tallon: Olion, 2000
Jakob Ejersbo. Nordkraft. Tallinn: Pegasus, 2003
Ben Elton. Kõrgem seltskond. Tallinn: Pegasus, 2005
Anita Ganeri. Uimastid. Egmont Estonia, 2000
Mike Haskins. Meelemürgid. Tallinn, Ersen, 2003
Koolinoored ja uimastid. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2008
Raiman Kukk. Narkosõltlase vabanemine. Kuidas Raist sai jälle Raiman. Imavere: Shalom, 2016
Tom McGill. Uimasteid trotsides: teejuht lapsevanematele. Tallinn, Varrak, 2003
Mured, ohud, tegelikkus noorte silmade läbi. Tallinn Ruta Kruuda Fond, 2009
Margareete Otter. Narkootikumid. Tallinn: Huma, 1997
Robert Sabbag. Lumepimedus. Tallinn: Metsarada, 1996
Jaan Tangsoo. Hanejaht. Tallinn: Tänapäev, 2003
Trendid koolinoorte uimastitarvitamises. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 2004
Mark Daniel Wahl, Ellu Eik. Narko. Tallinn: Avita, 1998
Irvine Welsh. Trainspotting. Tallinn: Koolibri, 2010

* * *

 

Тим Форрест. Антикварная мебель. Москва: Эгмонт Россия, 2000
Anita Gunnars. Mööbli polsterdamine ja riidega katmine. Tallinn: Sinisukk, 2000
Ari ja Riitta Koskinen. Vanas stiilis mööbel. Tallinn: Varrak, 2009
Jüri Kuuskemaa. Mööbel gootikast art déco’ni: [Virumaa Muuseumide mööblikogu] = Furniture from Gothic to Art Déco. Tallinn: Kunst, 2012
Kerttu Soans. Kui ma armasatasin tislerit. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2008
Paul Tamm. Puutehnoloogia tööstuskoolidele ja mööbelseppadele. II Mööblitööstus. Tallinn: Riigi Tööstuskool, 1932
The woodwork book. London: Treasure Press, 1988
Tõnu Vainküla, René Pere. Vana mööbel korda oma kätega. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2012
Harri Velbri. Mööbli valmistamine ja kavandid. Tallinn: ART Põllumajandusliit, 1938
Kadri Vilen. Värvimängud mööbliga. Tallinn: Pegasus, 2016

* * *

 

Peategelane goldfinch on eesti keeles ohakalind (Carduelis carduelis). Kehakaal tavaliselt 15–20 grammi, tiivapikkus 8–9 sentimeetrit. “Ohakalind on üks kõige ilusamaid ja kirjumaid laululinde. “Nägu” on tal punane, põsed ja kõhualune valged. Selg aga pruunikas ning lagipea, kukal, tiivad ja saba must. Ohakalinnu laul on kiiretempoline, sisaldab rohkesti kutsehüüde vaheldumisi vidistavate, klõbistavate ja ka mõningate vileliste häälitsustega. Tavaliselt laulab ohakalind puuladvas, vahel ka lennul,“ kirjutatakse Tartu Ülikooli loodushariduse veebiküljel. Ohakalind on levinud terves Euroopas, osa isendeid talvitub Eestis, osa suundub mõnele soojemale maale.
Priit Hõbemägi. Salapärane kultuskirjanik, kes võitis Pulitzeri. III. Eesti Ekspress, 2014, 16. aprill, 2014

Rob Hume. Linnuvaatleja ABC. Tallinn, Varrak, 2014
Carl-Fredrik Lundevall, Matsåke Bergström. Põhjamaa linnud. Tallinn, Varrak, 2005, lk. 316

* * *

 

Carel Fabritius „Ohakalind”
Leonardo da Vinci „Madonna Litta”
Vassili Tropinin. „Poiss ohakalinniga”
Raffael „Madonna ohakalinnuga”

Евсей Ротенберг. Западно-европейское искусство XVII века. Москва: Искусство, 1971, lk. 206 -207
Бруно Санти. Леонардо да Винчи. Москва: Слово, 1995, lk. 29

Carel Fabritius (1622–1654) maalis oma ohakalinnu lauatükile mõõtmetega 33,5 x 22,8 sentimeetrit, mis on lähedal sellele, mida toona nimetati kvartformaadiks, tänapäeval aga A4-formaadiks. Lind seisab heleda seina külge kinnitatud linnusöögilaual. Tema jala ümber on peaaegu märkamatu kett, mis hoiab teda vaskse võru küljes kinni. Kunstniku lühikesed tugevad pintslitõmbed vihjavad Rembrandtile, kelle tõenäoliselt kõige andekam õpilane ta oli; teine nimekas Delfti meister, Fabritiusest noorem Jan Vermeer oli aga võlutud Fabritiuse maalide säravast valgusest ja erakordsest rahust.
Kui Fabritius oli kolmekümne kahe aastane, siis plahvatas Delftis püssirohuarsenal. Veerand linna ehitistest hävis, sealhulgas ka Fabritiuse maja ning palju tema maale. Fabritius ise hukkus. Temast jäi järele vaid umbes tosin maali.
Priit Hõbemägi. Salapärane kultuskirjanik, kes võitis Pulitzeri. IV. Eesti Ekspress, 2014, 16. aprill

* * *

Laura Oosterbeek. Beyond the Bird: A Definitive List of the Artworks in ‘The Goldfinch’ 2015, 5. august
Anneliese Dangel. Rembrandt. Leipzig: Seemann, 1962
Philippe Daudy. 1600-talets måleri. 2. Hälsingborg : Bokfrämjandet Hälsingborg, 1969
Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak. Madalmaade maalikunst 15. – 17. sajandini. Tallinn, Kunst, 1978
Ludwig Münz. Rembrandt: Rembrandt Harmenzs van Rijn. New York: Abrams
Melissa Ricketts. Rembrandt. Tallinn: Tarian, 2006
Christiane Stukenbrock, Barbara Töpper. 1000 meistriteost Euroopa maalikunstnikelt 1300 kuni 1850. Tallinn: Koolibri, 2007, lk. 448 – 449
Tout l’oeuvre peint de Vermeer. Paris: Flammarion, 1968

* * *

 

Kaheksa maailma kõige hämmastavamat kunstiröövi. Postimees, 30. märts, 2017
Agnese Antonini. Vermeer: loomingu täielik ülevaade. Tallinn: Sinisukk, 2008
Agnese Antonini ja Alessandro Guasti. Leonardo: kogutud teosed – maalikunst. Tallinn: Trak Pen, 2008
Юрий Безелянский. За кулисами шедевров или Приключения „Венецианской дамы”. Москва: Радуга, 2005
Edvard Dolnik. Päästekunstnik. Tallinn: Olion, 2007
D. M. Field. Rembrandt. Tallinn: Sinisukk, 2007
Юрий М. Гоголицын. Преступления в океане искусства. Санкт-Петербург: Золотой век, Диамант, 2000
Герхард Грутрой. Ван Гог: творческий путь художника. Минск, Белфакс, 1996
Идеальные преступники. Москва: АСТ, Зебра Е, 2008, lk. 165 – 235
Winfried Löschburg. Der Raub der Mona Lisa. Berlin: Der Morgen, 1967
Edgar Mrugalla. Kunstivõltsijate kuningas. Tallinn: Kunst, 1995
Thomas McShane, Dary Matera. Varastatud meistriteoste jäljekütt. Tallinn: Sinisukk, 2007
Ruth ja Max Seydewitz. Daam hermeliiniga. Tallinn: Kunst, 1970
Рут и Макс Зейдевиц. Девушка с жемчужиной. Рассказы о судьбах картин. Москва: Изобразительное искусство, 1978
John Boulton Smith. Munch: album. Oxford  Phaidon, 1977
Werner Timm. Edvard Munch. Berlin: Henschelverlag Kunst und Gesellschaft, 1965
Tout l’oeuvre peint de Cézanne. Paris: Flammarion, 1975
Роберт Уоллэйс. Мир Леонардо 1452 – 1519. Москва: Терра, 1997

Наталья Александрова. Ад да Винчи. Санкт-Петербург, Москва: Нева, 2005
Natalija Aleksandrova. Da Vinci põrgu. Tallinn: Ersen, 2006
M. C. Beaton. Agatha Raisin ja Fryfami haldjad. Tallinn: Tänapäev, 2015
Дж. Мэдисон Дэвис. Заговор Ван Гога. Санкт-Петербург: Домино;Москва: Эксмо, 2007
Robertson Davies. Mis on lihas ja luus. Tallinn: Varrak, 1999
Joseph Smith Fletcher. Salaseltsi jälil. Tallinn: Kuldsulg, 2009
Ken Follett. Modigliani skandaal. Tallinn: Olion, 2004
Dick Francis. Raami sees. Tallinn, Eesti Raamat, 1997
Джанет Глисон. Гренадилловая шкатулка. Москва: РИПОЛ классик, 2009
Пол Кристофер. Тень Микеланджело. Санкт-Петербург: Домино; Москва: Эксмо, 2006
Анна Малышева. Мастер охоты на единорога. Москва: АСТ, Жанры, 2015
Анна Малышева. Сфинксы северных ворот. Москва: АСТ, Жанры, 2014
Анна Малышева. Трюфельный пес королевы Джованны. Москва: АСТ, 2013
Jo Nesbø. Headhunters. London: Harvill Secker, 2011
Neil Olson. Ikoon. Tallinn: Ersen, 2006
Barbara Parker. Täiuslik võltsing. Tallinn: Ersen, 2007
Iain Pears. Bernini büst. Tallinn: Ersen, 2006
Iain Pears. Giotto käsilane. Tallinn: Ersen, 2005
Iain Pears. Raffaeli afäär. Tallinn: Ersen, 2005
Iain Pears. Tiziani komitee. Tallinn: Ersen, 2005
Йен Пирс. Загадка Рафаэля. Москва: АСТ, ЛЮКС, 2005
Йен Пирс. Рука Джотто. Москва: АСТ, ЛЮКС, 2005
Виктория Платова. Купель дьявола. Москва: Астрель, 2013
Иэн Рэнкин. Открытая дверь. Москва: Иностранка, 2011
Daniel Silva. Inglise Palgamõrvar. Tallinn: Ersen, 2005
Ольга Тарасевич. Карты великого мага. Москва: Эксмо, 2014
Карина Тихонова. Прогулки с Хальсом. Москва: АСТ, Астрель; Владимир: ВКТ, 2010
Джеймс Твайнинг. Женевский обман. Москва: АСТ, Астрель, Полиграфиздат, 2011

* * *

L. Frank Baum. Ozma Ozi maalt. Tallinn: Ilo, 1996
Albert Camus. Sisyphose müüt. Tallinn: Eesti Raamat, 1989
Truman Capote. Breakfast at Tiffany’s. London: Penguin Books, Hamish Hamilton, 2000
Truman Capote. Hommikueine Tiffani juures. Tallinn: Pilgrim, 2014
Bernard Cornwell. Merelord. Kuressaare, Barco Blanco, 2015
Stephen Crane. The red badge of courage. Milano: La Spiga languages, 1995
Stephen Crane. Vapruse punane pitser. Tallinn: Perioodika, 2001
Charles Dickens. A Christmas carol. New York: Dover, 1991
Charles Dickens. Great expectations. Oxford, New York: Oxford University Press, 2008
Charles Dickens. Jõululaul. Tallinn: Koolibri, 1999
Charles Dickens. Oliver Twist. New York: Pocket Books, 1972
Charles Dickens. Oliver Twisti seiklused. Tallinn: Avita, 2006
Charles Dickens. Suured lootused. Tallinn: Eesti Raamat, 1997
Fjodor Dostojevski. Idioot. Madrid: Mediasat Group; Tallinn: Eesti Päevaleht, 2007
Федор Достоевский. Идиот. Москва: Художественная литература, 1983
George Eliot. Silas Marner. Mineola (N.Y.): Dover, 1996
Ralph Waldo Emerson. Inimkonna esindajad. Tallinn: Kultuurileht, 2005
Nathaniel Hawthorne. Seitsmeviilumaja. Tallinn: Eesti Raamat, 1997
Nathaniel Hawthorne. The house of the Seven Gables. New York: Dell, 1965
Thomas Edward Lawrence. Seitse tarkuse sammast I. Tallinn: Athena, 1997C. S. Lewis. Lõvi, Nõid ja riidekapp. Tallinn: Pegasus, 2006
Carson McCullers. Süda on üksildane kütt. Tallinn: Varrak, 2007
Herman Melville. Moby Dick. Tallinn: Eesti Raamat, 1974
Herman Melville. Moby-Dick or The whale. New York: Penguin Books, 1992
Александр Пушкин. Евгений Онегин. Москва: Художественная литература, 1974
Aleksander Puškin. Jevgeni Onegin. Tallinn: Eesti Raamat, 1967
J. K. Rowling. Harry Potter and the philosopher’s stone. London: Bloomsbury, 2000
J. K. Rowling. Harry Potter ja tarkade kivi. Tallinn: Varrak, 2005
Antoine de Saint-Exupéry. The little prince and Letter to hostage. London: Penguin Books, 2000
Antoine de Saint-Exupéry. Väike prints. Tallinn: Tänapäev, 2017
Jerome David Salinger. Kuristik Rukkis. Tallinn: Hea Lugu, 2013
Jerome David Salinger. The catcher in the rye. London: Penguin Books, 2010
W. G. Sebald. Saturni rõngad. Tartu: Atlex, 2011
William Shakespeare. Hamlet. New York: Dover, 1992
William Shakespeare. Hamlet. Tallinn: Hea Lugu, 2014
William Shakespeare. Macbeth. New York: Dover, 1993
William Shakespeare. Macbeth. Tartu, Eesti Kirjanduse Selts, 1929
William Shakespeare. Romeo and Juliet. New York: Dover, 1993
William Shakespeare. Romeo ja Julia. Tallinn: Tammeraamat, 2011
Murasaki Shikibu. The tale of Genji. New York: Penguin Books, 2006
John Steinbeck. The grapes of wrath. Moscow: Progress,1978
John Steinbeck. Vihakobarad. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964
Robert Louis Stevenson. Kidnapped. London: Penguin Books,1994
Robert Louis Stevenson. Röövitud. Catriona. Tallinn: Eesti Raamat, 1975
Альфред Теннисон. Волшебница Шалотт и другие стихотворения. Москва: Текст, 2007
Henry David Thoreau. Walden ehk elu metsas. Tallinn: Hortus Litterarum, 1994
Henry David Thoreau. Walden. Mount Vernon (N.Y.): Peter Pauper Press, 1966
Lev Tolstoi. Sõda ja rahu. III-IV. Tallinn: Varrak, 2016
Лев Николаевич Толстой. Война и мир. Том 4. Москва: Просвещение, 1981Pamela Lyndon Travers. Mary Poppins; Mary Poppins comes back. New York: Harcourt, Brace & World, 1963
Антон Павлович Чехов. Драматические произведения. Ленинград: Искусство, 1985
Anton Tšehhov. Jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1979
Edith Wharton. Rõõmukoda. Tallinn: Varrak, 2009
Edith Wharton. Süütuse aeg. Tallinn: Varrak, 1995
Edith Wharton. The age of innocence. New York: Macmillan; Toronto: Maxwell Macmillan Canada, 1993
Edith Wharton. The house of mirth. New York: New American Library, 1964

(nimekiri on kokku pandud Ilona Raamatuarmastuse blogi ja Goodreadsi listide põhjal)

Tiina Sulg ja Yaroslava Shepel

 

Tuula Karjalainen “Tove Jansson. Tee tööd ja armasta”

Mulle on alati meeldinud lugeda kunstnike elulugusid, ehkki mul endal igasugune kunstianne puudub. Kuulsa soomerootsi kunstniku ja kirjaniku Tove Janssoni (1914- 2001) biograafia – Tuula Karjalaineni “Tove Jansson. Tee tööd ja armasta” (2013, e.k. Kadri Jaanits 2014) – 0n aga eriline pärl, mu meelest. Kõvakaaneline, kauni kujunduse ja ohtrate illustratsioonidega raamat oli mu jõulukink iseendale ning sai läbi loetud ühe õhtu ja (poole) ööga, innustuseks veel värskelt meeles mõlkuv novellikogu “Sõnumid” ja “Suveraamat”.

Pealkiri seostub eestlastel arvatavasti kohe Tammsaare kuulsa tsitaadiga (“tee tööd ja näe vaeva, siis…”). Tove elus oligi esimene armastus tema töö ning see jäi alatiseks nii, vaatamata elumuutustele või -kaaslastele. Ta pidas ennast, muide, ennekõike maalikunstnikuks, ehkki suur maailm teab teda loomulikult kui muumide loojat.

Nagu üks hea elulooraamat ikka, ütleb see palju mitte ainult portreeritava kohta, vaid üldse elu ja inimloomuse kohta. Näiteks lahkab raamat mitmel pool tütre suhteid oma skulptorist isaga ning tõdeb lõpuks: “Tütar oli saanud isalt palju, aga sealhulgas palju sellist, millest Tove pidi iseenda huvides vabanema. See protsess on vajalik kõigile võimukate vanemate lastele.” (216). Kui isaga olid suhted keerulised ja paranesid alles hilisemas elus, siis ema Signe Hammarsten ehk Ham, keda peetakse Soome postmargi emaks, oli Tove elus kõige kallim inimene. Tove õppiski joonistama sõna otseses mõttes ema süles, ning ema on ka sooja ja andestava Muumimamma prototüübiks.

Raamatus on minu arust leidnud hea tasakaalu Tove kunstniku- ja isiklik elu. Ühtviisi põnev on tutvuda tema maalide, koomiksite ja illustratsioonidega tuntud raamatutele (nt ”Alice imedemaal” või “Kääbik”) kui teada saada, et lapsena Tove vihkas kooli ning oli matemaatikast lausa vabastatud. Läbi elu tuli tal võidelda igasugu ühiskondlike eelarvamustega ja kivistunud arusaamadega, tõestada end iseseisva naiskunstnikuna, kellel pole mingit põhjust jääda meeste varju. Ta oli vabaabielus ajal, mil see polnud sugugi kombeks ega heaks kiidetud. “Ma näen, mis mu maalimisest saaks, kui ma abielluksin, sest ma olen siiski pärinud kõik naiselikud instinktid, nagu lohutamine, imetlemine, allaheitlikkus, oma minast loobumine. Kas siis halb maalikunstnik või halb abielunaine.” (tsitaat Tove kirjast kauaaegsele sõbrannale Eva Konikoffile, lk 76). Hiljem julges ta avalikult olla lesbilistes suhetes, mis olid veelgi rohkem taunitud, ning tema naisarmsamad Vivica Bandler ja pea viis aastakümmet tema kõrval veetnud Tuulikki Pietilä on inspireerinud mitmeid tegelasi tema muumilugudes (näiteks Vivica kui Lipsiku ja Tuulikki ehk Tooti kui Tuu-tiki prototüüp). Ta oli veendunud patsifist ajal, mil popp oli olla patriootlik.

Ma tundsin Tovega hingesugulust päris mitmes asjas, kasvõi selles, mis puudutab reisimist ja teel olemist. Tove pidas teelolemist suurepäraseks seisundiks ning aeg-ajalt argipäevast eemaldumist mitte ainult vajalikuks, vaid hädavajalikuks. Ta oli avatud uuele ning sai alati tänu oma tööle, lähisuhetele ja loodusele üle masendavamatest aegadest. Ka muumilugude fantaasiamaailm oli esialgu võimalus põgeneda (teise maailma)sõja julmuse eest. Ta oli nii oma mõtetelt kui vaadetelt tihtipeale ajast ees. “Sõnakuulmatus ei olnud Tove maailmas eriline patt. Ta elas oma vaadete ja moraali järgi ega kummardanud ka suurtes asjades üldsuse arvamust, oma suhtumist samas eriliselt rõhutamata.” (130)

Annika Aas

Tove Jansson “Suveraamat” ja “Sõnumid”

Tove Jansson “Suveraamat” (1972, e.k. 1995 Tõnis Arnover) ja “Sõnumid. Valik novelle” (e.k. 2014, Maarja Aaloe ja Ülev Aaloe)

Ma pean häbiga tunnistama, et pole mitte kunagi Tove Janssoni muumilugusid lugenud — ei lapsena ega täiskasvanuna. Hea meelega loeksin neid ette oma lastele, aga kuna 1. osa on trükist otsas, siis istub mul 2. osa juba tükk aega riiulis ja ootab… (1. osa uustrükki, näiteks!). Aga Tove täiskasvanutele mõeldud “Suveraamat” ja novellid osutusid küll äärmiselt lummavaks lugemiseks. Esimene, muide, sisaldab autori enda joonistusi ning teise kaanepildina on kasutatud autori autoportree tušijoonistuse reprot.

“Suveraamat” on täpselt selline — pisitillukeses köites — lugemine, mille võtaks suvel igal hommikul randa kaasa, toetaks selja vastu kuuma kivi, pistaks jalad merevette ja naudiks… Naudiks kohati humoorikaid, kohati kummastavaid lugusid 6-aastasest Sophiast (prototüübiks Tove samanimeline vennatütar) ühel pisikesel Läänemere saarel ja tema elutargast seikluslikust vanaemast, kes kasvatab last — või õigemini, laseb lapsel kasvada (ja ennastki kasvatada) — pipilikus vaimus. “Pagana noored, mõtles vanaema, hirmsad lapsed, aga nii see läheb, kui neil kõik ära keelata, mis on vahva.” (lk 68)

Nad on kaks kanget — sõnakad ja ettevõtlikud ja käredad, kui tarvis. Kes siis ei tahaks endale sellist vanaema, kes “roomas puu alt välja ja ütles: See on minu lapselaps Sophia. Ta oli väga väärikas ja noppis juustest nii diskreetselt okkaid, kui oskas.” (lk 120). Nende lihtsates seiklustes ja jutuajamistes on rohkem elufilosoofiat kui oodata oskaks. Mulle tundub, et see raamat ongi rohkem vanaemast kui lapsest ning muidugi kumab siit pidevalt läbi üks Tove Janssoni põhiteemasid: hirmud ja nendest ülesaamine.

Saareelu, meri, põhjamaine müstiline suvi, hirm ja iseseisvumispüüd alustavad ka novellikogumikku “Sõnumid”, kuhu on kogutud ja tõlgitud novelle Tove Janssoni erinevatest novellikogudest ning mis ilmus Tove 100. sünniaastapäeva auks (9. augustil käesoleval aastal). Iga novell siin on omaette pärl. Ja sugugi mitte kõik ei tegele looduse teemaga, vaid katavad üsna laia teemade spektri. On suvitajate ja kohaliku rahva humoorikat vastandamist, platoonilise armastuse ihalust, fanaatilisusele lähenevat perfektsionismi, turistide tögamist, tütre ja ema ning poja ja ema suhteid, kunsti ja sümbolismi.

Parajalt naljakas on “Jutustus Hilo linnast, Hawaii”, mis viskab kivi seljakotirändurite kapsaaeda; minu lemmikuks sai pigem kurb kui naljakas, sümbolistlik “Nukumaja”. Kogumikku lõpetama on väga vaimukalt valitud novell “Sõnumid”, mis näitab, kui suur on issanda loomaaed ning kuidas kirjaniku kuulsust ja muumide tuntust igatpidi ära püütakse kasutada. Küll tahetakse autori heakskiitu muumimotiiviga tualettpaberile või hügieenisidemele, küll soovitakse abi kirjanikuks saamisel. No ja nuta või naera sellise sõnumi peale: “Minu hamstrid said nime teie [Tove] ja teie venna järgi, minu neljakümnendal juubelil oli ristimispidu, aga Astrid Lindgren ei tulnud. Teil mõlemal oli rosett kõhu ümber. Tänavu on olnud ebatavaliselt külm talv ja kodutud külmuvad surnuks, ühel hommikul olite mõlemad rõdul surnud /…/” (lk 154-5).

Jõuludeks peaks olema eesti keeles oodata Tove Janssoni elulooraamatut “Tove Jansson. Tee tööd ja armasta”. Kuna tema teemad nii laste- kui täiskasvanute raamatutes ja novellides on tihedalt tema enda elu(loo)ga seotud, siis on see kindlasti väga huvitavaks täienduseks tema teostele.

Raamatute vahele võib kiigata Kätlin Kaldmma kirjutatud juubeliartiklit “Postimehes”.

Annika Aas

 

Elena Poniatowska “Kallis Diego, sind embab Quiela”

Elena Poniatowska “Kallis Diego, sind embab Quiela” (1978, e.k. Mari Laan, 2014, Toledo kirjastus)

Elena Poniatowska on Mehhiko kirjanik ja ajakirjanik, kes 2013. a. pälvis hispaaniakeelse kirjanduse ühe olulisima preemia, Cervantese auhinna. Quiela on Angelina Belova (Mehhikos tuntud kui Beloff) —Venemaalt pärit Pariis tegutsev kunstnik, Mehhiko maalikunstniku Diego Rivera esimene abikaasa.

Käesolev kiriromaan on saanud alusmaterjali Bertram Wolfe`i kirjutatud Diego Rivera eluloost, mis omakorda tugineb muuhulgas Angelina Belova reaalsetele kirjadele. Õhuke — kuid mitte mingil juhul tühine — raamatuke koosneb Quiela kaheteistkümnest kirjast Diegole, kes on lahkunud Mehhikosse ning kes Quielale ei vasta muul kujul kui vaid väikeste rahasaadetistega. Hämmastav, et nii väikene raamat suudab rääkida nii suure loo armastusest! Ja teha seda kuidagi nii usutavalt, nii siiralt. Kas pole siis võrratu armastusavaldus Quiela poolt: “Sa oled olnud minu kallim, mu laps, mu inspireerija, mu Jumal, Sina oled mu kodumaa; ma tunnen end mehhiklasena, minu keel on hispaania keel, kuigi ma teen kõneldes sellele liiga. Kui Sa ei tule tagasi, kui sa ei kutsu mind, ei kaota ma mitte ainult sind, vaid iseenese — kõik, mis ma võisin olla.” (lk 62)

Taustaks on esimese maailmasõja järgsed üsna kehvad olud, tühi kõht, vaesus, külmad talved, millest samas kumab läbi Pariisi elav kunsti- ja kultuurielu — nagu muuseas lipsavad loost läbi Picasso, Renoir, Modigliani, Apollinaire jt. kuulsad tegijad. Saame teada mitte ainult Quiela tingimusteta armastusest Diego vastu, vaid ka neid ühendavast kirest maalikunsti vastu ning neid (pigem) lahutavast murest poja surma üle. Saame aimu Quiela kõhklustest oma ande osas ning tulevase kuulsa kunstniku Diego äkilisest iseloomust ja hirmuäratavast, kõikehaaravast kirest maalimise vastu. Kui Diego kuulutab oma isakssaamisest kuuldes, et “kui see laps mind häirib, viskan ta aknast alla” (lk 68), siis Quiela tunnistab, et laps annaks tema elule mõtte — kas siis, või eriti just siis, kui on nii emotsionaalselt kui majanduslikult raske.

Tegelikult on tõlkija järelsõna põhjal lohutav teada, et raamatuke on ikkagi fiktsioon ning päriselus säilis suhtlus mehe ja naise vahel ka siis, kui Diego juba Mehhikos elas. Euroopas on Belova kunstnikuna peaaegu tundmatu, kuid mitte Mehhikos, kuhu ta hiljem elama asus. Belova uuesti ei abiellunud ning rohkem lapsi ei saanud. Diego naistest tuntuim on muidugi Frida Kahlo, kellest 2002. a. valmis ka film “Frida”.

Toledo kirjastus teeb tänuväärset tööd — järgmisena on eesti keeles ilmumas ühe omapärasema hispaania autori Enrique Vila-Matase romaan “Dublinesk”.

Annika Aas

.

Diego Riviera autoportree on pärit siit,
Angelina Belova (Beloffi) portree on pärit siit.