Posts Tagged ‘näitused’

Juhan Liiv

 

PowerPointi esitlusena saab seda alla laadida siit: VirtuaalnäitusLiivi raamatuid.aprill2020

Margit Oja

Digikultuur ja raamatukogud

2020. aasta on kuulutatud digikultuuriaastaks. Kui eelmise aasta 12. detsembril anti teatepulk Eesti laulu ja tantsu juubeliaastalt üle digikultuuri aastale, siis ei osatud tõenäoliselt ka kõige lennukamates plaanides ette näha, et uuel aastal sõna otseses mõttes on kogu kultuur sunnitud mitmeks kuuks kolima internetti. Võtmesõnaks saab digikultuur igas valdkonnas, mitte üksnes kitsalt loometegevuses.

Mis on digikultuur? Mida see mõiste hõlmab?
Digikultuur ei ole eraldiseisev, vaid on kultuuri osa ehk selle pikendus (Tallinna Ülikool professor Indrek Ibrus). Samuti ei ole ta mõistelt ühetähenduslik, vaid viitab vähemalt kolmele omadusele ( Postimees AK 1.02.2020 Indrek Ibrus, Marek Tamm, Katrin Tiidenberg “Kas Eesti digikultuur on võimalik?”).

  1. Arvandmete kujul esinev kultuur, mis on kohe digitaalselt sündinud või tagantjärele digiteeritud.
  2. Internetikultuur kõige avaramas mõttes. Kommunikatsioonitehnoloogiast vahendatud ja ühendatud maailm ehk võrguefekt.
  3. Informatsiooni ja ühiskonna uus korraldus laiemalt. See tähendab algoritmidepõhist maailma, protsesside automatiseerimist ja uut digitaristut, millel põhineb suurem osa avalikestest teenustest ja majandustegevusest.

Milline roll on raamatukogudel olnud digikultuuri vahendamisel?
Nii nagu digikultuuril endal, pole ka raamatukogude rolli kirjeldamisel ühtset mustrit. Siiski on pidevalt ühiskonnas arutletud, et kas füüsilisel kujul on üldse raamatukogusid enam vaja, kui tehniliselt on võimalik laenata e-raamatuid e-keskkonnas ning paljud teisedki teenused on kättesaadavad internetis: raamatukoguhoidjate lugemis -ja kultuurisoovitused blogidest, põnevaid fakte erinevatest andmebaasidest ja portaalidest, näitustel ja sündmustel saab osaleda virtuaalselt ning isegi nõu võib saada vestlusrobotilt. Ma arvan, et praeguses keerulises olukorras pole siiski kahtlust, et nii raamatukoguhooneid kui ka seal töötavaid inimesi on ka füüsiliselt vaja, sest inimene on sotsiaalne olend ja vajab ka vahetut kontakti, mitte üksnes vahendatud kultuurielamust läbi masinate. Eriti kui, mõnikord jääb vajaka ka oskustest orienteeruda digimaailmas. Ka siin tulevad raamatukogud appi, õpetades ja meelde tuletades digipädevuse alustalasid.

Digipädevusest
Eesti Elukestva Õppe Strateegia 2020 kirjeldab digipädevust kui suutlikkust kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes. Täpsemalt hõlmab see viite valdkonda (Anusca Ferrari “DIGCOMP: Kuidas arendada ja mõista digipädevust Euroopas?”):

  1. Info: digitaalse info äratundmine, leidmine, väljaotsimine, talletamine, korrastamine ja analüüsimine, hinnates selle asjakohasust ja otstarvet
  2. Kommunikatsioon: suhtlemine e-keskkondades, veebivahendite abil ressursside jagamine, teistega kontaktide loomine ja koostöö tegemine digivahendite abil, suhtlemine kogukondade ja võrgustikega ning nende tegevuses osalemine, kultuuridevaheline teadlikkus.
  3. Sisuloome: uue sisu (tekstitöötlusest piltide ja videoteni) loomine ja toimetamine; varasemate teadmiste ja sisu lõimimine ja ümbertöötamine; loominguline eneseväljendus ja programmeerimine; intellektuaalse omandi õiguste ja litsentside kehtestamine.
  4. Ohutus: isikukaitse, andmekaitse, digitaalse identiteedi kaitse, turvameetmed, IKT ohutu ja kestlik kasutus.
  5. Probleemilahendus: digivajaduste ja -ressursside väljaselgitamine, informeeritud otsuste tegemine kõige otstarbekamate või kõige enam vajadusele vastavate digivahendite kohta, kontseptuaalsete probleemide lahendamine digivõimaluste abil, tehnoloogia loov kasutamine, tehniliste probleemide lahendamine, enda ja teiste pädevuste ajakohastamine.

Raamatukogud on digipädevuse tõstmisel eelkõige abiks olnud erialaste raamatute soovitamisel, erinevate koolituste pakkumisel ning vastava teabe jagamisel (näiteks IFLA valeuuudiste ära tundmise plakat). Siinkohal on abiks olnud ka erinevate projektide raames koondatud materjalid. Üks viimaseid neist on Eesti Rahvusringhäälingu meediapädevuse projekt “Meediataip”, kuhu on koondatud erinevad videod, artiklid ja raadiolood nii valeuudistest, allikate kriitilisest hindamisest kui ka sotsiaalmeediasse postitamisest.

Digiteerimisest
Tagasi tulles raamatukogude põhiteema ehk raamatute juurde, siis kõige suuremaks takistuseks, miks raamatukogud ei koli kogu raamatufondiga arvutisse, pole niivõrd tehniline võimekus, vaid autoriõigused. Teose kättesaadavaks tegemisel peab autoritelt küsima eraldi luba, kuid tihti on kõikide nende väljaselgitamine ja leidmine suhteliselt keeruline või vastuolus autorite ja kirjastajate kommertshuvidega. Veidi lihtsam on autoriõiguste alt vabade teostega (tavaliselt peab olema autorite surmast möödas vähemalt 70 aastat), mille digiteerimisega tegeles 2010. aastate alguses Eesti Kirjandusmuuseumi projektis “Kreutzwaldi sajand” ka Tartu Linnaraamatukogu. Selle käigus valminud kirjanduse klassikasse kuuluvaid e-raamatuid on siiamaani võimalik vabalt kasutada ning neid ja paljusid teisi autoriõiguselt vabu teoseid sisaldavad ka e-lugerid, mida raamatukogust välja laenatakse.

Tänapäeval tegeleb kirjanduse digiteerimisega Eestis põhiliselt kolm suurt raamatukogu: Eesti Rahvusraamatukogu, Tartu Ülikooli raamatukogu ja Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu. Kogu Eesti trükivara hinnatakse umbes 50 miljonile leheküljele, millest peaks riikliku tegevuskava järg aastaks 2023 olema digitaalsel kujul kättesaadav 28% (Eesti Päevaleht 11.03.2020 Indrek Tark “Raamatukogude arvutisse kolimist pidurdab ebamõistlikult karm autoriõiguste kord”).

Digitaalne kirjandus
Kuidas aga säilitada ja korrastada kirjandust, mis juba sünnib digitaalselt ehk on ilmavalgust näinud esmalt või üksnes mõnes blogis ja (sotsiaal-)meedia kanalis? Selle üle juurdlevad digisäilitamise spetsialistid (Postimees AK 7.03.20 Raivo Ruusalepp “Andmestuv kultuuripärand”), et kuidas saaks seostada digiteeritud vanemat pärandit digiajastust korjatuga, sh ka sotsiaalmeediandmetega. Digikultuuripärandit tuleks asuda talletama, et õnnestuks luua platvorm, kus on ühendatud mõlemad osapooled, sh digiteeritud kogud kui ka suurkorporatsioonide (Facebook, Google, Amazon jt) kogutud andmed.

Mis aga üldse on digitaalne ehk elektrooniline kirjandus? Vastuse annab Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti kirjanduse professor Piret Viires kirjutises “Digitaalse kirjanduse defineerimisest ja periodiseerimisest” (Philologia Estonica Tallinnensis, nr 2 2017, lk 149-150).

Kõige üldisema definitsiooni on välja töötanud Electronic Literature Organization (ELO), mis koondab nii elektroonilise kirjanduse autoreid kui ka uurijaid. ELO digitaalse kirjanduse definitsioon kõlab nii: „Oluliste kirjanduslike tunnustega teos, mis kasutab ära kas üksiku või võrkuühendatud arvuti võimalusi ja konteksti”. Sellisest üldisest definitsioonist lähtuvad kõik teisedki digitaalse kirjanduse määratlused. Siinkohal võiks esile tuua Jessica Pressmani variandi, mille ta esitab teoses „Digital Modernism” (2014). Tema leiab, et elektrooniline kirjandus on digitaalselt sündinud (born-digital), arvutuslik ja protsessuaalne (computational and processual) ning tema mõju sõltub arvuti toimimisest. Elektrooniline kirjandus „tekib läbi erinevate koodide, platvormide ja võrgustike ülekannete seeria” ja lõpptulemusena sõltub kasutaja arvutiekraanile ilmuv teos algoritmidest, tarkvarast, riistvarast ja sageli ka internetist.

Digitaalse kirjanduse praktilistest näidetest praeguse kriisi ajal puudust ei tule, kuigi ühtset platvormi, kust neid kergesti üles leida, kahjuks veel pole. Üheks võib-olla hetkel kõige koondavamaks näiteks võib tuua ERR kultuuriportaali algatust: kriisijutuke ja kriisiluuletus.

Lõpetuseks
Võib tõdeda, et küsimusi ja probleeme antud valdkonnas on jätkuvalt rohkem kui toimivaid lahendusi. Samas annab see ootamatu kultuuri täielik digipööre hea võimaluse välja töötada ja katsetada uusi lahendusi, milleks tavaolukorras ei oleks piisavalt aega või vajadust. Kindlasti ei jää ka raamatukogud siin ootaja rolli, vaid pakuvad lugejate rõõmuks aina uusi võimalusi ja soovitusi.

Klaari Tamm
digikultuuriaastale pühendatud näitusematerjalide põhjal

Koertest ja inimestest

Kohe-kohe saab läbi kollase koera aasta. Sel suvel oli peamaja II korruse näitusesaalis koertele pühendatud näitus “Koertest ja inimestest”.

Olgu koer suur või väike, koer on hea sõber, abimees ja kolleeg. Ta paneb inimesi liigutama ja kuulab kannatlikult. Ta on olemas ja samamoodi peab inimene olemas olema tema jaoks.

Koer ei ole siiski ainult mõnus seltsiline ja sõber, koer on ka kõva töörügaja ja abimees. Väljapanekul oli välja toodud mitmeid valdkondi, kus koeri tööle rakendatakse (pommikoerad, päästekoerad, lugemiskoerad jne). Kuid koerale tuleb ka meele järele olla, et ta jõuaks inimese kõrval vastu pidada: mitmekesine toit ja kobe majake oleks alguseks päris hea.

Koer on populaarne tegelane paljudes lasteraamatutes, ka film ning animatsioon ja täiskasvanutele mõeldud ilukirjandus ei saa ilma nendeta hakkama. Lisaks sellele sai tutvuda valikuga koera aastal sündinud autoritest ja nende teostest.

Soovijad said vaadata ka videot trikkidest, mida koerad teevad.

Neile, kes suvel vaatama ei saanud tulla on väljas olnud kirjanduse nimekiri allpool olemas. Võib-olla leiate omale midagi huvipakkuvat :) Loomulikult sai välja panna vaid väikese osa materjalidest, mis koerte ja inimeste kohta leidub. Olete huvi korral oodatud raamatukokku uudistama, mida meil leida on :)

Auh!

Erialased raamatud

* S. Meyer Clark “Sinu parim sõber – puudel: hooliva koeraomaniku käsiraamat] (TRB, 2012)
“Eesti koerte atlas” (Pegasus, 2005)
* Jan Fennell “Koerakuulaja: kuidas õppida inimese parima sõbra keelt” (Varrak, 2015)
* Jan Fennell “Koera parim sõber: saladused, mis muudavad hea koeraomaniku veel paremaks” (Varrak, 2008)
* Bruce Fogle “Koerad” (Varrak, 2007)
* Bruce Fogle “Kui su koer saaks rääkida…: koolitusjuhend kahejalgsetele “Tunne oma koera” materjalide põhjal” (Varrak, 2007)
* Bruce Fogle “Tunne oma koera: koera käitumise käsiraamat koerapidajale” (Varrak, 1997)
* Gerry Olin Greengrass “Koerajooga: 10 000 aastat poose” (Ersen, 2004)
* Ilene Hochberg “Stiilsed kudumid koertele: 36 kudumit nädalavahetuseks” (Tormikiri, 2007)
* Jenny Langbehn “97 moodust panna koer naeratama” (Ersen, 2005)
* Arden Moore “Kokka ise koerale: tervislikud toidud, suupärased retseptid” (TEA Kirjastus, 2013)
* Joan Palmer “Koeratõugude piibel: täielik teave afganistani hurdast yorkshire’i terjerini” (Sinisukk, 2006)
* Aili Pärtel-Beljaev, Mari-Ann Rehk “Eesti jahikoerad” (Menu Meedia, 2016)
* Mary Ray, Justine Harding “Koeratrikid: lõbusat ajaviitmist targa koeraga” (Egmont Estonia, 2006)
* “Saksa lambakoer: näpunäiteid ja asjatundlikke soovitusi saksa lambakoera valimise, hooldamise, toitmise, kasvatamise, õpetamise, tervise, paaritamise ja mängude kohta” (Egmont Estonia, 2006)
* Charlotte Swanstein “Valige endale õige koer: raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu” (Sinisukk, 2007)
* “Õmbleme ja koome lemmikloomadele” (Ersen, 2011)
* Jisu Lee “Making clothes for your dog : how to sew and knit outfits that keep your dog warm and looking great” (Design Originals, Fox Chapel Publishing, 2013)
* Vicky Marshall “The lucky dog weight loss plan: why you never see a fat wolf” (Anima, 2017)

Laste- ja noortekirjandus

* Tove Appelgren “Vesta-Linne ja Nuusu” (TEA Kirjastus, 2006)
* Christian Bieniek “Ülemnuuskur Osvald” (Koolibri, 2007)
* Ken Brown “Muki” (Maalehe Raamat, 1999)
* Tim Bowley “Amelia soovib koera” (Draakon & Kuu, 2012)
* Emma Chichester Clark “Nööp” (Ajakirjade Kirjastus, 2015)
* Lehte Hainsalu Väike valge” (Atlex, 2008)
* Kärt Hellerma “Pupi ja salakäik” (Päike ja Pilv, 2015)
* Ville Hytönen “Kes kardab maskiga koera?” (Savukeidas, 2016)
* Lea Jaanimaa “Maya” (L. Jaanimaa, 2016)
* Kristiina K. “Toto tuleb ka” (Hea Tegu, 2016)
* Kristiina K. “Toto tembutab jälle. 2. osa” (Heli Kirjastus, 2017)
* Eric Knighti teose ainetel noortele kirjutanud Rosemary Wells “Lassie tuleb ikka koju” (Egmont Estonia, 2001)
* Mauri Kunnas, Tarja Kunnas “Suvi Koeramäel” (Sinisukk, 2016)
* Jorma Kurvinen “Hundikoer Roi” (Eesti Raamat, 1988)
* Alena ja Jirí Munkov “Must ja valge koer” (Karrup, 2001)
* Loone Ots “Kasvuhoonekoerad” (Petrone Print, 2017)
* Ketlin Priilinn “Ei iialgi ilma Murita” (Kentaur, 2010)
* Ketlin Priilinn “Koeralaps Berta seiklused” (Tänapäev, 2005)
* Jaan Rannap “Minu koerad” (TEA Kirjastus, 2017)
* Jaan Rannap “Nublu” (Avita, 2008)
* Piret Raud “Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist” (Tänapäev, 2015)
* Anne-Ly Roos “Minni ja Nubi-Villemi lood” (Roosmashiin, 2013)
* Kerttu Soans “Inimene puudlinahas” (Petrone Print, 2016)
* Triin Soomets “Miks sul pole saba?” (Päike ja Pilv, 2012)
* Mati Soonik “Kutsika-aabits” (Odamees, 2005)
* Mihhail Stalnuhhin “Mutijahi päev, ehk, Õuelood” (Argo, 2017)
* Vladimir Sutejev “Kes ütles “näu”?” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1958)
* Evald Tammlaan “Laevakoer Tuhk” (Triquetra Kirjastus, 2017)
* Leelo Tungal “Barbara ja koerad” (Tammerraamat, 2016)
* Eduard Uspenski “Onu Teodor, koer ja kass ; Onu Teodori tädi” (Steamark, 2000)
* Aidi Vallik “Pints ja Tutsik. I osa” (Lugu-Loo, 2008)
* Aidi Vallik “Unekoer” (Lugu-Loo, 2006)
* Edward van de Vendel  “Koer nimega Sam” (Päike ja Pilv, 2015)

Ilukirjandus

* Aarne Biin “Meie sõbrad : lugusid koertest ja kassidest, omadest ja võõrastest” (Eesti Raamat, 2015)
* W. Bruce Cameron “Koera elu mõte” (Pegasus, 2017)
* W. Bruce Cameron “Koera teekond” (Pegasus, 2017)
* Mark Doty “Koera-aastad” (Kunst, 2010)
* John Groganb “Marley ja mina : elu ja armastus maailma kõige pöörasema koera seltsis” (Varrak, 2009)
* Jaroslav Hašek “Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil” (Eesti Raamat, 1975)
* James Herriot “Koerajutud” (Eesti Raamat, 1995)
* “Koerte ja koeraomanike tähelepanekuid elust enesest” (Elust Enesest, 2017)
* Ivan Krõlov “Need, kes muidu ei räägi” (Eesti Raamat, 1975)
* Thomas Mann “Peremees ja koer” (Perioodika, 2003)
* Peter Mayle “Koera elu on koeraelu” (Kupar, 1997)
* “Parimad koeralood” (Fantaasia, 2006)
* Janusz Przymanovski “Neli tankisti ja koer” (Eesti Raamat, 1974)
* Steven Rowley “Lily ja kaheksajalg” (Päikese Kirjastus, 2016)
* Peeter Sauter “Koer ostab kassitoitu” (P. Sauter, 2014)
* Friedebert Tuglas “Popi ja Huhuu” (Perioodika, 1986)
* Leelo Tungal “Koera elu” (Eesti Raamat, 1976)
* “Best dog stories : introduction by Gerald Durrell” (Pan Books, 1991)
* “The greatest dog stories ever told : 36 incredible tales by Peter Mayle, Jack London, Ray Bradbury, and many others” (Gramercy Books, 2001)

Filmid

* “Merekoerad, Saladuslik saar = Les tribulations du cabotin, L’Archipel des disparus = Морские псы, Таинственный остров”
* “Pitsu ja tema sõbrad”
* “Need võrratud koerad= Those wonderful dogs”
* “Wallace ja Gromit: suur puhkepäev = Wallace & Gromit: a grand day out with = Уоллес и Громит: великий выходной”
* “Rasmus, Pontus ja Lontu”
* “Pluto parimad lood = Pluto’s greatest hits”
* “Vapper Reks”
* “Peab armastama koeri = Must love dogs”

Ajakirjad

* Kodukiri .- 2012, [nr. 2] veebruar (“Õuekoera kodu”, lk 76)
* Kodukolle .- 2006, nr. 7 (“Armastusega tehtud korakuut”, lk 43)
* Koer .- 2005, nr. 1 (“Päästekoerad”, lk 18)
* Koer .- 2005, nr. 2 (“Pommikoerad”, lk 30)
* Koer .- 2005, nr. 3 (“Juhtkoerte ilus ja keeruline maailm”, lk 17)
* Koer .- 2005, nr. 4 (“Piirivalvekoerad”, lk 20)
* Koer .- 2006, nr. 3 (“Hea näitusekoer võib olla ka hea jahikoer või vastupidi”, lk 9)
* Koer .- 2006, nr. 4 (“Kodu kaugel kodust – suvi kelgukoertega Alaskas”, lk 3)
* Koer .- 2011, nr. 2 (“Koerad ja sõda”, lk 11)
* Koer .- 2012, nr. 3 (“Vetelpäästelaager Poolas, Okoniny Nadjeziernes 11.-19.08.2012”, lk 7)
* Koer .- 2013, nr. 4 (“Vabatahtlik töö – inimeste aitamine äärmuslikes tingimustes”, lk 21)
* Koer .- 2014, nr. 3 (“Abilisena Soome päästekoerte tasemetestil”, lk 15)
* Koer .- 2015, nr. 4 (“Neljajalgsed abistajad”, lk 5)
* Lemmik .- 2005, nr. 2 veebr (“KOER- sõber kogu elu”, lk 12)
* Lemmik .- 2005, nr. 7 (“Vaegnägija silmad”, lk 20)
* Lemmik .- 2011, nr. [8] aprill (“Tähelepanu nautivate koerakeste pidu”, lk 38)
* Lemmik .- 2011, nr. [9] juuni (“Alaskal kelgukoeri kantseldamas”, lk 4)
* Lemmik .- 2011, nr. [10] august (“Vetelpäästekoerad treenivad nii vees kui ka maal”, lk 14)
* Lemmik .- 2011, nr. [11] oktoober (“Tervistavad teraapiakoerad”, lk 4)
* Lemmik .- 2011, nr. [12] detsember (“Koer päriskoolis”, lk 4)
* Lemmik .- 2012, nr. [13] veebruar (“Cedrelle esitleb oma uut säravat koerte kollektsiooni”, lk 40)
* Lemmik .- 2012, nr. [14] aprill (“Uus restoran Brasiilias on mõeldud ainult koertele”, lk 16)
* Lemmik .- 2012, nr. [17] oktoober (“Švejkilik Tšehhi terjer”, lk 22)
* Lemmik .- 2013, nr. [20] aprill (“Inimene saab koera meeleolust aru”, lk 43)
* Lemmik .- 2013, nr. [24] detsember (“Koer näitab tundeid ka kõrvade ja kulmudega”, lk 12)
* Lemmik .- 2014, nr. [27] juuni (“Koer õpetab last lugema”, lk 34)
* Lemmik .- 2014, nr. [30] detsember (“Loomad sotsiaalmeedias”, lk 14)
* Lemmik .- 2015, nr. [32] aprill (“Siiri Sisaski hundikoer on ilus nagu roos”, lk 10)
* Lemmik .- 2016, nr. [37] veebruar (“Imelised abikoerad”, lk 4)
* Lemmik .- 2016, nr. [41] oktoober (“Mops – väike kasvult, suur oma hingelt”, lk 22)
* Maakodu .- 2008, [nr. 11] november (“Koerakuut kui disainipauk”, lk 21)
* Maakodu .- 2016, [nr. 8] august (“Koerad, kes otsivad inimesi”, lk 76)
* Maale! .- 2017/2018, talv (“Koertega lumele lustima”, lk 41)

Seili Ülper ja Irina Möldre

Fotod Seili Ülper

Eesti Vabariik 100 läbi eesti luule

Möödunud kevadel möödus meil mitu kuud eesti luule seltsis. Mõned kogud ja autorid olid ülelugemisel ja mõned olid esmatutvused, mõned said korralikult ja mõttega loetud, mõned rohkem sirvimisi, mõned pakkusid ehedat kaasaelamist, mõnega seda mõistmishetke ei tekkinudki, mõned panid muigama ja mõned tegid nukraks, mõned olid väga oma ajastu nägu ja mõned olid ootamatult kaugel oma ajast ees, ja väga mitmed pakkusid ootamatultki palju lugemisrõõmu.

Sellest suurest luulelugemisest sai ka näitus, mis vaatab eelnenud sajandile tagasi läbi eesti luule. Igast aastast püüdsime leida just seda aastat iseloomustava luuletuse ja/või luulekogu ning sattus nende hulka nii siiani kestvat, lihtsalt toredaid leide kui ehk ka üllatavaid meeldetuletusi. Valikukriteeriumiteks oli, et suured nimed oleks olemas, et oma lemmikuid saaks sisse, et Tartu oleks olemas, et näitus on rahvaraamatukogus. See näitus on nüüd mõnda aega ka mööda Eestimaad ringi rännanud ning aeg oleks see aasta lõpus ka blogisse panna.

Soovitusena: lugege ikka luulet ka vahel :) avastamist ja kaasamõtlemisainet on eesti luules küllaga. Ja tehke oma lemmikutest oma 100 :)

Nimestik: Jätka lugemist

Palju õnne, Soome!

Selle jutu avaldamise kuupäev on küll hilisem, kui sünnipäev tegelikult oli, aga mis seal ikka, õnne võib alati soovida.

Sissejuhatus

Aasta tagasi tähistasime Soome sajandat sünnipäeva uhke näitusega. Alljärgnev ei ole näituse nimestik, vaid katked-nopped näitusel olnud raamatuist, paar tänavuilmunut lisaks ning valik huvitavaid fakte Soome kohta.
Näitust kokku pannes avastasime, et selliseid sissejuhatavaid ja ülevaatlike teoseid Soome kohta nii väga palju polegi, kui tihedat suhtlust selle naaberriigi asukatega arvesse võttes võiks olla. Või tundub see Soome juba nii tuttav ja omane, et kirjastused arvavad, et polegi nagu vaja. Igatahes jäid silma Rain Kooli „Kange ja karge Soome” ja Maarja Lõhmuse ja Eero Medijaineni koostatud „Soome ja soomlased: Fennid – Tacitusest tänapäevani”. Huvilisel on tänagi põnev sirvida Olli Alho kokku pandud 1997. aastast pärit Soome kultuurientsüklopeediat „Finland: a culttural encyclopedia”.

Huvitav fakt # 24
Soome on kõige vähem korrumpeerunud riik maailmas.

Loodus

Soomlaste erilist sidet loodusega aitab võib-olla paremini mõista Sirpa Arvoneni raamat „Metsameel: keha ja meele jõusaal”. Soome rahvuslinnust luigest saab lugeda Carl-Fredrik Lundevalli ja MatsÅke Bergströmi raamatust „Põhjamaa linnud”, rahvuslillest maikellukeset Carl-Fredrik Lundevalli ja Gebbe Björkmani raamatust „Põhjamaa õistaimed” ja Soome eripärasest Saimaa hülgest on Veikko Kilkki kirjutanud artikli „Saimaa hülged ja ja nende klubi” (Eesti Loodus, 2010, nr 11, lk 20-22).
Soome imeilusat loodust on fotole püüdnud paljud andekad fotograafid. Mõned näited ilusatest fotoraamatutest: Raimo Suikkari „Your friend Finland : ystäväsi Suomi”  ja „Fresh Finland : pictures, text an implemenation”, mitmete fotograafide töid koondavad albumid  „Suomalainen valokuvataide 1842-1986 : minne?”, „Valokuvauksen vuosikirja = Finsk fotografisk årsbok = Finnish photographic yearbook”, „Luonnonkuvaus 1988-89 : vuosikirja = Nature photography 1988-89 : yearbook”, „Vuoden luonnonkuvat … = Nature photographs of the year … „ ning neljaosaline „Kaunis Suomi” („Kaunis Suomi. 1, Uusimaa – Varsinais-Suomi – Ahvenanmaa : luontoa ja nähtävyyksiä matkailijan ja retkeilijän silmin”, „Kaunis Suomi. 2, Kuusamo – Lappi : luontoa ja nähtävyyksiä matkailijan ja retkeilijän silmin”, „Kaunis Suomi. 3, Häme – Keski-Suomi – Etelä- ja Keski-Pohjanmaa – Pirkanmaa – Satakunta : luontoa ja nähtävyyksiä matkailijan ja retkeilijän silmin”, „Kaunis Suomi. 4, Kymenlaakso – Karjala – Savo – Kainuu – Perämeren rannikko : luontoa ja nähtävyyksiä matkailijan ja retkeilijän silmin”).

Ajalugu

Soome ajalugu kajastavaid teoseid võiks meie raamatukogu riiulitel rohkem olla, lisaks olemasolevatele Seppo Zetterbergi raamatule „Iseseisva Soome ajalugu”, Matti Klinge „Soome lühiajaoole” ja Henrik Meinander „Soome ajaluoole”. Kõige kuulsam soomlane, kelle elust on eesti keeles kõige rohkem raamatuid ilmunud, on muidugi marssal Mannerheim: Jonathan Clementsi „Mannerheim : president, sõdur, spioon”, Veijo Meri „Soome marssal C. G. Mannerheim”, Kai Donneri „Kaks vaadet marssal Mannerheimile” ning tema enda kirja pandud „Soome marssali mälestused”. Talvesõjast on pakkuda Gordon F. Sandri põhjalik „Lahing Soome pärast 1939-1940” ja Pekka Lehtosaari koomiksivormis „Talvesõda Raate tee”. Soome naiste ajalugu on kirjutanud lahti Kaari Utrio raamatus „Kalevan tyttäret : Suomen naisen tarina”.

Huvitav fakt # 39
Molotovi kokteil sai oma nime Talvesõja ajal, kui Punaarmee pommitas Soome vägesid süütepommide ja kobarpommidega ja Vjatšeslav Molotov väitis raadios, et Punaarmee ei viska pomme, vaid leiba, seepeale hakkasid soomlased Punaarmee pomme Molotovi leivakorvideks kutsuma. Kui soomlased võtsid tankide vastu kasutusele süütepudelid, hakati neid analoogia põhjal Molotovi kokteilideks kutsuma. Esialgu nimetati kokteilideks üksnes pudeli sisu, aga hiljem pudelit koos sisuga.

Pärimuskultuur

Soome pärismuskultuurist on meie raamatukogus rida soomekeelseid raamatuid: Toivo Vuorela  „Kansanperinteen sanakirja”, Lauri Jäntti, Lauri „Talonpoikaisesineistön katoavaa kauneutta”, Taavi Uuno „Suomen kansanpukujen historia”, Kaarle Krohni  „Suomalaisten runojen uskonto”.

Toidukultuur

Igal rahval on omad ainuomased road ja maitsed ja toidukombed, nii ka soomlastel. Eks neid soome retsepte ikka leiab, põnevamad ja teatud mõttes hästi iseloomustavad on vast hoopis sellised raamatud nagu Pertti Salo ja Ulla Salo „Meie metsade seened” või Rain Erala, Koit Kikase, Margo Pajuste, Marek Rebase „Kalapüük Soomes”. Karjala piruka retsepti leiad Kaarina Roinineni raamatust „Parimad kodused küpsetised” lk 149 ja üks piirkondlikku eripära kokkuvõttev raamat on Martii Helini „Jos et syä nin kattele : Tamperelaisesta ruokaperinteestä”.

Huvitav fakt # 28
Soomlased armastavad kohvi rohkem kui ükski teine rahvus. Keskmine soomlane tarbib igal aastal tervelt 12 kilo kohvi. Kuigi on võimatu arvutada, mitu tassi kohvi soomlane iga päev joob, võib olla kindel, et see kogus on suurem, kui tavaliselt arstide poolt soovitatud piir.

Soome keel

Eks keeleõpikuid ja sõnastikke meie raamatukogus ikka leidub, lihtsalt riiulil nad tavaliselt ei seisa, lugejate huvi on päris suur. Vähemkasutatavad, aga seda põnevamad, on kolmeosaline „Suomen kielen perussanakirja” (1995) ja ka kolmeosaline „Suomen sanojen alkuperä : etymologinen sanakirja” (1992-2000). Keelt ja raamatukogusid ühendab kirjasõna ja lugemine, seega näitena hoopis selline artikkel: Jukka Sarjala „Soomlaste lugemisoskus” (Raamatukogu, 2009, nr 3, lk. 28-29).

Huvitav fakt # 47
Kõige pikem soomekeelne sõna on “epäjärjestelmällistyttämättömyydelläänsäkäänköhän”.

Huvitav fakt # 65
Soome kõige pikem kohanimi on Äteritsiputeritsipuolilautatsijänkä, milles on kokku on 35 tähemärki. Tegemist on rabaga, mis asub Lapimaal Savukoski vallas.

Huvitav fakt # 73
Maailma pikim palindroom (sõna, mis mõlemast otsast lugedes täpselt ühesugune) on “saippuakivikauppias”, mis tähendab seebikivikaupmeest.

Haridus

Soomlased on õigusega uhked oma haridussüsteemi üle. Pisut on soomlased oma kogemusi jaganud ka eesti keeles, n Liisa Keltikangas-Järvineni ja Sari Mullola raamat ”Maailma parim kool?”. Üks tore leid meie raamatukogust on Veikko Ruoppila tagasivaatav „Kansa lastensa kasvattajana”.

Kirjandus

Soome kirjandust on eesti keeles päris palju ilmunud, näitusele sai mahtus valik läbi väga tiheda sõela: Tove Jansson “Sõnumid“, Pasi Jääskeläinen “Taevast kukkunud loomaaed“, Aino Kallas “Mu saatuse maa“, Aleksis Kivi “Seitse venda“, Heidi Köngäs “Dora, Dora“, Heli Laaksonen “Ole ise“, Maiju Lassila “Tuletikke laenamas“, Eino Leino “Päikesepoeg“, Väino Linna “Sõjaromaan“, Ulla-Lena Lundberg “Jää“, Hannu Luntiala “Viimased sõnumid“, Elias Lönnrot “Kalevala“, Reijo Mäki “Hot Dog“, Miika Nousiainen “Vaarikalaevukesepõgenik“, Lassi Nummi “Taeva ja maa märgid“, Mauri Antero Numminen “Tango on mu kirg“, Sofi Oksanen “Puhastus“, Arto Paasilinna “Maailma parim küla“, Riika Pulkkinen “Tõde“, Hannu Raittila “Canal Grande“, Pentti Saarikoski “Luuletused“, Frans Emil Sillanpää “Lõikuskuu“, Jari Tervo “Minu suguvõsa lugu“, Antti Tuuri “Alkeemikud“, Kaari Utrio “Tuulepistrik“, Jukka Viikilä “Akvarellid Engeli linnast“, Juha Vuorinen “Joomahullu päevaraamat“, Mika Waltari “Sinuhe, egiptlane“, Kjell Westö “Kus kõndisime kunagi“, Hella Wuolijoki “Ülikooliaastad Helsingis“. Soome kirjandust käsitlevaist raamatuist tooks välja Kai Laitineni “Soome kirjanduse ajalugu“.

Huvitav fakt # 20
Soomlased on kõige agaramad raamatukogude kasutajad maailmas, keskmine soomlane laenab aastas raamatukogust 18 raamatut.

Kunst

Meie raamatukogus on ülevaateteoseid nii Soome maalist, graafikast kui skulptuurist, olulisimad neist on vast „Suomalaisia taiteilijoita” ja „Soome kunsti kuldaeg : meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust”  ning mõned ka Soome tuntuimatest kunstnikeist (n Gallen-Kallela). Eraldi esile tõstmist väärib kunsti- ja luuleraamat „Suomalaisen maiseman 4 vuodenaikaa”.

Muusika

Soome muusikat on meie raamatukogus üsna laias valikus, rahvamuusikast ooperini, jazzist sümfooniateni, tangost metalini ja kõike seal vahepeal. Kirjasõnaga Soome muusika kohta on kehvemini, erand on muidugi Jean Sibelius, kelle kohta saab lugeda mitmes keeles: Leo Normeti „Sibeliuse kaudu maailma”, „Симфонии Сибелиуса”  ja „Симфонии Сибелиуса : примеры” ning Matti Huttuneni „Jean Sibelius : pienoiselämäkerta = An illustrated life”.

Huvitav fakt # 55
Soomlased armastavad tangot tantsida. Soomes algas tangopalavik juba 1913. aastal ning see ei näita siiani raugemise märke. Kohaliku tango kuldaastad olid 1960ndad, kui soome tangohitid tõukasid edetabelite tipust isegi The Beatles’ite laule.

Huvitav fakt # 99
Soomes on elaniku kohta rohkem kui üheski teises maailma riigis heavy-bände. Rahvusvaheliselt kõige tuntumad neist on Amorphis, Children of Bodom, Nightwish, HIM ja Soomele seni ainsa Eurovisiooni võidu toonud Lordi.

Film

Soome filme meie raamatukogus natuke on, kõige põnevam vast on kümne aasta tagune Tampere filmifestivali lühifilmide kogumik. Kuulsatest Soome filmitegijatest on teavet pisut vähem kui oodanuks, aga ära võiks märkida Viivi Variksaare artikli „Aki Kurismäe väike kangelane” (Kodukolle 2002, nr 12, lk. 40-41).

Tehnika

Kõige esimesena tuleb pähe muidugi Nokia, kuigi selle eduloo lõpuosa polnud just kõige säravam, siis mälestus sellest ei kustu ja meenutuseks võib lugedaTrevor Merrideni „Äri Nokia moodi : maailma kiireima arenguga firma edu saladused” ja Jorma Ollila „Võimatu edu : kasvulava Nokias”. Linuxi kohta on tehnikakirjanduse osakonnas päris mitu raamatut, kes aga lühema tekstiga tahab läbi ajada, siis Arvutimaailmas 2001, nr 4, lk 9- 14 on mõned head artiklid, muuhulgas Jani Heikkila „Tasuta ja levib kui viirus” ja Tõnu Vare „Kes on ikkagi Linus Torvalds?”. Ja muidugi Angri Birds, mida teavad ka need, kes ise ei mängigi, olgu siis multifilmi, mänguasjade, helkurite või muu lõbusa nänni kaudu.

Huvitav fakt # 23
Soomlased on väga uuendusmeelsed. Kõige kuulsam Soome tehnoloogiaime on muidugi Nokia, aga Soome leiutiste hulka kuuluvad ka näiteks südamerütmijälgija, SMS, maailma müüduim mobiilimäng Angry Birds, Linuxi operatsioonisüsteem ja nõudekuivatuskapp.

Huvitav fakt # 62
Soomlased saavad uhkusega öelda, et olid esimesed, kes interneti laiema avalikkuseni tõid. 1994. aastal tutvustasid kolm tehnoloogiatudengit maailma esimest kasutajatele mõeldud internetibrauserit, Erwise’i. Mosaic ja siiani tuntud Internet Explorer jõudsid rahva ette paar kuud hiljem.

Disain

Tehnoloogiaga on tihedalt seotud ka disain. Mõne raamatud lugemislauale: „Designed in Finland”, „Finnish design 1875-1975 : 100 years of Finnish industrial design = 100 vuotta suomalaista taideteollisuutta : Suomen taideteollisuusyhdistys 1875-1975”, „Marimekkoilmiö” ja Louna Lahti „Alvar Aalto, 1898-1976 : paradise for the man in the street”.
Avastamisrõõmu pakub kindlasti Ilkka Talpale koostatud „100 Soome innovatsiooni”.

Huvitav fakt # 54
1960. aastal ostis Jacqueline Kennedy presidendivalimiste kampaania ajal korraga seitse Marimekko kleiti. Tulevane esimene leedi kandis ühte neist ajakirja „Sports Illustrated” esikaanel ja sellest sai alguse Marimekko edu Ameerikas.

Arhitektuur

Soome arhitektuur on küllalt tunnustatud ja omapärane, kirjanduse selle kohta just palju pole pole, aga üks pärl siiski: „Sacral space : modern Finnish churches”.

Sport

Sport on Soomes au sees ja kuulsad sportlased on tihti rahvuskangelase staatuses ja sai ju endalgi tugitoolisportlasena soomlastele pöialt hoitud. Ühte pöidlahoidmist aitab meenutada Aleksi Mäkelä film „Matti”. Soomlased on väga edukad rallisõitjad, kaks kuulsamat Vormel 1 sõitjat on Mika Häkkinen (Rein Luik „Mika Häkkinen 2 – Frrari 0” (Tehnikamaailm, 1999, nr 11, lk. 82-84)) ja Kimi Räikkonen (Rein Luik „Kimi Räikkönen – külma närviga tulihingeline võidusõitja” (Spordtäht, 2002, nr 9, lk. 15-17), Räikkönenist ilmus hiljuti Kari Hotakaineni sulest „ Tundmatu Kimi Räikkönen”. Ja jalgpallifännide rõõmuks on ilmunud Jari Litmaneni raamat „Litmanen 10”.

Saun

Soomlaste elustiili lahutamatu osa on saun. Kuigi saunakultuur on ka eestlastele tuttav ja omane, siis võrdluseks võiks sirvida selliseid raamatuid nagu Arto Paasilinna ja Terho Ovaska ”Businessman’s guide to the Finnish Sauna”  või Robert L. Poy „The sauna: a complete guide to the construction, use and benefits of the Finnish bath” või Katariina Vuori „Saunakokaraamat : toidud ja meeleolud kerise soojuses”.

Huvitav fakt # 17
Soomes on nii palju saunasid, et kõik soomlased mahuksid korraga leili viskama.

Huvitav fakt # 52
Maailma suurim suitsusaun asub Turu lähistel Herrankukkaros, sinna mahub 124 inimest.

Huvitav fakt # 84
Soomes on rohkem saunu kui autosid.

Soome-Eesti suhted

Soome-eesti suhted on läbi aja üsna tihedad olnud, raamatunäideteks üks kaugemasse minevikku vaatav — Seppo Zetterbergi „Rändajad Soome sillal” — ja üks lähiminevikku kirjeldav — Kaja Kunnase „Ülelahe suhteraamat” — ning kahe soomlase toredad reisikirjad Tartust: Tatu Vaaskivi „Maarjamaa”  ja Jukka Kostiaineni „Kinnises tõllas, ehk, Kadunud aega otsimas”. Kõige tuntumalt Tartu soomlaselt Mika Keränenilt tõime välja hoopis ühe tema vähemtuntud teose: Mihkel Kera nime all ilmunud „Tähelepanekuid noorusaastatest : konspektiservaluulet”.

Jõulumaa

Ja muidugi on Soome lisaks kõigele veel ka Jõuluvana kodumaa. Seda meeleolu annavad kõige paremini edasi Mauri Kunnase raamatud („Jõuluvana”, „Jõulujutud”) ja Marko Leino „Jõululugu” (millest siin blogis on pikemalt juttu siin).

Kalsarikänni

Soome on end maailmale brändinud seni peamiselt lööklausega “Sauna, sisu ja Sibelius”, nüüd püütakse ka kalsarikänni maailmale arusaadavamaks teha, esimene pääsuke sel suunal eesti keeles on Miska Rantaneni “Kalsarikänni : mõnus elu Soome moodi”.

Head Soome avastamist kõigile ja palju õnne Soomele!

Pildid on pärit lehelt https://finland.fi/emoji ja iga inimene, kes on huvitatud soomlaste paremast tundmaõppimisest, võiks sel lehel mõnda aega ringi vaadata.

Tiina Sulg ja Yaroslava Shepel

Eesti raamat 1918-2018

Hea raamatusõber!

Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks koostasime Tammelinna raamatukogus näituse eesti raamatutest alates Vabariigi sünnist kuni tänapäevani. Näitus on hetkel veel üleval ka Tammelinna haruraamatukogus Suur kaar 56 ja rõõm on teatada, et valminud on ka virtuaalnäitus „Eesti raamat 1918-2018“, mis on kättesaadav aadressilt https://100aastat100raamatut.wordpress.com/.

Raamatud valisime põhimõttel, et iga aasta kohta on üks autor ja selle autori üks teos. Iga autori puhul pole valitud raamat just peateos, aga seda rikkam ja mitmekülgsem on käesolev näitus. Kindlasti on kirjanike puhul huvitav jälgida erinevaid elusaatusi ja ameteid, mida üks või teine autor on elu jooksul pidanud. Pearõhk siiski eesti raamatul erinevatest aegadest ja sellel, kuidas iga teos on oma ajastu nägu.

Raamatute valikul pidasime oluliseks seda, et tüvitekstid ja tuntud kirjanikud oleksid esindatud, teisalt tahtsime pöörata tähelepanu ka luuletajatele, näitekirjanikele, lastekirjanikele, kes vahel veidi varju jäävad. Näitus tervikuna annab aimu sellest rikkusest, mis meil eestlastena oma kirjanduse näol olemas on.

See näitus on kindlasti ka üks suur lugemissoovitus. Põnev on vaadata, mis raamat just sinu sünniaastal ilmunud. Samuti on huvitav teada saada, kui palju on selle saja hulgas neid raamatuid, mis loetud ja mis veel lugemata.

Mõnusat avastusretke eesti kirjandusilmas!

Karmen Velitschinsky ja Mari-Liis Rüütli

Fännikirjanduse piirimail ehk Lood ja järjed

Mis juhtub, kui lugejale väljamõeldud maailm väga armsaks saab? Aasta alul oli meie raamatukogus näitus „Fännikirjanduse piirimail”, mis püüdis anda ühe võimaliku vastuse. Näitusel oli teiste autorite poolt kirjutatud raamatujärgesid, omapärasest vaatepunktist ümberjutustusi, tuntud tegelaste seiklusi uutes maailmades, paroodiad ja/või muidu üsna otseselt mõnest raamatust ainest saanud teoseid. Üheks kriteeriumiks oli, et mõlemad, nii lähteteos kui see uus, on eesti keeles ilmunud eraldi raamatuna (vaid Shakespeare’i näidendite puhul sai erand tehtud), et need raamatud, mis tegelevad rohkem mõne autori elu kui loominguga, jäävad välja ning viimaks see enda äratundmine, et kas see lugu mängib kellegi motiividega piisavalt palju, et sinna näitusele mahtuda. Eks midagi jäi ikka kahe silma vahele, sestap, kui näete, et järgnevast nimekirjast on midagi puudu, andke palun teada.

  • Jane Austen „Uhkus ja eelarvamus” => Curtis Sittenfeld „Väärt mees”
  • Jeanne-Marie Leprince de Beaumont „Kaunitar ja koletis” => S. Aksakov „Tulipunane lilleke” => Epp Annus „Sina, Matilda” => Alex Flinn „Koletu: „Kaunitar ja koletis” tänapäeva New Yorgis”
  • Charlotte Bronte „Jane Eyre” => Emma Tennant „Adèle: „Jane Eyre’i” varjatud lugu” => Hilary Bailey „Mrs. Rochester: Romaani „Jane Eyre” järg” => Jasper Fforde „Eyre’i juhtum”
  • Carlo Collodi „Pinocchio” => Aleksei Tolstoi „Kuldvõtmeke” => Tor Age Bringsvaerd „Pinocchio paberid”
  • Edgar Rice Burroughs „Tarzan” => Edgar Rice Burroughs, Toomas Raudam „Tarzani seiklused Tallinnas” => Periskop „Tarzan Tallinnas laulupidul”
  • Agatha Christie Hercule Poirot’ raamatud => Sophie Hannah „Monogrammimõrvad: Uus Hercule Poirot’ lugu”, „Suletud kirst: Uus Hercule Poirot’ lugu”
  • Arthur Conan Doyle Sherlock Holmesi lood => Anthony Horowitz „Siidimaja: Uus Sherlock Holmesi romaan” => John Hall „Sherlock Holmes Rafflesi hotellis” => Val Andrews „Sherlock Holmes Baker streeti kummitus” => William Seil „Sherlock Holmes ja Titanicu tragöödia”
  • Daphne du Maurier „Rebecca” => Susan Hill „Proua de Winter” => Sally Beauman „Rebecca lugu”
  • Alexandre Dumas „Krahv Monte-Cristo” => Dumas-Mützelburg „Maailma isand: „Krahv Monte-Cristo” järg”
  • JAkob ja Wilhelm Grimm „Tuhkatriinu” => Paul-Eerik Rummo „Tuhkatriinumäng” => Marissa Meyer „Cinder”
  • Jaroslav Hašek „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil” => Karel Vanek „Vahva sõduri Šveijki juhtumised Vene sõjavangis”
  • Homeros „Odüsseia” => Margaret Atwood „Penelopeia”
  • Stieg Larsson „Lohetätoveeringuga tüdruk”, „Tüdruk, kes mängis tulega”,”Purustatud õhuloss” => David Lagercrantz „See, mis ei tapa: Järg Stieg Larssoni Millenniumi triloogiale”, „Mees, kes otsis oma varju: Järg Stieg Larssoni Millenniumi sarjale”
  • Oskar Luts „Kevade” (ja „Suvi”, „Tootsi pulm”, „Argipäev” jt) => Mati Unt „Huntluts: Teoseid Oskar Lutsu motiividel” (Sisu: „Täna õhta viskame lutsu”, „Inimesed saunalaval”, „Oskar”) => Andrus Kivirähk „Kevadine Luts”
  • Friedrich Reinhold Kreutzwald „Kalevipoeg” => Enn Vetemaa „Kalevipoja mälestused” => Kerttu Rakke „Kalevipoeg” => Kristian Krisfeldt „Kalevipoeg 2.0”
  • Stephenie Meyer Videviku saaga („Videvik”, „Noorkuu”, „Päikesevarjutus”, „Koidukuma”, „Bree Tanneri lühike teine elu”) => E. L. James varjundite sari (Viiskümmend halli varjundit”, „Viiskümmend tumedamat varjundit”, „Viiskümmend vabastatud varjundit”, „Grey”, „Tumedam”)
  • Alan Alexander Milne „Karupoeg Puhh” => David Benedictus „Tagasi Saja Aakri Metsa”
  • Margaret Mitchell „Tuulest viidud” => Alexandra Ripley „Scarlett” (4-s osas) => Julia Hillpatrick „Rhett Butler: M. Mitchelli romaani „Tuulest viidud” ja A. Ripley romaani”Scarlett” järg”, „Scarletti viimane armastus” => Donald McCaig „Ruthi teekond: Margaret Mitchelli „Tuulest viidud” Mammy romaan”
  • Vladimir Nabokov „Lolita” => Pia Pera „Lolita päevik: Nabokovi romaani „Lolita” mõtteline järg”
  • Arto Paasilinna „Jänese aasta” => Tuomas Kyro „Kerjus ja jänes”
  • Charles Perrault „Punamütsike” => vennad Grimmid „Punamütsike” => Lehte Hainsalu „Seitse mütsikest” => Kiiri Saar „Punamütsike kakssada aastat hiljem” => Marissa Meyer „Scarlet”
  • Mario Puzo „Ristiisa” => Mark Winegardner „Ristiisa on tagasi: Uus romaan Corleonede perekonnast Mario Puzo ainetel” ja „Ristiisa kättemaks: Viimane romaan Corleonede perekonnast Mario Puzo ainetel”
  • Egon Rannet „Kivid ja leib” I => Egon Rannet, Vaike Rannet „Kivid ja leib” II => Vaike Rannet „Kivid ja leib” III, IV
  • J. K. Rowling Harry Porreti sari => Michael Gerber „Barry Totter ja häbematu paroodia”
  • Antoine de Saint-Exupéry „Väike prints” => Jean-Pierre Davidts „Väikese printse tagasitulek” => A. G. Roemmers „Noore printsi tagasitulek” => Ülo Pikkov „Vana prints”
  • William Shakespeare „Romeo ja Julia” => Andrus Kivirähk „Romeo ja Julia”
  • Willian Shakespeare „Talvemuinasjutt” => Jeanette Winterson „Sel pikal ajal: Ümberjutustatud „Talvemuinasjutt””
  • William Shakespeare „Tõrksa taltsutus” => Anne Tyler „Hapu tüdruk: William Shakespeare’i näidendi „Tõrksa taltsutus” ümberjutustus”
  • William Shakespeare „Veneetsia kaupmees” => Hward Jacobson „Shylock on mu nimi: William Shakespeare’i näidendi „Veneetsia kaupmes” ümberjutustus”
  • Jens Sigsgaard „Palle üksi maailmas” => Marlen Haushofer „Üksinda maailmas” => Thomas Glavinic „Öötöö” => Armin Kõomägi „Lui Vutoon”
  • Robert Louis Stevenson „Aarete saar” => Arthur D. Howden Smith „Portobello kuld: Robert Louis Stevensoni „Aarete saare” autoriseeritud eellugu”
  • Rex Stout Nero Wolfe’i lood => Robert Goldsborough’ uued lood Nero Wolfe’ist
  • Arkadi ja Boriss Strugatski „”Hukkunud Alpinisti” hotell” => Tõnu, Tõnu ja Tom Claude Trubetsky „”Hukkunud Alpinisti” hotelli müsteerium”
  • Anton Hansen Tammsaare „Põrgupõhja uus vanapagan” => Sulev Oll „Põrgupõhja viimane Jürka”
  • J. R. R. Tolkien „Kääbik” => A. R. R. R. Roberts „Kööbik” => Andrus Kivirähk „Retk läbi Euroopa”
  • J. R. R. Tolkien „Sõrmuste Isand” („Sõrmuse vennaskond”, „Kaks kantsi”, „Kuninga tagasitulek” => Kirill Ješkov „Viimane sõrmusekandja”
  • Herbert G. Wells „Ajamasin” => Stephen Baxter „Ajalaevad” => Félix J. Palma „Ajakaart”
  • John Wyndham „Trifiidide päev” => Simon Clark „Trifiidide öö”
  • Mitmed erinevad lood => Paul-Eerik Rummo „Kokku kolm juttu”, Peep Ehasalu „Printsid poisid”, Toomas Raudam „Uued Grimmi muinasjutud. Muinasjutt Bob Dylanist”, Robert Innocenti „Viimne võimalus”, Andrej Sapkowski „Viimane soov”, Roger Zelazny „Üksildane oktoobriöö”
  • Lisamaiuspalana tasub kindlasti sisse vaadata raamatukesse „Kirjanduslikud (eksi)rännakud Tartus”.

Tiina Sulg