Posts Tagged ‘kirjanduspreemia’

Viimase viie aasta parimad luulekogud

Loomingus, eriti luules, on neid paremusjärjestusi väga keeruline teha. Aga ikkagi tehakse ja antakse välja preemiad ja tõstetakse kuidagi muul moel mõnda raamatut rohkem esile. Järgnevalt ongi üles loetud aastatel 2018-2022 kirjanduspreemiaid saanud luulekogud ning luuletused. Luuletused luulekogu kaanepildi kõrval on enamasti pärit meie luuleleiu blogist, preemiate loetelu ja lisainfo meie raamatukogu kirjandusveebist.

 

Riiklik kultuuripreemia

Riiklikku kultuuripreemiat annab välja Eesti Vabariigi kultuuriministeerium. Preemia antakse kas mingi silmapaistva üksikteose või pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest teaduse, kunsti, muusika, arhitektuuri või kirjanduse alal. Mõnel aastal võib olla mitu preemiasaajat ja mõnel aastal kirjanduse alal preemiat välja ei anta.

2019

Paul-Eerik Rummo pikaajalise väljapaistva tegevuse eest. Näiteraamat Paul-Eerik Rummo “Kogutud luule“.

2018

Leelo Tungal ja Viivi Luik pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Näiteraamatud: Leelo Tungla “Teeleht” ja Viivi Luige “Kogutud luuletused 1962-1997“.

 

Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad

2021 

Elutööpreemia — Lehte Hainsalu (näiteraamat “Maailm möödub“); aastapreemia Katrin Väli (“Kasvab tagasi lindudeks“)

2018

Märt Väljataga “Gladioolid

 

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luuleauhind

Eesti kirjanduse aastapreemia asutati 1970. aastal, 1972. aastast kandis preemia kirjanik Juhan Smuuli nime. 1990. aastate algul anti preemia välja Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia nime all, alates 1995. aastast antakse preemiaid välja järjepidevalt Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all.

2023

Jürgen Rooste „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus

2022

Hasso Krull “Ava

 

2021

Tõnis Vilu “Tundekasvatus” 

2020

Carolina Pihelgas “Valgus kivi sees

2019

Eda Ahi “Sõda ja rahutus

2018

Aare Pilv “Kui vihm saab läbi

 

Betti Alveri debüüdiauhind

Betti Alveri nimelist kirjandusauhinda annab välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, Betti Alveri testamendis väljendatud viimse soovi alusel. Betti Alveri kirjandusauhind määratakse aasta jooksul ilmunud silmapaistvama ilukirjandusliku debüütteose autorile.

2022

Sanna Kartau “Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga

2021

Aliis Aalmann  “Verihaljas

2020

Taavi Eelmaa “Electraumur

2019

Øyvind Rangøy “Sisikond

2018

Triin Paja “Nõges

 

Gustav Suitsu luuleauhind

Gustav Suitsu luuleauhinda antakse välja 2004. aastast. Selle saab luuletaja, kes on aasta jooksul avaldanud vähemalt ühe asjatundliku, filosoofiliselt sügava ja kunstiliselt õnnestunud luulekogu. Auhinna algatasid Tartu Kultuurkapital ja Tartu linnavalitsus Eesti kirjandusmuuseumi ettepanekul.

2023

Tõnis Vilu “Kõik linnud valgusele


2022

Mart Kangur “Armkude

2021

Mats Traat “Taivatäis tsirke”

2020

Timo Maran “Metsloomatruudus” ja Maarja Pärtna “Vivaarium

2019

Mehis Heinsaar “Pingeväljade aednik

2018

Aare Pilv “Kui vihm saab läbi

 

A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia

A. H. Tammsaare nimelist kirjanduspreemiat antakse välja 1978. aastast. Idee algatajaks oli A. H. Tammsaare nim kolhoos, hiljem oli korraldajaks Albu vald. Peale Albu valla ühinemist Järva vallaga, otsustab auhinna saaja Järva valla lugejatest koosnev žürii. 

2021

Kristiina Ehin “Janu on kõikidel üks

 

Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind

Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis E. Vilde nim. kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965. aastal, kui tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkab Vinni vald.

2021

Kristiina Ehin “Janu on kõikidel üks

 

Bernard Kangro kirjanduspreemia

Bernard Kangro kirjanduspreemiaga auhinnatakse Võrumaalt pärit või Võrumaaga seotud autorit või Võrumaa-ainelist loomingut.

2022

Vootele Ruusmaa “Purgatoorium


Tallinna ülikooli kirjandusauhind

2007. aasta jaanuaris välja kuulutatud Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna konkurss sündis soovist tunnustada ja tutvustada eesti autoreid, kes õpivad või õpetavad Tallinna Ülikoolis või on selle vilistlased.

2022

Mart Kangur “Armkude

2020

Maarja Kangro “Tuul

2019

Hasso Krull “Euroopa

2018

Eda Ahi “Sadam

 

Juhan Liivi luuleauhind

Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Auhinda annab välja Alatskivi vald koos Juhan Liivi nimelise Alatskivi Keskkooli ja Liivi Muuseumiga.


2022

Mirjam Parve “*** jahtuvas saunas…” (ilmunud Looming 2021 nr. 1, näiteraamat “Kivipilvede all“)

2021

Berit Petolai “Tõnkadi-lõnk” (ilmunud Looming 2020 nr 2, näiteraamat “Meoma ümisevad tuuled“)

2020

Triin Paja “Öö on tume nagu õdede juuksed” (ilmunud Värske Rõhk nr 61, näiteraamat “Ürglind“)

2019

Kauksi Ülle “Imäpuu” (näiteraamat “Imäpuu“)

2018

Andrus Kasemaa „Oma kaasaegsetele“ (ilmunud Vikerkaar 2017 nr. 4-5, näiteraamat “Kui ma kord suren“)

 

Hendrik Adamsoni nimeline murdeluule preemia

Murdeluule võistlusele tuleb esitada luuletsükkel vähemalt kolmest luuletusest. Kirjutada võib autori valitud murdes.

2021

Maryliis Teinfeldt-Grins (pildina tema tekstiilikunsti lõputöö

2018

Rauno Alliksaar (näiteraamat “Kivipilvede all“)

 

Esimene samm

Kirjandusauhind ”Esimene samm” antakse välja žüriiotsuse alusel parimale trükiajakirjanduses avaldatud ilukirjandusliku debüütteksti autorile. Preemia asutaja on MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista.

2022

Kelli Kiipus Värskes Rõhus avaldatud luuletuste eest

2021

Maryliis Teinfeldt ajakirjas Värske Rõhk ilmunud loomingu eest

2020

Liisa Mudist ajakirjas Värske Rõhk avaldatud luuletused

2018

Siret Saava ajakirja Värske Rõhk avaldatud luuletuste eest

 

Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind

Antakse välja alates 1988. aastast igal aastal luuletajale ja illustraatorile. Välja annavad Luunja Vallavalitsus ja Luunja Keskkool aasta jooksul ilmunud originaalluuleraamatute põhjal. 

2022

Indrek Koff “Kuhu lapsed said?” 

2021

Anti Saar “Suur koogitegu” 

2020

Olivia Saar “Tähed on taevatuled

2019

Ilmar Trull “Metsa toodi kuuseke“, lugeja auhind Aidi Vallik „Kust said

2018

Milvi Panga “Mesikäpa esikäpad

 

Aasta rosin

Aasta Rosina auhind antakse eelnenud aasta 1. detsembrist kuni jooksva aasta 30. novembrini Eesti Lastekirjanduse Keskusesse saabunud silmapaistvale eesti lasteraamatule. 

2021

Indrek Koff “Kuhu lapsed said?

Tiina Sulg

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulenominendid 2022. aasta loomingu eest

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkaptali luuleauhinna nominendid

Berit Kaschan „Täna piisab vähesest

Igor Kotjuh „Sireenid ja sähvatused

Maarja-Liis Mölder „Meesinine

Triin Paja „Jõe matmine

Jürgen Rooste „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus

Wimberg „Enne kui

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkaptali lastekirjanduse aastaauhinna nominendid

Maarja Kangro “Ulguv rula
Anti Saar “Õudne lugu

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominendid kategoorias ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde

Hendrik Lindepuu Zbigniew Herbert “Luuletused
Leenu Nigu Fernando Pessoa “Rahutuse raamat
Harald Rajamets, Ilmar Vene, Ülar Ploom Dante Aligheri “Jumalik komöödia. Paradiis

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali venekeelse autori aastaauhinna nominendid

Olga Titova “Baltikumi elu suvi” (Лето балтийской жизни)
Nadežda Valk “Minu eluring” (Мой круг земной)

Tiina Sulg

Riho Unt „Siniste vagunitega rong”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2022 — Riho Unt „Siniste vagunitega rong” (Menu Meedia)

Raamat, mis on nii hästi struktureeritud ja detailideni läbi mõeldud, et tekitab tõelist respekti kirjaniku süsteemse mõtlemise ees. Sündmustik on filmilikult tempokas ja täiesti ettearvamatu! Erilise kujundusega humoorikas raamat, mis on südamlik, milles on väikeseid ning päris suuri vimkasid ja sobib seetõttu nautimiseks nii lastele kui ka suurtele. Põneva lisanüansi annab tegevuse paigutamine 1960. aastatesse.

Tuul Sepp
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii nimel

Reeli Reinaus „Rahel, Anders ja ajaaugud”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2022 — Reeli Reinaus „Rahel, Anders ja ajaaugud” (RonkRonk, illustratsioonid Marja-Liisa Plats)

Ladus, hästi liikuv, huvitav fantaasiaraamat, mis teenib lisapunkte silmajääva põneva ja originaalse kujunduse poolest. Sobib vanuserühmale “lastekate” ja “noortekate” lugejate vahel, mis on eesti lastekirjanduses olnud hõredalt kaetud. Meile meeldis eesti folkloori sissetoomine ning ajarände teema osav lahendamine – see on keeruline loo element!

Tuul Sepp
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii nimel

Indrek Koff „Kuhu lapsed said?”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2022 — Indrek Koff „Kuhu lapsed said?” (Härra Tee ja Poua Kohvi, illustreerinud  Elina Sildre)

Suurepärane töö nii kirjaniku kui ka kunstniku poolt, terviklik ja viimistletud teos. Tõeliselt tänuväärne ja kvaliteetne panus lasteluulesse, mida võib erinevates seltskondades korduvalt valjusti ette lugeda ja ettelugejanagi jätkuvalt samade kohtade peale naeru pugistada. Raamat on helge ja tempokas ning täis värvikaid tegelaskujusid.

Tuul Sepp
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii nimel

Kersti Kivirüüt „Mina, Raimo. 5. klass”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2022 — Kersti Kivirüüt „Mina, Raimo. 5. klass” (Tänapäev)

See raamat täidab üht suurt lünka kirjanduses, kus sihtgrupiks on u 10–13 aastased poisid (aga miks mitte ka tüdrukud!). Lugu on hoogne ja usutav ning raamatukogudest kuuldu põhjal saanud ka sihtgrupi heakskiidu. Tähelepanu pööratakse olulisele probleemile – täiskasvanutele, kes ei oska laste muredega empaatiliselt tegeleda ja kasutavad oma jõupositsiooni nende allasurumiseks, andes nii ka lastele “eeskuju” probleemide jõuga lahendamiseks.

Tuul Sepp
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii nimel

Kadri Hinrikus „Elevant”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2022 — Kadri Hinrikus „Elevant” (Tammerraamat, illustreerinud Kadi Kurema)

Lummava kaanekujundusega imearmas raamat, kaasaegne “Kadri”, kus on nii täituvaid kui täitumatuid unistusi, sõprust ja koostööd, aga ka kosutav õnnelik lõpp.

Autor on osanud lihtsal moel kirjutada rasketest asjadest: armastusest, koolikiusamisest, hirmudest, märkamisest ja mittemärkamisest. Igati tänapäevane ja hoogne raamat, mis hoolimata käsitletud probleemide tõsidusest on soe ja positiivne.

Tuul Sepp
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii nimel

Loone Ots “Armastus”

Loone Ots on minu jaoks üks väga huvitav ja omanäoline kirjanik. Esimest korda jäi ta minu vaatevälja näidendiga „Koidula veri“, see oli hoopis midagi teistsugust, fiktsioon, mis ühtaegu vapustas ja vaimustas. Käisin etendust vaatamas ja mäletan toonast kriitikat, oli nii kiitjaid kui ka laitjaid, oli neid, kellele väga meeldis ja neid, kellele üldse ei meeldinud, mõned nimetasid näidendit lausa skandaalseks. Eks hinnangud seinast-seina olegi hea kirjanduse näitaja.

Armastus“ on minu meelest Loone Otsa üks parimaid teoseid, haarav ja mõtlemapanev. Teose taga on palju uurimistööd, kuid see on elegantselt eksponeeritud ning kirjaniku fantaasiaga ühte seotud.

Raamat ongi sõna otseses mõttes armastusest selle kõigis vormides ja ka kultuuriloost, mis ehk unustusehõlma vajunud. Selles oli põnevust, kurbust, romantikat, tundeid kogu skaalas.

Üks oluline kriteerium on minu jaoks heal romaanil veel – see ei tohi olla igav ja ega olnudki, ei pannud enne käest, kui läbi loetud sai.

Liina Espenberg
Tartu Ülikooli Raamatukogu

Jaanus Vaiksoo “King nr 40”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2021 — 
Jaanus Vaiksoo “King nr 40. Salujärve linask
(Ärkel, illustreerinud Katrin Kaev)

Eelmise, 39. numbrit kandva kinga lugudes olnud unenäolisus on asendunud reaalsusega, tõeliste katsumuste, seikluste ja sooviga täiskasvanute maailma parandada. Kingamees Hugo on hädas, sest tema kallim Katja tahab kanuumatkale minna, ent Hugo pole ilmaski kanuusse istunud. Hugole ja Katjale tulevad seltsiks noored sõbrad Paul ja Minna, kuid selgub, et kaunis Salujärv ei meelita ainult matkajaid, vaid ka röövpüüdjaid.

Ladusas stiilis ja isikupäraste karakteritega raamat kooliealistele juhib tähelepanu ka loodushoiu olulisusele.

Tiia Kõnnussaar

Anti Saar “Suur koogitegu”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2021 — Anti Saar “Suur koogitegu” (Kolm Elu, illustreerinud Priit Pärn, Rudolf Pärn ja Olga Pärn)

“Oli suvi, oli hommik, seitsme paiku vast, ema-isa alles voodis raskest nädalast olid välja puhkamas, kui minu sõber Anna koputas ja arvas, et võiks hamba alla panna…” näiteks ülepannikooke. Järgneva pöörase pannkoogiteoga võib end küllap samastada igaüks, kes vähemalt korra elus pannkooke on teinud. Mõnusalt lippavat humoorikat ja täpset värssi toetavad sama mõnusad joonistused. Kõik see kokku teeb ühe eelmise aasta toredama luulevormis lasteraamatu.

Tiia Kõnnussaar