FM 200. 5. osa. Fjodor Dostojevski filmilinal ja Eesti teatrilaval

Valik Fjodor Dostojevski loomingu ekraniseeringutest:

Fjodor Dostojevski loomingu tõlgendused Eesti teatrilaval:

Indiaanijutukad: Põhja-Ameerika indiaanlased ilukirjanduses. 3. osa. Pärimus ja pisut ajalugu

“American Indian myths and legends” (Pimlico, 1997)

Buzzi, Gerhard “Indiaani tervendamissaladused : vanaisa, ühe püha mehe õpetused” (Olion, 2004)

“Esimene looja ja üksildane mees” // “Piltidega müüdiraamat : lood ja legendid kogu maailmast” (Varrak, 1998), lk. 53.

Goble, Paul “The gift of the sacred dog” (Aladdin Paperbacks, 1987)

“Hinge vikerkaar : valimik indiaani tarkusesõnu” (Ilo, 2004)

“Indiaani luulet / mille punaste vendade sõprade jaoks kahvanägude keelest on maakeelde ymber pannud Nuga Soopealt” (Tiivaalune, 2020)

“Indiaani tarkuste raamat” (Lilleoru Keskus, 2012)

“Inimene ja hobused” // Cioni, Chiara “101 lugu kogu maailmast” (Sinisukk, 2021), lk 121.

“Jäneseke ja kuu” // Cioni, Chiara “101 lugu kogu maailmast” (Sinisukk, 2021), lk 37.

“Lendav orav ja hiir” // Cioni, Chiara “101 lugu kogu maailmast” (Sinisukk, 2021), lk 115.

“Muistsete inimeste vana mees” // “Piltidega müüdiraamat : lood ja legendid kogu maailmast” (Varrak, 1998), lk. 32-33.

“Põhja-Ameerika indiaanlaste legendid” (Valge Vaal, 2015)

“Päikesejumala lapsed” // “Piltidega müüdiraamat : lood ja legendid kogu maailmast” (Varrak, 1998), lk. 36-37.

“Triksteri kukkumine ja kättemaks” // “Muinaslood ja rahvajutud : valimik põlvest põlve edasi antud vahvaid ja vaimustavaid lugusid” (Sinisukk, 2019), lk. 374-378.

“Unejumal Wing” // “Legende tervest maailmast” (Sinisukk, 2006), lk.174-177.

“Vembuvana. Jänes : Winnebago triksterilood” (Perioodika, 2004)

“Väimehekatsed” // “Muinaslood ja rahvajutud : valimik põlvest põlve edasi antud vahvaid ja vaimustavaid lugusid” (Sinisukk, 2019), lk. 390-395.

“Ahvist kaasa” // “Paastukuu” (Tiritamm, 1997), lk 59-64.

“Haavunud veerev kivi” // “Muinaslood ja rahvajutud : valimik põlvest põlve edasi antud vahvaid ja vaimustavaid lugusid” (Sinisukk, 2019), lk. 379-383.

“Indiaani muinasjutte” (Noor-Eesti, 1931)

“Ititaujang” // “Muinasjutte tervest maailmast” (Sinisukk, 2006), lk. 159-163.

“Joogikoht” // Cioni, Chiara “101 lugu kogu maailmast” (Sinisukk, 2021), lk 40.

“Julm kasuema” // “Maailma kõige ilusam naine. Lumivalgukeste lood” (EKM Teaduskirjastus, 2018), lk. 802-804.

“Kaevukaevamine” // “Jaanikuu” (Tiritamm, 1996), lk. 159-164.

Klatt, Edith “Indiaani muinasjutte” (Eesti Raamat, 1965)

“Lugu rotist, kes endale tiivad kasvatas” // “Heinakuu” (Tiritamm, 1998), lk. 102-104.

“Mäe poeg” // Cioni, Chiara “101 lugu kogu maailmast” (Sinisukk, 2021), lk 109.

“Orpheus” // “Muinaslood ja rahvajutud : valimik põlvest põlve edasi antud vahvaid ja vaimustavaid lugusid” (Sinisukk, 2019), lk. 384-389.

Pihlap, Halliki “Suve toomine : (indiaani muinasjuttude ainetel, indiaani viisidega põimitud) : indiaani muinasjutt” (Eesti Rahvamuusikakool, 2006)

“Suve tagasitoomine : Põhja-Ameerika indiaanlaste muinasjutte” (Kunst, 1986)

“Tähepoeg” // “Jõulukuu” (Tiritamm, 1996), lk. 16-21.

“Vares ja hallhani” // Cioni, Chiara “101 lugu kogu maailmast” (Sinisukk, 2021), lk 123.

“Võidujooks koopaoravaga” // “Heinakuu” (Tiritamm, 1998), lk. 177-182.

“Võrratu täpiline muna” // “Müüdid ja legendid” (Varrak, 2004)

Corum, Nathaniel “Building a straw bale house : the Red Feather construction handbook” (Princeton Architectural Press, 2005)

Douglas, Frederic Huntington “Indian art of the United States” (The Museum of Modern Art, 1948)

Fiedler, Arkady “Vaigust lõhnav Kanada : poola kirjaniku ja looduseuurija reisimärkmeid” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1962)

Grant, Bruce “Concise encyclopedia of the American Indian” (Wings Books, 2000)

Griffin-Pierce, Trudy “Native Americans : enduring cultures and traditions” (MetroBooks, 1996)

Ketchum, William C., Jr “The art of the golden west” (Todtri, 1996)

La Farge, Oliver “Die Welt der Indianer : Kultur, Geschichte und Kampf eines grossen Volkes (Neues Leben, 1974)

Lips, Eva ” Indiaaniraamat” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1963)

Montgomery, David R “Native American crafts and skills : a fully illustrated guide to wilderness living and survival” (Lyons Press, 2000)

Mowat, Farley “Lootusteta rahvas : [Kanada eskimote etnograafiast]” (Eesti Raamat, 1977)

Murdoch, David “Põhja-Ameerika indiaanlased” (Koolibri, 1997)

Newcomb, Franc J.; Reichard, Gladys A. “Sandpaintings of the navajao shooting chant” (Dover, 1975)

Simpson, Judith “Põlisameeriklased” (Varrak, 1997)

“The encyclopedia of the Ancient Americas : explore the wonders of the Aztec, Maya, Inca, North American Indian and Arctic peoples : [the everyday life of America’s native peoples]” (Southwater, 2001)

Овузу, Хайке “Символы индейцев Северной Америки” (ДИЛЯ, 2006)

Стукалин, Юрий “Хороший день для смерти” (Гелеос, 2005)

Феест, Кристиан Ф. “Искусство коренных народов Северной Америки” (Радуга, 1985)

Brown, Dee “Mata mu süda Wounded Knees : indiaanlaste ajaloost Ameerika Läänes” (Eesti Raamat, 1975)

Niven, Jennifer “Ada BlackJack : tõestisündinud lugu Arktikas ellujäämisest” (Tammerraamat, 2012)

Page, Jake “Suure vaimu rüpes : Ameerika indiaanlaste 20 000-aastane ajalugu” (Tänapäev, 2011)

Philbrick, Nathaniel “Mayflower : jutustus vaprusest, ühiskonnast ja sõjast” (Oomen, 2013)

Stingl, Miloslav “Indiaanlased ilma tomahookideta” (Eesti Raamat, 1981)

Zimmerman, Larry J. “Indiaanlased : põlisameeriklased, nende uskumused ja rituaalid” (Ilo, 2003)

Volmer, Omar “Tomahookide aeg : peatükke Ameerika vallutusloost” (Eesti Raamat, 1980)

“The story of the Blackfoot people : Nitsitapiisinni” (Firefly Books, 2001)

Tiina Sulg

Vaata ka “Indiaanijutukad: Põhja-Ameerika indiaanlased ilukirjanduses. 1. osa. Valge mehe kirjandus” ja “Indiaanijutukad: Põhja-Ameerika indiaanlased ilukirjanduses. 2. osa. Indiaanlaste kirjandus“

Indiaanijutukad: Põhja-Ameerika indiaanlased ilukirjanduses. 2. osa. Indiaanlaste kirjandus

Sherman Alexie (s 1966) on üks tuntumaid kaasaja inidiaanikirjanikke. Ta on kirjutanud nii luulet kui proosat ja proovinud kätt ka filmi alal. Sherman Alexie on spokane-indiaanlane.

Ameerika luuletaja Ai Ogawa (sünninimega Florence Anthony; 1947 – 2010) on kirju suguvõsaga: temas on jaapani, iiri, tšokto, tšikasoo, šaieeni, komantši ja musta verd. Tema esimeses isikus kirjutatud luuletused ei pruugi alati lähtuda temast endast, vaid on erinevad pigem rollihääled.

Alexie, Sherman “Kuidas kirjutada suurt ameerika indiaani romaani” // “Ameerika luule antoloogia : Poe’st, Whitmanist ja Dickinsonist XX sajandi lõpuni” (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008), lk. 492-493.

Slavitt, David R. “See uluja tuul : kolm grööni luuletajat: Torkilk Mørch, Gerda Hvisterdahl, Innunquaq Larsen”  (Allikaäärne, 2017)

Ai Ogawa “Üks mees maas” // “Ameerika luule antoloogia : Poe’st, Whitmanist ja Dickinsonist XX sajandi lõpuni” (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008), lk. 480.

Alec Butler (s 1959) on peamiselt tuntud draamakirjanikuna ning filmitegijana. Ta on pärit Kanadast ja pooleldi mikmaki indiaanlane. Tema varasemad tööd on ilmunud Audrey Butleri nime all.

Louise Erdrich (s 1954) on vere poolest veerandi jagu odžibvei ja sellega loetakse ta põlisrahvaks. Ta kasvas küll väljaspool reservaati, aga peresidemed olid tugevad ning odžibveide pärand ja keskkond on tema loomingut tugevalt mõjutanud. Oma teoste eest on ta pälvinud rohkelt auhindu.

Markoosie Patsaugi (s 1941) 1970. aastal Kanadas esmailmunud inuiti legendil põhinev “Küti harpuun” oli üks varasemaid katseid tõlkida inuiti kultuuri ja pärimust tänapäevasesse kirjakeelde ning seda sel moel elus hoida.

Seitsme raamatu autor Eden Robinson (s 1968) kuulub haisla ja heiltsuki hõimu ja elab Kanadas. Enim hinnatud raamat tema sulest on „Ahvirannik” (2000, eesti keeles 2002).

Alexie, Sherman “The absolutely true diary of a part-time Indian” (Andersen Press, 2015)

Alexie, Sherman “War dances” (Grove Press, 2009)

Boulley, Angeline “Firekeeper’s daughter” (Rock the Boat, 2022)

Butler, Alec “Rämeparadiis” (Paranoia, 2019)

Erdrich, Louise “Future home of the living god” (Corsair, 2018)

Erdrich, Louise “Night watchman” (Corsair, 2021)

Erdrich, Louise “The plague of doves” (Harper Perennial, 2008)

Erdrich, Louise “The round house” (HarperCollins, 2012)

Jones, Stephen Graham “The Only Good Indians” (Saga Press, 2020)

Orange, Tommy “There there” (Vintage, 2019)

Patsaug, Markoosie “Küti harpuun” (Allikaäärne, 2018)

Robinson, Eden “Ahvirannik” (Hotger, 2002)

Black Elk (1863 – 1950) oli lakoota teadmamees, kes jutustas meeleldi valgetele uurijatele-etnograafidele endisaegsest eluolust. Tema jutustatul on oluline väärtus tänapäevani, nii teaduslikus kui kirjanduslikus mõttes.

Winona LaDuke (s 1959) on eelkõige poliitik ja keskkonnaaktivist, aga tal jätkub aega ja annet ka kirjanduslikuks väljenduseks. Tema esikromaan oli „Last Standing Woman” (1997), edaspidi on ta kirjutanud pigem mitteilukirjandust. Winona LaDuke isapoolne suguvõsa on odžibveid.

Navarre Scott Momaday (s 1934) on päritolult kaiova (kiowa). Tema romaan „House Made of Dawn” pälvis Pulitzeri preemia 1969. aastal ja oli nõnda indiaani päritolu kirjaniku läbimurre nn tavakirjandusse. Ta on kirjutanud romaane, jutte, mälestusi, luulet, aga ka reisitutvustusi, esseid ja lastekirjandust.

Blowsnake, Sam (Kärgatav Kõu) “Ühe indiaanlase autobiograafia” (Kultuurileht, 2010)

Neihardt, John G. “Black Elk jutustab” (Varrak, 2016)

Schaefer, Carol (eessõna Winona LaDuke) “Vanaemade nõuanded maailmale : tarkade eakate naiste nägemus meie planeedi arengust” (Pilgrim, 2014)

Momaday, N. Scott (fotod David Muench) “Summer/Fall/Winter/Spring : Colorado” (Rand McNally, 1975)

Hogan, Linda “Elu ase : elava maailma vaimulugu” (Allikaäärne, 2017)

 

Tiina Sulg

Vaata ka “Indiaanijutukad: Põhja-Ameerika indiaanlased ilukirjanduses. 1. osa. Valge mehe kirjandus” ja “Indiaanijutukad: Põhja-Ameerika indiaanlased ilukirjanduses. 3. osa. Pärimus ja pisut ajalugu“

Indiaanijutukad: Põhja-Ameerika indiaanlased ilukirjanduses. 1. osa. Valge mehe kirjandus

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis kõiges on süüdi Indrek Park, kes oma intervjuudes on nii õhinal rääkinud keeltest ja indiaanlastest ja kes nõnda tuletas mulle meelde mu kunagise indiaanihuvi. Kuna ma arvan, et see huvi on tekkinud või taastekkinud veel paljudel teistelgi, siis oli möödunud kevadel meie raamatukogus raamatunäitus  „Indiaanijutukad: Põhja-Ameerika indiaanlased ilukirjanduses”, kus oli väljas valik hästi- ja ammutuntud seiklusjuttudest ning kaasaegsest kirjandusest, kus indiaanipäritolu tegelasi, olgu tegu siis realistliku romaani, ulmeromaani või indiaanikrimi või hoopis koomiksiga. Teise poole näitusest moodustas indiaanlaste endi kirjandus, alates pärimusest ja muinasjuttudest ning lõpetades luule, kaasaegse proosa ja mälestustega. Õige napilt ja valitult sai näitusele ka ajalugu puudutavaid teoseid.

Järgnevas nimestikus on tavakirjas näitusel olnud raamatud, kursiivis on raamatud, mis näitusele ei mahtunud, olgu siis indiaani päritolu tegelaste liiga napi osakaalu pärast teostes või näitusepinna väiksuse tõttu või seepärast, et näituse tegemise ajal polnud seda raamatut veel raamatukogus, aga mis teema poolest võiks ikkagi huvi pakkuda. Rohekas kirjas on autoreid tutvustavad tekstid, need on kokkuvõtted ja/või segu Wikipediast, raamatute järelsõnadest ja mu isiklikust lugemiskogemusest. Autorite lühielulood näituse tarbeks kujundatuna on lõpus.

Näituse kujundusel kasutasin katkeid erinevate indiaanihõimude tekstiili- ja tekstiilikaunistusmustreist. Kui keegi tahab näituse ideed, kujundust või osa sellest näitusest kasutada, siis olge lahked, ma lihtsalt oleksin tänulik, kui mulle sellest teada antakse. (Ühendust võib võtta ka siis, kui tahetakse saada samas stiilis, aga teistsuguses sõnastuses pealkirju või alapealkirju. Ja võib-olla saab näituse tarbeks meie raamatukogust mõnda raamatut ka laenutada.)

Toredaid meeldetuletusi ja head avastamist! Ja kui kellegi tuleb veel meelde raamatuid, mis võiks siia nimekirja sobida, kirjutage siia kommentaaridesse juurde :)

Prantsuse kirjanik ja filosoof Voltaire (1694 – 1778) on toonud ühes oma filosoofilises jutustuses, „Kohtlane”, kõrvalseisja pilguga Prantsuse ühiskonda vaatlema hurooni.

Voltaire “Kohtlane ; Mikromegas” (Perioodika, 1996)

Ameerika mere-, rajamaa- ja ajaloo-romaanide autor James Fenimore Cooperi (1789 – 1851) tuntuim töö on tema viieköiteline indiaaniromaanide tsükkel “Nahksuka jutud” (“Hirvekütt”, “Viimane mohikaanlane”, “Rajaleidja”, “Pioneerid”, “Preeria”).

Karl May (1842 – 1912) oli üks saksa kõigi aegade menukamaid kirjanikke. Tema sümpaatia kuulus apatšidele ja ta on eelkõige tuntud oma Winnetou romaanide järgi.

Thomas Mayne Reid (1818 – 1883) jõudis kirjutada palju kaasahaaravaid seiklusromaane, tema seminolide pealikust rääkiv „Oceola” lubab endale küll üsna palju ilukirjanduslikku vabadust, aga mingi tõsieluline alus sel on.

Cooper, James Fenimore “Hirvekütt ehk Esimene sõjarada” (Eesti Ekspressi Kirjastus, 2004)

Cooper, James Fenimore “Pioneerid ehk Susquehanna allikad” (Birgitta, 1996)

Cooper, James Fenimore “Preeria” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1962)

Cooper, James Fenimore “Rajaleidja ehk Sisemeri” (Birgitta, 1994)

Cooper, James Fenimore “Viimane mohikaanlane : jutustus aastast 1757” (Eesti Raamat, 1976)

May, Karl “Winnetou. Esimene raamat” (Kupar, 1990)

May, Karl “Winnetou jälgedes. Teine raamat” (Kupar, 1991)

May, Karl “Winnetou surm. Kolmas raamat” (Kupar, 1992)

Reid, Thomas Mayne “Oceola, seminolide pealik” (Eesti Raamat, 1979)

Welskopf-Henrich, Liselotte “Suure Karu pojad” (Eesti Raamat, 1976)

Портер, Дональд Клэйтон “Белый индеец” (Азбука-классика, 2005)

Рид, Майн “Оцеола, вождь семинолов” (Скифы, 1992)

Шульц, Джеймс Виллард “Ошибка Одинокого Бизона : повести” (Журнал “ЛЕПТА”, 1992)

Hall Öökull (Grey Owl, õige nimega Archibald Stansfeld Belaney (1888 – 1938)) oli eelkõige loodusmees ja tema raamatudki on välja kasvanud soovist inimestele loodust lähedasemaks ja mõistetavamaks teha. Hall Öökull austas kohalikke põlisrahvaid niivõrd, et väitis endki neist pärinevat.

Saksa autor Liselotte Welskopf-Henrich (1901 – 1979) kirjutas meelsasti indiaaniainelisi seiklusjutte ja uuris nende eluolu ka akadeemilisel tasandil. Dakootadest kõnelev „Suure Karu pojad” sai mitu järge, eesti keeles peale esmaraamatu neid kahjuks pole.

Benchley, Nathaniel “Small Wolf” (HarperCollins, 1994)

Broch, Ellinor “Oninga – irokesernes fange” (Bokklubbens barn, 1983)

Hall Öökull “Seidžo ja tema kobraste seiklused” (Eesti Raamat, 1967)

Jürgen, Anna “Sinine Lind, irokeeside kasupoeg” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1958)

Landman, Tanya “Apache” (Walker Books, 2007)

Shipton, Vicky “Grey Owl” (Pearson Education, 2003)

Welskopf-Henrich, Liselotte “Die Söhne der grossen Bärin. Band 1 : Harka” (Altberliner Verlag, 1979)

Welskopf-Henrich, Liselotte “Die Söhne der grossen Bärin. Band 2 : Der Weg in die Verbandung” (Altberliner Verlag, 1979)

Welskopf-Henrich, Liselotte “Die Söhne der grossen Bärin. Band 3 : Die Höhle in den Schwarzen Bergen” (Altberliner Verlag, 1980)

Вельскопф-Генрих, Лизелотта “Харка – сын вождя” (ТЕРРА, Литература, 2000)

Рид, Майн “Оцеола, вождь семинолов” (Белый город, 2004)

Ameerika luuletaja Henry Wadsworth Longfellow (1807 – 1882) talletas kõik oma teadmised indiaani folkloorist ja kogu oma armastuse ja südamevalu põlisameeriklaste vastu eeposes „Laul Haiavatast”.

Kabur, Boris “Haiavata lood : ümberjutustus lastele” (Eesti Raamat, 1990)

Longfellow, Henry Wadsworth “Laul Haiavatast : [poeem]” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1960)

Ameerika autori Charles Frazieri (s 1950) tegi tuntuks juba tema Kodusõjast jutustav debüütromaan „Cold Mountain”, tema teine
romaan „Kolmteist kuud” keskendub tšerokiide saatusele.

Zane Grey (1872 – 1939) oli produktiivne ja populaarne ameerika autor, kes kirjutas peamiselt vesterne. Paljud tema teosed jõudsid ka kinolinale. Tema esimene raamat “Betty Zane” sai inspiratsiooni tema perekonna ajaloost ja legendidest.

Barry, Sebastian “Otsata päevade aegu” Eesti Raamat, 2019)

Blake, Michael “Dances with wolves” (Fawcett Gold Medal : Ballantine Books, 1990)

Boyden, Joseph “Three day road” (Phoenix, 2006)

Fast, Howard “Viimne piir” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1951)

Frazier, Charles “Kolmteist kuud” (Eesti Raamat, 2009)

Grey, Zane “Betty Zane” (Olion, 1996)

Landman, Tanya “Buffalo soldier” (Walker Books, 2014)

London, Jack “Külma lapsed” (Fantaasia, 2012)

London, Jack “Smoke Bellew ; Merehunt” (Eesti Raamat, 1985)

Penney, Stef “Huntide hellus” (Pegasus, 2008)

Фидлер, Аркадий “Белый Ягуар – вождь араваков : [трилогия]” (Молодая гвардия, 1987)

Brown, Sandra “Indiaanipealiku pantvang” (Ersen, 1998)

Donnell, Susan “Pocahontas” (Sinisukk, 1996)

Grey, Zane “Kaduv ameeriklane” (Kupar, 1998)

Harmon, Amy “Kus uitavad kadunud” (Rahva Raamat, 2022)

Kanada autor Joan Clark (s 1934) on tihtipeale ammutanud inspiratsiooni kohalikust ajaloost. Romaanis „The Victory of Geraldine Gull” kohtuvad kriid, odžibveid ja valged.

Soome kirjanikku Katja Kettut (s 1978) on eelkõige huvitanud soome väljarändajate ja odžibvei indiaanlaste ajalugu ja omavahelised suhted ja seda on ta väljendanud nii kirjanduses kui dokumentaalfilmina.

Clark, Joan “The victory of Geraldine Gull” (McClelland & Stewart, 1989)

Craven, Margaret “Öökull huikas mind” (Kupar, 1991)

Kesey, Ken “Lendas üle käopesa” (Ersen, 1999)

Kettu, Katja “Rose on kadunud” (Koolibri, 2019)

Phyllis Christine Cast (kirjanikunimega P. C. Cast; s 1960) ja tema tütar Kristin Cast (s 1986) on kahepeale kirjutanud 12-osalise „Öö Koja” sarja, kus peategelase Zoey vanaema on tšerokii. Vanaemast ei kirjutata küll palju, aga see on oluline osa Zoeyst.

Kanada autori Charles de Linti (s 1951) meelisžanr on linnafantaasia ehk urban fantasy. Oma lugudesse põimib ta mitmete maade mütoloogiaid, aga peaaegu igas tema teoses on oma oluline koht ka indiaanimütoloogial.

Stephenie Meyeri (s 1973) kuulsas vampiiriromaanisarjas “Videvik” toimub tegevus kiljuudi reservaadi läheduses olevas linnakeses ning üks peategelastest, hundiks muutuv Jacob, on kiljuut.

Cast, P. C. & Kristin “Marked : a House of Night novel” (Atom, 2009)

Cast, P. C. & Kristin “Märgitud” (Pegasus, 2010)

De Lint, Charles “Kusagil lennata” (Varrak, 2001)

De Lint, Charles “Südame metsad” (Varrak, 2009)

Meyer, Stephenie “Noorkuu” (Pegasus, 2009)

Meyer, Stephenie “Videvik” (Pegasus, 2008)

Simak, Clifford D. “Jumalate valik” (Fantaasia, 2017)

Stephenson, Neal “Lumevaring” (Varrak, 2003)

Tarlap, Tiit “Lõhestusjoon” (Varrak, 2012)

Alabamast pärit koomiksikirjanik Jason Aaron (s 1973) ja Serbiast pärit koomiksikunstnik Rajko Miloševic (kunstniku- nimega Gera ja R.M. Guéra, s 1959) on kahepale valmis saanud põneva 10-osalise siuu aladel toimuva indiaanikrimikoomiksi „Scalped”.

Ameerika autor Tony Hillerman (1925 – 2008) on eelkõige tuntud oma indiaanikrimidega. Navahodega on tal olnud head suhted lapsepõlvest peale ning tema püüd krimikirjanduse kaudu navahode kombeid tutvustada on pälvinud mitmeid auhindu, muuhulgas ka ametliku Navahode Sõbra tiitli.

Aaron, Jason, Guera, R. M. “Scapled. 1. Indian country” (DC Comics, 2007)

Aaron, Jason, Guera, R. M. “Scalped. 2. Trail’s end” (DC Comics, 2012)

Grisham, John “Salakaebaja” (Varrak, 2017)

Hillerman, Tony ” A thief of time” (Penguin Books, 1993)

Hillerman, Tony “Esimene kotkas” (Ersen, 2000)

Hillerman, Tony “Must tuul” (Eesti Raamat, 2007)

Hillerman, Tony “People of darkness” (Sphere Books, 1988)

Hillerman, Tony “The blessing way” (HarperCollins, 1990)

Hillerman, Tony “The fallen man” (HarperCollins, 1996)

Mäki, Reijo “Indiaanlane” (Eesti Raamat, 2015)

 

Tiina Sulg

Vaata ka “Indiaanijutukad: Põhja-Ameerika indiaanlased ilukirjanduses. 2. osa. Indiaanlaste kirjandus”  ja “Indiaanijutukad: Põhja-Ameerika indiaanlased ilukirjanduses. 3. osa. Pärimus ja pisut ajalugu” 

 

FM 200. 4. osa. Fjodor Dostojevski ilukirjanduses, koomiksites ja mangades

Ilukirjanduses

Akunin, Boriss
F. M. : romaan / tõlkinud Veronika Einberg .- Tallinn : Tänapäev, 2010 .- 440 lk.

Pelevin, Viktor
iPhuck 10 / vene keelest tõlkinud Maiga Varik .- Tallinn : Varrak, 2020 .- 351 lk. 

Pelevin, Viktor
T : romaan / vene keelest tõlkinud Maiga Varik .- Tallinn : Varrak, 2018 .- 376 lk.

Tsõpkin, Leonid
Suvi Baden-Badenis : [romaan] /  vene keelest tõlkinud Jüri Ojamaa .- Tallinn : Tänapäev, 2005 .- 163 lk. 

Акунин, Борис 
Ф. М. Том первый : [роман] .- Москва : ОЛМА-ПРЕСС, 2006 .- 380 lk. 

Акунин, Борис 
Ф. М. Том второй : [роман] .- Москва : ОЛМА-ПРЕСС, 2006 .- 314 lk. 

Гроссман, Леонид Петрович
Рулетенбург : повесть о Достоевском // Гроссман, Л. Бархатный диктатор .- Москва : РИПОЛ классик, 2004 .- Lk 147-382.

Есенков, Валерий Николаевич
Игра : роман .- Москва : Армада, 1998 .- 537 lk.

Кутзее, Дж. М. 
Осень в Петербурге : [роман] / перевод с английского С. Ильина .- Санкт-Петербург : Домино ; Москва : Эксмо, 2009 .- 364 lk.

Пелевин, Виктор 
iPhuck 10 .- Москва : Э, 2017 .- 415 lk.

Пелевин, Виктор 
Т : [роман] .- Москва : Эксмо, 2009 .- 390 lk. 

Koomiksites ja mangades

Yaroslava Shepel, Tiina Sulg

FM 200. 3. osa. Fjodor Dostojevski elu ja loomingu käsitlusi. Dostojevski ja Eesti.

“Dostojevskit lugedes tekib soov saada paremaks, tekib kaastunne teise vastu, tekib tunne, et ilu tõesti päästab maailma. Selle vene kirjanduse meistri eluloost võime ka õppida, kui oluline on lastetuba – see keskkond ja need väärtused, mille oma lastele kaasa anname. Ja muidugi võime õppida, kui oluline on kultuur. Nii et: lugegem Dostojevskit, lugegem üldse suurepärast kirjandust.”
Eesti Vabariigi president Alar Karis 

.

Fjodor Dostojevski elu ja looming

Bahtin, Mihhail
Dostojevski poeetika probleemid / tõlkinud Aare Pilv ja Enn Siimer .- Tartu : Ilmamaa, 2021 .- 424 lk.

Dostojevskaja, Anna
Elu Fjodor Dostojevski kõrval /  vene keelest tõlkinud Maret Kaik .- Tallinn : Varrak, 2003 .- 359 lk.

Hesse, Hermann
Vennad Karamazovid ehk Euroopa allakäik. Mõtteid Dostojevskit lugedes // Looming .- 1995 .- Nr. 1 .- Lk. 92-101.

Maugham, William Somerset
Dostojevski ja Vennad Karamazovid // Maugham, W. S. Kümme romaani ja nende autorid / tõlkinud Mare Lepik .-Tallinn : Canopus, 2016 .- Lk. 261-289.

Mints, Zara
Inimese probleem F. Dostojevski loomingus // Keel ja Kirjandus .- 1971 .- Nr. 11 .- Lk 641-656.

Remsu, Olev
München ; Hitler ja Dostojevski : fragmentaarium. Hüplevad mõtted .- Tallinn : Go Group, 2012 .- 238 lk.

Sichtermann, Barbara ; Scholl, Joachim
Kuritöö ja karistus. Fjodor Dostojevski // Sichtermann, B.; Scholl, J. Romaanid : 16.-19. sajand : nelja sajandi suurimad romaanid / tõlkinud Anu Schulz] .- Tallinn : TEA Kirjastus, 2005 ‪.- Lk. 206-211.

Zweig, Stefan
Kolm meistrit : Balzac, Dickens, Dostojevski : [esseed] / saksa keelest tõlkinud Jaan Kross .- Tallinn : Eesti Raamat, 1985 .- 120 lk. ; 21 cm

Tammsaare, Anton Hansen
Fjodor Dostojevski // Tammsaare, A. H. Armastusest ja lapselikkusest .- Tartu : Ilmamaa, 2011 .- lk 268-298.

Torop, Peeter
Dostojevski psühhomüüdist // Torop, P. Kultuurimärgid .- Tartu : Ilmamaa, 1999 .- Lk. 268-275

Urgart, Oskar
Dostojevski : elu ja looming .- Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, 1936 .- 144 lk.

Анциферов, Николай Павлович
Петербург Достоевского // Душа Петербурга ; Петербург Достоевского ; Быль и миф Петербурга .- Москва : Книга, 1991.

Басина, Марианна Яковлевна
Сквозь сумрак белых ночей : документальная повесть .- Ленинград : Детская литература, 1979 .- 232 lk.

Бахтин, М. М.
Проблемы творчества Достоевского. Проблемы поэтики Достоевского .- Киев : Next, 1994 .- 509 lk.

Белов, Сергей Владимирович
Роман Ф. М. Достоевского “Преступление и наказание” : комментарий : книга для учителя .- Москва : Просвещение, 1985
Kirjeldus 238, [2] lk. : ill., portr.

Ветловская, Валентина Евгеньевна
Роман Ф. М. Достоевского “Бедные люди” .-  Ленинград : Художественная литература, 1988 .- 208 lk.

Волгин, Игорь Леонидович
Последний год Достоевского .- Москва : АСТ : Редакция Елены Шубиной, 2017 .- 782 lk.

Джоунс, Малкольм В.
Достоевский после Бахтина : исследование фантастического реализма Достоевского / перевод с английского А. В. Скидана .- Санкт-Петербург : Академический проект, 1998 .- 252 lk

Достоевский : энциклопедия / составитель Н. Н. Наседкин .- Москва : Алгоритм, 2008 .- 798 lk.

Ермаков, Иван Дмитриевич
Психоанализ литературы : Пушкин, Гоголь, Достоевский .- Москва : Новое литературное обозрение, 1999 .- 509 lk.

Кантор, В.
“Братья Карамазовы” Ф. Достоевского .- Москва : Художественная литература, 1983 .- 190 lk.

Климова, Маруся
Трагедия русской души // Климова, М. Моя антиистория русской литературы .- Москва : АСТ, 2014 .- Lk. 271-282.

Летопись жизни и творчества Ф. М. Достоевского : в трех томах : 1821-1881. Том 1, 1821-1864 / составители: И. Д. Якубович, Т. И. Орнацкая .- Санкт-Петербург : Академический проект, 1993 .- 536 lk.

Набоков, Владимир
Лекции по русской литературе : Чехов, Достоевский, Гоголь, Горький, Толстой, Тургенев : [дополнительное учебное пособие для высших учебных заведений] .- Москва : Независимая газета, 1998 .- 435 lk.

Померанц, Г.С.
Открытость бездне : встречи с Достоевским .- Москва : Советский писатель, 1990 .- 384 lk.

Сараскина, Людмила Ивановна
“Бесы” : роман-предупреждение .- Москва : Советский писатель, 1990 .- 480 lk. : portr.

Сараскина, Людмила Ивановна
Достоевский .- Москва : Молодая гвардия, 2011 .- 825 lk.

Соколов, Борис
Расшифрованный Достоевский : Преступление и наказание, Идиот, Бесы, Братья Карамазовы .- Москва : Эксмо : Яуза, 2021 .- 512 lk.

Тороп, Пеэтер
Достоевский: история и идеология .- Тарту : Издательство Тартуского университета, 1997 .- 170 lk.

Федор Михайлович Достоевский в портретах, иллюстрациях, документах : [альбом] / под редакцией В. С. Нечаевой .- Москва : Просвещение, 1972 .- 447 lk.

Федор Михайлович Достоевский (1821 – 1881) // Русские писатели в Москве : [сборник] .- Москва : Московский рабочий, 1987 .- lk 469-493

Фрейд, Зигмунд
Достоевский и отцеубийство // Фрейд, З. Влечения и их судьба .- Москва : ЭКСМО-Пресс, 1999 .- Lk. 268-296.

.

Dostojevski ja Eesti

Iljaševitš, Vladimir
Dostojevski ja Reval : [suurinkvisiitori ja teiste tegelaste prototüübid] .- Tallinn : Tarbeinfo, 2003 .- 118 lk.

Šumakov, Jüri
Dostojevski ja Tallinn // Tartu tiivustusel : esseid ja memuaare .- Tallinn : Eesti Raamat, 1985 .- lk 35-53.

Бассель, Нафтолий
Диалог культур : статьи и доклады 1991-2006 годов .- Таллинн : Эстоно-Американская бизнес-академия, 2007 .- 210 lk.

Бассель, Нафтолий
Ф. М. Достоевский и Эстония // Бассель, Н. Диалог культур. II книга, Люди … книги … память … .- Таллинн : Н. Бассель, 2012 .- lk. 98-102.

Илляшевич, Владимир
Достоевский и Ревель. Сергей Митюрев Стать настоящим русским : заметки о Достоевском .- Москва : Советский писатель, 2001 .- 190 lk.

Никифоров, Юрий
Таллинн : века минувшие .- Таллинн : Ilo, 2003 .- 56 lk.

Федор Михайлович Достоевский // Русские писатели в Таллине .- Таллин : Общество любителей книги ЭССР, 1984 .- lk. 16-19.

Dostojevski rännuteed

Yaroslava Shepel ja Tiina Sulg

Looming on tähtede otsing. Fragmente Kärt Hellerma raamatunäituselt

Kui maailm on sõna
siis miks ei oska ma
seda lugeda
Kui maailm on raamat
siis miks ei suuda ma
seda avada

Kärt Hellerma

Oma sisemise sõnumi ja poeetilise keele, rahvausundi, mütoloogilise ja müstilise ainestiku abil kompab Kärt Hellerma〈1〉 läbi sotsiaalkriitilise, eksistentsiaalse ja iroonilis-humoristliku prisma inimese olemise ja tunnetuse PIIRE,〈2〉 meie alateadvuses, teadvustamatuses elavat maailma, viib kokku füüsilise ja metafüüsilise, nähtava ja nähtamatu sfääri ning tõuseb oma poeetilistel rännakutel maapealsete ja veealuste saladuste juurest taevaste saladusteni välja.〈3〉 Kogu tema loomingut võib muu hulgas vaadelda kui tähtede otsingut,〈4〉 nii taevases ja vaimses kui ka maises mõttes.

Kannan oma silmi kui salakuule
millega näen sisse
ja näen välja
näen kaugemalegi veel
Mu seitse senist elu säravad
mu silmade salakuulides
nagu üheksa kassi käpad
tugevad pehmed
ja siledaks hõõrutud〈5〉

Maailmakõiksuse olemust uuriva, absoluudi poole püüdleva kirjaniku maailma kogemuse kandjaks, juhiks ja lätteks on aga VALGUS.〈6〉

Seniitvalgus
kõuehäälses karstikoopas
kõigi kudede all
Seniitvalgus
mis paistab
päikese tagant
kõigil su elu
pööripäevadel
Surma selge niit
otse läbi lagipea
nagu õmbleks keegi
sind taeva külge
Vaatan üles
Aga traageldajat
ei näe〈7〉

Valgusest kantud maailmast, selle vaikusest − „pilve piirilt“, võtab PIIRILKÕNDIJA Kärt Hellerma sõnu, et lükata „neid ritta“,〈8〉 sest tema jaoks on taevas „luule / kõikidest ülevam kunstiliik / seal üleval“〈9〉. Samal ajal on ta ka tuuker, kes toob „vaiksed veealused sõnad“ veest välja ja paneb need „aialippidele kuivama“, et „näha mis sõnad ütlevad“. Tema

veest võetud sõnad
on allikasõnad
tiigisõnad ja jõesõnad
on meresõnad
mis meresinast võetud
ja ookeanisõnad
mis muudavad
meid aupaklikumaks
On tõusuveest tulijad
ja on mõõnaaegade sõnad

[—]

Vaikides kõneleb vesi
sõnadega mis on tehtud veest
vees on silmad ja sõnad
ja sõnadel on silmad vees
kui teaks
kes vaatab mind veest
ja räägib minuga seest〈10〉

Ja lõpuks ongi kõik kokku üks suur VAIKUS: „Vaikus on sõnade häll, nende ookean. Sealt nad kerkivad – tulevad nagu vee alt. Vaikus on ka nende taevas. Sealt nad langevad, järjest – sõnad, mis vaikust ei lõhu, mis pole vaikusest raskemad. // Arvan siiani, et vaikus on peamine, et vaikus on algus ja lõpp, et vaikuses toimub kõik.“〈11〉

Palun pese puhtaks
põhiheli mu sees
ja suru mu vaikusest
väljasirutatud kätt
Palun ühtlusta
udu mu luude kohal
ja pane
nii udu kui luud
puhtaks pestuna
põhihelisema〈12〉

Kärt Hellerma PROOSATEOSTE minategelast iseloomustab, nagu tõdeb luuletaja, tõlkija ja kirjandusloolane Livia Viitol, „„sisemine“ sund ja kohustus kirjutada üles oma aega ja iseennast ning teha seda ausalt ja kartmatult, maske maha rebides ning iseenda haavatavust lugejatele ette söötes“. Ta ei pelgavat iseennastki mängu panna, kuigi see teeb piiri „minategelase“ ja kirjaniku „mina“ vahel ülihapraks – kuni täieliku haihtumiseni välja. Kuid just see vormivat Hellermad üheks sisendusjõulisemaks ja võimsamaks sisemonoloogide loojaks eesti nüüdiskirjanduses, samuti jutustajakõne uuendajaks. „Tema tekste ilmestab eriline rütm ja poeesia, ning sellega kaasnev ARBUMISE JA MANA piirimaile jääv vorm.“〈13〉

„[M]õtteuperpalle, fantaasiamänge, sürrealistlikke käänakuid ja ülepea kiiremat käiku kui mõni teine kirjandusžanr“〈14〉 võimaldab prosaistile aga LUULE. Luuletused langevat talle „sõna otseses mõttes pähe“, s.t et enne „sõnadepilve „laskumist““ kannab ta seda „tükk aega pea kohal, nagu aafriklanna oma pampu“. Ja ega selle sisu talle mitte alati kohe näidata. Kõik tähendused aga tulevat hiljem, „kui luuletus juba kirjas on“.〈15〉

Lähedaseks elutunnetuseks on sõnameistrile ŠAMANISTLIK ELUTUNNETUS, „mis tunnistab meie algset täiuslikku loomust, millele on omane elada loodusega kooskõlas“.〈16〉

Olen valge nõid
seetõttu te mind ei märka
see on pehmete maagide paradoks
olla kerge nagu kirme
ja haihtuv nagu härmatis
meil tuleb käia
ülepäeviti uduks
ümber samasugune transparents
nagu taimedel
kerge uljas udu
Jumala hulljulge samm
siiapoole riiki
Jumala igavene emanatsioon
mis ilmub
suure transparentse sõnana
igal hommikul
uuesti nähtavale〈17〉

Šamanistlik elutunnetus, mis olevat võinud alguse saada juba suviti Maalapseks olemise ajast isapoolsete vanavanemate juures Järvamaal, on küllap kujundanud ka sisemist tungi suhelda PUUDEGA, kellest ta on mitmel pool – näiteks proosakogus „Koidula käsi“ ilmunud loos „Puuvaimude kool“– kirjutanud. Nendega suhtlemine olevat „energeetiline akt, milles on alati ka midagi saladuslikku“.〈18〉

Keele- ja kujunditundliku kirjanikuna soovib Kärt Hellerma puhta, labastamata sõna abil väljendada „sügavamat tõde“, mida ta on võimeline tajuma, et tõlkida inimkeelde keelt, millega maailm temaga kõneleb, et jõuda „argimaailma varjukihtide all“ peituva UNIVERSAALSE KEELENI,〈19〉 maailma kuminaga kokkukõlamiseni,〈20〉 ühtsuskogemuseni〈21〉.

Oma rännakutel on looja ja „peenhäälestuja“〈22〉 Kärt Hellerma, kelle holistiline elutunnetus ja maailmanägemus seob kõike ühtse energiavälja kaudu üheks tervikuks, jõudnud panteistlike ja teosoofiliste sugemetega maailmanägemisest kvantfüüsikal põhineva maailmakäsituseni. Nimetaksin seda transtsendentseks realismiks, mis kätkeb piiridel kõndiva kirjaniku loomingus nii transtsendentset kui ka realistlikku poolust.

Kord saab sinustki sõnakiir
rändur läbi ilmaruumi
Siis sa enam ei küsi
kuidas oskab üksainus
ürgne sõna
nii kiiresti liikuda〈23〉

—

Kangutad maailma kaasi lahti
terve elu
terve eluaja
astud valurajal
nagu lummatu
kuni kord käib kerge klõps
ja kaaned avanevad
nagu poleks nad kunagi
kinni olnudki
Siis katkeb üks ahel
siis sinagi saad
täheks raamatu vahel〈24〉

Eve Pormeister

________________________________________________

1 Kärt Hellerma (snd 9.11.1956) koolitee möödus Tallinnas. 1981. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduse alal. Seejärel tegutses ta aastaid ajakirja „Noorus“ publitsistika- ja hiljem mitme ajalehe kultuuritoimetajana. Alates 90. aastate lõpust on ta vabakutseline kirjanik, kirjanduskriitik ning raamatutoimetaja. 1997. aastal ilmus Hellerma esimene raamat, romaan „Alkeemia“. Järgnesid romaanid „Kassandra“ (2000) ja „Koer ja Kuu ehk Seitse päeva jaanuaris“ (2018). Tal on ilmunud veel artiklikogumikke, novellikogusid, lasteraamatuid ja reisikirju ning alates 2014. aastast viis luulekogu. Tema viimasteks avaldatud teosteks on autobiograafiliste juttude kogu „Üks päev minu ema elust“ ja lastejutud „Lugu tüdrukust, kes kartis kööki. Lugu poisist, kes tahtis olla puuris“ (2021).
2 Vt: Eve Pormeister, Näen, kuula, tunnetan. Tallinn: EKSA, 2021, lk 146–148.
3 Käesolev tekst on pisut töödeldud.
4 Vrd: luuletust „Looming on tähtede otsing“. Rmt: Kärt Hellerma, Päeva lõpus. Luulet 2018–2019. Tallinn: EKSA, 2019, lk 65.
5 „Kannan oma silmi kui salakuule“. Rmt: Kärt Hellerma, Seniitvalgus. Paraluulet 2013–2014. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 103.
6 Vt: Eve Pormeister, Valgus – meie maailma alus. Vestlus Kärt Hellermaga. − Akadeemia 2021, nr 9, lk 1604 –1606.
7 „Seniitvalgus“. Rmt: Kärt Hellerma, Seniitvalgus, lk 105.
8 Luuletusest „Hommikune sõna ja õhtune sõna“. Rmt: Kärt Hellerma, Hümn pikale ninale. Paraluulet (2014–2015). Tallinn: EKSA, 2015, lk 152.
9 Luuletusest „Pilved on taeva riimid“. Rmt: Kärt Hellerma, Päeva lõpus, lk 56.
10 Luuletusest „Tuuker“. Rmt: Kärt Hellerma, Autogramm. 101 luuletust │2016 – 2017. Tallinn: lk 53−54.
11 Kärt Hellerma, Muruniitja. Rmt: Kärt Hellerma, Üks päev minu ema elust. Autobiograafilisi lugusid. Tallinn: Hea Lugu, 2021, lk, 14.
12 „Palun“. Rmt: Kärt Hellerma, Autogramm. 101 luuletust 2016–2017, lk 73.
13 Livia Viitoli käsikiri, mai 2019. Minu esiletõst – E. P.
14 Kärt Hellerma, Seniitvalgus. Paraluulet 2013−2014, tagakaas.
15 Eve Pormeister, Valgus – meie maailma alus. Vestlus Kärt Hellermaga, lk 1613.
16 Sealsamas, lk 1626.
17 „Olen valge nõid“. Rmt: Kärt Hellerma, Päeva lõpus. Luulet 2018−2019, lk 68.
18 Eve Pormeister, Valgus – meie maailma alus, lk 1626.
19 Vt ka Eve Pormeister, Näen, kuulan tunnetan, lk 122–123.
20 Vrd: Kärt Hellerma, Islandi kiri. Tallinn: NyNorden, 2014, lk 162.
21 Vrd: Kärt Hellerma, Medusa juuksed, lk 479.
22 Luuletusest „Olen mees, peenhäälestuja“. Rmt: Kärt Hellerma, Autogramm. │ 101 luuletust 2016–2017, lk 94.
23 „Kord saab sinustki“. Rmt: Hellerma, Hümn pikale ninale. Paraluulet II (2014−2015), lk 144.
24 „Kangutad maailma kaasi lahti“. Rmt: Kärt Hellerma, Autogramm. 101 luuletust 2016–2017, lk 52.

FM 200. 2. osa. Fjodor Dostojevski raamatud eesti keeles

.

Viis suurromaani. “Kuritöö ja karistus”

.

Roim ja karistus : valit kohti romaanist / vene keelest tõlkind Johannes Aavik ja Vladimir Paivel ; eluloo ja seletavad märkused kirjutand Johannes Aavik .- Tartu : Istandik, 1928 .- 54 lk.

Kuritöö ja karistus : romaan kuues jaos ühes epiloogiga / vene keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare ; eessõna: Ernst Raudsepp .- Tartu : Loodus, 1929 .- 3 kd. (683 lk.)

Kuritöö ja karistus. Esimene köide : romaan / vene keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 407 lk.

Kuritöö ja karistus. Teine köide : romaan / vene keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 400 lk.

Kuritöö ja karistus : romaan / vene keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare ; järelsõna: B. Rjurikov .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1958 .- 588 lk.

Kuritöö ja karistus : romaan / vene keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Tallinn : Eesti Raamat, 1987 .- 542 lk.

Kuritöö ja karistus : romaan / vene keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Tallinn : Eesti Raamat, 1987 .- 2. trükk .- 542 lk.

Kuritöö ja karistus / vene keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Tallinn : Eesti Päevaleht, 2007 .- 416 lk.

Kuritöö ja karistus [Võrguteavik]  / tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Tallinn : Eesti Digiraamatute Keskus, 2011.

Kuritöö ja karistus [Võrguteavik] / tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Tallinn : FUTU Print : Elera : Digira, 2012.

Kuritöö ja karistus [Võrguteavik] / tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Viljandi : Readme, 2013.

Kuritöö ja karistus [Võrguteavik] / tõlkinud Anton Hansen Tammsaare .- Tallinn : Kiborg&Ubitza, 2016.

Kuritöö ja karistus / vene keelest tõlkinud Anton Hansen Tammsaare redigeerinud Aare Pilv ; järelsõna: Maarja Vaino .- Tallinn : Helios, 2020 .- 608 lk.

.

Viis suurromaani. “Idioot”

.

Idioot. I köide : [romaan] / tõlkinud Marta Sillaots .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1940 .- 432 lk.

Idioot. II köide : [romaan] / tõlkinud Marta Sillaots .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1940 .- 399 lk.

Idioot : [romaan] / vene keelest tõlkinud Marta Sillaots .- Tallinn : Eesti Raamat, 1975 .- 695 lk.

Idioot : [romaan]. I köide. I-II osa / vene keelest tõlkinud Marta Sillaots ; toimetanud Lembe Hiedel .- Tallinn : Avita, 2002 .- 335 lk.

Idioot : [romaan]. II köide. III-IV osa / vene keelest tõlkinud Marta Sillaots ; toimetanud Lembe Hiedel .- Tallinn : Avita, 2002 .- 304 lk.

Idioot / vene keelest tõlkinud Marta Sillaots .- Tallinn : Eesti Päevaleht, 2007 .- 506 lk.

.

Viis suurromaani. “Kurjad vaimud” (“Sortsid”)

.

Sortsid. I köide : [romaan] / tõlkinud Jaan Kangilaski .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1940 .- 415 lk.

Sortsid. II köide : [romaan] / tõlkinud Juhan Lõhmus .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1940 .- 416 lk.

Kurjad vaimud : [romaan] / tõlkinud Virve Krimm ; värsid tõlkinud Harald Rajamets ; toimetanud Maiga Varik .- Tallinn : Eesti Raamat, 1997 .- 647 lk.
Püsilink

.

Viis suurromaani. “Nooruk”

.

Nooruk. [I köide] : romaan / tõlkinud Marta Pärna ja Aleksander Raid .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1940 .- 384 lk.

Nooruk. II köide : romaan / tõlkinud Aleksander Raid .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1940 .- 367 lk.

Nooruk : romaan / vene keelest tõlkinud Marta Pärna ja Aleksander Raid ; tõlke kaasajastanud Liivia Anion ; tõlked prantsuse ja ladina keelest: Sirje Keevallik ; toimetanud Reet Trummal .- Tallinn : Eesti Raamat, 2021 .- 662 lk.

Nooruk [Võrguteavik] : romaan / vene keelest tõlkinud Marta Pärna ja Aleksander Raid ; tõlke kaasajastanud Liivia Anion ; tõlked prantsuse ja ladina keelest: Sirje Keevallik ; toimetanud Reet Trummal .- Tallinn : Eesti Raamat, 2021.

 

.

Viis suurromaani. “Vennad Karamazovid”

.

Vennad Karamazovid. I köide : [romaan] / tõlkinud Aita Kurfeldt .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 495 lk.

Vennad Karamazovid. II köide [romaan] / Aita Kurfeldt .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 336 lk.

Vennad Karamazovid. III köide : [romaan] / Aita Kurfeldt .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1940 .- 399 lk.

Vennad Karamazovid. I : [romaan] / vene keelest tõlkinud Aita Kurfeldt ; toimetaja Helle Tiisväli .- Tallinn : Kupar, 2001 .- 612 lk.

Vennad Karamazovid. II : [romaan] / vene keelest tõlkinud Aita Kurfeldt ; toimetaja Helle Tiisväli .- Tallinn] : Kupar, 2001 .- 822 lk.

Vennad Karamazovid. I osa / vene keelest tõlkinud Virve Krimm ; toimetanud Maiga Varik .- Tallinn : Varrak, 2015 .- 399 lk.

Vennad Karamazovid. II osa / vene keelest tõlkinud Virve Krimm ; saatesõna kirjutanud Peeter Torop ; toimetanud Maiga Varik .- Tallinn : Varrak, 2016 .- 566 lk.

Vennad Karamazovid. I osa [Võrguteavik] / vene keelest tõlkinud Virve Krimm ; toimetanud Maiga Varik .- Tallinn : Varrak, 2016.

Vennad Karamazovid. II osa [Võrguteavik] / vene keelest tõlkinud Virve Krimm ; saatesõna kirjutanud Peeter Torop ; toimetanud Maiga Varik .- Tallinn : Varrak, 2016.

 

.

Teised teosed

.

“Alandatud ja solvatud”

Alandatud ja solvatud : romaan / vene keelest tõlkinud Leopold Julius Kenn ; eessõna: Boriss Pravdin .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 579 lk.

Alandatud ja solvatud : romaan / tõlkinud Leopold Julius Kenn ; redigeerinud Evi Puskar .- Tallinn : Eesti Raamat, 2008 .- 383 lk.

Alandatud ja solvatud [Võrguteavik] : romaan / tõlkinud Leopold Julius Kenn ; redigeerinud Evi Puskar .- Tallinn : Eesti Raamat : Eesti Digiraamatute Keskus, 2010.

Alandatud ja solvatud [Võrguteavik] /  tõlkinud Leopold Julius Kenn .- Viljandi : Readme, 2013.

“Aus varas”

Aus varas // Igavene abikaasa ja teised jutustused .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 497 lk .- Sisu: Igavene abikaasa ; Netotška Nezvanova ; Aus varas.

“Igavene abikaasa”

Igavene abikaasa // Igavene abikaasa ja teised jutustused .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 497 lk .- Sisu: Igavene abikaasa ; Netotška Nezvanova ; Aus varas.

“Imeliku inimese unenägu”

Imeliku inimese unenägu //  Kole anekdoot : jutustusi / vene keelest tõlkinud Virve Krimm .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 461 lk .- Sisu: Onu unenägu ; Stepantšikovo küla ja selle asukad ; Kole anekdoot ; Uba ; Imeliku inimese unenägu.

“Inimene on saladus”

Inimene on saladus : katkendeid mittebelletristlikust pärandist / valinud, tõlkinud ja eessõna: Peeter Torop .- Tallinn : Perioodika, 1981 .- 191 lk.

“Kole anekdoot”

Kole anekdoot // Kole anekdoot : jutustusi / vene keelest tõlkinud Virve Krimm .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 461 lk .- Sisu: Onu unenägu ; Stepantšikovo küla ja selle asukad ; Kole anekdoot ; Uba ; Imeliku inimese unenägu.

“Mängur”

Mängur // Valged ööd ja teised jutustused .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 420 lk. .- Sisu: Valged ööd ; Väike kangelane ; Mängur ; Piinlik lugu.

Mängur // Vaesed inimesed : valimik jutustusi / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 504 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Valged ööd ; Väike kangelane ; Talviseid märkmeid suviseist muljeist ; Mängur ; Tasane.

Mängur // Teisik : valimik jutustusi [ja romaane] / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid  .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 496 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Teisik ; Valged ööd ; Mängur ; Tasane.

“Märkmeid surnud majast”

Märkmeid surnud majast / tõlkinud Johannes Seilenthal .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1940 .- 384 lk.

Märkmeid surnud majast : [romaan] / tõlkinud Johannes Seilenthal ja Lembe Hiedel ; järelsõna: Georg Grünberg .- Tallinn : Hortus Litterarum, 1995 .-  424 lk.

Märkmeid surnud majast / tõlkinud Johannes Seilenthal, Lembe Hiedel .- Tallinn : Postimees Kirjastus, 2021 .- 352 lk.

Märkmeid surnud majast [Võrguteavik] / Fjodor Dostojevski ; tõlkinud Johannes Seilenthal, Lembe Hiedel .- Tallinn : Postimees Kirjastus, 2021.

“Netotška Nezvanova”

Netotška Nezvanova // Igavene abikaasa ja teised jutustused .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 497 lk .- Sisu: Igavene abikaasa ; Netotška Nezvanova ; Aus varas.

“Onu unenägu”

Onu unenägu // Kole anekdoot : jutustusi / vene keelest tõlkinud Virve Krimm .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 461 lk .- Sisu: Onu unenägu ; Stepantšikovo küla ja selle asukad ; Kole anekdoot ; Uba ; Imeliku inimese unenägu.

“Piinlik lugu”

Piinlik lugu // Valged ööd ja teised jutustused .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 420 lk. .- Sisu: Valged ööd ; Väike kangelane ; Mängur ; Piinlik lugu.

“Stepantšikovo küla ja selle asukad”

Stepantšikovo küla ja selle asukad // Kole anekdoot : jutustusi / vene keelest tõlkinud Virve Krimm .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 461 lk .- Sisu: Onu unenägu ; Stepantšikovo küla ja selle asukad ; Kole anekdoot ; Uba ; Imeliku inimese unenägu.

“Talviseid märkmeid suviseist muljeist”

Talviseid märkmeid suviseist muljeist // Vaesed inimesed : valimik jutustusi / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 504 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Valged ööd ; Väike kangelane ; Talviseid märkmeid suviseist muljeist ; Mängur ; Tasane.

“Tasane”

Tasane// Vaesed inimesed : valimik jutustusi / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 504 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Valged ööd ; Väike kangelane ; Talviseid märkmeid suviseist muljeist ; Mängur ; Tasane.

Tasane // Teisik : valimik jutustusi [ja romaane] / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid  .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 496 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Teisik ; Valged ööd ; Mängur ; Tasane.

“Teisik”

Teisik // Teisik : valimik jutustusi [ja romaane] / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid  .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 496 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Teisik ; Valged ööd ; Mängur ; Tasane.

“Uba”

Uba // Kole anekdoot : jutustusi / vene keelest tõlkinud Virve Krimm .- Tallinn : Eesti Raamat, 1989 .- 461 lk .- Sisu: Onu unenägu ; Stepantšikovo küla ja selle asukad ; Kole anekdoot ; Uba ; Imeliku inimese unenägu.

“Vaesed inimesed”

Vaesed inimesed // Vaesed inimesed : valimik jutustusi / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 504 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Valged ööd ; Väike kangelane ; Talviseid märkmeid suviseist muljeist ; Mängur ; Tasane.

Vaesed inimesed // Teisik : valimik jutustusi [ja romaane] / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid  .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 496 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Teisik ; Valged ööd ; Mängur ; Tasane.

“Valged ööd”

Õnnerikkad ööd / Dostojewski järele Jak. Rand .- Paide : J. Rand, 1891 (Paide : A. Seidelberg) .- 88 lk.

Valged ööd // Valged ööd ja teised jutustused .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 420 lk. .- Sisu: Valged ööd ; Väike kangelane ; Mängur ; Piinlik lugu.

Valged ööd // Vaesed inimesed : valimik jutustusi / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 504 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Valged ööd ; Väike kangelane ; Talviseid märkmeid suviseist muljeist ; Mängur ; Tasane.

Valged ööd : sentimentaalne romaan : (unistaja mälestusi) /  vene keelest tõlkinud Aleksander Raid .-  Tallinn : Eesti Raamat, 1971 .- 86 lk.

Valged ööd // Teisik : valimik jutustusi [ja romaane] / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid  .- Tallinn : Eesti Raamat, 1982 .- 496 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Teisik ; Valged ööd ; Mängur ; Tasane.

“Väike kangelane”

Väike kangelane : [jutustus] / vene keelest tõlkinud Artur Sikkenberg [Sikemäe] .-  Tartus : Loodus, 1929 .- 63 lk.

Väike kangelane // Valged ööd ja teised jutustused .- Tartu ; Tallinn : Loodus, 1939 .- 420 lk. .- Sisu: Valged ööd ; Väike kangelane ; Mängur ; Piinlik lugu.

Väike kangelane // Vaesed inimesed : valimik jutustusi / vene keelest tõlkinud Aleksander Raid .- Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 .- 504 lk .- Sisu: Vaesed inimesed ; Valged ööd ; Väike kangelane ; Talviseid märkmeid suviseist muljeist ; Mängur ; Tasane.

Väike kangelane : [jutustused] / koostanud Rein Saluri .-  Tallinn : Eesti Raamat, 1981 .- 63 lk.

“Ülestähendusi põranda alt”

Ülestähendusi põranda alt : [jutustus] / vene keelest tõlkinud Andres Ehin, Lembe Hiedel ; järelsõna Valeri Bezzubov .- Tallinn : Perioodika, 1971 .- 120 lk.

Ülestähendusi põranda alt : [jutustus] / vene keelest tõlkinud Andres Ehin ja Lembe Hiedel .- Tallinn : Varrak, 2004 .- 157 lk.

Ülestähendusi põranda alt [Võrguteavik] / vene keelest tõlkinud Andres Ehin, Lembe Hiedel .- Tallinn : FUTU Print : Digira, 2012.

Yaroslava Shepel ja Tiina Sulg

FM 200. 1. osa. 20 tõika Fjodor Dostojevski kohta

Yaroslava Shepel, Tiina Sulg

Vegan elustiil

Vegan elustiil: väike teeviit tervislikuma toidulaua poole läbi taimsete valikute, aidates kaasa loomade heaolule ja planeedi jätkusuutlikkusele.

Kas oled end vahel tabanud mõttelt: mida saaksin mina, üksikisik, teha planeedi, loomade või/ja oma tervise heaks, mis oleks ka jätkusuutlik? Kõnetab sind sellisel juhul ehk sõna „vegan”?

Veganiks hakkamisel võib olla palju põhjuseid. Sageli kasvab otsus veganiks hakata välja kaastundest loomade vastu ja muutub eetiliseks veendumuseks. Samuti võivad olulist rolli mängida mure keskkonna ja kliimasoojenemise pärast või soov vältida loomse toidu liigse tarbimisega kaasnevaid haigusi ning saada osa vegantoitumise positiivsetest mõjudest tervisele.

• Eetilised põhjused
  Eetilistel põhjustel veganiks hakkajad leiavad, et loomad on võimelised tundma emotsioone ja valu ning seega põhjustab loomade toiduks, kehakateteks ja meelelahutuseks kasutamine neile kannatusi, mida eetilised veganid vältida tahavad.
• Tervislikud põhjused
  Tervislikel põhjustel veganiks hakkajad leiavad, et taimne toitumine avaldab nende tervisele positiivset mõju.
• Keskkonnaalased põhjused
  Veganiks hakkamise üheks ajendiks võib olla ka teadmine, et farmiloomade pidamine avaldab keskkonnale negatiivset mõju. Loobudes loomsete ainete tarbimisest püütakse keskkonnasaastet vähendada.
  
  

Väike valik asjakohast kirjandust, millega soovitaksin teha tutvust

Teada saamaks, kes on vegan, miks on vegan ja teistele KKK-küsimustele vastuseid andvad teosed:

• Kadri Aavik, Anniina Ljokkoi, Minna Toots “Vegan: Hooliv ja maitsev elu” (Tammerraamat, 2015)
• Anniina Ljokkoi “Väikesed veganid. Laste kasvatamisest ja toitumisest” (Aja Kirjastus, 2017)
• Katherine McGuire “Asjad, mida iga taimetoitlane peaks teadma” (Varrak, 2018)

Neile, kel rohkem kannatlikku meelt ja soov jälgida pikemaid protsesse:

• Rita Galchus “Kodune idandamine. Värsked, tervislikud ja maitsvad idandid aasta ringi” (Varrak, 2015)
• Yvonne Holzl-Singh “Homemade vegan cheese, yoghurt and milk” (Grub Street, 2018)

… Ja kokaraamatuid seinast seina: pidulauale, pühadeks, igapäevakseks ja lõbusamateks hetkedeks. Pole ka unustatud väikelapsi.

• Thomas Cambell “Taimetoiduga terveks. Lihtne moodus kaalu langetamiseks ja haigustest tervenemiseks” (Pegasus, 2018)
• Daelyn Fortney “Üdini vegan-paleo-kokaraamat. 300 kõhtutäitvat tervislikku toiduretsepti” (Ersen, 2018)
• Roberto Martin “Täistaimetoidud lihasööjatele” (Helios, 2013)
• Mikk Mägi, Loore Emilie Raav “Toidud ainult taimedest. Retsepte ja tarkusi vegan-toidust” (Pegasus, 2012)
• Mikk Mägi, Loore Emilie Raav “Tähtpäevad taimetoiduga. Retsepte ja tarkusi vegantoidust” (Pegasus, 2014)
• Jessica Nadel “Roheline 24/7. Hõrgud retseptid rohelistest köögiviljadest” (Varrak, 2017)
• Eva Pärtel “Vegani tordid ja koogid. Maitsvalt ja kõigile” (Perenaise Ärid OÜ, 2020)
• “Taimetoidud” (toimetanud Kadri Kaljurand; Sinisukk, 2014)
• Sandra Vungi “Kodused ja maitsvad taimetoidud” (Varrak, 2016)
• Jackie Kearney “Vegan Christmas Feast” (Ryland Peters & Small, 2019)

Minu isiklikuks ja suurimaks lemmikuks (olles juba suurte laste lapsevanem :) )

• Anniina Ljokkoi “Väikeste veganite lemmiktoidud” (Gorilla Press, 2019)

Tooksin kindlasti esile ka meie ainsa kodumaise ja 100% veganitele suunatud ajakirja:

Huvilistel tasub üle vaadata ka Eesti Vegan Seltsi lehekülg ja Wikipedia leht.

Valik pilte näituselt:

Triin Võsoberg