Posts Tagged ‘näitused’

Donna Tartt “Ohakalind”

 

Raamat, mis ergutab mõistust ja puudutab südant.

* * *

Priit Hõbemägi. Salapärane kultuskirjanik, kes võitis Pulitzeri. Eesti Ekspress, 2014, 16. aprill
Donna Tartt. Ohakalind. Tallinn: Pegasus, 2015
Donna Tartt. Salajane ajalugu. Tallinn: Pegasus, 2007
Донна Тартт. Маленький друг. Москва: Иностранка, 2010
Донна Тартт. Щегол. Москва: АСТ, Corpus, 2015
Донна Тартт. Тайная история. Москва: АСТ, Corpus, 2015
Donna Tartt. The goldfinch. London: Abacus, 2014
Donna Tartt. The little friend. London: Bloomsbury, 2005
Donna Tratt. The secret history. London: Penguin, 1993

* * *

New York

Patricia and Lester Brooks. Crown Insiders’ Guide to New York City & State. New York: Crown, 1988
David Fischer. New York. Leipzig: VEB F. A. Brockhaus Verlag, 1983
Christine Hatt. New York. Belitha Press Ltd, 2000
Siim Holvandus. Kõlupead Ameerikas. Tallinn: Menu Kirjastus, 2012, lk. 47-108
Diana Lotus. Minu New York: läbi taeva ja põrgu. Tartu: Petrone Print, 2016
Olev Remsu. Toronto. New York. Los Angeles. Tallinn, Go Group, 2008, lk. 47-75
Edward Rutherfurd. New York. Tallinn, Varrak, 2014
Ann Tenno. Highway USA: vendade Urbidega läbi Ameerika. Tallinn, A. Tenno, 1997,
lk. 154-155

Las Vegas

Лев Арье. Лучшие города США. Москва: Эксмо, 2009, lk. 188 – 269
Kersti Dennis alias Amira. Minu Las Vegas: tõsielu tuhkatriinulugu. Tartu: Petrone Print, 2013
Siim Holvandus. Kõlupead Ameerikas. Tallinn: Menu Kirjastus, 2012, lk. 278 – 304
Priit Pullerits. Ameerika. Idaranniku pilvelõhkujatest Metsiku Lääne kanjoniteni. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2008, lk. 176 – 185
Hunter S. Thompson. Hirm ja jälestus Las Vegases : metsik rännak Ameerika unelma
südamesse. Tallinn, Eesti Päevaleht, 2010

Amsterdam

Amsterdam. Herrsching: Color Collection, 1980
Amsterdam. Leipzig : Brockhaus, 1989
Amsterdam: taskukaart & linnajuht. Tallinn: Koolibri, 2008
Hans Koning. Amsterdam. Amsterdam: Time-Life-Books, 1977
Герт Мак. Амстердам. Один город – одна жизнь. Москва: Издательство Ольги Морозовой, 2013.
Ian McEwan. Amsterdam. Tallinn: Huma, 2001
Margot Roose. Minu Amsterdam: Normaalne on piisavlt hull. Tartu: Petrone Print, 2011

* * *

 

Signe Arro, Elo Jakobson, Piia Paju. Laps surmaga silmitsi. Tallinn: Tänapäev, 2001
Ofra Ayalon. Aita! Laste aitamine stressiga toimetulekul. Juhendatud grupitegevused. Tartu: Sach International, 2014
Atle Dyregrov. Lapse lein. Jyväskylä: Gummerus Kirjapaino Oy, 1996
Helen Kennerley. Võit lapsepõlvetraumade üle. Tallinn: Tänapäev, 2010
Koos leinava lapsega. Tallinn: Lastekaitse Liit, 2008
Triinu Laan. Vana katkine kass = Vana katskinõ kass. Tallinn: Päike ja pilv, 2016
Patrick Ness. Kui koletis kutsub. Tallinn: Helios, 2014
Брюс Перри, Майя Салавиц. Мальчик, которого растили, как собаку.
Москва: АСТ, 2015

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi raamatukogu näituse „Lapse lein” bibliograafia
http://www.ht.ut.ee/sites/default/files/ht/lapse_lein_kirjandus.docx

* * *

Martin Amis. Surnud lapsed. Tallon: Olion, 2000
Jakob Ejersbo. Nordkraft. Tallinn: Pegasus, 2003
Ben Elton. Kõrgem seltskond. Tallinn: Pegasus, 2005
Anita Ganeri. Uimastid. Egmont Estonia, 2000
Mike Haskins. Meelemürgid. Tallinn, Ersen, 2003
Koolinoored ja uimastid. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2008
Raiman Kukk. Narkosõltlase vabanemine. Kuidas Raist sai jälle Raiman. Imavere: Shalom, 2016
Tom McGill. Uimasteid trotsides: teejuht lapsevanematele. Tallinn, Varrak, 2003
Mured, ohud, tegelikkus noorte silmade läbi. Tallinn Ruta Kruuda Fond, 2009
Margareete Otter. Narkootikumid. Tallinn: Huma, 1997
Robert Sabbag. Lumepimedus. Tallinn: Metsarada, 1996
Jaan Tangsoo. Hanejaht. Tallinn: Tänapäev, 2003
Trendid koolinoorte uimastitarvitamises. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 2004
Mark Daniel Wahl, Ellu Eik. Narko. Tallinn: Avita, 1998
Irvine Welsh. Trainspotting. Tallinn: Koolibri, 2010

* * *

 

Тим Форрест. Антикварная мебель. Москва: Эгмонт Россия, 2000
Anita Gunnars. Mööbli polsterdamine ja riidega katmine. Tallinn: Sinisukk, 2000
Ari ja Riitta Koskinen. Vanas stiilis mööbel. Tallinn: Varrak, 2009
Jüri Kuuskemaa. Mööbel gootikast art déco’ni: [Virumaa Muuseumide mööblikogu] = Furniture from Gothic to Art Déco. Tallinn: Kunst, 2012
Kerttu Soans. Kui ma armasatasin tislerit. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2008
Paul Tamm. Puutehnoloogia tööstuskoolidele ja mööbelseppadele. II Mööblitööstus. Tallinn: Riigi Tööstuskool, 1932
The woodwork book. London: Treasure Press, 1988
Tõnu Vainküla, René Pere. Vana mööbel korda oma kätega. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2012
Harri Velbri. Mööbli valmistamine ja kavandid. Tallinn: ART Põllumajandusliit, 1938
Kadri Vilen. Värvimängud mööbliga. Tallinn: Pegasus, 2016

* * *

 

Peategelane goldfinch on eesti keeles ohakalind (Carduelis carduelis). Kehakaal tavaliselt 15–20 grammi, tiivapikkus 8–9 sentimeetrit. “Ohakalind on üks kõige ilusamaid ja kirjumaid laululinde. “Nägu” on tal punane, põsed ja kõhualune valged. Selg aga pruunikas ning lagipea, kukal, tiivad ja saba must. Ohakalinnu laul on kiiretempoline, sisaldab rohkesti kutsehüüde vaheldumisi vidistavate, klõbistavate ja ka mõningate vileliste häälitsustega. Tavaliselt laulab ohakalind puuladvas, vahel ka lennul,“ kirjutatakse Tartu Ülikooli loodushariduse veebiküljel. Ohakalind on levinud terves Euroopas, osa isendeid talvitub Eestis, osa suundub mõnele soojemale maale.
Priit Hõbemägi. Salapärane kultuskirjanik, kes võitis Pulitzeri. III. Eesti Ekspress, 2014, 16. aprill, 2014

Rob Hume. Linnuvaatleja ABC. Tallinn, Varrak, 2014
Carl-Fredrik Lundevall, Matsåke Bergström. Põhjamaa linnud. Tallinn, Varrak, 2005, lk. 316

* * *

 

Carel Fabritius „Ohakalind”
Leonardo da Vinci „Madonna Litta”
Vassili Tropinin. „Poiss ohakalinniga”
Raffael „Madonna ohakalinnuga”

Евсей Ротенберг. Западно-европейское искусство XVII века. Москва: Искусство, 1971, lk. 206 -207
Бруно Санти. Леонардо да Винчи. Москва: Слово, 1995, lk. 29

Carel Fabritius (1622–1654) maalis oma ohakalinnu lauatükile mõõtmetega 33,5 x 22,8 sentimeetrit, mis on lähedal sellele, mida toona nimetati kvartformaadiks, tänapäeval aga A4-formaadiks. Lind seisab heleda seina külge kinnitatud linnusöögilaual. Tema jala ümber on peaaegu märkamatu kett, mis hoiab teda vaskse võru küljes kinni. Kunstniku lühikesed tugevad pintslitõmbed vihjavad Rembrandtile, kelle tõenäoliselt kõige andekam õpilane ta oli; teine nimekas Delfti meister, Fabritiusest noorem Jan Vermeer oli aga võlutud Fabritiuse maalide säravast valgusest ja erakordsest rahust.
Kui Fabritius oli kolmekümne kahe aastane, siis plahvatas Delftis püssirohuarsenal. Veerand linna ehitistest hävis, sealhulgas ka Fabritiuse maja ning palju tema maale. Fabritius ise hukkus. Temast jäi järele vaid umbes tosin maali.
Priit Hõbemägi. Salapärane kultuskirjanik, kes võitis Pulitzeri. IV. Eesti Ekspress, 2014, 16. aprill

* * *

Laura Oosterbeek. Beyond the Bird: A Definitive List of the Artworks in ‘The Goldfinch’ 2015, 5. august
Anneliese Dangel. Rembrandt. Leipzig: Seemann, 1962
Philippe Daudy. 1600-talets måleri. 2. Hälsingborg : Bokfrämjandet Hälsingborg, 1969
Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak. Madalmaade maalikunst 15. – 17. sajandini. Tallinn, Kunst, 1978
Ludwig Münz. Rembrandt: Rembrandt Harmenzs van Rijn. New York: Abrams
Melissa Ricketts. Rembrandt. Tallinn: Tarian, 2006
Christiane Stukenbrock, Barbara Töpper. 1000 meistriteost Euroopa maalikunstnikelt 1300 kuni 1850. Tallinn: Koolibri, 2007, lk. 448 – 449
Tout l’oeuvre peint de Vermeer. Paris: Flammarion, 1968

* * *

 

Kaheksa maailma kõige hämmastavamat kunstiröövi. Postimees, 30. märts, 2017
Agnese Antonini. Vermeer: loomingu täielik ülevaade. Tallinn: Sinisukk, 2008
Agnese Antonini ja Alessandro Guasti. Leonardo: kogutud teosed – maalikunst. Tallinn: Trak Pen, 2008
Юрий Безелянский. За кулисами шедевров или Приключения „Венецианской дамы”. Москва: Радуга, 2005
Edvard Dolnik. Päästekunstnik. Tallinn: Olion, 2007
D. M. Field. Rembrandt. Tallinn: Sinisukk, 2007
Юрий М. Гоголицын. Преступления в океане искусства. Санкт-Петербург: Золотой век, Диамант, 2000
Герхард Грутрой. Ван Гог: творческий путь художника. Минск, Белфакс, 1996
Идеальные преступники. Москва: АСТ, Зебра Е, 2008, lk. 165 – 235
Winfried Löschburg. Der Raub der Mona Lisa. Berlin: Der Morgen, 1967
Edgar Mrugalla. Kunstivõltsijate kuningas. Tallinn: Kunst, 1995
Thomas McShane, Dary Matera. Varastatud meistriteoste jäljekütt. Tallinn: Sinisukk, 2007
Ruth ja Max Seydewitz. Daam hermeliiniga. Tallinn: Kunst, 1970
Рут и Макс Зейдевиц. Девушка с жемчужиной. Рассказы о судьбах картин. Москва: Изобразительное искусство, 1978
John Boulton Smith. Munch: album. Oxford  Phaidon, 1977
Werner Timm. Edvard Munch. Berlin: Henschelverlag Kunst und Gesellschaft, 1965
Tout l’oeuvre peint de Cézanne. Paris: Flammarion, 1975
Роберт Уоллэйс. Мир Леонардо 1452 – 1519. Москва: Терра, 1997

Наталья Александрова. Ад да Винчи. Санкт-Петербург, Москва: Нева, 2005
Natalija Aleksandrova. Da Vinci põrgu. Tallinn: Ersen, 2006
M. C. Beaton. Agatha Raisin ja Fryfami haldjad. Tallinn: Tänapäev, 2015
Дж. Мэдисон Дэвис. Заговор Ван Гога. Санкт-Петербург: Домино;Москва: Эксмо, 2007
Robertson Davies. Mis on lihas ja luus. Tallinn: Varrak, 1999
Joseph Smith Fletcher. Salaseltsi jälil. Tallinn: Kuldsulg, 2009
Ken Follett. Modigliani skandaal. Tallinn: Olion, 2004
Dick Francis. Raami sees. Tallinn, Eesti Raamat, 1997
Джанет Глисон. Гренадилловая шкатулка. Москва: РИПОЛ классик, 2009
Пол Кристофер. Тень Микеланджело. Санкт-Петербург: Домино; Москва: Эксмо, 2006
Анна Малышева. Мастер охоты на единорога. Москва: АСТ, Жанры, 2015
Анна Малышева. Сфинксы северных ворот. Москва: АСТ, Жанры, 2014
Анна Малышева. Трюфельный пес королевы Джованны. Москва: АСТ, 2013
Jo Nesbø. Headhunters. London: Harvill Secker, 2011
Neil Olson. Ikoon. Tallinn: Ersen, 2006
Barbara Parker. Täiuslik võltsing. Tallinn: Ersen, 2007
Iain Pears. Bernini büst. Tallinn: Ersen, 2006
Iain Pears. Giotto käsilane. Tallinn: Ersen, 2005
Iain Pears. Raffaeli afäär. Tallinn: Ersen, 2005
Iain Pears. Tiziani komitee. Tallinn: Ersen, 2005
Йен Пирс. Загадка Рафаэля. Москва: АСТ, ЛЮКС, 2005
Йен Пирс. Рука Джотто. Москва: АСТ, ЛЮКС, 2005
Виктория Платова. Купель дьявола. Москва: Астрель, 2013
Иэн Рэнкин. Открытая дверь. Москва: Иностранка, 2011
Daniel Silva. Inglise Palgamõrvar. Tallinn: Ersen, 2005
Ольга Тарасевич. Карты великого мага. Москва: Эксмо, 2014
Карина Тихонова. Прогулки с Хальсом. Москва: АСТ, Астрель; Владимир: ВКТ, 2010
Джеймс Твайнинг. Женевский обман. Москва: АСТ, Астрель, Полиграфиздат, 2011

* * *

L. Frank Baum. Ozma Ozi maalt. Tallinn: Ilo, 1996
Albert Camus. Sisyphose müüt. Tallinn: Eesti Raamat, 1989
Truman Capote. Breakfast at Tiffany’s. London: Penguin Books, Hamish Hamilton, 2000
Truman Capote. Hommikueine Tiffani juures. Tallinn: Pilgrim, 2014
Bernard Cornwell. Merelord. Kuressaare, Barco Blanco, 2015
Stephen Crane. The red badge of courage. Milano: La Spiga languages, 1995
Stephen Crane. Vapruse punane pitser. Tallinn: Perioodika, 2001
Charles Dickens. A Christmas carol. New York: Dover, 1991
Charles Dickens. Great expectations. Oxford, New York: Oxford University Press, 2008
Charles Dickens. Jõululaul. Tallinn: Koolibri, 1999
Charles Dickens. Oliver Twist. New York: Pocket Books, 1972
Charles Dickens. Oliver Twisti seiklused. Tallinn: Avita, 2006
Charles Dickens. Suured lootused. Tallinn: Eesti Raamat, 1997
Fjodor Dostojevski. Idioot. Madrid: Mediasat Group; Tallinn: Eesti Päevaleht, 2007
Федор Достоевский. Идиот. Москва: Художественная литература, 1983
George Eliot. Silas Marner. Mineola (N.Y.): Dover, 1996
Ralph Waldo Emerson. Inimkonna esindajad. Tallinn: Kultuurileht, 2005
Nathaniel Hawthorne. Seitsmeviilumaja. Tallinn: Eesti Raamat, 1997
Nathaniel Hawthorne. The house of the Seven Gables. New York: Dell, 1965
Thomas Edward Lawrence. Seitse tarkuse sammast I. Tallinn: Athena, 1997C. S. Lewis. Lõvi, Nõid ja riidekapp. Tallinn: Pegasus, 2006
Carson McCullers. Süda on üksildane kütt. Tallinn: Varrak, 2007
Herman Melville. Moby Dick. Tallinn: Eesti Raamat, 1974
Herman Melville. Moby-Dick or The whale. New York: Penguin Books, 1992
Александр Пушкин. Евгений Онегин. Москва: Художественная литература, 1974
Aleksander Puškin. Jevgeni Onegin. Tallinn: Eesti Raamat, 1967
J. K. Rowling. Harry Potter and the philosopher’s stone. London: Bloomsbury, 2000
J. K. Rowling. Harry Potter ja tarkade kivi. Tallinn: Varrak, 2005
Antoine de Saint-Exupéry. The little prince and Letter to hostage. London: Penguin Books, 2000
Antoine de Saint-Exupéry. Väike prints. Tallinn: Tänapäev, 2017
Jerome David Salinger. Kuristik Rukkis. Tallinn: Hea Lugu, 2013
Jerome David Salinger. The catcher in the rye. London: Penguin Books, 2010
W. G. Sebald. Saturni rõngad. Tartu: Atlex, 2011
William Shakespeare. Hamlet. New York: Dover, 1992
William Shakespeare. Hamlet. Tallinn: Hea Lugu, 2014
William Shakespeare. Macbeth. New York: Dover, 1993
William Shakespeare. Macbeth. Tartu, Eesti Kirjanduse Selts, 1929
William Shakespeare. Romeo and Juliet. New York: Dover, 1993
William Shakespeare. Romeo ja Julia. Tallinn: Tammeraamat, 2011
Murasaki Shikibu. The tale of Genji. New York: Penguin Books, 2006
John Steinbeck. The grapes of wrath. Moscow: Progress,1978
John Steinbeck. Vihakobarad. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964
Robert Louis Stevenson. Kidnapped. London: Penguin Books,1994
Robert Louis Stevenson. Röövitud. Catriona. Tallinn: Eesti Raamat, 1975
Альфред Теннисон. Волшебница Шалотт и другие стихотворения. Москва: Текст, 2007
Henry David Thoreau. Walden ehk elu metsas. Tallinn: Hortus Litterarum, 1994
Henry David Thoreau. Walden. Mount Vernon (N.Y.): Peter Pauper Press, 1966
Lev Tolstoi. Sõda ja rahu. III-IV. Tallinn: Varrak, 2016
Лев Николаевич Толстой. Война и мир. Том 4. Москва: Просвещение, 1981Pamela Lyndon Travers. Mary Poppins; Mary Poppins comes back. New York: Harcourt, Brace & World, 1963
Антон Павлович Чехов. Драматические произведения. Ленинград: Искусство, 1985
Anton Tšehhov. Jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1979
Edith Wharton. Rõõmukoda. Tallinn: Varrak, 2009
Edith Wharton. Süütuse aeg. Tallinn: Varrak, 1995
Edith Wharton. The age of innocence. New York: Macmillan; Toronto: Maxwell Macmillan Canada, 1993
Edith Wharton. The house of mirth. New York: New American Library, 1964

(nimekiri on kokku pandud Ilona Raamatuarmastuse blogi ja Goodreadsi listide põhjal)

Tiina Sulg ja Yaroslava Shepel

 

Advertisements

Unustamatud 70-ndad

Lühiülevaade 1970-ndate sündmustest meil ja mujal.

Maailmas oli mitu suurt kriisikollet: sõda Vietnamis, rahutused Põhja-Iirimaal, konfliktid Lähis-Idas, Aafrikas jne. Euroopa Majandusühendusega liitumiseks alustati läbirääkimisi Suurbritannia, Taani, Norra ja Iirimaaga. 1971. a taastati telefoniside Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel, Šveitsis anti naistele hääletamisõigus… Eurovisiooni lauluvõistluse võidab 1974. a Abba. USA-s lastakse 1975. a müügile esimene personaalarvuti. Maailma Tervishoiuorganisatsioon teatab 1978. a, et rõuged on likvideeritud.

Nõukogude Liidus ammendusid 1970-ndatel tööstuse ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Kuigi Eesti NSV majandusnäitajad ületasid NSV Liidu keskmise taseme, oli ka siin taandareng selgelt tuntav. Kuldsete 60-ndate järellained olid tajutavad 1970-ndate aastate keskpaigani. 1. sept. 1970. a hakatakse ellu viima üldise keskhariduse nõuet. 1971. a alustati Lahemaa rahvuspargi rajamist, mis oli esimene omataoline NSV Liidus. 1972. a Tallinnas valmis hotell „Viru”.  Eesti Televisioon alustab värvussaadetega. Aavo Pikkuus võidab Montreaali olümpiamängudel ja Jaan Talts ning Jüri Tarmak Müncheni olümpiamängudel kulla. Nõukogude Liidu rahvuspoliitikaks kujunes forsseeritud venestamine. 1977. a alustati Lasnamäe ehitamist.

Võrreldes 1960-ndatega suurenes 1970-ndail aastail tunduvalt tarbimine, mis pidi hüvitama mõtte-, sõna- ja tegevusvabaduse vähendamist ning võõra rahva sissevedu. Kodudesse jõudsid televiisorid, külmutuskapid, sektsioonmööblid, hakati soetama autosid. Eriti märgatavalt paranes rahva elujärg maal. Elujärje paranemine tingis jälle kaupade defitsiidi tekkimise. Kujunes olukord, kus arvati, et kõik välismaine on parem. Maagilise tähenduse omasid sõnad „import” ja „tutvus”. Ajastut iseloomustasid ka soome saunade ehitamine ja saunapeod. Moodi tuli teksariietus. Kommunistliku propaganda üle ironiseeriti juba 1940-ndatest aastatest alates, kuid tõeliselt enam-vähem naeruväärseks muutus see 1970-ndatel.

Eesti tööstustoodang suurenes paljuski üleliiduliste tehaste arvel, mis toimisid ka migratsioonipumpadena ja mille toodang  läks üleliidulisse fondi. Suur osa põllumajandustoodangust veeti samuti välja. Kui linnainimesele tähendasid 1970-ndad lõppkokkuvõttes elu halvenemist ja tarbekaupade järjest süvenevat defitsiitsust, siis maal toimus areng veidi teisiti ja nimetatud kümnend kujunes Eesti kolhoosimajanduse õitseajaks. Kuulsaim kolhoos Eestis oli tõenäoliselt Kirovi- nimeline näidiskalurikolhoos, kuid tuntud olid ka Paide rajooni „Estonia”, Aravete ja „9. Mai” kolhoos. Sel ajastul paljud kolhoosid liitusid, kujunesid suurmajandid, kolhoosnike palgad tõusid. Lisaks tegeleti isikliku  aiamajandusega ja nii teeniski põllumees tihti rohkem kui linnainimene.

 

***

“See oli kümnend, mil sündisid hard rock, heavy metal, progressive rock, jazz rock, punk rock. Instrumentalistid mängisid pikki soolosid, stuudios salvestatud lood ei olnud enam kolmeminutilised, vaid tihtipeale isegi üle kümne minuti pikad, kontserdid kestsid paarikümne minuti asemel mitu tundi.” Andres Oja

“Need noored muusikud ei mõelnud, et nad teevad ajalugu. Aga just seda nad tegid. Pea olematutes tingimustes, pillidega, mida ükski endast lugupidav Lääne muusik poleks puutunudki. Lindistades Eesti kullavaramusse jäänud laule, teadmata, kas keegi neid kunagi kuuleb. Kuid enamik muusikuid ei meenuta neid aegu jubedusest õlgu väristades. Esinemiskeelu ohust ei hoolitud, entusiasmi oli nõnda palju, et sellega oleks võinud talve soojaks  kütta. Nad tegid muusikat, et olla vabad, kasvõi hetkekski, vabad, kuni muusika lõpeb. Muusika aga ei lõppenud ega lõpe eal.” Andres Oja “Tepeliini triumf. Eesti rock 1970. aastatel”

 

***

Saul Bellow — “”Tema kolp oli kandiline.” Kui tihti kohtame selliseid lauseid vana-aja raamatutes. Ning kui väheks on neid jäänud praegus-aja kirjanduses! Bellow selliseid lauseid ei pelga, tema loodud karakterid (kelle kaitseks ta oma Nobeli-kõnes nii uljalt üles astus) on nagu kaljusse raiutud monumendid, sealt ei kustuta neid tuul ega vihm või nende endi lopsakas kõne”. Toomas Raudam

Iris Murdoch — “Kui võrrelda sõnu mosaiigitükikestega, siis võib tõdeda – see  naine teab saladust, kuidas pisikildudest luua tervikut.” Alice Lessa

John Gardner — “Nii palju on küll igaühel koolitarkust keresse jäänud, et mäletada – meid sigitasid Cro-Magnoni mehed, neandertallased surid välja. Või notiti maha. Tore Ameerika mees John Gardner on oma raamatusse «Sügisvalgus» torganud imekauni arutluse sellest, kuidas paksukolbaline neandertallane kohtus vilka peeneluise kromanjooniga, kes ausa nuiavõitluse asemel, milles ta alla jäänuks, naabrimehe kerge odaga surnuks suskas. Nii lihtne see oligi.” Jüri Pino

Arthur Hailey — “Kes on lugenud Arthur Hailey raamatut «Rattad», on teada saanud, et autotööstus tõmbab tehnoloogilise progressi nagu magnetiga enda külge. Kui te soovite tutvuda eesrindlike lahendustega näiteks metallitöötlemises, keevituses, montaažis jne, vaadake autotööstust. Kui otsite disaini ehk tööstuskunsti parimaid šedöövreid, otsige neidki kõigepealt autotööstusest. Hailey arvates riisub autotööstus kõikidelt tehnoloogilistelt lahendustelt innovaatilise koore. Seega, soovides saada kiire ülevaate riigi tehnoloogilisest arengutasemest, külastage selle riigi autotehast. Kirjanikul on õigus, ehkki kirja pandud ameerikaliku aplombiga: tase, mida nõuab autotööstus, ületab teisi tööstusharusid.” Mati Feldman

Stephen King — “Kingi kohta võib öelda palju, kuid üks on kindel: tema teoseid on raske käest panna.” Marvel Riik

Jaan Kross — “Jaan Krossi «Keisri hull» on tähtis teos, omaaegse sisemise vastupanu verstapost.” Simon Prii

Ühiskondliku surutise tingimustes omandas kirjandus 1970. aastail eripärase staatuse vaba mõtte ja rahva südametunnistuse kandjana. Alltekstide ja allegooriate abil omandas vaim leidlikkust võimu tsensuurivõrgust läbilipsamiseks. Tänu odavatele hindadele olid raamatud kättesaadavad sõna otseses mõttes massidele ja kirjandus kujundas oluliselt rahva hoiakuid, hoidis alal rahvuslikku mälu ja usku eestluse säilimisse. Suurtest tiraažidest hoolimata kujunes mõnigi tippteos defitsiitseks. Kirjanike roll ühiskonnas tipnes 1980. aastal 40 haritlase allkirjastatud pöördumises toonase riigivõimu ja ajakirjanduse poole, mille sisuks mure omakeelse kultuuri säilimise pärast.

Ingrid Saare
Küllike Lutsar

Fotod Hille Õiglane

Ungari kirjandus

ungari26

ungari28Sándor Petőfi (1. jaanuar 1823 Kiskőrös – 31. juuli 1849) oli ungari rahvusluuletaja ja 1848. aasta revolutsiooni kangelane. Petőfi nimi on ungari keelealal „luuletaja“ sünonüüm tänaseni. Viiekümnesse keelde tõlgitud luuletustega on ta esmajärguline suursaadik ka maailmakirjanduses. Tema vanemad olid slovakid ja sünninimi oli tal Alexander Petrovics, ta ungaripärastas oma nime 1842. aastal alustades kirjanikukarjääri.
1839. aasta septembris astus Petöfi sõjaväkke, 1841. aasta algul lasti ta erru. Suvel ühines ta rändnäitlejatega ning mängis 1842–1843 erinevate nimede all ja erinevate truppide koosseisus. Juulist 1844 sai ta abitoimetajaks Pesti Moelehes ning paari järgmise aasta jooksul ilmusid trükist mitmed teosed. Üksteisele järgnevad kogud tõid luuletajale ennenägematu populaarsuse. ungari27Tema luuletusi deklameeriti, kopeeriti, viisistati; nii mõnigi neist muutus õige pea rahvalauluks. Temast sai vabakutseline kirjanik, esimene poeet, kes Ungaris oma sulest ära elas; ta asutas noorte kirjanike huvide kaitsmise ühingu, Tízek Társasága. Tema romantiliselt julge tegutsemishimu kujunes Prantsuse revolutsiooni uurimise mõjul vabariiklikuks maailmavaateks, pea religioosselt intensiivse vabaduse- ja looduskultusega. 15. märtsil 1848. a. oli ta üks revolutsiooni algatajatest Ungaris ja 12-punktilise nõudmiste nimekirja kaasautor. 1848. aastal liitus ta kindral József Bemi adjudandina Ungari sõjaväega võitluses Habsburgidega. 31. juulil 1849a. a. osales oma ohvitseri keelu vastaselt Fehéregyházi kokkupõrkes ning jäi Segesvári lahingus kadunuks.

ungari29

ungari31Ferenc Molnári (1878–1952) kõige tuntum teos on noorsooromaan „Pál-tänava poisid”, mille tegevus toimub XIX sajandi lõpukümnendil Budapestis. Teismeliste koolipoiste mängudel on krundil ja botaanikaaias üsna organiseeritud iseloom. Vastakuti on kaks rühmitust: Pál-tänava poisid ja punasärgid, võitluses ilmutavad lapsed täiskasvanutele iseloomulikke voorusi ja vigu. Lugu esitleb foonitegevusena igapäevaseid koolisündmusi, laste suhteid, omaaegse Budapesti elu. Kogu romaan põhineb Ferenc Molnári lapsepõlvemälestustel. Irooniline ja nostalgiline lähenemisviis oli kutsutud tasakaalustama James Fenimore Cooperi tollal populaarseid indiaaniromaane.Täiskasvanuid matkivate laste näol joonistuvad teravamalt välja matkitava maailma voorused ja puudused. ungari30Nüansirikkalt on edasi antud ametliku kooli ja vabatahtlikult tekkiva krundiseltskonna osaliselt feodaal-militaristlike, osaliselt ka kodanlike ühistute tekkelugu.
Pál-tänava poisid on inspireerinud kirjanikke neid seostama ka hoopis teistlaadsete sündmustega. Géza Szőcs (1953) on seostanud poisid 1956. aasta sündmustega. Proosaluuletus „Pesti poisid („A pesti srácok”) on ilmunud 2002. aastal ajakirja A Dunánál oktoobrinumbris, mis annab selgesti märku, kui oluline teos on Ferenc Molnári raamat ka XXI sajandil. „Pál-tänava poisid” on filmiks saanud lausa seitsmel korral (üks Itaalia, üks USA ja viis Ungari filmiversiooni).

ungari32

ungari34Dezső Kosztolányi (29. märts 1885 Szabadka, tänapäeva Subotica Serbias – 3. november 1936 Budapest) sündis Austria-Ungari riigis Szabadkas (praegu Subotica Serbias). Tema isa Árpád Kosztolányi (1859–1926) oli gümnaasiumi matemaatika-füüsikaõpetaja ja hiljem direktor, ema oli prantsuse päritolu Eulália Brenner (1886–1948), kes põlvnes apteekriperekonnast. Ta käis koolis oma sünnilinnas, ent konfliktide tõttu õpetajaga visati ta koolist välja ning ta lõpetas õpingud eraõpetaja juures. 1903. aastal asus ta õppima Budapesti ülikooli filosoofiateaduskonna ungari-saksa eriharus. Pärast esimest aastat jätkas ta õpinguid Viinis, kuid naasis mõne kuu pärast pettunult Szabadkasse ja hakkas ajalehe Báckai Hírlap kaastööliseks. 1905. aastal naasis ta Budapesti, kus tutvus mitme hiljem tuntud kirjaniku ja luuletajaga ungari33(Mihály Babits, Gyula Juhász, Frigyes Karinthy, Milán Füst). Õpingud ülikoolis jäid siiski lõpetamata, temast sai Budapesti ajalehe Budapesti Napló kaastöötaja. Kosztolányi oli väga viljakas kirjanik. Ta tegutses ka inglise, saksa ja prantsuse keelest ungari keelde tõlkijana. Dezső Kosztolányi tundis hästi psühhoanalüüsi võimalusi, instinktide maailm leidis kajastamist tema romaanides „Nero, verine luuletaja”, „Lõoke” ja „Anna Édes”. Oma melanhoolses surmaootusest kantud luules püüdis ta tabada surma metafüüsikat, rohkesti kohtab selles ebakindlust, tee otsimise motiivi. 1931. aastal sai ta Ungari PEN-klubi esimeseks presidendiks. Kosztolányi suri 1936. aastal suulaevähki.

ungari35

ungari36Sándor Márai (11. aprill 1900 Kassa – 21. veebruar 1989 San Diego) elu möödus valdavalt emigratsioonis: 20. aastatel Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias, alates 1948. aastast Šveitsis, Itaalias ja Ameerika Ühendriikides. Budapesti-aastad – 1920. aastate lõpust 1948. aastani – olid äärmiselt viljakas loomeperiood. Just sellal valmis kirjaniku võib-olla tuntuim teos „Ühe kodanlase pihtimused” („Egy polgár vallomásai”, 1934). Márai raamatuist on enamik romaanid, ent ta avaldas ka luulet ja päevikuid ning mälestusteraamatu „Maa, maa…”.
1990. aastal anti talle postuumselt Ungari kõrgeim autasu Kossuthi preemia. Tõlgete kaudu sai ta laiemale maailmale tuntuks alles 1990. aastate keskel. Tänapäeval peetakse teda 20. sajandi Euroopa kirjanduse kaanonisse kuuluvaks autoriks.ungari37
Sándor Márai romaan „Küünlad põlevad lõpuni” („A gyertyák csonkig égnek”) ilmus II maailmasõja ajal, aastal 1942. Kitsamas tähenduses toimub tegevus eaka ohvitseri elus üheainsa päeva jooksul, oodates noorusaja sõpra ja temaga hilise öötunnini vesteldes. Samal ajal toimub tegevus kolmel ajatasandil: kaasajal 1940. aastal, mälestused manavad esile XIX sajandi lõpukümnendid, kahe ohvitseri sõpruse katkestanud sündmused toimusid aga nelikümmend üks aastat tagasi. Haaravalt kirjutatud romaan räägib Austria-Ungari monarhia kadumisest, selle väärtuste teisenemisest, aga ka sellest, kuidas sõpruse ja truuduse kategooriad teisenevad.

ungari38

ungari39Imre Kertész sündis 9. novembril 1929. aastal Budapestis. Elanud II maailmasõja lõpul teismelisena üle Auschwitzi ja Buchenwaldi, tuli ta tagasi Ungarisse ja lõpetas 1948. aastal keskkooli. Aastatel 1948–1959 töötas ta ajakirjanduses, alates 1953. aastast tegutses vabakutselise kirjaniku ja tõlkijana. Viimased aastad elas ta Berliinis. Imre Kertész suri 31. märtsil 2016 Budapestis. 1983. aastal pälvis Imre Kertész Milán Füsti nimelise auhinna, 1986. aastal Forintos-auhinna, 1988. aastal Artisjusi kirjandusauhinna, 1989. aastal Aszu-preemia, Tibor Déry nimelise preemia ja Attila Józsefi nimelise preemia, 1990. aastal Örley-preemia ja aasta raamatu autori preemia, 1992. aastal sai ta Sorosi elutööpreemia, 1995. aastal Sorosi auhinna, 1996. aastal Sándor Márai nimelise preemia, ungari401997. aastal Kossuthi nimelise preemia, 1999. aastal preemia „Juudi kultuuri eest Ungaris”. Saksamaal on Imre Kertészi tunnustatud 1995. aastal Brandenburgi kirjandusauhinnaga ja 1997. aastal Leipzigi raamatumessi suure auhinnaga. Saksa kirjanduse ja kultuuri levitamise eest pälvis ta samal aastal ka Friedrich Grundolfi preemia, aastal 2000 tunnustati tema teeneid Herderi preemia ja Die Welti kirjandusauhinnaga, 2001. aastal sai ta sakslastelt välismaalastest kunsti- ja kirjandusinimestele antava kõrgeima auhinna Pour le Mérite, aastal 2002 Hans Sahli preemia elutöö eest. Aastal 2002 sai temast esimese Ungari kirjanikuna Nobeli kirjandusauhinna laureaat.

ungari41

ungari42Ádám Bodor sündis 22. veebruaril 1936. aasta Kolozsvaris (praegune Cluj-Napoca Rumeenias). Tema ema oli Transilvaania ungarlane, székely, isapoolsed esivanemad olid armeenia ja ungari verd. Pärast kommunistide võimuletulekut kaotas perekond oma varanduse, isa, kalvinistlikku usku Bertalan Bodor, pandi fabritseeritud süüdistute alusel vangi koos Transilvaania vaimulike aukandjatega. Seitsmeteistaastasena vangistati Ádám Bodor võimuvastaste lendlehtede levitamise eest, kahe aasta pärast ta vabanes tänu oma sõbra isale. Tema esimene novellikogu ilmus 1969. a. 1982. aastast elab ja töötab Ádám Bodor Ungaris, kuid käib tihti Transilvaania mägedes. Tema loomingut on pärjatud paljude auhindadega ja mitmed tema teosed on jõudnud ka filmilinale.
“Sinistra ringkonna” struktuur on küllaltki eriomane ungari kirjandusele. ungari43Romaan räägib loo isast, kes oma salapärastel asjaoludel kadunud kasupoja jälgi ajades saabub Sinistra ringkonda, pikisilmi oodatud kohtumine kujuneb aga sootuks teisiti, kui peategelane seda oodanuks. Bodori teos võlub lugejat oma täpse sõnastuse ja intensiivse lausemeloodiaga. Raamat kõnetab neid, kel on aimu totalitaarsetest režiimidest, ja neile tulevad kindlasti tuttavad ette ka tegelaste omavahelistes dialoogis esinevad kõnevormelid, mis justnagu polekski suunatud vahetult vestlusparterile, vaid kahtlustavad režiimi teise inimese taga. Lugejal on huvitav kõrvutada totalitarismi ilminguid oma kogemuse ja teoses kujutatu varal. Kujutatav keskkond on piisavalt lähedal, et seda oleks hõlbus mõista, ja piisavalt kaugel, et sel oleks eksootilisuse lisavõlu.

ungari44

ungari45Péter Nádas (s. 14. okt. 1942) on oma loomingus käsitlenud täiusliku ning mõtestatud inimelu võimalusi. Tema „Mälestuste raamat” („Emlékiratok könyve”, 1986) on ungari postmodernistliku kirjanduse üks enim käsitletud ja tsiteeritud romaane. See hõlmab kaht autobiograafilist teksti, need jutustavad sama ilma nimeta mina-tegelase kahest eri eluperioodist (lapsepõlv Budapestis aastatel 1953–1956 ja 70. aastate algul Berliinis); romaan sisaldab ka eelmise sajandivahetuse Saksamaal toimuva tegevusega romaani, mida jutustaja ise kirjutab ja mille peategelane on Thomas Thoenissen, ning lõpuks ka kommentaare, mille on kirja pannud eluloo kirjutanud nimetu jutustaja sõber Krisztián Somi Tót. Tekstid esinevad vaheldumisi, kolmekaupa ungari46(kõigepealt Ida-Berliini tekst, siis sajandilõpu tekst ja siis lapsepõlvelugu) viie ringi vältel. Romaani lõpul, viimases neljas peatükis see süsteem ei kehti. Kõikidest kihtidest moodustub viimaks üks ja sama lugu – elu mõtet otsiva XX sajandi inimese tragöödia. Teos mõtestab uuesti memuaaride ja kasvatusromaani žanri, neid küsimärgistades ja siiski kuidagi kasutades. Romaani komplitseeritud struktuur viitab enda tundmaõppimise, enesemõtestamise põhimõttelistele raskustele. Mäletamine, enda avamise probleemid on seotud täiuslikkuseiha ja täiuslikkuse otsimisega, ennast teises inimeses otsiva indiviidi dilemmadega. Raamatu eesti keelde tõlkinud Lauri Eesmaa pälvis 2015. aasta Kultuurkapitali tõlkekirjanduse aastapreemia.

ungari47

ungari48Attila Bartis (sündinud 22. jaanuaril 1968. a. Târgu Mureșis, Rumeenias) on prosaist, dramaturg ja fotograaf. Tema isa, Ferenc Bartis, jäeti ilma kodakondsuseta ning sealse valitsuse repressioonide tagajärjel emigreerusid Bartisid 1984. aastal Budapesti.
Alates 90ndate algusest on ta korduvalt külastanud oma sünnikohta Transilvaanias ning selle kandiga seotud elemendid läbivad ka tema loomingut murdesõnade, kohalike müütide jms kaudu. Tema suurem edulugu kirjanikuna saab alguse pärast kolmanda raamatu („Rahu“) ilmumist. “Rahu” jutustab tagasivaatavalt kirjanikust mina-jutustaja kooselust oma ekstsentrilise emaga, kunagise särava näitlejannaga, kes pole viisteist aastat oma korterist väljunud. ungari49Poeg ei saa emaga koos elada, samas ei saa ta teda ka koju maha jätta. Sama lugu on ka poja tahtega – ta ei saa kodus olla ega saa ka minna. Raamatu kõiki sündmusi saadab võimatus kõneluseks, mis segab ka poja elu väljaspool kodu. Pärast „Rahu“ tõlkimist saksa keelde hakkas see saama ülistavaid retsensioone ning haaras kriitikute koostatavates edetabelites esimesi positsioone. Saksamaa edust tõugatuna saabus Bartisile suurem tähelepanu ka Ungaris. Romaan “Rahu” on pälvinud USAs Three Percenti preemia (parim 2008. aastal inglise keelde tõlgitud romaan), olnud Saksamaal ja Poolas parima tõlke nominent jne. Romaanist „Rahu“ on nüüdseks vändatud kaks filmi ja seda on tõlgitud enam kui kümnesse keelde.

ungari50

Ungari kirjandus eesti keeles 2013 – 2016
Nimestik Jätka lugemist

„Elas kord …”

Elas kord …

Lumivalgeke oma imelises palees …

Lumivalgeke„Lumivalgekese paleest avaneb vaade Luikede järvele, ja järvevesi täidab ka vallikraavi, mis takistab märkamatult paleesse hiilida.

Madala palee seinas on salavärav, millest vallikraav läbi kulgeb. Salavärav on kohe maa-aluse vangikongi kõrval ja seda kasutatakse vangide paadiga kohaletoimetamiseks või äraviimiseks. Värava alt on lihtne läbi ujuda, sisse jõudes saate maabumissillale ronida.

Klaasist kirst asub neljandal korrusel ühes suures hoiuruumis, mis varem oli Kurja Kuninganna erakamber. Kolmandalt korruselt kohe peatrepi juurest leiate Kurja Kuninganna suure portree. See on tegelikult salauks, mille kaudu pääseb kambrisse.”

(Chris Colfer „Muinasjutumaa: sooviloits”, lk 256 (http://www.ester.ee/record=b2988500~S55*est))

… ning Lumekuninganna oma jäises lossis …

„Siis kukkus ta sammult maha ja jäi silmitsema enda ees avanevat orgu Lumekuninganna lossiga.

Lumekuninganna suurteleLossi seinad olid lumest. Aknad ja uksed teravast tuulest. Seal oli rohkem kui sada saali, selliseid nagu tuisklumi oli neid voolinud, ja suurim neist oli miilide pikkune. Kõiki neid valgustavad virmalised. Kõik saalid olid nii suured ja nii tühjad, nii sätendavad ja nii jäised! Tühjad, kõledad ja külmad olid Lumekuninganna lossi saalid. Virmalised välkusid nii kindla ajakavaga, et sa võisid eksimatult määrata, millal nad on kõige eredamad ja millal tuhmimad. Tühja ja jäise lossi keskel oli kinnikülmunud järv, mis oli tuhandeks tükiks pragunenud…

Mette ei näinud midagi sellist, nagu oli kirjutanud Hans Christian Andersen. Ta nägi viisnurkset betoonlahmakat, mille keskosa kattis klaasist kuppel, ja läbi lumeräitsakate lennu peegeldus selle virmaliste helkimine digitaalsesse taevasse. Ta nägi jäise ratsionaalsusega ehitatud lumekristalli struktuuriga teadusasutust.”

(Indrek Hargla jutustus „Roos ja lumekristall” samanimelises kogumikus, lk 9-75 (http://www.ester.ee/record=b2134103~S55*est))

Klassikalised muinaslood Lumivalgekesest ja Lumekuningannast on ajas läinud rändama ning võtnud uued ja peadpööritavad suunad. Raamatunäitus „Elas kord…”, mis oli raamatukogu II korruse näituseruumis üleval märtsis-aprillis, heitis kerge pilgu nende lugude põnevatele tõlgendustele nii kirjanduses, muusikas, filmides kui ka teatritükkides.

Valik näitusel olnud teostest:

Lumivalgeke

* „Die Kinder- und Hausmärchen der Brüder Grimm” ( Berlin 1974) (http://www.ester.ee/record=b4188870~S55*est).
* Vennad Grimmid „Lumivalgeke” (Hea Lugu 2013) (http://www.ester.ee/record=b2906535~S55*est).
* Siima Škopi muinasjutuline maailm [Videosalvestis] (Raamat-Film 2009) (http://www.ester.ee/record=b2647228~S55*est).
Lumivalgeke Ago Pärtelpoeg* Disney „ Lumivalgeke” (Egmont Estonia 2015) (http://www.ester.ee/record=b4505680~S55*est).
* Edgar Arnoldi „Walt Disney elu ja muinasjutud” (Eesti Raamat 1973) (http://www.ester.ee/record=b1165677~S55*est).
* Disney „Printsesside kokaraamat” (Egmont Estonia 2005) (http://www.ester.ee/record=b2066979~S55*est).
* Neil Philip „Piltidega muinasjuturaamat : lummavad lood tervest maailmast” (Varrak 1999) (http://www.ester.ee/record=b1314414~S55*est).
* August Kitzberg „A. Kitzberg’i lastenäidendid” (Noor-Eesti 1928) (http://www.ester.ee/record=b1371652~S55*est).
*„ Imemuinasjutud” (Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus 2014) (http://www.ester.ee/record=b3088694~S55*est).
* „Muinasjutuline : valik Sten Roosi muinasjutuvõistluse võidutöödest 2004-2009” (Hea Laps 2010) (http://www.ester.ee/record=b2558146~S55*est).
* „Jürikuu : igaks aprillikuu õhtuks üks maailma kõige, kõige, kõige… kaunim, vahvam, põnevam, muinasjutt!” (Tiritamm 1998) (http://www.ester.ee/record=b1053115~S55*est)
* Aleksandr Ostrovski „Lumivalgeke : kevademuinasjutt 4 vaatuses proloogiga” (Eesti Riiklik Kirjastus 1964) (http://www.ester.ee/record=b1146130~S55*est).
Lumivalgeke täiskasvanutele (1)* Nikolai Rimski-Korsakov „Vene fantaasiad” [Helisalvestis] ( International Masters Publishers AB 2003) (http://www.ester.ee/record=b3522659~S55*est).
* Salla Simukka „Punane nagu veri” (Pegasus 2014) (http://www.ester.ee/record=b3057535~S55*est).
* Salla Simukka „Valge nagu lumi” (Pegasus 2015) (http://www.ester.ee/record=b4424436~S55*est).
* Salla Simukka „Must nagu eebenipuu” (Pegasus 2015) (http://www.ester.ee/record=b4452593~S55*est).
* Nele Neuhaus „Lumivalgeke peab surema” (Tänapäev 2016) (http://www.ester.ee/record=b4523211~S55*est).
* Andrus Kivirähk „Õlle kõrvale” (Vaho 1996) (http://www.ester.ee/record=b1058286~S55*est)
* Toomas Raudam „Uued Grimmi muinasjutud ; Muinasjutt Bob Dylanist” (Tuum 2011) (http://www.ester.ee/record=b2679036~S55*est).
* Andrzej Sapkowski „Viimane soov” (Tiritamm 2011) (http://www.ester.ee/record=b2723202~S55*est).
* Angela Carter „Verine kamber” (Varrak 2015) (http://www.ester.ee/record=b4447246~S55*est).
* Peeglike peeglike [Videosalvestis] (Sonatiin 2012) (http://www.ester.ee/record=b3508657~S55*est).
* Elavad nukud [Videosalvestis] (Eesti Filmi Sihtasutus 2006) (http://www.ester.ee/record=b3401410~S55*est)
* Neil Gaiman „Smoke and Mirrors” (London 2005) (http://www.ester.ee/record=b2645193~S55*est).
* Helen Oyeyemi „Boy, snow, bird” (London 2014)(http://www.ester.ee/record=b4476220~S55*est).

Lumekuninganna

* Hans Christian Andersen „Väike merineitsi : muinasjutud ja lood” (Eesti Raamat 2005) (http://www.ester.ee/record=b2064433~S55*est).
* Hans Christian Andersen „Lumekuninganna : muinasjutt seitsmes loos” (Hea Lugu 2014) (http://www.ester.ee/record=b4415842~S55*est).
* „Lumekuninganna : Hans Christian Anderseni klassikaline muinasjutt” (Koolibri 2014) (http://www.ester.ee/record=b4414243~S55*est).
* „Lumekuninganna [Videosalvestis] = Снежная королева : [muinasjutt]” (Sonatiin 2005) (http://www.ester.ee/record=b3414677~S55*est).
* „Lumekuninganna [Videosalvestis] = Снежная Королева : [joonisfilmide kogumik]” (Sonatiin 2009) (http://www.ester.ee/record=b3490338~S55*est).
* „Lumekuninganna [Videosalvestis] : lastelavastus” (Eesti Rahvusringhääling 2008) (http://www.ester.ee/record=b2509319*est).
* „Lumekuninganna [Helisalvestis] : laulud Vanemuise teatri muusikalavastuses” (Teater Vanemuine 2008) (http://www.ester.ee/record=b2440278~S55*est).
Lumekuninganna loss* Urve Tinnuri „Lumekuninganna märkas lehes …” (TEA Kirjastus 2015) (http://www.ester.ee/record=b4472387~S55*est).
* Salme Raatma „Lumekuninganna ja teisi jutte lastele” (Greif 1993) (http://www.ester.ee/record=b1063785~S55*est).
* „Sõnajalad : valimik ettekandeid” (San Francisco 1969) (http://www.ester.ee/record=b1405092~S55*est).
* Джоан Виндж „Снежная королева” (Москва 1995) (http://www.ester.ee/record=b3264290*est).
* „Lumekuninganna [Videosalvestis]”(F-Seitse 2012) (http://www.ester.ee/record=b2865976~S55*est).
* Disney „Lumekuninganna ja igavene talv : filmiraamat” (Egmont Estonia 2014) (http://www.ester.ee/record=b3055721~S55*est).
* „Frozen [Noot] : play 7 selections with sound-alike audio” (New York 2013) (http://www.ester.ee/record=b4431654~S55*est).
* Kristen Anderson-Lopez „Frozen [Helisalvestis] : soundtrack” (Walt Disney Records 2013) (http://www.ester.ee/record=b4466217~S55*est).
* „Seitsme maa ja mere taga [Helisalvestis] ” (Enjoy stuudio 2015) (http://www.ester.ee/record=b4523745~S55*est).
* Disney „Lumekuninganna ja igavene talv” (Egmont Estonia 2015) (http://www.ester.ee/record=b4505694~S55*est).
* Jessica Julius „Lumekuninganna ja igavene talv : [kaks suvist lugu] : Olafi oivaline suvepäev ; [Anna ja Elsa merereis]” (Egmont Estonia 2015) (http://www.ester.ee/record=b4495837~S55*est).
* Amy Weingartner „Lumekuninganna ja igavene talv : Anna ja Elsa talvelõpupidu : [kaks uut lugu!]” (Egmont Estonia 2015) (http://www.ester.ee/record=b4459571~S55*est).
Elsa ja Anna* Rico Green „Lumekuninganna ja igavene talv : talvepalavik” (Egmont Estonia 2015) (http://www.ester.ee/record=b4545173~S55*est).
* Victoria Saxon „Lumekuninganna ja igavene talv : Anna ja Elsa: lapsepõlvelood : [kaks lustakat lugu!]” (Egmont Estonia 2015) ( http://www.ester.ee/record=b4532558~S55*est).
* Erica David „Anna & Elsa. Elagu kuninganna!” (Egmont Estonia 2015) (http://www.ester.ee/record=b4532599~S55*est).
* Erica David „Anna & Elsa. Mälestused ja võlujõud” (Egmont Estonia 2015) (http://www.ester.ee/record=b4532602~S55*est).
* Erica David „Anna & Elsa. Soe vastuvõtt” (Egmont Estonia 2016) (http://www.ester.ee/record=b4561509~S55*est).
* Erica David „Anna & Elsa. Joakimi jäälõikur” (Egmont Estonia 2016) (http://www.ester.ee/record=b4561497~S55*est).
* „Lumekuninganna ja igavene talv : soenguraamat : [Anna ja Elsa lemmiksoengud]” (Egmont Estonia 2015) (http://www.ester.ee/record=b4476275~S55*est).

Klaari Tamm

Fotod Ago Pärtelpoeg

Perekonnaromaanid

Eesti

Aareleid, Kai „Vene veri” (Varrak, 2011)vene-veri
Baturin, Nikolai „Kentaur” (Eesti Raamat, 2003)
Beekman, Aimée „Sugupuu” (Eesti Raamat, 1977)
Erich, Artur „Enne äikest” (Canopus, 2007)
Erich, Artur „Pärast äikest” (Canopus, 2008)
Erch, Artur „Varjud” (Canopus, 2009)
Erich, Artur „Varjude allee” (Canopus, 2010)
Erich, Artur „Välgust tabatud” (Canopus, 2009)
Erich, Artur „Äike” (Canopus, 2008)
Erich, Artur „Äikese varjud” (Canopus, 2012)äikese-varjud
Hindrey, Karl August „Urmas ja Merike” (Eesti Raamat, 1991)
Hint, Aadu „Tuuline rand II” (Eesti Raamat, 1965)
Hint, Aadu „Tuuline rand II” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1962)
Hint, Aadu „Tuuline rand III” (Eesti Raamat, 1965)
Hint, Aadu „Tuuline rand IV” (Eesti Raamat, 1966)
Jakobson, August „Miika Valtsbergi roim. Esimene romaan tsüklist „Andruksonide suguvõsa”” (Noor-Eesti, 1931)
Jakobson, August „Töö algus. Teine romaan tsüklist „Andruksonide suguvõsa”” (Noor-Eesti, 1932)andruksonide_suguvõsa
Jakobson, August „Vallutajad. Kolmas romaan tsüklist „Andruksonide suguvõsa”” (Noor-Eesti, 1934)
Krusten, Erni „Pekside raamat” (Eesti Raamat, 1970)
Krusten, Pedro „Laul kõrgel kaldal” (Eesti Raamat, 1992)
Krusten, Pedro „Neiuke läks roosiaeda” (Eesti Raamat, 1992)
Krusten, Pedro „Torn üle metsa” (Eesti Raamat, 1992)
Käsper, Kalle „Buridanid I” (Eesti Keele Sihtasutus, 2005)
Käsper, Kalle „Buridanid II” (Eesti Keele Sihtasutus, 2006)
Käsper, Kalle „Buridanid III” (Eesti Keele Sihtasutus, 2006)buridanid-vii
Käsper, Kalle „Buridanid IV” (Eesti Keele Sihtasutus, 2007)
Käsper, Kalle „Buridanid V” (Eesti Keele Sihtasutus, 2009)
Käsper, Kalle „Buridanid VI” (Eesti Keele Sihtasutus, 2011)
Käsper, Kalle „Buridanid VII” (Eesti Keele Sihtasutus, 2012)
Käsper, Kalle „Buridanid VIII” (Eesti Keele Sihtasutus, 2014)
Laipaik, Herta „Angara ääres. Anno 1950” (Eesti Raamat, 1991)
Laipaik, Herta „Musta opaali rada” (Eesti Raamat, 1996)
Laipaik, Herta „Pärlid surevad pikkamisi” (Eesti Raamat, 1993)
Lember, Ira „Katariina portree” (Canopus, 2010)katariina-portree
Lember, Ira „Päevalilled” (Canopus, 2009)
Lõvi, Oskar „Kolm naist. Alma” (Varrak, 2005)
Lõvi, Oskar „Kolm naist. Klaara” (Varrak, 2005)
Lõvi, Oskar „Kolm naist. Viktooria” (Varrak, 2005)
Mägi, Arvo „Risti riik. Uued isandad. Karvikute kroonika” (Eesti Raamat, 1992)
Mägi, Arvo „Taalrimäng” (Eesti Raamat, 2005)
Mägi, Arvo „Õigus hõlma all. Lippude vahetus. Karvikute kroonikat” (Eesti Raamat, 1997)siinmaapeal
Nirk, Endel „Siin maa peal” (Koolibri, 1993)
Nirk, Endel „Siin maa peal. 2” (1995)
Nirk, Endel „Siin maa peal. 3” (1997)
Park, Eeva „Naeru õpilane” (Kupar, 1998)
Park, Eeva „Tolm ja tuul” (Eesti Raamat, 1992)
Põder, Rein „Hilised astrid” (Eesti Raamat, 1984)
Põder, Rein „Jahedad varjud” (Eesti Raamat, 1992)
Põder, Rein „Liesel” (Eesti Raamat, 2015)
Ristikivi, Karl „Tuli ja raud” (Eesti Raamat, 1984)
Saarsen, Karin „Poola suvi” (Eesti Raamat, 1991)näkimadalad-i-iii
Sergo, Herman „Näkimadalad. 1. raamat” (Eesti Raamat, 1984)
Sergo, Herman „Näkimadalad. 2. raamat” (Eesti Raamat, 1984)
Sergo, Herman „Näkimadalad. 3. raamat” (Eesti Raamat, 1984)
Sillamaa, Kaari „Kadunud sugulane. Müllrsonide esimene raamat” (Virgo, 2006)
Sillamaa, Kaari „Kahel pool piiri. Müllersonide kolmas raamat” (Virgo, 2008)
Sillamaa, Kaari „Pärijad. Müllersonide neljas raamat” (Virgo, 2014)
Sillamaa, Kaari „Valed abielud. Müllesrsonide teine raamat” (Virgo, 2006)
Tammsaare, Anton Hansen „Tõde ja õigus I” (Eesti Raamat, 1974)Tõde_ja_õigus
Tammsaare, Anton Hansen „Tõde ja õigus II” (Eesti Raamat, 1965)
Tammsaare, Anton Hansen „Tõde ja õigus III” (Eesti Raamat, 1968)
Tammsaare, Anton Hansen „Tõde ja õigus IV” (Eesti Raamat, 1969)
Tammsaare, Anton Hansen „Tõde ja õigus V” (Eesti Raamat, 1969)
Tooming, O. „Kaksteist aastat. Ühe perekonna kroonika” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1963)
Traat, Mats „Haamri all. Minge üles mägedele. X jagu” (Kupar, 2001)
Traat, Mats „Minge üles mägedele” (Eesti Raamat, 1987)
Traat, Mats „Minge üles mägedele. Teine raamat” (Eesti Raamat, 1994)minge-üles-mägedele-iv
Traat, Mats „Minge üles mägedele. 3. köide” (Ilmamaa, 2010)
Traat, Mats „Minge üles mägedele. 4. köide” (Ilmamaa, 2009)
Traat, Mats „Muld lõhnab. Minge üle mägedele. VII jagu” (Virgela, 1999)
Traat, Mats „Peremees võtab naise” (Kupar, 1997)
Traat, Mats „Puud olid, puud olid hellad velled” (Eesti Raamat, 1979)
Traat, Mats „Valge lind. Minge üles mägedele. IX jagu” (Virgela, 2000)
Uustulnd, Albert „Hullunud meri. Tuulte tallermaa IV-2” (Gtrükk, 1996)
Uustulnd, Albert „Lummev meri. Tuulte tallermaa III-1” (Eesti Raamat, 1994)
Uustulnd, Albert „Ohtlikud hoovused. Tuulte tallermaa V” (Gtrükk, 1998)tuulte-tallermaa-v
Uustulnd, Albert „Rajud ei rauge. Tuulte tallermaa III-2” (Eesti Raamat, 1994)
Uustulnd, Albert „Tormid ei taltu. Tuulte tallermaa IV-1” (Gtrükk, 1996)
Uustulnd, Albert „Tuulte tallemaa” (Eesti Raamat, 1985)
Uustuld, Albert „Tuulte tallermaa II” (Eesti Raamat, 1990)

Ameerika Jätka lugemist

Lõpmatult võrratud kassid

kassinäitus (1)Veebruaris-märtsis oli meie raamatukogus kassiraamatuid ja Olga Einasto kassikujude kollektsiooni tutvustav näitus.

Olga Einasto:

Minu kasside kollektsioon tekkis tegelikult teise kollektsiooni põhjal. Arvan, et põhjuseks on esiteks see, et ma väga armastan kasse, ja teiseks, et ma olen elukutseline raamatukoguhoidja. Tegelikult kogusin mitu aastat kellukesi. Nende jaoks oli mul kodus kindel koht. Kuid ma olen ju raamatukoguhoidja, ja meile on ju omane kõiki asju klassifitseerida. Seega, ühel päeval oma kellukeste kogu analüüsides avastasin, et mul on viis kassikujulist kellukest. Otsustasin, et hoian neid teistest kellukestest eraldi. Ei läinud palju aega, kui sõbrad hakkasid mulle kinkima või tooma reisidelt kasse — kellukesi, lusikaid, tasse ja lihtsalt erinevatest materjalidest kassifiguure. kassinäitus (10)Sain aru, et sünnib uus kollektsioon ja hakkasin siis ka ise panustama — otsin ja ostan igalt poolt igasuguseid kasse. Praegu on kollektsioonis ligi 100 eksponaati, kuid tänu sõpradele see täieneb pideval, ning seal on juba kasse Egiptusest, Roomast, Singapurist, USAst, Maltast, Puerto Ricost ja muidugi naaberriikidest. Siin on puust, traadist, karusnahast, keraamikast, klaasist, portselanist, rahvusmustritega ja Swarovski kristallidega kaunistatud kasse. Kuid mu elu armsaim kass on minu Stella Elisabeth Blue Elf, Peterburist pärit rohesilmne Vene sinine kass, kes elab meie peres juba 14 aastat — intelligentsemat, hellemat ja targemat olendit annab otsida. Ta on minu kasside kollektsiooni peavarahoidja.

kassinäitus (64).
Osa näitusel olnud raamatutest:

1. Sallander, M. Kassiomaniku kokaraamat, 2002
2. Parimad kassilood, 2006
3. Exley, H. Kassikillud, 1999
4. Brown, P. Lõpmatult võrratud kassid, 2007
5. Myron, V. Kuulus raamatukogukass Dewey, 2009
6. Ots, L. Kalli kassi klassika, 2013
7. Lessing, D. Kassid, 2006
8. Ilves, K. Tädi ja Motja teistmoodi suvi, 2013
9. Ilves, K. Tädi, Motja ja teised, 2012kassinäitus (2)
10. Ilves K. Tädi, Motja ja Nipsik, 2014
11. Jaakson, M. Kass, kes oli kuningas Salomon, 2013
12. Cooper, G. Homerose odüsseia, 2015
13. Dosa, D. Ringkäigud Oscariga, 2010
14. Uspenski E. Onu Teodor, koer ja kass, 2000
15. Biin, A. Meie sõbrad, 2015
16. Jõgisalu, H. Liisi, Kaspar ja teised kiisud, 2013
17. Bowen, J. Tänavakass Bob, 2014
18. Bowen J. Bobi maailm, 2015
19. Bowen J. Kingitus Bobilt, 2015
20. Selli, T. Kass Kriibik, 2009
21. Davis, J. Garfield, tavatu kass, 2004
22. Davis, J. Garfield ja sõbrad, 2003
23. Gray, J. Pööningukass Atticus õpib joonistama, 2015
kassinäitus (54)24. Gray, J. Pööningukass Atticus ja piraadidi soovide laeka jälil, 2014
25. Gray, J. Pööningukass Atticus eksleb uduses rabas, 2015
26. Gray, J. Pööningukass Atticus ulatab käpa, 2013
27. Riddell, C. Ottoline ja Kollane Kass, 2010
28. Helakisa, K. Vähemalt miljon sinist kassi, 1983
29. Kass, K. Kasper ja viis tarka kassi, 2011
30. Kangur, K. Kass Karlotte, 2007
31. Vainola, K. Sonja ja kass, 2015
32. Tofield, S. Simoni kass, 2009kassinäitus (20)
33. Védère d’Auria, P. Tema kõrgeausus kass, 1999
34. Valter, E. Kassike ja Kakuke, 2006
35. Matsin, P. Väike viiul ja kassimaffia,1998
36. Laidla, S. Maratonikassid, 2012
37. Brown, P. Liisu, tuletornikass, 2010
38. Illipe-Sootak, H. Kiisu reisib, 2011
39. Illipe-Sootak, H. Kiisu raamat, 2010
40. Pervik, A. Rändav kassiemme, 2012
41. Rand. H. Lumivalge ja süsimust, 2014
42. Tamm, H. Ninja Timmy ja varastatud naer, 2016
43. Michie, D. Dalai-laama kass, 2014
44. Kassid ei salli kurje vaime, 1997
45. Raud, E. Kassid ja hiired, 1985
46. Turovski, A. Kassipoeg Võilill, 2009
kassinäitus (58)47. Dahl, R. Kiisu-kiisu, 2010
48. Õnnepalu, T. Mandala, 2013
49. Bulgakov, M. Meister ja Margarita, 2007
50. Hanbery, D. Mida iga naine võib õppida oma kassilt, 2001
51. Statovci, P. Minu kass Jugoslaavia, 2015
52. Parimad kassilood, 2006
53. Gavrilova, D. Pusja uus elu Eestis, 2014
54. Hoffmann, E. Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest, 1974

.
kassinäitus (15)Retsept “Kassiomaniku kokaraamatust”:

Kokkuhoidliku Janne küüslaugujäätis
2 munakollast
2 sl tuhksuhkrut
2 dl vahukoort
1/2 tl küüslaugupulbrit
4 munavalget
Vahusta munakollased ja suhkur kohevaks vahuks. Lisa koor ja küüslauk. Munavalged vahusta eraldi kausis tugevaks vahuks. Kalla vaht taigna sisse ja seejärel kalla kogu segu vormi. Pane sügavkülma. Ja jäätis ongi valmis!

Valentina Brovina, Irina Valiulina

Fotod Ago Pärtelpoeg

William Shakespeare’i aasta

shakespearekogutudteosedKolleeg Yaroslava Shepelil on näituseteemade suhtes hea nina — kui ta midagi välja pakub ja näitus läbi saab, hakkab sel teemal robinal raamatuid tulema või pööratakse sellele teemale muul moel suuremat tähelepanu. Näitus “Mitme näoga William” oli pea aasta tagasi ja mõni aeg tagasi käis läbi uudis, et “Eestis algas Shakespeare’i aasta“.

Kooliajal oli üks mu lemmikaine maateadus — kirjeldav osa parasjagu tasakaalus kaartide, graafikute, jooniste ja skeemidega. Statistilise uurimise meetodid on jõudnud ka kirjandusteadusesse ja mitmesugused skeemid, infograafikud ja joonised illustreerivad kirjanike elulugusid või loomingut. Järgnevas pildipostituses on valik Shakespeare’i loomingu visuaalsetest analüüsidest, mida me näitust tehes välja otsisime.

Karikatuurid Jätka lugemist