Posts Tagged ‘kirjanduspreemia’

Riho Unt „Siniste vagunitega rong”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2022 — Riho Unt „Siniste vagunitega rong” (Menu Meedia)

Raamat, mis on nii hästi struktureeritud ja detailideni läbi mõeldud, et tekitab tõelist respekti kirjaniku süsteemse mõtlemise ees. Sündmustik on filmilikult tempokas ja täiesti ettearvamatu! Erilise kujundusega humoorikas raamat, mis on südamlik, milles on väikeseid ning päris suuri vimkasid ja sobib seetõttu nautimiseks nii lastele kui ka suurtele. Põneva lisanüansi annab tegevuse paigutamine 1960. aastatesse.

Tuul Sepp
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii nimel

Reeli Reinaus „Rahel, Anders ja ajaaugud”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2022 — Reeli Reinaus „Rahel, Anders ja ajaaugud” (RonkRonk, illustratsioonid Marja-Liisa Plats)

Ladus, hästi liikuv, huvitav fantaasiaraamat, mis teenib lisapunkte silmajääva põneva ja originaalse kujunduse poolest. Sobib vanuserühmale “lastekate” ja “noortekate” lugejate vahel, mis on eesti lastekirjanduses olnud hõredalt kaetud. Meile meeldis eesti folkloori sissetoomine ning ajarände teema osav lahendamine – see on keeruline loo element!

Tuul Sepp
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii nimel

Indrek Koff „Kuhu lapsed said?”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2022 — Indrek Koff „Kuhu lapsed said?” (Härra Tee ja Poua Kohvi, illustreerinud  Elina Sildre)

Suurepärane töö nii kirjaniku kui ka kunstniku poolt, terviklik ja viimistletud teos. Tõeliselt tänuväärne ja kvaliteetne panus lasteluulesse, mida võib erinevates seltskondades korduvalt valjusti ette lugeda ja ettelugejanagi jätkuvalt samade kohtade peale naeru pugistada. Raamat on helge ja tempokas ning täis värvikaid tegelaskujusid.

Tuul Sepp
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii nimel

Kersti Kivirüüt „Mina, Raimo. 5. klass”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2022 — Kersti Kivirüüt „Mina, Raimo. 5. klass” (Tänapäev)

See raamat täidab üht suurt lünka kirjanduses, kus sihtgrupiks on u 10–13 aastased poisid (aga miks mitte ka tüdrukud!). Lugu on hoogne ja usutav ning raamatukogudest kuuldu põhjal saanud ka sihtgrupi heakskiidu. Tähelepanu pööratakse olulisele probleemile – täiskasvanutele, kes ei oska laste muredega empaatiliselt tegeleda ja kasutavad oma jõupositsiooni nende allasurumiseks, andes nii ka lastele “eeskuju” probleemide jõuga lahendamiseks.

Tuul Sepp
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii nimel

Kadri Hinrikus „Elevant”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2022 — Kadri Hinrikus „Elevant” (Tammerraamat, illustreerinud Kadi Kurema)

Lummava kaanekujundusega imearmas raamat, kaasaegne “Kadri”, kus on nii täituvaid kui täitumatuid unistusi, sõprust ja koostööd, aga ka kosutav õnnelik lõpp.

Autor on osanud lihtsal moel kirjutada rasketest asjadest: armastusest, koolikiusamisest, hirmudest, märkamisest ja mittemärkamisest. Igati tänapäevane ja hoogne raamat, mis hoolimata käsitletud probleemide tõsidusest on soe ja positiivne.

Tuul Sepp
Tartu Lapsepõlve auhinna žürii nimel

Loone Ots “Armastus”

Loone Ots on minu jaoks üks väga huvitav ja omanäoline kirjanik. Esimest korda jäi ta minu vaatevälja näidendiga „Koidula veri“, see oli hoopis midagi teistsugust, fiktsioon, mis ühtaegu vapustas ja vaimustas. Käisin etendust vaatamas ja mäletan toonast kriitikat, oli nii kiitjaid kui ka laitjaid, oli neid, kellele väga meeldis ja neid, kellele üldse ei meeldinud, mõned nimetasid näidendit lausa skandaalseks. Eks hinnangud seinast-seina olegi hea kirjanduse näitaja.

Armastus“ on minu meelest Loone Otsa üks parimaid teoseid, haarav ja mõtlemapanev. Teose taga on palju uurimistööd, kuid see on elegantselt eksponeeritud ning kirjaniku fantaasiaga ühte seotud.

Raamat ongi sõna otseses mõttes armastusest selle kõigis vormides ja ka kultuuriloost, mis ehk unustusehõlma vajunud. Selles oli põnevust, kurbust, romantikat, tundeid kogu skaalas.

Üks oluline kriteerium on minu jaoks heal romaanil veel – see ei tohi olla igav ja ega olnudki, ei pannud enne käest, kui läbi loetud sai.

Liina Espenberg
Tartu Ülikooli Raamatukogu

Jaanus Vaiksoo “King nr 40”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2021 — 
Jaanus Vaiksoo “King nr 40. Salujärve linask
(Ärkel, illustreerinud Katrin Kaev)

Eelmise, 39. numbrit kandva kinga lugudes olnud unenäolisus on asendunud reaalsusega, tõeliste katsumuste, seikluste ja sooviga täiskasvanute maailma parandada. Kingamees Hugo on hädas, sest tema kallim Katja tahab kanuumatkale minna, ent Hugo pole ilmaski kanuusse istunud. Hugole ja Katjale tulevad seltsiks noored sõbrad Paul ja Minna, kuid selgub, et kaunis Salujärv ei meelita ainult matkajaid, vaid ka röövpüüdjaid.

Ladusas stiilis ja isikupäraste karakteritega raamat kooliealistele juhib tähelepanu ka loodushoiu olulisusele.

Tiia Kõnnussaar

Anti Saar “Suur koogitegu”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2021 — Anti Saar “Suur koogitegu” (Kolm Elu, illustreerinud Priit Pärn, Rudolf Pärn ja Olga Pärn)

“Oli suvi, oli hommik, seitsme paiku vast, ema-isa alles voodis raskest nädalast olid välja puhkamas, kui minu sõber Anna koputas ja arvas, et võiks hamba alla panna…” näiteks ülepannikooke. Järgneva pöörase pannkoogiteoga võib end küllap samastada igaüks, kes vähemalt korra elus pannkooke on teinud. Mõnusalt lippavat humoorikat ja täpset värssi toetavad sama mõnusad joonistused. Kõik see kokku teeb ühe eelmise aasta toredama luulevormis lasteraamatu.

Tiia Kõnnussaar

Tiina Laanem “Kollase Kassi komando”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2021 —
Tiina Laanem “Kollase Kassi komando
(Pegasus, illustreerinud Anna Ring)

Seikluslik krimi-elemendiga lugu ühe linnajao laste tegemisest.

Kui Marta ja Joosepi kodukanti kolivad uued naabrid, hakkavad juhtuma kummalised asjad. Kaduma läheb mitu looma, seejärel torgatakse läbi autorehvid ning tagatipuks ilmuvad öösiti linna seintele veidrad kirjad. Äsja viiendasse klassi läinud noored jäljekütid, Marta ja Joosep, otsustavad asja välja uurida.

Hoogsalt kirjutatud lugu hoiab põnevust üleval otsast lõpuni, kuigi päris kurjamit ses raamatus ette ei tulegi.

Tiia Kõnnussaar

Triinu Laan “Luukere Juhani juhtumised”

Tartu Lapsepõlve auhinna nominent 2021 —
Triinu Laan “Luukere Juhani juhtumised
(Päike ja Pilv, illustreerinud Marja-Liisa Plats)

Lugu sellest, kuidas luukere Juhan läheb suure kooli anatoomiaklassist pensionile ning asub elama taadu ja memme juurde metsatallu. Raamatus, mis kirjeldab seda eestlase omailma, mis hakkab vaikselt muinasjutuks muutuma, on arhetüüpset taluromantikat ja mahedat huumorit, tsimarukene võro kiilt ja mõnusa kiiksuga tegelased.

Raamat koos hästi kokku passivate illustratsioonidega meenutab vanavanemate tähtsust, mõjub elujaatavalt ning õpetab leppima selle osaga elust, mida muuta ei saa.

Tiia Kõnnussaar