Posts Tagged ‘digikultuuriaasta’

26 nov.

Mis asi on booktube ja kuidas seda süüakse?

Posted by sulepuru in 2020, Möldre, Irina. Tagged: , , , , , , .

Booktube on raamatusõprade kogukond YouTube’is. Sinna kuuluvad kirjanikud, kirjanike loomingu lugejad ja arvustajad ning nendesamade lugejate ja arvustajate loodud videote vaatajad. Samas ei tähenda booktube ainult kohta, kus arvustatakse raamatuid, sest seal toimub ka palju muud. Seal räägitakse palju lugemisplaanidest, mängitakse lugemisnimekirja koostamise mänge, tehakse erinevaid nimekirju headest, halbadest, keskmistest raamatutest; parimatest tegelastest, halvimatest tegelastest, ununenud või mittevajalikest tegelastest — ühesõnaga kõigest raamatuid puudutavast, mille peale üks booktuuber suudab tulla. Võimalused on pehmelt öeldes lõputud.

Booktuuberiks võib hakata igaüks ning vähemalt minu arvates ei pea selle jaoks tingimata endale kanalit tegema ja videoid vorpima hakkama. Mõnes mõttes võib ennast booktuuberiks nimetada ka see, kes veedab suure osa oma YT-ajast raamatuvideosid vaadates. Üldiselt läheb aga vaja kaamerat, ja praegu piisaks juba ka ainult mobiilikaamerast, ja julgust ennast kaamera ette sättida, midagi rääkida ning lasta teistel oma loomingut vaadata.

Kas Eestis on oma booktube olemas? Otseselt ei ole, või siiski, midagi nagu on, aga see pole veel isegi lapsekingadesse jõudnud. Leidub üksikuid videoid, mida on teinud sisuloojad lihtsalt oma muu tegevuse kõrvalt, aga puhtalt raamatutele pühendatud kanaleid, kus räägitaks kirjandusest eesti keeles, peaaegu ei eksisteeri. Raamatukogud ja mõned raamatupoed küll arendavad oma tegevust YT-s, aga see pole päris see, mida ma silmas pean.

Ühe kanali olen ka tagasihoidlikkusest lõppu jätnud, nimelt minu enda oma. Mind leiab vahelduva eduga booktuubimas kanalil Lohe Loeb. Hoiatuseks olgu öeldud, et minu graafik on äärmiselt ebaühtlane! Kevadel tegin rohkem sellist, mis ka avalikuks vaatamiseks kõlbab. Suvest alates on väga vähe minu loomingut vaatajate ette jõudnud. See, et ma genereerin vähe videoid, ei tähenda, et ma neid vähe teen. Otsustasin millalgi suvel, et see aasta läheb kirja katsetamise aastana ning lõpptulemus on see, et iga video kohta, mis jõuab minu vaatajateni, on vähemalt 5 videot, mis töötlemisest kaugemale ei liigu. Ma katsetan, proovin uusi ideid, vaatan, mis juhtub ning loodetavasti saan uut aastat alustada kindla graafiku ja videotega. Lisaks tuleb tunnistada, et ma pole suurem asi videotöötleja. Iga video tähendab minu jaoks ka oma töötlemistarkvaraga paremini tuttavaks saamist ning oskuste lihvimist (see võtab palju aega).

Edasi järgneb loetelu videotest ja sisuloojatest, kes loovad booktube’i sisu. Võtke teadmiseks, et kuigi ma olen booktube’i vaataja olnud juba üle 4 aasta, ei tähenda see, et ma olen jõudnud “varba vette pistmisest” kaugemale. Nimekiri, mille leiate altpoolt on seetõttu mõjutatud lihtsast faktist: need on kanalid, mida jälgin mina, booktuubereid on tuhandeid ning iga päev lisandub uusi, ma ei ole võimeline tegema nimekirja kõigist, kes selle asjaga tegelevad. Lisaks sellele mõjutab nimekirja ka minu žanrieelistus – valdav enamus minu jälgitavatest booktube’i sisuloojatest keskenduvad noortekirjandusele (YA) ja/või ulmele/fantaasiale.

Alustame Eestist. Nagu öeldud, meil õpib booktube alles roomama, pole veel lapsekingadesse jõudnud.

Olen maininud neid, kelle YT otsing andis mulle, kui trükkisin otsingusse “raamatud” ja “raamatukogu”. Mõningaid pidin eraldi otsima.

Välismaa booktuuberid (need, keda mina vaatan).

Need on minu booktuuberid. Ma ei jälgi nende tegevust kogu aeg, enamasti käib asi hooajaliselt. Sellest nimekirjast on puudu tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid sisuloojaid. Täiesti kõrvale on jäänud need, kelle žanrieelistused jäävad väljapoole fantaasiat/ulmet või noortekirjandust. Nendest booktuuberitest peaks kirjutama keegi, kes on nende tegemistega paremini kursis.

Hoiatuseks algajale booktube’i avastajale! Seal räägitakse palju raamatutest. Uutest, säravatest, ilusatest raamatutest. Raamatuid kiidetakse ning paratamatult tekib vaatajas suur soov mõni raamat endale saada. Ma olen ostnud kümneid raamatuid puhtalt selle pärast, et mõnes videos neid näidati. Soovitan varuda kannatust ja õppida tegema soovide nimekirju. Lisaks, olgu öeldud, ei ole mõtet sattuda ahastusse, kui ikka mõni uus raamat raamatupoes ostukotti satub. Impulsiivsed ostud on booktube’i vaataja elu tavaline osa. Lihtsalt tuleb leppida, et vahel tekib juurde mõni ekraanil nähtud raamat.

Head avastamist!

Irina Möldre

26 okt.

Lugemismuljeid internetist

Posted by sulepuru in 2020, Sulg, Tiina. Tagged: , , , , , , .

Hea lugeja! Kui sa oled juba siia jõudnud, siis sa tead, et internet on päris hea võimalus leida inimeste lugemismuljeid :)

Ma olen üle elanud kaks pikaajalist vaimustusepuhangut, mis on taastanud mu usu inimkonda ja kirjasõna säilimisse, et hurraa, on inimesi, kes loevad ja kes tahavad loetust ka kirjutada!!!

Esimene oli Ulmekirjanduse Baas, kus nimele kohaselt on juttu ulmekirjandusest. Baasi ajaloost on Andri Riid pikemalt kirjutanud Reaktoris “Kuidas sündis BAAS“. Suur tänu kõigile sinna kirjutajatele! Ja eraldi aitäh Andrile, et ta omal ajal sellise asja üles ehitas ja käigus hoidis! Baas tegutseb tänini, küll mitte nii aktiivselt kui hiilgeaegadel, aga tegutseb.

Teine tuli pea paarkümmend aastat hiljem — Facebooki grupp “Lugemise väljakutse“. Grupi algataja ja moderaator on Tiina Liinak, kes suudab seda 6000st kampa suurepäraselt ohjeldada ja aina uusi nippe välja mõelda, et elu grupis igavaks ei läheks. 2017. aastal sai Tiina Liinak Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu tänukirja ja intervjuud temaga võib lugeda Pärnu Postimehest. Suur aitäh talle!

Blogisid, kus raamatutest ja kirjandusest juttu, on päris palju. Kõigel ei jõua silma peal hoida, aga mingi valik, mis on viimase paari aasta jooksul aktiivsed olnud ja kuhu ma aegajalt olen sattunud, on siin. Enamjaolt on need raamatute lugemismuljeid jagavad blogid, aga mõned luuleblogid võtsin ka kampa. Ja kindlasti unustasin ma kedagi olulist ära, täiendused on teretulnud.

Aabitsarahvas – raamatublogi. Vana raamat – kõige ökoloogilisem kultuurikaup
http://aabitsarahvas-raamatublogi.blogspot.com/
Väga harvad, aga väga põhjalikud postitused.

Andres Laiapea
http://laiapea.eu/
Poliitikast ja vahel ka raamatutest, enamasti siis ka poliitika, ajaloo või majandusega seotud kirjavara, aga satub ka ilukirjandust, põhjalikud analüüsid.

Bibliofiil. Never judge a book by its movie
https://bibliofiil.wordpress.com/
Põhjalikud ja asjalikud arvustused.

Blogistaja. Perest, raamatutest, toidust ja natuke niisama kobisemist
https://blogistaja.wordpress.com/category/lugemiselamus/
Triinu Univer. Raamatukogutööst ja noorteraamatutest, sekka ka muid raamatuid ja eluolu.

Bukahooliku märkmed. Avalik-isiklik lugemispäevik
http://bukahoolik.blogspot.com/
Üks vanemaid ja järjepidevamaid raamatublogisid, on nii pikemaid kui lühemaid arvustusi, kogub linke.

Danzumees
http://danzumees.blogspot.com/search/label/Kirjandus
Ohtralt teatrist ja piskuga kirjandusest.

Digital Nerdland
http://wwwnerdlandcom.blogspot.com/
Kristjan Rätsep. Ulmeblogi.

Eklektilised lugemiselamused
http://eklektilisedlugemiselamused.blogspot.com/
Tõenäoliselt lugemise väljakutse grupist välja kasvanud blogi, postitab päris tihti ja erineva kirjavara kohta, aga tänu “loe edasi” nupule jääb see blogi minu poolt lugemata.

Heli lugemisvara (lugemisblogi)
http://midaheliluges.blogspot.com/
Heli Künnapas. Palju lastekirjandust, sekka psühholoogiat, majandust ja üsna kirju valikuga ilukirjandust. Blogis on ohtralt ka ta oma teoste reklaami.

Hirveloss
http://hirveloss.blogspot.com/
Ühisblogi, kuhu ammu pole keegi midagi kirjutanud, aga oluline ulmeblogi.

In Libris Libertas. Lugemine massidesse!
https://libertaslibris.wordpress.com/
Oliver Ämarik & Sander Pelisaar. Tundub üsna asjalik blogi, aga kuna ma südamest lülin seda “read more” kujundust, siis eriti ei viitsi süveneda.

Juuli raamaturiiul
https://juuliraamaturiiul.blogspot.com/
Tutvustus, arvamus, hinnang kuuepallisüsteemis, üsna kirju valik, peamiselt meelelahutuskirjandus.

Järje hoidja
http://raamat.tartuvv.ee/?category_name=lugemiselamus
Tartu valla raamatukogude ühisblogi.

Kat Can’t Stop Reading 
https://katstopreading.wordpress.com/
Segamini eestikeelsed ja ingliskeelsed raamatumuljetused. Põnevad pildid :)

Katiloog
https://katiloog.home.blog/
Raamatuid ja muud. Vahel mitu raamatut ühes postituses koos.

Kirjanduslik päevaraamat (2014 – ….) Regivärsist aurupungini & Kristjan Jaagust Harglani ehk Ajarännud eesti kirjandusruumis.
http://kirjanduslikpaevaraamat.blogspot.com/
Väga kirju lugemisvalik, muljetused mõnusas sõnastuses.

Kirjakoi
https://kirjakoi.wordpress.com/
Iida Ligi ja Tarmo Õuemaa. Mitte eriti pikad, aga alati sisukad postitused, mitmekülgne lugemisvalik.

Koduperenaine. Ilma meeleheiteta
http://meeleheitetakoduperenaine.blogspot.com/search/label/lugesin%20raamatut
Põhiliselt muujutublogi, aga on ka raamatuist. Erineva pikkusega, vahel raamatust muu jutu vahele, vahel pikalt ja põhjalikult, vahel mitmest raamatust ühes postis.

Kohustuslikult vabatahtlik kirjandus. Kirjandus on kohustuslik, kirjutamine vabatahtlik.
http://lugemine.blogspot.com/
Janika Liiv ja Esta Prangel. Pikaaegne ja mitmekülgne ning eri raamatute puhul erinevas stiilis.

Kruusatee. Linda Järve blogi
http://iltaka.blogspot.com/search/label/Kirjandus
Sildi all “kirjandus” on raamatuist.

kultuuritarbija60+
http://kultuuritarbija60.blogspot.com/
Teater, muusika ja kirjandus. Väga huvitav arvustaja, kes oskab asju tihti näha mingi oma nurga alt.

Kuu raamat
https://www.elk.ee/?cat=8
Eesti Lastekirjanduse keskus. Läbimõeldud valikud. Pigem täiskasvanuile abiks, et mida lastele soovitada.

Leheküljest riiulini
https://lehekuljestriiulini.blogspot.com/
Jõuab palju, postitused on paraja artikli mõõtu ning kuigi läbi lugeja isikliku prisma, siis kuidagi harivad.

Loetu kaja
http://aluik.blogspot.com/
Loeb ja kirjutab päris palju ja põhjalikult, mitmekülgne lugemisvara, tavaliselt on tal tekkinud mõnus isiklik side raamatuga.

Loetud raamatud
http://meeldiblugeda.blogspot.com/
Kristi Vaarman. Väga kindla struktuuriga postitused — tutvustus, hinne, tegelased, kokkuvõte ja tsitaadid — ja annavad hea ülevaate raamatust. Üsna kirju valik, päris palju on naistekaid ja lasteraamatuid.

Loterii
https://loterii.blogspot.com/
Kamba peale tehtud väga kirju, järjepidev, püsiv ja toredaid leide pakkuv blogi.

Lovekad – armastusromaanid, mida tasub lugeda. Armastusromaanide top nimekirjad, uudisteosed, vanad head klassikud.
http://lovekad.blogspot.com/
Viivika Tamm, blogi on pausil, aga arhiiv on vägev, et kui naistekad huvitavad, siis on lugemist küllaga.

Lugemine on põgenemine paradiisi
https://kritselblog.wordpress.com/
Lugemise väljakutsest innustust saanud raamatublogi.

Lugemiselamused
https://lugemiselamused.keskraamatukogu.ee/
Tallinna Keskraamatukogu kirjandusblogi. Üsna tihedalt ja üsna kirjult, nii raamatukogu töötajate kui vabatahtlike raamatusoovitused. Eraldi saki taga on lisaks laste- ja noortekirjandus, ingliskeelsed raamatusoovitused ja venekeelsed arvustused.

Lugemislaud
http://cc-ok.blogspot.com/
Väga lühikesed, tundub, et pigem kirjutajale endale mõeldud kommentaarid.

Lugemispäevik
http://lvkrkraamatublogi.blogspot.com/
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidjate lugemisblogi.

Luuletõlgendus
http://luulet6lgendus.blogspot.com/
Carolina Pihelgase ja Hasso Krulli luuletõlgete blogi.

Luuletõlked eesti keelde 19. sajandi ajalehtedest
http://sonett.ee/
Rebekka Lotmani eestvedamisel huvitav luuleblogi.

Manni lugemisblogi
http://mannilugemisblogi.blogspot.com/
Marju Roberts, saarlaslikult sõnakas muljetaja.

Marcalt maailmale. Barbie is not your friend!
http://marcamaa.blogspot.com/search/label/raamat
Igasuguse muu jutu blogi, raamatutest harva, aga hästi.

Mariann — minu seklustest ja lugemisest
http://www.hyperebaaktiivne.ee/
Imeilusad raamatufotod ja toredad arvustused.

Martinson ja sõbrad
https://epl.delfi.ee/martinson
Jaan Martinson, peamiselt krimikirjandusest ja põnevikest.

Marulugemine
https://marulugemine.wordpress.com/
Lugemise väljakutse koduraamatukogus. Küllalt lühidalt. Eriliseks teeb see, et on ära toodud raamatu esimene lause.

Mutukamoos
https://mutukamoos.com/category/materjalid/raamatud/
Blogi propageerib arendavaid tegevusi lastega. Rubriigi “matrejalid ja mänguasjad” all on alarubriik “raamatud”. Põhiliselt lastekirjanduse tutvustusi, aga on ka aimeraamatuid — loodust, haridust, kasvatusteadust.

Mööda netti
http://ingvarsedman.blogspot.com/
Korralik üsna kaua tegutsenud raamatublogi, mis mul miskipärast varem oli kahe silma vahele jäänud.

Need read. Raul Sulbi raamaturiiul
https://needread.wordpress.com/
Mitte kuigi tihti, aga kui juba, siis põhjalikult. Valdavalt ulmest, aga on ka muud.

Nimi läks rändama
https://soldatoslugemisblogi.wordpress.com/
Tundub, et lugemise väljakutsest innustust saanud blogi. Kirju ja asjalik.

Nordic cyber wildlife
http://www.cybernature.ee/
Siiri Konks. Eraldi on aastate kaupa raamatute muljed. Hästi lühidalt, aga hästi tabavalt. Väga kirju lugemisvara. Kahjuks süsteem pole kuigi hea, ühe aasta lugemised jorus.

nõudmiseni
https://noudmiseni.wordpress.com/
Pikaaegne blogi, üldiselt oma arvamust lühidalt, tutvustus ja palju linke.

Padjaklubi: Räägime raamatutest!
https://raagimeraamatutest.blogspot.com/
Palju sarju ja heliraamatuid.

Palamuse raamatukogu
http://palamuserk.blogspot.com/
Raamatukogu igapäevatöö ja raamatututvustused.

Raamatuarmastus
http://raamatuarmastus.blogspot.com/
Lühidalt ja konkreetselt.

Raamatublogi
https://loemeraamatuid.ee/
Laura-Kristiina Valdson, alustav blogi

Raamatugurmaan
https://raamatugurmaan.blogspot.com/
Suuresti krimi-ja põnevuskirjandus. Üks väheseid blogisid, kus postituste pealkirjad on loomingulisemad kui tavapärane autor-pealkiri ning need pealkirjad tunduvad väga nutikalt pandud olevat.

Raamatuid siit ja sealt. Loetud raamatud ja kogetud elamused
https://edaade.wordpress.com/blog/
Kirjastuste tutvustused ja lühidalt lugemismuljed.

Raamatukoi lugemislood. Kui inimene ei loe, siis ei ole vahet, kas ta on kirjaoskamatu või mitte.
http://raamatukoikoi.blogspot.com/
Piret Targamaa. Mitte eriti tihti, aga kui juba, siis sisukalt.

Raamatulaegas
https://raamatulaegas.blogspot.com/
Pille ja Diana kirjutavad laste- ja noortekirjandusest.

Raamatumuljete kodu
https://lugejaloeb.blogspot.com/
Üsna alustav blogi.

Raamatureporter
https://raamatureporter.news.blog/raamatud/
Lääne Maakonna Keskraamatukogu all toimiv raamatublogi, mis keskendub noorsookirjandusele.

Raamaturiiulike
https://raamaturiiulike.wordpress.com/
Reelika Raimet. Jõuab lugeda ja muljetada palju. Märksõnastatud.

Rahva Raamatu Raamatublogi
https://blogi.rahvaraamat.ee/
Kaubanduslikud teadaanded ja erinevate inimeste soovitused.

Ramlovi raamatublogi
https://ramraamatud.wordpress.com/
Läbimõeldud sõnastuses väga mitmekesise kirjavara kohta.

Realmnc
https://realmnc2.blogspot.com/
Manfred Kalmsten. Harva, aga siis juba pikemat ja põhjalikumalt ja väga omanäoliselt.

Ridadevahel. Kirjandusblogi
https://ridadevahel.wordpress.com/
Annika Lõhmus. Pigem üldiseid arutlusi kirjanduse teemal.

Rohelisem rohi
https://rohelisemrohi.blogspot.com/search/label/raamaturiiul
Mitmekülgne blogi, raamatute valik on üsna kirju ja postitused põhjalikud.

Sandra Sada Raamatut
https://100-raamatut.blogspot.com/
Pikaaegne ja kogenud raamatublogija, üsna palju väärtkirjandust.

Sehkendamine
https://sehkendaja.wordpress.com/category/raamat/
Palju ja mõnusalt, lisab tsitaate ja linke.

Sepikoja sepistused
https://sepikoja-sepistused.blogspot.com
Üsna kirju lugemisvara, teistest enam elulugusid ja “Minu…” raamatuid.

Siiliste raamaturiiul
http://siilisteraamaturiiul.blogspot.com/
Monika Siil nii eesti-, inglis- kui saksakeelset lugemisvara. Erineva pikkusega ja erinevate raamatute puhul erinevate rõhuasetustega, lisab bibliograafilisi andmeid.

Sulepuru
https://sulepuru.wordpress.com/
Koera saba :) ehk minu lugemise väljakutse blogi.

Sõber Raamat
http://soberraamat.blogspot.com/
Väga palju ingliskeelset lugemisvara ja palju sisuümberjutustamisi, lisaks hinne ja palju pilte.

Tallinna Tehnikakõrgkooli raamatukogu uute raamatute blogi
https://raamatukogu.tktk.ee/
Lühidalt, kokkuvõtvalt, hästi märksõnastatud.

Tiideka blogi 
https://www.tiidekas.com
Marko Tiidelepp. Muusika ja raamatud, pikalt ja laialt :)

Tilda ja tarakanid
https://tildajatarakanid.wordpress.com/
Mitmeteemablogi, kus ka raamatuid.

Toomas Vint
https://toomasvint.com/blogi-uudised/
Enda ja ka teiste raamatutest.

trakyllmaprokrastineerinj2lle
http://trakyllmaprokrastineerinj2lle.blogspot.com/search/label/raamat
Laheda sõnaga mitmekülgne lugeja.

Triinu raamatublogi
https://triinuraamatud.wordpress.com/
Kuidagi väga õige pikkusega ning info ja emotsioonide osas tasakaalus postitused.

Tulest, veest, vasktorudest
https://tulestveestvasktorudest.wordpress.com/
Vaadake ise, mina kujunduse pärast loobun.

Tüdrukute raamaturiiul. Lugu sellest, kuidas kaks noort naist – ema ja tütar – võtavad aeg ajalt kätte mõne raamatu, loevad seda ja omavad arvamust… ehk… põlvkondade sõda.
http://miiramarie.blogspot.com/
Ema ja tütre lugemisblogi. Peamiselt ulmet, pisut ka muud.

Tütarlaps linnast. Linda Järve raamatublogi: meenututused lapsepõlves ja nooruses loetust palju aastaid hiljem
http://tutarlapslinnast.blogspot.com/
Laste- ja noorsookirjandust, aga ka muud, mälestusi nii lugemisest kui muust, palju ajastukohaseid pilte.

Ulmeseosed
https://ulmeseosed.blogspot.com/
Vahepeal varjusurmas olnud Jüri Kallase ulmeblogi tegutseb jälle. Igasugust põnevat ulmet. Postitused on kindla struktuuriga: sissejuhatus, sisu, seosed, hinnang, viited.

Vahel ma kirjutan ka…
https://castorbakar.wordpress.com/
Lugemise väljakutse grupi vedaja Tiina Liinak jagab oma lugemiselamusi.

Vein & Raamat
https://veinraamatsaun.wordpress.com/category/raamatud/
Pikad, põhjalikud, artiklimõõtu postitused.

Viimsi kooli ramsik
https://viimsikooliramsik.wordpress.com/lugemiselamus/
Saki taga “lugemiselamus” on raamatutest, peamiselt laste- ja noortekirjandus, aga on ka muud.

Viimsi Raamatukogu ajaveeb
https://viimsiraamat.wordpress.com/
Praegu veidi unarule jäänud, aga ehk ärkab kunagi jälle.

Viljandi Linnaraamatukogu tegemised, lugemissoovitused ja maakonna kodulugu
http://viljandibibli.blogspot.com/
Varasematel aegadel oli see pigem teavituste blogi, aga viimasel ajal on raamatuarvustusi ka päris hästi lisandunud.

Tartu Linnaraamatukogu blogisid ma ei hakanud siin eraldi välja tooma, neid saab siit blogrollist päris lihtsalt kätte, vast et kui keegi tahab pikemalt teada, siis kevadel ma pidasin sellise jutu maha:

Ja nüüd sügisel sai pisut teistsuguse valikuga, tihedam ja ingliskeelne Laura Loolaiuga tehtud:

Toredaid lugemisi ja lugemismuljete leidmisi! Ja ka ise raamatuarvustuste kirjutamisi! Prima Vista raamatublogijate juturingist tuli esimese ja kõige tähtsama soovitusena, et hakka aga pihta, võimalikult täna :) (Ja kes kirjutada tahab, aga päris blogi pidada ei taha, siis võib meie raamatukogu sõbraks hakata ja oma lugemiselamusi siinsamas blogis avaldada.)

Kirjandus Instagramis ja Youtube’is ning Goodreads on eraldi teemad, sinna sügavustestesse lähen ma kunagi hiljem või läheb keegi teine :)

Tiina Sulg

11 sept.

Arkaadia — idülliline paik, kus elavad luuletused, jutud ja muinasjutud

Posted by sulepuru in 2020, Lutter, Tiina. Tagged: , , , , , , .

Mõte hakata koostama lasteluule andmebaasi tuli juba 2000. aastate alguses. Raamatukogus küsitakse ikka ja jälle luuletusi näiteks jõuludest või emast ja teenindajale meenub ehk kümmekond luuletust, mida juba aastaid soovitatud on. Meie soov oli pakkuda huvilistele laiemat valikut luuletusi ning võimalust neid ise andmebaasist otsida.

Esimestel aastatel lähtusimegi sellest, et Tartu Linnaraamatukogu kogudes olevad lasteluule raamatud saaksid kõik andmebaasi kantud. Sellepärast on olemasolevast ca 23 000 kirjest üle poole luuletused. Lastejutud ja muinasjutud lisandusid umbes seitse aastat tagasi ikka samal põhjusel – oli vaja leida erinevaid muinasjutte või jutte kindlatel teemadel (ametid, rahvakalender jne).

Andmebaasi põhimõte on, et luuletused, jutud ja muinasjutud oleksid leitavad märksõnade, autorite ja teoste järgi. Otsida on võimalik ka teose esimese rea põhjal. Kõige mugavam on kasutada siiski märksõnaotsingut, kuna tuleb arvestada sellega, et kui sa ei tea teose täpset pealkirja või esimest rida, siis seda üles ei leia.

Märksõnastamisel pole me lähtunud rangetest reeglitest. Oleme kasutanud mitmest sõnast koosnevaid märksõnu nagu näiteks hall mehike (hall vanake, hall vanamees), kella keeramine, rääkima õppimine jne. Sünonüümid on võimaluse korral kokku pandud – rätsep (õmbleja), sant (kerjus), kannatamatu (kärsitu) jne. Märksõnastikus on mõned laiemad mõisted nagu mõtteluule või sõnamäng, sest vahel ei ole võimalik väga täpselt edasi anda, mida luuletaja ühe või teise luuletusega öelda on tahtnud. Heaks näiteks on Jaanus Vaiksoo luuletus „Hallhani”:

Hallhani armastas kollast ja punast,
selleks ta alati kooruski munast.
Nokaga toksis väikese augu.
Konnad ei krooksu ja koerad ei haugu.

Meie andmebaasist ei leia täistekste, sest me ei saa üle astuda autorikaitse seadusest. Täistekstile pääseb ligi vaid siis, kui raamat või ajakiri on digiteeritud Rahvusraamatukogu andmebaasi Digar ja seega on kõigil õigus seda kasutada. Lasteajakirjades „Täheke” ja „Hea Laps” ilmunud luuletuste ja juttude kirjetesse on lisatud eraldi rida „täistekst Digarist” ja selle alla link teksti juurde.

Arkaadia on erinevate raamatukogude lasteosakondade poolt väga hästi vastu võetud ja aktiivses kasutuses. Meie andmebaasi abil on koostatud koguni raamatuid ja tehtud uurimustöid.

Veidi numbreid ka. Andmebaasi 2019. aastal lisandunud asjad ja koguarvud:Arkaadia vaatamised 01.01.20-01.09.20 ja vaatamised 01.01.19-31.12.19:

Linnad ja riigid, kus on rohkem kasutajaid:

Tiina Lutter
(ja terve tubli ja abivalmis laste- ja noorteosakond)

26 aug.

Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogud internetis

Posted by sulepuru in 2020, Sulg, Tiina. Tagged: , , , , , .

Kui Ago Pärtelpoeg alustas oma Wikipedia artiklit noorpõlvemälestustega, siis ma tunnen soovi alustada umbes samamoodi, ehk siis — kui mina alles noor veel olin ja internetti avastasin, siis kirjanduse koha pealt oli aktiivsemalt esindatud ulme (ja neist ulmekogukonna virtuaalväljunditest olen ma ka siin blogis kirjutanud) ja rahvaluule. Ja kuigi muu kirjandus on ka tasapisi tee internetti üles leidnud, siis ega rahvaluule pole ka ära kadunud või niisama loorberitele puhkama jäänud, vaid leiab endale järjest uusi vorme ja väljundeid. Rahvaluulega tegelevad Eestis ka muud asutused peale Eesti Kirjandusmuuseumi, aga kuna Kirjandusmuuseumi tegevus sel alal on nii mahukas, siis räägime teistest mõni teine kord.

Ajakirjad

Kirjandusmuuseum annab välja kahte folkloristika-alast ajakirja, mis on netis vabalt loetavad: ingliskeelne “Folklore” (mis on jõudnud juba 78. numbrini) ja eestikeelne “Mäetagused” (mis on jõudnud juba 76. numbrini). Põnevat lugemist mitmelt alalt ja mitmel teemal. Tegu on küll teadustekstidega, aga enamjaolt on kirjutajad hea sõnaga ning artiklid on mõnuga loetavad ka tavalugejale.

Tähtpäevad

Eesti rahvakalendri andmebaas Berta koondab endas tähtsamaid tähtpäevi, nende päevade kombesikku ja traditsioone. Välja on toodud olulisim, aga on ka viidad, kust soovi korral edasi ja põhjalikumalt uurida. Koostanud Mare Kõiva, Taive Särg, Liisa Vesik. Mitmete tähtpäevade juurde käis ka sanditamine või mõni muu ümberriietumise komme, täpsemalt saab uurida lehelt Eesti maskeerimiskombestik. Koostas Ülo Tedre, tekstid sisestas Maris Müürsepp-Leponiemi.

Vanasõnad

Vanasõnaraamat on e-versioon 1984. a. ilmunud “Vanasõnaraamatust”, mille koostasid Anne Hussar, Arvo Krikmann ja Ingrid Sarv. Eesti vanasõnad koostasArvo Krikmann.

Kõnekäänud

Kes tahavad kõnekäändudega lähemalt tutvust teha, neile on kaks andmebaasi: Justkui ehk eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas (koostanud Anneli Baran, Anne Hussar, Asta Õim, Katre Õim; sisaldab umbes 160 000 väljendit, mis on otsitavad väljendi, tüübi, sisu, arhiiviviite, koha, koguja, esitaja, kogumisaja järgi) ning Kõnekäänud ja fraseologismid (koostanud Arvo Krikmann. Sisaldab u 25400 teksti eesti kõnekäände ja fraseologisme, mis pärinevad: Asta Õimu Fraseoloogiasõnaraamatust, ERA käsikirjalisest rahvaluulearhiivist ja EKI murdearhiivist).

Mõistatused

Üks esimesi rahvaluule e-andmebaase oli mõistatusi koondav Mõista, mõista mõlle-rõlle, koostajad Anne Hussar, Arvo Krikmann, Rein Saukas ja Piret Voolaid. Kunagi ammu, kui ma päris algajatele arvutitunde tegin, siis see oli üks mu lemmiknäidislehekülgi, selle peal sai hästi õpetada edasi-tagasi minekuid ja freime.

Mõistatused tunduvad folkloristide seas popid olevat. Või on asi selles, et, et mõistatustega tegelevad väga pühendunud inimesed, kes järjest uusi andmebaase kokku panevad. Olgu  kuidas on, aga lähemalt võiks vaadata kõigisse neisse: Eesti mõistatused. (Koostanud Jaak ja Arvo Krikmann. Sisaldab päringuvõimalusi 95751 eesti mõistatuse kohta (tekst, lahend, koht, aeg, koguja jne), vahendeid päringutulemuste kihelkondlikuks kartografeerimiseks ning mitmesuguseid lisamaterjale); Eesti värssmõistatused. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab u 1700 teksti, mis on leitavad küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi); Eesti keerdküsimused. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab üle 25 000 eesti keerdküsimust, mis on otsitavad küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi); Eesti lühendmõistatused. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab üle 3000 lühendilaadset mõistatust, mis on otsitavad küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi); Eesti piltmõistatused. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab kõiki 1996. aastani kogutud piltmõistatusi, mida kasutaja saab genereerida andmebaasist küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi); Eesti liitsõnamängud. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab üle 5000 eesti (liit)sõnamänge, mis on otsitavad küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi); Eesti valemmõistatused. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab 635 teksti, mis on leitavad küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi).

Regilaulud

Eesti regilaulude andmebaas. Sisaldab kõiki Jakob Hurda ja Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogudes leiduvaid regilaulutekste koos lisamaterjalidega (kombe-, mängukirjeldused jm). Otsida saab kihelkonna, koguja ja kogumisaja järgi, laulutekstidest ja metaandmetest. Koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi regilauluprojektis osalejad.

Piirkondlikud andmebaasid

Mulle lõunaeestlasena teeb suurt rõõmu, et on olemas LEPP, Lõuna-eesti pärimuse portaal. LEPP sisaldab Võrumaa,  Setumaa, Mulgimaa ja Tartumaa rahvaluuletekste. Selle kokkupanija on põhiliselt Mare Kõiva. Kristi Salve on põhjalikumalt tegelenud seto pärimusega, legendid, muinasjutud, uskumused, tavaõigus ja muu setu pärimus on kokku kogutud andmebaasi Setu pärimus Ello Kirsi kirjapanekustes.

Üldisem kohapärimust koondav koht on kohapärimuse andmebaas Koobas. Koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühm. Materjalid otsitavad nii paikade kui tekstide kohta käivate tunnuste järgi.

Erinevad rahvateaduse andmebaasid

Igasuguseid tarkuseteri on ennegi erinevate nähtuste kohta kokku kogutud, rahvaluuleteadlasi on eriliselt huvitanud astronoomia, botaanika ja meditsiini kohta käiv pärimus ja nii on meil Aado Lintropi koostatud Etnoastronoomia (valik süstematiseeritud usunditeateid maailma, planeetide, tähtede ja taevalaotuse kohta), Renata Sõukandi ja Raivo Kalle kokkupandud etnobotaanika andmebaas Herba (sisaldab vanemate käsikirjaliste kogude andmestikku, otsitav märksõnade ja botaaniliste tunnuste järgi) ning Mare Kõiva kokku kogutud Lendvapärimus (sisaldab kõiki teemakohaseid teateid, jutte, nõidussõnu ja meditsiiniparktikat, on märkõnade järgi otsitav).

Kaasaegne folkloor

Mulle tundub, et kaasaegse folkloori kogumine on suhteliselt uus nähtus, et varasemalt on ikka kogutud seda, mis kogumishetkeks juba vanavara, aga mul võib ka asjast vale mulje jäänud olla. Igatahes on Kirjandusmuuseumis kokku pandud netinaljade kogum Netihuumor (Koostanud Liisi Laineste, sisaldab u. 30 000 eesti netinalja 1996. aastast tänini, võimalik on märksõnaotsing) ja Grafiti andmebaas (koostanud Piret Voolaid. Aastail 2010–2012 toimunud Eesti Teaduste Akadeemia ja Poola Teaduste Akadeemia koostööprojekti „Creativity and tradition in cultural communication“ (“Loovus ja traditsioon kultuurikommunikatsioonis”) üks väljundeid, mis sisaldab põhiliselt Tartust, aga ka mujalt jäädvustatud paröömilist ehk vanasõnalis-fraseoloogilist grafitit).

Üldisemad andmebaasid

Rehepapp on üsna üldine ja laia haardega rahvausundi ja -juttude andmebaas, mille koostamisel on paljud osalised olnud, eraldi võiks mainida Mare Kõiva ja Mare Kalda nime. Sisaldab muistendeid, loitse, uskumusi, ütlemisi.

Valiku eri aegadest pärinevaid lastemängude kirjeldusi ja lapsepõlvemälestusi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest, lisaks ka fotosid, jooniseid ja laste joonistusi koondab Lastemängude andmebaas „Uka-uka“. Otsida saab märksõna, koha- ja koguja kohta käivate andmete, samuti mängu nimetuse, liigi ja tegevuse kaudu. Koostanud Mall Hiiemäe, Astrid Tuisk.

Üks põnev mänguasi on Levikuandmete kaardistaja. Selle koostasid Jaak ja Arvo Krikmann. Baas võimaldab teha mitmes projektsioonis kihelkondliku täpsusega levikukaartemistahes folkloorsete, etnograafiliste, dialektoloogiliste vm nähtuste kohta, kartogramme siluda, lisada neile legende jmt. Arvandmeid saab sisestada käsitsi või mõne tabeliformaati tundva programmi failidest (Word, OpenOffice, Notepad, Excel, Statistica vm).

E-kogud. Võimaldab erinevaid päringuid folkloristide siseserveri andmebaasist Klaabu. Otsinguid aitab teha ka Kirjandusmuuseumi avaportaal Kivike.

Ole ise osaline :)

Meil kõigil on võimalus kodust lahkumata anda oma panus rahvaluule kogumisse, selleks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumismoodul “Kratt“.

Tiina Sulg

 

27 apr.

Digikultuur ja raamatukogud

Posted by sulepuru in 2020, Tamm, Klaari. Tagged: , , , .

2020. aasta on kuulutatud digikultuuriaastaks. Kui eelmise aasta 12. detsembril anti teatepulk Eesti laulu ja tantsu juubeliaastalt üle digikultuuri aastale, siis ei osatud tõenäoliselt ka kõige lennukamates plaanides ette näha, et uuel aastal sõna otseses mõttes on kogu kultuur sunnitud mitmeks kuuks kolima internetti. Võtmesõnaks saab digikultuur igas valdkonnas, mitte üksnes kitsalt loometegevuses.

Mis on digikultuur? Mida see mõiste hõlmab?
Digikultuur ei ole eraldiseisev, vaid on kultuuri osa ehk selle pikendus (Tallinna Ülikool professor Indrek Ibrus). Samuti ei ole ta mõistelt ühetähenduslik, vaid viitab vähemalt kolmele omadusele ( Postimees AK 1.02.2020 Indrek Ibrus, Marek Tamm, Katrin Tiidenberg “Kas Eesti digikultuur on võimalik?”).

  1. Arvandmete kujul esinev kultuur, mis on kohe digitaalselt sündinud või tagantjärele digiteeritud.
  2. Internetikultuur kõige avaramas mõttes. Kommunikatsioonitehnoloogiast vahendatud ja ühendatud maailm ehk võrguefekt.
  3. Informatsiooni ja ühiskonna uus korraldus laiemalt. See tähendab algoritmidepõhist maailma, protsesside automatiseerimist ja uut digitaristut, millel põhineb suurem osa avalikestest teenustest ja majandustegevusest.

Milline roll on raamatukogudel olnud digikultuuri vahendamisel?
Nii nagu digikultuuril endal, pole ka raamatukogude rolli kirjeldamisel ühtset mustrit. Siiski on pidevalt ühiskonnas arutletud, et kas füüsilisel kujul on üldse raamatukogusid enam vaja, kui tehniliselt on võimalik laenata e-raamatuid e-keskkonnas ning paljud teisedki teenused on kättesaadavad internetis: raamatukoguhoidjate lugemis -ja kultuurisoovitused blogidest, põnevaid fakte erinevatest andmebaasidest ja portaalidest, näitustel ja sündmustel saab osaleda virtuaalselt ning isegi nõu võib saada vestlusrobotilt. Ma arvan, et praeguses keerulises olukorras pole siiski kahtlust, et nii raamatukoguhooneid kui ka seal töötavaid inimesi on ka füüsiliselt vaja, sest inimene on sotsiaalne olend ja vajab ka vahetut kontakti, mitte üksnes vahendatud kultuurielamust läbi masinate. Eriti kui, mõnikord jääb vajaka ka oskustest orienteeruda digimaailmas. Ka siin tulevad raamatukogud appi, õpetades ja meelde tuletades digipädevuse alustalasid.

Digipädevusest
Eesti Elukestva Õppe Strateegia 2020 kirjeldab digipädevust kui suutlikkust kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes. Täpsemalt hõlmab see viite valdkonda (Anusca Ferrari “DIGCOMP: Kuidas arendada ja mõista digipädevust Euroopas?”):

  1. Info: digitaalse info äratundmine, leidmine, väljaotsimine, talletamine, korrastamine ja analüüsimine, hinnates selle asjakohasust ja otstarvet
  2. Kommunikatsioon: suhtlemine e-keskkondades, veebivahendite abil ressursside jagamine, teistega kontaktide loomine ja koostöö tegemine digivahendite abil, suhtlemine kogukondade ja võrgustikega ning nende tegevuses osalemine, kultuuridevaheline teadlikkus.
  3. Sisuloome: uue sisu (tekstitöötlusest piltide ja videoteni) loomine ja toimetamine; varasemate teadmiste ja sisu lõimimine ja ümbertöötamine; loominguline eneseväljendus ja programmeerimine; intellektuaalse omandi õiguste ja litsentside kehtestamine.
  4. Ohutus: isikukaitse, andmekaitse, digitaalse identiteedi kaitse, turvameetmed, IKT ohutu ja kestlik kasutus.
  5. Probleemilahendus: digivajaduste ja -ressursside väljaselgitamine, informeeritud otsuste tegemine kõige otstarbekamate või kõige enam vajadusele vastavate digivahendite kohta, kontseptuaalsete probleemide lahendamine digivõimaluste abil, tehnoloogia loov kasutamine, tehniliste probleemide lahendamine, enda ja teiste pädevuste ajakohastamine.

Raamatukogud on digipädevuse tõstmisel eelkõige abiks olnud erialaste raamatute soovitamisel, erinevate koolituste pakkumisel ning vastava teabe jagamisel (näiteks IFLA valeuuudiste ära tundmise plakat). Siinkohal on abiks olnud ka erinevate projektide raames koondatud materjalid. Üks viimaseid neist on Eesti Rahvusringhäälingu meediapädevuse projekt “Meediataip”, kuhu on koondatud erinevad videod, artiklid ja raadiolood nii valeuudistest, allikate kriitilisest hindamisest kui ka sotsiaalmeediasse postitamisest.

Digiteerimisest
Tagasi tulles raamatukogude põhiteema ehk raamatute juurde, siis kõige suuremaks takistuseks, miks raamatukogud ei koli kogu raamatufondiga arvutisse, pole niivõrd tehniline võimekus, vaid autoriõigused. Teose kättesaadavaks tegemisel peab autoritelt küsima eraldi luba, kuid tihti on kõikide nende väljaselgitamine ja leidmine suhteliselt keeruline või vastuolus autorite ja kirjastajate kommertshuvidega. Veidi lihtsam on autoriõiguste alt vabade teostega (tavaliselt peab olema autorite surmast möödas vähemalt 70 aastat), mille digiteerimisega tegeles 2010. aastate alguses Eesti Kirjandusmuuseumi projektis “Kreutzwaldi sajand” ka Tartu Linnaraamatukogu. Selle käigus valminud kirjanduse klassikasse kuuluvaid e-raamatuid on siiamaani võimalik vabalt kasutada ning neid ja paljusid teisi autoriõiguselt vabu teoseid sisaldavad ka e-lugerid, mida raamatukogust välja laenatakse.

Tänapäeval tegeleb kirjanduse digiteerimisega Eestis põhiliselt kolm suurt raamatukogu: Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli raamatukogu ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Kogu Eesti trükivara hinnatakse umbes 50 miljonile leheküljele, millest peaks riikliku tegevuskava järg aastaks 2023 olema digitaalsel kujul kättesaadav 28% (Eesti Päevaleht 11.03.2020 Indrek Tark “Raamatukogude arvutisse kolimist pidurdab ebamõistlikult karm autoriõiguste kord”).

Digitaalne kirjandus
Kuidas aga säilitada ja korrastada kirjandust, mis juba sünnib digitaalselt ehk on ilmavalgust näinud esmalt või üksnes mõnes blogis ja (sotsiaal-)meedia kanalis? Selle üle juurdlevad digisäilitamise spetsialistid (Postimees AK 7.03.20 Raivo Ruusalepp “Andmestuv kultuuripärand”), et kuidas saaks seostada digiteeritud vanemat pärandit digiajastust korjatuga, sh ka sotsiaalmeediandmetega. Digikultuuripärandit tuleks asuda talletama, et õnnestuks luua platvorm, kus on ühendatud mõlemad osapooled, sh digiteeritud kogud kui ka suurkorporatsioonide (Facebook, Google, Amazon jt) kogutud andmed.

Mis aga üldse on digitaalne ehk elektrooniline kirjandus? Vastuse annab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti kirjanduse professor Piret Viires kirjutises “Digitaalse kirjanduse defineerimisest ja periodiseerimisest” (Philologia Estonica Tallinnensis, nr 2 2017, lk 149-150).

Kõige üldisema definitsiooni on välja töötanud Electronic Literature Organization (ELO), mis koondab nii elektroonilise kirjanduse autoreid kui ka uurijaid. ELO digitaalse kirjanduse definitsioon kõlab nii: „Oluliste kirjanduslike tunnustega teos, mis kasutab ära kas üksiku või võrkuühendatud arvuti võimalusi ja konteksti”. Sellisest üldisest definitsioonist lähtuvad kõik teisedki digitaalse kirjanduse määratlused. Siinkohal võiks esile tuua Jessica Pressmani variandi, mille ta esitab teoses „Digital Modernism” (2014). Tema leiab, et elektrooniline kirjandus on digitaalselt sündinud (born-digital), arvutuslik ja protsessuaalne (computational and processual) ning tema mõju sõltub arvuti toimimisest. Elektrooniline kirjandus „tekib läbi erinevate koodide, platvormide ja võrgustike ülekannete seeria” ja lõpptulemusena sõltub kasutaja arvutiekraanile ilmuv teos algoritmidest, tarkvarast, riistvarast ja sageli ka internetist.

Digitaalse kirjanduse praktilistest näidetest praeguse kriisi ajal puudust ei tule, kuigi ühtset platvormi, kust neid kergesti üles leida, kahjuks veel pole. Üheks võib-olla hetkel kõige koondavamaks näiteks võib tuua ERR kultuuriportaali algatust: kriisijutuke ja kriisiluuletus.

Lõpetuseks
Võib tõdeda, et küsimusi ja probleeme antud valdkonnas on jätkuvalt rohkem kui toimivaid lahendusi. Samas annab see ootamatu kultuuri täielik digipööre hea võimaluse välja töötada ja katsetada uusi lahendusi, milleks tavaolukorras ei oleks piisavalt aega või vajadust. Kindlasti ei jää ka raamatukogud siin ootaja rolli, vaid pakuvad lugejate rõõmuks aina uusi võimalusi ja soovitusi.

Klaari Tamm
digikultuuriaastale pühendatud näitusematerjalide põhjal

7 apr.

E-raamatukogud — ELLU, OverDrive ja RBdigital

Posted by sulepuru in 2020, Ruud, Andrea. Tagged: , , , , , .

Kasuta kodus aega nutikalt ja loe!

Üleriigilise eriolukorraga seoses avas Tallinna Keskraamatukogu 18. märtsil oma e-raamatukogud kõigile Eesti elanikele. E-raamatukogusid saavad kasutada ka need, kes elavad välismaal või on sinna viiruse tõttu lõksu jäänud.

Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU pakub raamatukogu lugejatele võimalust lugeda kaasaegseid eestikeelseid e-raamatuid kodumaiste ja välisautorite sulest. ELLU on kohandatud vaegnägijale, nt saab ELLUt kasutada ekraanilugejaga.

E-raamatukogu ELLU sobib kasutamiseks arvutite, tahvelarvutite ja nutitelefonidega, mille brauser toetab HTML5 ja millel on JavaScript sisse lülitatud. ELLU lugemiskeskkonnas on hea valik taustavärve ja kirjatüüpe, mis on silmasõbralikud ja toetavad pikemaajalist lugemist.

ELLU kasutajatel on lisaks autorite jälgimisele võimalus koostada soovinimekiri huvipakkuvatest e-raamatutest. Kõikidel e-raamatutel on eelvaade, mis laseb e-raamatuga tutvuda enne laenamist. Välja laenatud e-raamatutele on võimalik end lisada teavitusnimekirja.

Lisaks ELLUle saavad keskraamatukogu lugejad tasuta kasutada ka e-raamatukogusid OverDrive ja RBdigital.

E-raamatukogu OverDrive sisaldab inglis- ja venekeelseid e-raamatuid ning audioraamatuid. Raamatuid saab lugeda või kuulata arvutis ning erinevates nutiseadmetes kas veebilehitseja või äpi kaudu, samuti laadida e-lugeritesse.

E-raamatukogust RBdigital saab laenata ja lugeda e-ajakirju inglise, vene ja hiina keeles. Valikus on käsitöö- ja kodukujundus-, samuti hobidega (fotograafia, tehnika jms) seotud ajakirju. Lugeda saab näiteks ajakirju Newsweek, All About History, Backpacker ja Health & Fitness. Laste- ja noorteajakirjadele valikus on näiteks e-ajakirjad Minecraft World Magazine, How It Works ja Storytime. Artiklitest saab teha väljatrükke. Korraga laenatud e-ajakirjade arv ega nende kontol hoidmise aeg ei ole piiratud. E-ajakirju saab lugeda nii veebilehitsejas kui seadmesse installeeritud RBdigitali rakenduses.

E-raamatukogude kasutamiseks registreeri ennast Tallinna Keskraamatukogu lugejaks siin.

E-raamatukogudesse OverDrive ja ELLU on sisselogimisel on kasutajatunnusteks isikukood ja Minu ESTERi salasõna. RBdigitali kasutajakonto saavad luua keskraamatukogu lugejad isikukoodi alusel. Rohkem infot e-raamatukogude kohta leiab Tallinna Keskraamatukogu veebilehelt.

Soovitame vaadata ka lugemissoovitusi Tallinna Keskraamatukogu kirjandusblogist “Lugemiselamused”. Blogi lugeja leiab paljude tutvustatud raamatute juures soovitusi selliste raamatute kohta, mis on olemas ka meie e-raamatukogudes. Lugemiselamuste blogist viivad viidad ka erilehtedele: laste- ja noortekirjandusele pühendatud “Loe mind”,  ingliskeelne “Joy of Reading” ning venekeelne “Читаем, пишем, обсуждаем”.

Kuna nõudlus e-raamatute järele on kasvanud, siis hangib Tallinna Keskraamatukogu e-raamatute litsentse jooksvalt juurde tavalisest suuremal hulgal. E-raamatute hankimist on lubanud erakorraliselt toetada nii Tallinna Linnavalitsus kui Kultuuriministeerium. Kõik lugejad, kes soovivad, et e-raamatukogudes oleks laiem valik raamatuid, on oodatud tegema annetusi. Infot annetuse tegemise kohta saab Keskraamatukogu veebilehelt. Raamatukogule annetajad toetavad ühtlasi Eesti kirjastajaid, kelle väljaantud eestikeelseid e-raamatuid ELLUsse ostetakse.

E-raamatukogud on alati avatud ja viivisevabad! Püsi kodus ja tähista digikultuuriaastat e-raamatut lugedes!

Andrea Ruud
Tallinna Keskraamatukogu

2 apr.

Jutupeatus

Posted by sulepuru in 2020, Kalda, Kristel. Tagged: , , , , .

Kevad kohe kustub rohelusse. Põhjus jalutamiseks võib aga olla ka kirjanduslik. “Jutupeatus” kaardistas ära 100 paika Eestimaal, mis on seotud mõne olulise kirjandusteosega, ja paigaldas neisse viidad. Näiteks Toomemäel Inglisillale sattudes võib tudeng leida eest sildi, millel seisab:

“Ma vaatan Inglisillalt linna.
Mind ootab auditoorium.
Ent kuidagi ei tahaks minna –”

Nii saab ta teada August Sanga luuletusest “Mälestus”. Ja kui huvi süveneb, võib see tudeng võtta taskust nutitelefoni, linkida QR-koodi abil Jutupeatuse kodulehele ja kuulata sealt tervet luuletust Ain Lutsepa esituses.

Auditooriumi jääb siis sel korral küll minemata, aga sellest polegi lugu, kui ülikool püsib endiselt distantsõppel.

Kristel Kalda

1 apr.

Ulmeajakiri Reaktor

Posted by sulepuru in 2020, Loolaid, Laura. Tagged: , , , , .

Alustama pean ülestunnistusest, et ülevaadet Reaktorist ei kirjuta ma mitte lugeja, vaid tegija pilgu läbi – juba mõniteist kuud aitan ma selle sisu toimetada ja kirjutan teinekord isegi mõne pala. Lugemissoovitust kirjutama asudes avastasin kummastusega, kui keeruline on võõrale publikule tutvustada midagi, mille köögiaurudes ise pidevalt ninapidi sees oled. Lõpuks otsustasin appi võtta videopildi: näitan meie tegemisi otse ekraanil ja jutustan käigu pealt, mis on mis.

Esmakontakti saateks siiski mõni rida selgitust nendele, kes kohaliku ulmemaastikuga üldse tuttavad ei ole, ja kellele nüüd ähvardab kaela sadada täiesti uus võõras maailm koos uute võõraste mõistetega.
Niisiis: Reaktor on tasuta veebiajakiri. See ilmub kord kuus ja koondab ulmejutte, ulmega seotud uudiseid, arvamusi, arvustusi, tõlkeid, lugemis-, vaatamis-, või mängumuljeid, autorirubriike, intervjuusid ning muudki ulmelist meilt ja mujalt. Kraam on värske, vahel toores, ning tähemärkide arvu ei piira mitte trükipoogna serv, vaid tegijate jaks ja ajumaht.

Sõna ‘ulme’ tähistab Eesti Ulmeühingu määratluse kohaselt “kunstižanri, milles kujutatakse maailma teadlikult ja rõhutatult sellisena, nagu see tegelikkuses ei ole.” Need väljamõeldud maailmad ja kujuteldavad nähtused võivad olla võrratult mitmekesised — ulme mõistemantli alla mahub lisaks kosmos-kombitsad-kuningriigid põhiharudele veel maailmalõpu-järgseid maastikke, ebamugavaid tulevikke, libaolendeid suurlinnadžunglis, tossavaid dirižaableid, küberagulites seiklevaid digisamuraisid…
Ka Reaktori vabatahtlikus toimetuses tegutsevad väga erinevate maitsete ja väga erinevate tõekspidamistega ulmesõbrad. Lisaks toimetuse tuumikule löövad kaasa mitmed külalisautorid ja korduvad kaastöötajad. Nii võibki juhtuda, et samas numbris väljendatakse risti vastupidiseid seisukohti ja jutuvalik toidab vastandlikke maitseid. Materjali koostamisel ei näe me vaeva peresõbralike hoiakutega — seega on Reaktor mõeldud pigem täiskasvanud lugejale.

Praegu jookseb Reaktori kümnes ilmumisaasta. Jaanuaris ajasime suure saluudiga püsti sajanda numbri ja siinse ülevaate ilmumise ajaks sai karantiini kiuste kokku ka märtsiväljaanne.

Siin on lingid videos kõlanud soovituste juurde:
“Kaks pistet rebase jalga” (Mairi Laurik)
“Müür” (Andrei Samoldin)
“Mustade Inglite Armee” (Leila Tael-Mikešin)
“Mitmekihilisem” (Heinrich Weinberg)
“Venuse sünd” (Jaagup Mahkra)
“Paljasjalgsed” (Meelis Ivanov)
“Teene võlgu” (Toomas Krips)
“Neljatuulekõlad” (Tea Roosvald)
“Kollased silmad öös” (Artur Räpp)
“Põrgutee” (J. J. Metsavana)
“Parempööre” (Joel Jans)
“Das Kulturkonflikt” (J. J. Metsavana)
“Gurja ja kosmos” (1695)
“Mamma” (Bix Pokupoeg)
Intervjuu: Priit Öövel räägib „Tumedatest Tundidest“ (loe ka Triin Võsobergi kuulamissoovitust!)
Intervjuu: Alastair Preston Reynolds

Muidugi on lugemist väärt materjali palju-palju rohkem, kui ühekorraga nimetada jõudsin või tihkasin (mainimata jätsin muuhulgas paljud jutud, mille valmimisel olen ise käed külge löönud). Samuti olen vanemates aastakäikudes sonkides leidnud põnevaid maiuspalasid, mida teadlikult ei oleks osanud otsida. Näiteks “Hilise lõikuse” rollimängukroonikad ja Jüri Kallase ulmeajakirjade-ülevaated (klõpsake autori nimel — siis kuvatakse sama autori kõik postitused).

Ma ise kirjutan pea iga kuu ülevaate mõnest veebikoomiksist või -sarjast.

Soovitan lõpetuseks veel kahte artiklit. Esiteks Jüri Kallase põhjalik ülevaade tema koostatud Eesti ulme bibliograafiast — andmebaas, mis ei saa kunagi valmis ja mis pakub põhjatult avastamist. Ja teiseks Reidar Andresoni kirjutis Tartu ulmekirjutamise töötubadest — kuna ajakiri Reaktor on ühiskirjutamistega tihedalt seotud!

Laura Loolaid

Kaastöid, arvamusi, uudiseid, häid mõtteid võtab Reaktor vastu sellel aadressil:

24 märts

Tumedad tunnid

Posted by sulepuru in 2020, Öövel, Priit, Võsoberg, Triin. Tagged: , , , , , .

Eelmisel suvel sain täiesti juhuslikult kuulda podcastist „Tumedad tunnid”. Õigupoolest polnud mul täit arusaamagi, mida kujutab endast üks “podcast” — seni olin arvanud, et eks ta üks raadiosaate laadne toode ole.

Proovisin siis minagi, vahelduseks klappidest tulevale muusikale, vahetada kanalit. Kõndides oma üle 10 km pikkuseid linna- või maastikuretki, sobiski antud formaat nagu rusikas teadagi kuhu. Nii märkasin üsna pea, et ligi hakkab hiilima paanika — kõik aastaga välja antud lood ähvardasid peagi kuulatud saada. Tegelikult sain hiljem aru, et eks see järgmise “kuuldemängu” ootamise aeg kõikse magusam olegi. Ja küll siis on kibelemist jälle klapid pähe ja jalad õue poole suunata.

Minu suurimad tänusõnad Priit Öövelile — no mida minusugused küll ilma tema entusiasmita teeks? Samuti on tema vokaal vägagi oodatud kõrvu paitama, ära ei maksa unustada ka Aiky Pennot ja mitmeid külalishääli. Eriliselt mõnusat äraolemist pakkus suvine ettelugemine lõkkepraksumise saatel. Meenub, et Öövelil on õnnestunud nii geniaalselt hästi valida/teha heliefekte, et olen jäänud tänaval kordi peatuma ja ehmatusega õhku vaatama, et kustkohast see vares nüüd üle pea, sellise kisa saatel vuhises… teadagi.

Kui olin alles laps, siis nädala oodatuim hetk oli minu jaoks R2 raadiolainel Mario Kivistiku mahe hääl. Julgen pakkuda, et just temast on saanud ka Öövel ise innustust, et hakata mõnusaid (eriti kodumaist) õudus- ja hirmulugusid ning ka fantaasiatekste edastama.

Nüüd on asi siis nii kaugele arenenud, et elu on meile mänginud kätte hetke, kus raamatukogud on suuresti suletud, raamatupoodi ehk nii palju momendil ei juhtu, aga midagi tahaks hingele… No mida paremat siis veel tahta ja oodata?! Löö aga aadressiribale “Tumedad tunnid” ja leia endale kõikse parem väljund ja abimees, mille kaudu lugusid neelama hakata!

Saades aru, et oled sellise formaadi kuulaja tüüpi ning tehtud töö ja vaev pakub ka sulle rahuldust, siis teadmiseks, „Tumedad tunnid” on puhtalt omaalgatuslik ettevõtmine ja mingeid tasusid selle eest ette pole nähtud. Küll aga on igal kuulajal võimalus omalt poolt panustada jätkusuutlikkusse tegevusse, toetades podcasti igakuiselt (otsekorraldusega). Loe sellest kindlasti lähemalt: http://www.tumedadtunnid.ee/p/toeta-meid/

Alustuseks soovitan külastada lehte: http://www.tumedadtunnid.ee/ . Samuti hüppa läbi: https://www.youtube.com/channel/UCzsUWo6yozsjPOrc5xoyfIQ või https://open.spotify.com .

Priit Ööveli näol on tegemist, kes veel ei teadnud, muusikuga ja külalisnäitlejaga Teoteatri ridades.

Pakun lugemiseks välja ka veebiajakirja “Algernon” intervjuu Tumedate tundide autori Priit Ööveliga: http://algernon.ee/node/1052 ja ajakirja “Reaktor” intervjuu: https://www.ulmeajakiri.ee/?intervjuu-priit-oovel-raagib-tumedatest-tundidest .

Triin Võsoberg

Foto pärineb siit

19 märts

Miks wiki on hea?

Posted by sulepuru in 2020, Pärtelpoeg, Ago. Tagged: , , , .

Olin juba koolipoisina üsna suur ajaloohuviline ja mäletan, et keskkooli lõpetamise puhul kirjutas klassijuhataja minu iseloomustusse positiivse joonena, et teadmishimulise noormehena tunneb Ago eriti huvi suurmeeste elulugude vastu.

Pärast koolitunde veetsin sageli veel mõne tunni linnaraamatukogus ja uurisin erinevaid teatmeteoseid ning tegin endale kaustikusse üleskirjutusi.

Internetti veel ei olnud ja nii on taolisi kladesid kogunenud omajagu ning neid on huvitav nüüdki vahel sirvida. Kogusin sinna kokku tuntud inimeste sünni- ja surmadaatumeid ning ajalooliste sündmuste kuupäevi. Olin ka iga-aastaste teatmik-kalendrite ning näiteks taskuteatmiku A ja O pidev lugeja, kust sai jälle uusi teadmisi. Ma uskusin juba siis, et küllap on minutaolisi veel, aga ei olnud au kedagi sellist tunda. Kui aga lõpuks ometi jõudis Eestisse internet ja tekkis võimalus koju lauaarvuti soetada, olin sellest n-ö võrgumaailmast lausa vaimustuses.

Kui käesoleva sajandi algul – seega juba peaegu 20 aastat tagasi! – lugesin uudist, et välismaal on loodud veebipõhine entsüklopeedia, millele pandi nimeks Wikipedia, jäin põnevusega ootama, et sellest ka eestikeelne versioon tehakse. Ja umbes aasta aega hiljem see oligi olemas!

Ja kui veel selgus, et sellesse saab igaüks ise täiendusi ja parandusi teha, olin lihtsalt lummatud. Nii olengi nüüd juba ligi 18 aastat olnud Vikipeedia igapäevane kasutaja. Lisaks teiste huviliste ning asjatundjate kogutud andmetele olen ka ise jõudumööda panustanud, et seda tohutut andmebaasi veelgi paremaks ja täiuslikumaks muuta. Siin on abiks olnud ka needsamad kooliaegsed kaustikud. Päris täiuslikuks ei saa ta muidugi kunagi, nagu seda pole ju keegi ega miski siin ilmas.

Kuna tegemist on sellise andmebaasiga, mida saab igaüks igal hetkel muuta, siis on sageli probleemiks, et leidub inimesi, kes teadmatusest või suisa pahatahtlikult andmeid valeks muudavad. Seega sajaprotsendiline usaldusväärsus pole tagatud, aga olen aru saanud, et agarad ja tublid adminnid hoiavad ikkagi jõudumööda asjal silma peal ja parandavad jälle õigeks tagasi.

Ma usun, et peale minu huvitab ehk mõnda teistki arvude maailm, siis veidi ka statistikat. Kuni 2003. aasta oktoobrini lisandus artikleid väga aeglaselt – sinnamaani loodi päevas keskmiselt vähem kui 1,5 uut artiklit. Peamiselt tänu esimesele eestlasest kaastöölisele jõuti 2003. aasta novembriks juba 1000 artiklini. Päevane artikliloome oli tagasihoidlik veel kuni 2004. aasta jaanuarini, mil see tõusis keskmiselt 26 artiklini päevas (varasem rekord oli 8). Selle toel kerkis eestikeelne versioon artiklite üldarvult erinevate Vikipeedia keeleversioonide seas 18. kohale. Alates 2005. aasta detsembrist on alustatud päevas keskmiselt üle 20 uue artikli.

Esimese 10 aasta jooksul kirjutati enam kui 87 000 artiklit. Seda on rohkem kui neid ilmus E(N)E-s ja plaaniti avaldada TEA entsüklopeedias. Vikipeedia administraator Ivo Kruusamägi on EPL-s öelnud: „Kõige ulatuslikuma eestikeelse entsüklopeedia loomiseks ei ole kulutatud kümneid miljoneid eurosid, vaid selleni on jõutud kõigest vabatahtlike visa töö tulemusena”.

2010. aasta lõpus oli eestikeelses Vikipeedias natuke vähem kui 81 000 artiklit ja neist 52,2 protsenti oli loodud kõigest kolmekümne kasutaja poolt. Uue olulise tähiseni, 100 000 artiklini, jõuti 25. augustil 2012 ja 200 000 täitus 12. augustil 2019.

Eestikeelse Vikipeedia administraator Andres Luure on saanud Vikipeedia arendamise eest isegi ordeni, 2013. aastal määras president Ilves talle Valgetähe V klassi teenetemärgi. 2017. aastal pälvis Mart Noorma Vikipeedia sõbra auhinna eelkõige projekti Miljon+ käivitamise ja ulatusliku propageerimise eest.

Kui näiteks ingliskeelses Vikipeedias on konkurentsitult suurim valdkond kunsti- ja kultuuri-teemalised artiklid, siis eestikeelses Vikipeedias on enim kirjutatud geograafiast – paikadest ja inimestest. Rõõm on tõdeda, et lisaks Eesti riigikeeles tehtavale on olemas ka võrukeelne Vikipeedia.

Muide, kas keegi mäletab, mis oli eestikeelse Vikipeedia esimene artikkel? Nende endi väitel oli see “Viki”. Kuigi 2002. aasta suvel loodud veebientsüklopeedias on tänaseks juba üle 200 tuhande eestikeelse artikli ja selle näitajaga on ta suuruselt kolmas keeleversioon soome-ugri keelsete Vikipeediate seas soome- ja ungarikeelse järel, on teha veel oi kui palju.

Jääb vaid nõustuda Vikipeedia administraatori Ivo Kruusamägiga, kes on öelnud: “Eestikeelses Vikipeedias on veel palju tegemist vajavat. Kiirustades head asja teha ei saa, kuid eestlased väärivad korralikku omakeelset entsüklopeediat. Mida rohkem on aga Vikipeedias vabatahtlikke, seda kiiremini meie omakeelne veebientsüklopeedia täiskasvanuikka jõuab”.

Eriti suurte statistikasõprade jaoks olgu lisatud ka link nimekirja juurde, mis näitab erinevates keeltes olemasolevaid Vikipeediaid artiklite arvu suuruse järjekorras https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Wikipedias#Detailed_list

Ago Pärtelpoeg

Illustratsioon Giulia Forsythe

« Older Entries