Posts Tagged ‘näitused’

Koertest ja inimestest

Kohe-kohe saab läbi kollase koera aasta. Sel suvel oli peamaja II korruse näitusesaalis koertele pühendatud näitus “Koertest ja inimestest”.

Olgu koer suur või väike, koer on hea sõber, abimees ja kolleeg. Ta paneb inimesi liigutama ja kuulab kannatlikult. Ta on olemas ja samamoodi peab inimene olemas olema tema jaoks.

Koer ei ole siiski ainult mõnus seltsiline ja sõber, koer on ka kõva töörügaja ja abimees. Väljapanekul oli välja toodud mitmeid valdkondi, kus koeri tööle rakendatakse (pommikoerad, päästekoerad, lugemiskoerad jne). Kuid koerale tuleb ka meele järele olla, et ta jõuaks inimese kõrval vastu pidada: mitmekesine toit ja kobe majake oleks alguseks päris hea.

Koer on populaarne tegelane paljudes lasteraamatutes, ka film ning animatsioon ja täiskasvanutele mõeldud ilukirjandus ei saa ilma nendeta hakkama. Lisaks sellele sai tutvuda valikuga koera aastal sündinud autoritest ja nende teostest.

Soovijad said vaadata ka videot trikkidest, mida koerad teevad.

Neile, kes suvel vaatama ei saanud tulla on väljas olnud kirjanduse nimekiri allpool olemas. Võib-olla leiate omale midagi huvipakkuvat :) Loomulikult sai välja panna vaid väikese osa materjalidest, mis koerte ja inimeste kohta leidub. Olete huvi korral oodatud raamatukokku uudistama, mida meil leida on :)

Auh!

Erialased raamatud

* S. Meyer Clark “Sinu parim sõber – puudel: hooliva koeraomaniku käsiraamat] (TRB, 2012)
“Eesti koerte atlas” (Pegasus, 2005)
* Jan Fennell “Koerakuulaja: kuidas õppida inimese parima sõbra keelt” (Varrak, 2015)
* Jan Fennell “Koera parim sõber: saladused, mis muudavad hea koeraomaniku veel paremaks” (Varrak, 2008)
* Bruce Fogle “Koerad” (Varrak, 2007)
* Bruce Fogle “Kui su koer saaks rääkida…: koolitusjuhend kahejalgsetele “Tunne oma koera” materjalide põhjal” (Varrak, 2007)
* Bruce Fogle “Tunne oma koera: koera käitumise käsiraamat koerapidajale” (Varrak, 1997)
* Gerry Olin Greengrass “Koerajooga: 10 000 aastat poose” (Ersen, 2004)
* Ilene Hochberg “Stiilsed kudumid koertele: 36 kudumit nädalavahetuseks” (Tormikiri, 2007)
* Jenny Langbehn “97 moodust panna koer naeratama” (Ersen, 2005)
* Arden Moore “Kokka ise koerale: tervislikud toidud, suupärased retseptid” (TEA Kirjastus, 2013)
* Joan Palmer “Koeratõugude piibel: täielik teave afganistani hurdast yorkshire’i terjerini” (Sinisukk, 2006)
* Aili Pärtel-Beljaev, Mari-Ann Rehk “Eesti jahikoerad” (Menu Meedia, 2016)
* Mary Ray, Justine Harding “Koeratrikid: lõbusat ajaviitmist targa koeraga” (Egmont Estonia, 2006)
* “Saksa lambakoer: näpunäiteid ja asjatundlikke soovitusi saksa lambakoera valimise, hooldamise, toitmise, kasvatamise, õpetamise, tervise, paaritamise ja mängude kohta” (Egmont Estonia, 2006)
* Charlotte Swanstein “Valige endale õige koer: raamat, mis aitab leida sobiva koeratõu” (Sinisukk, 2007)
* “Õmbleme ja koome lemmikloomadele” (Ersen, 2011)
* Jisu Lee “Making clothes for your dog : how to sew and knit outfits that keep your dog warm and looking great” (Design Originals, Fox Chapel Publishing, 2013)
* Vicky Marshall “The lucky dog weight loss plan: why you never see a fat wolf” (Anima, 2017)

Laste- ja noortekirjandus

* Tove Appelgren “Vesta-Linne ja Nuusu” (TEA Kirjastus, 2006)
* Christian Bieniek “Ülemnuuskur Osvald” (Koolibri, 2007)
* Ken Brown “Muki” (Maalehe Raamat, 1999)
* Tim Bowley “Amelia soovib koera” (Draakon & Kuu, 2012)
* Emma Chichester Clark “Nööp” (Ajakirjade Kirjastus, 2015)
* Lehte Hainsalu Väike valge” (Atlex, 2008)
* Kärt Hellerma “Pupi ja salakäik” (Päike ja Pilv, 2015)
* Ville Hytönen “Kes kardab maskiga koera?” (Savukeidas, 2016)
* Lea Jaanimaa “Maya” (L. Jaanimaa, 2016)
* Kristiina K. “Toto tuleb ka” (Hea Tegu, 2016)
* Kristiina K. “Toto tembutab jälle. 2. osa” (Heli Kirjastus, 2017)
* Eric Knighti teose ainetel noortele kirjutanud Rosemary Wells “Lassie tuleb ikka koju” (Egmont Estonia, 2001)
* Mauri Kunnas, Tarja Kunnas “Suvi Koeramäel” (Sinisukk, 2016)
* Jorma Kurvinen “Hundikoer Roi” (Eesti Raamat, 1988)
* Alena ja Jirí Munkov “Must ja valge koer” (Karrup, 2001)
* Loone Ots “Kasvuhoonekoerad” (Petrone Print, 2017)
* Ketlin Priilinn “Ei iialgi ilma Murita” (Kentaur, 2010)
* Ketlin Priilinn “Koeralaps Berta seiklused” (Tänapäev, 2005)
* Jaan Rannap “Minu koerad” (TEA Kirjastus, 2017)
* Jaan Rannap “Nublu” (Avita, 2008)
* Piret Raud “Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist” (Tänapäev, 2015)
* Anne-Ly Roos “Minni ja Nubi-Villemi lood” (Roosmashiin, 2013)
* Kerttu Soans “Inimene puudlinahas” (Petrone Print, 2016)
* Triin Soomets “Miks sul pole saba?” (Päike ja Pilv, 2012)
* Mati Soonik “Kutsika-aabits” (Odamees, 2005)
* Mihhail Stalnuhhin “Mutijahi päev, ehk, Õuelood” (Argo, 2017)
* Vladimir Sutejev “Kes ütles “näu”?” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1958)
* Evald Tammlaan “Laevakoer Tuhk” (Triquetra Kirjastus, 2017)
* Leelo Tungal “Barbara ja koerad” (Tammerraamat, 2016)
* Eduard Uspenski “Onu Teodor, koer ja kass ; Onu Teodori tädi” (Steamark, 2000)
* Aidi Vallik “Pints ja Tutsik. I osa” (Lugu-Loo, 2008)
* Aidi Vallik “Unekoer” (Lugu-Loo, 2006)
* Edward van de Vendel  “Koer nimega Sam” (Päike ja Pilv, 2015)

Ilukirjandus

* Aarne Biin “Meie sõbrad : lugusid koertest ja kassidest, omadest ja võõrastest” (Eesti Raamat, 2015)
* W. Bruce Cameron “Koera elu mõte” (Pegasus, 2017)
* W. Bruce Cameron “Koera teekond” (Pegasus, 2017)
* Mark Doty “Koera-aastad” (Kunst, 2010)
* John Groganb “Marley ja mina : elu ja armastus maailma kõige pöörasema koera seltsis” (Varrak, 2009)
* Jaroslav Hašek “Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil” (Eesti Raamat, 1975)
* James Herriot “Koerajutud” (Eesti Raamat, 1995)
* “Koerte ja koeraomanike tähelepanekuid elust enesest” (Elust Enesest, 2017)
* Ivan Krõlov “Need, kes muidu ei räägi” (Eesti Raamat, 1975)
* Thomas Mann “Peremees ja koer” (Perioodika, 2003)
* Peter Mayle “Koera elu on koeraelu” (Kupar, 1997)
* “Parimad koeralood” (Fantaasia, 2006)
* Janusz Przymanovski “Neli tankisti ja koer” (Eesti Raamat, 1974)
* Steven Rowley “Lily ja kaheksajalg” (Päikese Kirjastus, 2016)
* Peeter Sauter “Koer ostab kassitoitu” (P. Sauter, 2014)
* Friedebert Tuglas “Popi ja Huhuu” (Perioodika, 1986)
* Leelo Tungal “Koera elu” (Eesti Raamat, 1976)
* “Best dog stories : introduction by Gerald Durrell” (Pan Books, 1991)
* “The greatest dog stories ever told : 36 incredible tales by Peter Mayle, Jack London, Ray Bradbury, and many others” (Gramercy Books, 2001)

Filmid

* “Merekoerad, Saladuslik saar = Les tribulations du cabotin, L’Archipel des disparus = Морские псы, Таинственный остров”
* “Pitsu ja tema sõbrad”
* “Need võrratud koerad= Those wonderful dogs”
* “Wallace ja Gromit: suur puhkepäev = Wallace & Gromit: a grand day out with = Уоллес и Громит: великий выходной”
* “Rasmus, Pontus ja Lontu”
* “Pluto parimad lood = Pluto’s greatest hits”
* “Vapper Reks”
* “Peab armastama koeri = Must love dogs”

Ajakirjad

* Kodukiri .- 2012, [nr. 2] veebruar (“Õuekoera kodu”, lk 76)
* Kodukolle .- 2006, nr. 7 (“Armastusega tehtud korakuut”, lk 43)
* Koer .- 2005, nr. 1 (“Päästekoerad”, lk 18)
* Koer .- 2005, nr. 2 (“Pommikoerad”, lk 30)
* Koer .- 2005, nr. 3 (“Juhtkoerte ilus ja keeruline maailm”, lk 17)
* Koer .- 2005, nr. 4 (“Piirivalvekoerad”, lk 20)
* Koer .- 2006, nr. 3 (“Hea näitusekoer võib olla ka hea jahikoer või vastupidi”, lk 9)
* Koer .- 2006, nr. 4 (“Kodu kaugel kodust – suvi kelgukoertega Alaskas”, lk 3)
* Koer .- 2011, nr. 2 (“Koerad ja sõda”, lk 11)
* Koer .- 2012, nr. 3 (“Vetelpäästelaager Poolas, Okoniny Nadjeziernes 11.-19.08.2012”, lk 7)
* Koer .- 2013, nr. 4 (“Vabatahtlik töö – inimeste aitamine äärmuslikes tingimustes”, lk 21)
* Koer .- 2014, nr. 3 (“Abilisena Soome päästekoerte tasemetestil”, lk 15)
* Koer .- 2015, nr. 4 (“Neljajalgsed abistajad”, lk 5)
* Lemmik .- 2005, nr. 2 veebr (“KOER- sõber kogu elu”, lk 12)
* Lemmik .- 2005, nr. 7 (“Vaegnägija silmad”, lk 20)
* Lemmik .- 2011, nr. [8] aprill (“Tähelepanu nautivate koerakeste pidu”, lk 38)
* Lemmik .- 2011, nr. [9] juuni (“Alaskal kelgukoeri kantseldamas”, lk 4)
* Lemmik .- 2011, nr. [10] august (“Vetelpäästekoerad treenivad nii vees kui ka maal”, lk 14)
* Lemmik .- 2011, nr. [11] oktoober (“Tervistavad teraapiakoerad”, lk 4)
* Lemmik .- 2011, nr. [12] detsember (“Koer päriskoolis”, lk 4)
* Lemmik .- 2012, nr. [13] veebruar (“Cedrelle esitleb oma uut säravat koerte kollektsiooni”, lk 40)
* Lemmik .- 2012, nr. [14] aprill (“Uus restoran Brasiilias on mõeldud ainult koertele”, lk 16)
* Lemmik .- 2012, nr. [17] oktoober (“Švejkilik Tšehhi terjer”, lk 22)
* Lemmik .- 2013, nr. [20] aprill (“Inimene saab koera meeleolust aru”, lk 43)
* Lemmik .- 2013, nr. [24] detsember (“Koer näitab tundeid ka kõrvade ja kulmudega”, lk 12)
* Lemmik .- 2014, nr. [27] juuni (“Koer õpetab last lugema”, lk 34)
* Lemmik .- 2014, nr. [30] detsember (“Loomad sotsiaalmeedias”, lk 14)
* Lemmik .- 2015, nr. [32] aprill (“Siiri Sisaski hundikoer on ilus nagu roos”, lk 10)
* Lemmik .- 2016, nr. [37] veebruar (“Imelised abikoerad”, lk 4)
* Lemmik .- 2016, nr. [41] oktoober (“Mops – väike kasvult, suur oma hingelt”, lk 22)
* Maakodu .- 2008, [nr. 11] november (“Koerakuut kui disainipauk”, lk 21)
* Maakodu .- 2016, [nr. 8] august (“Koerad, kes otsivad inimesi”, lk 76)
* Maale! .- 2017/2018, talv (“Koertega lumele lustima”, lk 41)

Seili Ülper ja Irina Möldre

Fotod Seili Ülper

Advertisements

Eesti Vabariik 100 läbi eesti luule

Möödunud kevadel möödus meil mitu kuud eesti luule seltsis. Mõned kogud ja autorid olid ülelugemisel ja mõned olid esmatutvused, mõned said korralikult ja mõttega loetud, mõned rohkem sirvimisi, mõned pakkusid ehedat kaasaelamist, mõnega seda mõistmishetke ei tekkinudki, mõned panid muigama ja mõned tegid nukraks, mõned olid väga oma ajastu nägu ja mõned olid ootamatult kaugel oma ajast ees, ja väga mitmed pakkusid ootamatultki palju lugemisrõõmu.

Sellest suurest luulelugemisest sai ka näitus, mis vaatab eelnenud sajandile tagasi läbi eesti luule. Igast aastast püüdsime leida just seda aastat iseloomustava luuletuse ja/või luulekogu ning sattus nende hulka nii siiani kestvat, lihtsalt toredaid leide kui ehk ka üllatavaid meeldetuletusi. Valikukriteeriumiteks oli, et suured nimed oleks olemas, et oma lemmikuid saaks sisse, et Tartu oleks olemas, et näitus on rahvaraamatukogus. See näitus on nüüd mõnda aega ka mööda Eestimaad ringi rännanud ning aeg oleks see aasta lõpus ka blogisse panna.

Soovitusena: lugege ikka luulet ka vahel :) avastamist ja kaasamõtlemisainet on eesti luules küllaga. Ja tehke oma lemmikutest oma 100 :)

Nimestik: Jätka lugemist

Palju õnne, Soome!

Selle jutu avaldamise kuupäev on küll hilisem, kui sünnipäev tegelikult oli, aga mis seal ikka, õnne võib alati soovida.

Sissejuhatus

Aasta tagasi tähistasime Soome sajandat sünnipäeva uhke näitusega. Alljärgnev ei ole näituse nimestik, vaid katked-nopped näitusel olnud raamatuist, paar tänavuilmunut lisaks ning valik huvitavaid fakte Soome kohta.
Näitust kokku pannes avastasime, et selliseid sissejuhatavaid ja ülevaatlike teoseid Soome kohta nii väga palju polegi, kui tihedat suhtlust selle naaberriigi asukatega arvesse võttes võiks olla. Või tundub see Soome juba nii tuttav ja omane, et kirjastused arvavad, et polegi nagu vaja. Igatahes jäid silma Rain Kooli „Kange ja karge Soome” ja Maarja Lõhmuse ja Eero Medijaineni koostatud „Soome ja soomlased: Fennid – Tacitusest tänapäevani”. Huvilisel on tänagi põnev sirvida Olli Alho kokku pandud 1997. aastast pärit Soome kultuurientsüklopeediat „Finland: a culttural encyclopedia”.

Huvitav fakt # 24
Soome on kõige vähem korrumpeerunud riik maailmas.

Loodus

Soomlaste erilist sidet loodusega aitab võib-olla paremini mõista Sirpa Arvoneni raamat „Metsameel: keha ja meele jõusaal”. Soome rahvuslinnust luigest saab lugeda Carl-Fredrik Lundevalli ja MatsÅke Bergströmi raamatust „Põhjamaa linnud”, rahvuslillest maikellukeset Carl-Fredrik Lundevalli ja Gebbe Björkmani raamatust „Põhjamaa õistaimed” ja Soome eripärasest Saimaa hülgest on Veikko Kilkki kirjutanud artikli „Saimaa hülged ja ja nende klubi” (Eesti Loodus, 2010, nr 11, lk 20-22).
Soome imeilusat loodust on fotole püüdnud paljud andekad fotograafid. Mõned näited ilusatest fotoraamatutest: Raimo Suikkari „Your friend Finland : ystäväsi Suomi”  ja „Fresh Finland : pictures, text an implemenation”, mitmete fotograafide töid koondavad albumid  „Suomalainen valokuvataide 1842-1986 : minne?”, „Valokuvauksen vuosikirja = Finsk fotografisk årsbok = Finnish photographic yearbook”, „Luonnonkuvaus 1988-89 : vuosikirja = Nature photography 1988-89 : yearbook”, „Vuoden luonnonkuvat … = Nature photographs of the year … „ ning neljaosaline „Kaunis Suomi” („Kaunis Suomi. 1, Uusimaa – Varsinais-Suomi – Ahvenanmaa : luontoa ja nähtävyyksiä matkailijan ja retkeilijän silmin”, „Kaunis Suomi. 2, Kuusamo – Lappi : luontoa ja nähtävyyksiä matkailijan ja retkeilijän silmin”, „Kaunis Suomi. 3, Häme – Keski-Suomi – Etelä- ja Keski-Pohjanmaa – Pirkanmaa – Satakunta : luontoa ja nähtävyyksiä matkailijan ja retkeilijän silmin”, „Kaunis Suomi. 4, Kymenlaakso – Karjala – Savo – Kainuu – Perämeren rannikko : luontoa ja nähtävyyksiä matkailijan ja retkeilijän silmin”).

Ajalugu

Soome ajalugu kajastavaid teoseid võiks meie raamatukogu riiulitel rohkem olla, lisaks olemasolevatele Seppo Zetterbergi raamatule „Iseseisva Soome ajalugu”, Matti Klinge „Soome lühiajaoole” ja Henrik Meinander „Soome ajaluoole”. Kõige kuulsam soomlane, kelle elust on eesti keeles kõige rohkem raamatuid ilmunud, on muidugi marssal Mannerheim: Jonathan Clementsi „Mannerheim : president, sõdur, spioon”, Veijo Meri „Soome marssal C. G. Mannerheim”, Kai Donneri „Kaks vaadet marssal Mannerheimile” ning tema enda kirja pandud „Soome marssali mälestused”. Talvesõjast on pakkuda Gordon F. Sandri põhjalik „Lahing Soome pärast 1939-1940” ja Pekka Lehtosaari koomiksivormis „Talvesõda Raate tee”. Soome naiste ajalugu on kirjutanud lahti Kaari Utrio raamatus „Kalevan tyttäret : Suomen naisen tarina”.

Huvitav fakt # 39
Molotovi kokteil sai oma nime Talvesõja ajal, kui Punaarmee pommitas Soome vägesid süütepommide ja kobarpommidega ja Vjatšeslav Molotov väitis raadios, et Punaarmee ei viska pomme, vaid leiba, seepeale hakkasid soomlased Punaarmee pomme Molotovi leivakorvideks kutsuma. Kui soomlased võtsid tankide vastu kasutusele süütepudelid, hakati neid analoogia põhjal Molotovi kokteilideks kutsuma. Esialgu nimetati kokteilideks üksnes pudeli sisu, aga hiljem pudelit koos sisuga.

Pärimuskultuur

Soome pärismuskultuurist on meie raamatukogus rida soomekeelseid raamatuid: Toivo Vuorela  „Kansanperinteen sanakirja”, Lauri Jäntti, Lauri „Talonpoikaisesineistön katoavaa kauneutta”, Taavi Uuno „Suomen kansanpukujen historia”, Kaarle Krohni  „Suomalaisten runojen uskonto”.

Toidukultuur

Igal rahval on omad ainuomased road ja maitsed ja toidukombed, nii ka soomlastel. Eks neid soome retsepte ikka leiab, põnevamad ja teatud mõttes hästi iseloomustavad on vast hoopis sellised raamatud nagu Pertti Salo ja Ulla Salo „Meie metsade seened” või Rain Erala, Koit Kikase, Margo Pajuste, Marek Rebase „Kalapüük Soomes”. Karjala piruka retsepti leiad Kaarina Roinineni raamatust „Parimad kodused küpsetised” lk 149 ja üks piirkondlikku eripära kokkuvõttev raamat on Martii Helini „Jos et syä nin kattele : Tamperelaisesta ruokaperinteestä”.

Huvitav fakt # 28
Soomlased armastavad kohvi rohkem kui ükski teine rahvus. Keskmine soomlane tarbib igal aastal tervelt 12 kilo kohvi. Kuigi on võimatu arvutada, mitu tassi kohvi soomlane iga päev joob, võib olla kindel, et see kogus on suurem, kui tavaliselt arstide poolt soovitatud piir.

Soome keel

Eks keeleõpikuid ja sõnastikke meie raamatukogus ikka leidub, lihtsalt riiulil nad tavaliselt ei seisa, lugejate huvi on päris suur. Vähemkasutatavad, aga seda põnevamad, on kolmeosaline „Suomen kielen perussanakirja” (1995) ja ka kolmeosaline „Suomen sanojen alkuperä : etymologinen sanakirja” (1992-2000). Keelt ja raamatukogusid ühendab kirjasõna ja lugemine, seega näitena hoopis selline artikkel: Jukka Sarjala „Soomlaste lugemisoskus” (Raamatukogu, 2009, nr 3, lk. 28-29).

Huvitav fakt # 47
Kõige pikem soomekeelne sõna on “epäjärjestelmällistyttämättömyydelläänsäkäänköhän”.

Huvitav fakt # 65
Soome kõige pikem kohanimi on Äteritsiputeritsipuolilautatsijänkä, milles on kokku on 35 tähemärki. Tegemist on rabaga, mis asub Lapimaal Savukoski vallas.

Huvitav fakt # 73
Maailma pikim palindroom (sõna, mis mõlemast otsast lugedes täpselt ühesugune) on “saippuakivikauppias”, mis tähendab seebikivikaupmeest.

Haridus

Soomlased on õigusega uhked oma haridussüsteemi üle. Pisut on soomlased oma kogemusi jaganud ka eesti keeles, n Liisa Keltikangas-Järvineni ja Sari Mullola raamat ”Maailma parim kool?”. Üks tore leid meie raamatukogust on Veikko Ruoppila tagasivaatav „Kansa lastensa kasvattajana”.

Kirjandus

Soome kirjandust on eesti keeles päris palju ilmunud, näitusele sai mahtus valik läbi väga tiheda sõela: Tove Jansson “Sõnumid“, Pasi Jääskeläinen “Taevast kukkunud loomaaed“, Aino Kallas “Mu saatuse maa“, Aleksis Kivi “Seitse venda“, Heidi Köngäs “Dora, Dora“, Heli Laaksonen “Ole ise“, Maiju Lassila “Tuletikke laenamas“, Eino Leino “Päikesepoeg“, Väino Linna “Sõjaromaan“, Ulla-Lena Lundberg “Jää“, Hannu Luntiala “Viimased sõnumid“, Elias Lönnrot “Kalevala“, Reijo Mäki “Hot Dog“, Miika Nousiainen “Vaarikalaevukesepõgenik“, Lassi Nummi “Taeva ja maa märgid“, Mauri Antero Numminen “Tango on mu kirg“, Sofi Oksanen “Puhastus“, Arto Paasilinna “Maailma parim küla“, Riika Pulkkinen “Tõde“, Hannu Raittila “Canal Grande“, Pentti Saarikoski “Luuletused“, Frans Emil Sillanpää “Lõikuskuu“, Jari Tervo “Minu suguvõsa lugu“, Antti Tuuri “Alkeemikud“, Kaari Utrio “Tuulepistrik“, Jukka Viikilä “Akvarellid Engeli linnast“, Juha Vuorinen “Joomahullu päevaraamat“, Mika Waltari “Sinuhe, egiptlane“, Kjell Westö “Kus kõndisime kunagi“, Hella Wuolijoki “Ülikooliaastad Helsingis“. Soome kirjandust käsitlevaist raamatuist tooks välja Kai Laitineni “Soome kirjanduse ajalugu“.

Huvitav fakt # 20
Soomlased on kõige agaramad raamatukogude kasutajad maailmas, keskmine soomlane laenab aastas raamatukogust 18 raamatut.

Kunst

Meie raamatukogus on ülevaateteoseid nii Soome maalist, graafikast kui skulptuurist, olulisimad neist on vast „Suomalaisia taiteilijoita” ja „Soome kunsti kuldaeg : meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust”  ning mõned ka Soome tuntuimatest kunstnikeist (n Gallen-Kallela). Eraldi esile tõstmist väärib kunsti- ja luuleraamat „Suomalaisen maiseman 4 vuodenaikaa”.

Muusika

Soome muusikat on meie raamatukogus üsna laias valikus, rahvamuusikast ooperini, jazzist sümfooniateni, tangost metalini ja kõike seal vahepeal. Kirjasõnaga Soome muusika kohta on kehvemini, erand on muidugi Jean Sibelius, kelle kohta saab lugeda mitmes keeles: Leo Normeti „Sibeliuse kaudu maailma”, „Симфонии Сибелиуса”  ja „Симфонии Сибелиуса : примеры” ning Matti Huttuneni „Jean Sibelius : pienoiselämäkerta = An illustrated life”.

Huvitav fakt # 55
Soomlased armastavad tangot tantsida. Soomes algas tangopalavik juba 1913. aastal ning see ei näita siiani raugemise märke. Kohaliku tango kuldaastad olid 1960ndad, kui soome tangohitid tõukasid edetabelite tipust isegi The Beatles’ite laule.

Huvitav fakt # 99
Soomes on elaniku kohta rohkem kui üheski teises maailma riigis heavy-bände. Rahvusvaheliselt kõige tuntumad neist on Amorphis, Children of Bodom, Nightwish, HIM ja Soomele seni ainsa Eurovisiooni võidu toonud Lordi.

Film

Soome filme meie raamatukogus natuke on, kõige põnevam vast on kümne aasta tagune Tampere filmifestivali lühifilmide kogumik. Kuulsatest Soome filmitegijatest on teavet pisut vähem kui oodanuks, aga ära võiks märkida Viivi Variksaare artikli „Aki Kurismäe väike kangelane” (Kodukolle 2002, nr 12, lk. 40-41).

Tehnika

Kõige esimesena tuleb pähe muidugi Nokia, kuigi selle eduloo lõpuosa polnud just kõige säravam, siis mälestus sellest ei kustu ja meenutuseks võib lugedaTrevor Merrideni „Äri Nokia moodi : maailma kiireima arenguga firma edu saladused” ja Jorma Ollila „Võimatu edu : kasvulava Nokias”. Linuxi kohta on tehnikakirjanduse osakonnas päris mitu raamatut, kes aga lühema tekstiga tahab läbi ajada, siis Arvutimaailmas 2001, nr 4, lk 9- 14 on mõned head artiklid, muuhulgas Jani Heikkila „Tasuta ja levib kui viirus” ja Tõnu Vare „Kes on ikkagi Linus Torvalds?”. Ja muidugi Angri Birds, mida teavad ka need, kes ise ei mängigi, olgu siis multifilmi, mänguasjade, helkurite või muu lõbusa nänni kaudu.

Huvitav fakt # 23
Soomlased on väga uuendusmeelsed. Kõige kuulsam Soome tehnoloogiaime on muidugi Nokia, aga Soome leiutiste hulka kuuluvad ka näiteks südamerütmijälgija, SMS, maailma müüduim mobiilimäng Angry Birds, Linuxi operatsioonisüsteem ja nõudekuivatuskapp.

Huvitav fakt # 62
Soomlased saavad uhkusega öelda, et olid esimesed, kes interneti laiema avalikkuseni tõid. 1994. aastal tutvustasid kolm tehnoloogiatudengit maailma esimest kasutajatele mõeldud internetibrauserit, Erwise’i. Mosaic ja siiani tuntud Internet Explorer jõudsid rahva ette paar kuud hiljem.

Disain

Tehnoloogiaga on tihedalt seotud ka disain. Mõne raamatud lugemislauale: „Designed in Finland”, „Finnish design 1875-1975 : 100 years of Finnish industrial design = 100 vuotta suomalaista taideteollisuutta : Suomen taideteollisuusyhdistys 1875-1975”, „Marimekkoilmiö” ja Louna Lahti „Alvar Aalto, 1898-1976 : paradise for the man in the street”.
Avastamisrõõmu pakub kindlasti Ilkka Talpale koostatud „100 Soome innovatsiooni”.

Huvitav fakt # 54
1960. aastal ostis Jacqueline Kennedy presidendivalimiste kampaania ajal korraga seitse Marimekko kleiti. Tulevane esimene leedi kandis ühte neist ajakirja „Sports Illustrated” esikaanel ja sellest sai alguse Marimekko edu Ameerikas.

Arhitektuur

Soome arhitektuur on küllalt tunnustatud ja omapärane, kirjanduse selle kohta just palju pole pole, aga üks pärl siiski: „Sacral space : modern Finnish churches”.

Sport

Sport on Soomes au sees ja kuulsad sportlased on tihti rahvuskangelase staatuses ja sai ju endalgi tugitoolisportlasena soomlastele pöialt hoitud. Ühte pöidlahoidmist aitab meenutada Aleksi Mäkelä film „Matti”. Soomlased on väga edukad rallisõitjad, kaks kuulsamat Vormel 1 sõitjat on Mika Häkkinen (Rein Luik „Mika Häkkinen 2 – Frrari 0” (Tehnikamaailm, 1999, nr 11, lk. 82-84)) ja Kimi Räikkonen (Rein Luik „Kimi Räikkönen – külma närviga tulihingeline võidusõitja” (Spordtäht, 2002, nr 9, lk. 15-17), Räikkönenist ilmus hiljuti Kari Hotakaineni sulest „ Tundmatu Kimi Räikkönen”. Ja jalgpallifännide rõõmuks on ilmunud Jari Litmaneni raamat „Litmanen 10”.

Saun

Soomlaste elustiili lahutamatu osa on saun. Kuigi saunakultuur on ka eestlastele tuttav ja omane, siis võrdluseks võiks sirvida selliseid raamatuid nagu Arto Paasilinna ja Terho Ovaska ”Businessman’s guide to the Finnish Sauna”  või Robert L. Poy „The sauna: a complete guide to the construction, use and benefits of the Finnish bath” või Katariina Vuori „Saunakokaraamat : toidud ja meeleolud kerise soojuses”.

Huvitav fakt # 17
Soomes on nii palju saunasid, et kõik soomlased mahuksid korraga leili viskama.

Huvitav fakt # 52
Maailma suurim suitsusaun asub Turu lähistel Herrankukkaros, sinna mahub 124 inimest.

Huvitav fakt # 84
Soomes on rohkem saunu kui autosid.

Soome-Eesti suhted

Soome-eesti suhted on läbi aja üsna tihedad olnud, raamatunäideteks üks kaugemasse minevikku vaatav — Seppo Zetterbergi „Rändajad Soome sillal” — ja üks lähiminevikku kirjeldav — Kaja Kunnase „Ülelahe suhteraamat” — ning kahe soomlase toredad reisikirjad Tartust: Tatu Vaaskivi „Maarjamaa”  ja Jukka Kostiaineni „Kinnises tõllas, ehk, Kadunud aega otsimas”. Kõige tuntumalt Tartu soomlaselt Mika Keränenilt tõime välja hoopis ühe tema vähemtuntud teose: Mihkel Kera nime all ilmunud „Tähelepanekuid noorusaastatest : konspektiservaluulet”.

Jõulumaa

Ja muidugi on Soome lisaks kõigele veel ka Jõuluvana kodumaa. Seda meeleolu annavad kõige paremini edasi Mauri Kunnase raamatud („Jõuluvana”, „Jõulujutud”) ja Marko Leino „Jõululugu” (millest siin blogis on pikemalt juttu siin).

Kalsarikänni

Soome on end maailmale brändinud seni peamiselt lööklausega “Sauna, sisu ja Sibelius”, nüüd püütakse ka kalsarikänni maailmale arusaadavamaks teha, esimene pääsuke sel suunal eesti keeles on Miska Rantaneni “Kalsarikänni : mõnus elu Soome moodi”.

Head Soome avastamist kõigile ja palju õnne Soomele!

Pildid on pärit lehelt https://finland.fi/emoji ja iga inimene, kes on huvitatud soomlaste paremast tundmaõppimisest, võiks sel lehel mõnda aega ringi vaadata.

Tiina Sulg ja Yaroslava Shepel

Eesti raamat 1918-2018

Hea raamatusõber!

Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks koostasime Tammelinna raamatukogus näituse eesti raamatutest alates Vabariigi sünnist kuni tänapäevani. Näitus on hetkel veel üleval ka Tammelinna haruraamatukogus Suur kaar 56 ja rõõm on teatada, et valminud on ka virtuaalnäitus „Eesti raamat 1918-2018“, mis on kättesaadav aadressilt https://100aastat100raamatut.wordpress.com/.

Raamatud valisime põhimõttel, et iga aasta kohta on üks autor ja selle autori üks teos. Iga autori puhul pole valitud raamat just peateos, aga seda rikkam ja mitmekülgsem on käesolev näitus. Kindlasti on kirjanike puhul huvitav jälgida erinevaid elusaatusi ja ameteid, mida üks või teine autor on elu jooksul pidanud. Pearõhk siiski eesti raamatul erinevatest aegadest ja sellel, kuidas iga teos on oma ajastu nägu.

Raamatute valikul pidasime oluliseks seda, et tüvitekstid ja tuntud kirjanikud oleksid esindatud, teisalt tahtsime pöörata tähelepanu ka luuletajatele, näitekirjanikele, lastekirjanikele, kes vahel veidi varju jäävad. Näitus tervikuna annab aimu sellest rikkusest, mis meil eestlastena oma kirjanduse näol olemas on.

See näitus on kindlasti ka üks suur lugemissoovitus. Põnev on vaadata, mis raamat just sinu sünniaastal ilmunud. Samuti on huvitav teada saada, kui palju on selle saja hulgas neid raamatuid, mis loetud ja mis veel lugemata.

Mõnusat avastusretke eesti kirjandusilmas!

Karmen Velitschinsky ja Mari-Liis Rüütli

Fännikirjanduse piirimail ehk Lood ja järjed

Mis juhtub, kui lugejale väljamõeldud maailm väga armsaks saab? Aasta alul oli meie raamatukogus näitus „Fännikirjanduse piirimail”, mis püüdis anda ühe võimaliku vastuse. Näitusel oli teiste autorite poolt kirjutatud raamatujärgesid, omapärasest vaatepunktist ümberjutustusi, tuntud tegelaste seiklusi uutes maailmades, paroodiad ja/või muidu üsna otseselt mõnest raamatust ainest saanud teoseid. Üheks kriteeriumiks oli, et mõlemad, nii lähteteos kui see uus, on eesti keeles ilmunud eraldi raamatuna (vaid Shakespeare’i näidendite puhul sai erand tehtud), et need raamatud, mis tegelevad rohkem mõne autori elu kui loominguga, jäävad välja ning viimaks see enda äratundmine, et kas see lugu mängib kellegi motiividega piisavalt palju, et sinna näitusele mahtuda. Eks midagi jäi ikka kahe silma vahele, sestap, kui näete, et järgnevast nimekirjast on midagi puudu, andke palun teada.

  • Jane Austen „Uhkus ja eelarvamus” => Curtis Sittenfeld „Väärt mees”
  • Jeanne-Marie Leprince de Beaumont „Kaunitar ja koletis” => S. Aksakov „Tulipunane lilleke” => Epp Annus „Sina, Matilda” => Alex Flinn „Koletu: „Kaunitar ja koletis” tänapäeva New Yorgis”
  • Charlotte Bronte „Jane Eyre” => Emma Tennant „Adèle: „Jane Eyre’i” varjatud lugu” => Hilary Bailey „Mrs. Rochester: Romaani „Jane Eyre” järg” => Jasper Fforde „Eyre’i juhtum”
  • Carlo Collodi „Pinocchio” => Aleksei Tolstoi „Kuldvõtmeke” => Tor Age Bringsvaerd „Pinocchio paberid”
  • Edgar Rice Burroughs „Tarzan” => Edgar Rice Burroughs, Toomas Raudam „Tarzani seiklused Tallinnas” => Periskop „Tarzan Tallinnas laulupidul”
  • Agatha Christie Hercule Poirot’ raamatud => Sophie Hannah „Monogrammimõrvad: Uus Hercule Poirot’ lugu”, „Suletud kirst: Uus Hercule Poirot’ lugu”
  • Arthur Conan Doyle Sherlock Holmesi lood => Anthony Horowitz „Siidimaja: Uus Sherlock Holmesi romaan” => John Hall „Sherlock Holmes Rafflesi hotellis” => Val Andrews „Sherlock Holmes Baker streeti kummitus” => William Seil „Sherlock Holmes ja Titanicu tragöödia”
  • Daphne du Maurier „Rebecca” => Susan Hill „Proua de Winter” => Sally Beauman „Rebecca lugu”
  • Alexandre Dumas „Krahv Monte-Cristo” => Dumas-Mützelburg „Maailma isand: „Krahv Monte-Cristo” järg”
  • JAkob ja Wilhelm Grimm „Tuhkatriinu” => Paul-Eerik Rummo „Tuhkatriinumäng” => Marissa Meyer „Cinder”
  • Jaroslav Hašek „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil” => Karel Vanek „Vahva sõduri Šveijki juhtumised Vene sõjavangis”
  • Homeros „Odüsseia” => Margaret Atwood „Penelopeia”
  • Stieg Larsson „Lohetätoveeringuga tüdruk”, „Tüdruk, kes mängis tulega”,”Purustatud õhuloss” => David Lagercrantz „See, mis ei tapa: Järg Stieg Larssoni Millenniumi triloogiale”, „Mees, kes otsis oma varju: Järg Stieg Larssoni Millenniumi sarjale”
  • Oskar Luts „Kevade” (ja „Suvi”, „Tootsi pulm”, „Argipäev” jt) => Mati Unt „Huntluts: Teoseid Oskar Lutsu motiividel” (Sisu: „Täna õhta viskame lutsu”, „Inimesed saunalaval”, „Oskar”) => Andrus Kivirähk „Kevadine Luts”
  • Friedrich Reinhold Kreutzwald „Kalevipoeg” => Enn Vetemaa „Kalevipoja mälestused” => Kerttu Rakke „Kalevipoeg” => Kristian Krisfeldt „Kalevipoeg 2.0”
  • Stephenie Meyer Videviku saaga („Videvik”, „Noorkuu”, „Päikesevarjutus”, „Koidukuma”, „Bree Tanneri lühike teine elu”) => E. L. James varjundite sari (Viiskümmend halli varjundit”, „Viiskümmend tumedamat varjundit”, „Viiskümmend vabastatud varjundit”, „Grey”, „Tumedam”)
  • Alan Alexander Milne „Karupoeg Puhh” => David Benedictus „Tagasi Saja Aakri Metsa”
  • Margaret Mitchell „Tuulest viidud” => Alexandra Ripley „Scarlett” (4-s osas) => Julia Hillpatrick „Rhett Butler: M. Mitchelli romaani „Tuulest viidud” ja A. Ripley romaani”Scarlett” järg”, „Scarletti viimane armastus” => Donald McCaig „Ruthi teekond: Margaret Mitchelli „Tuulest viidud” Mammy romaan”
  • Vladimir Nabokov „Lolita” => Pia Pera „Lolita päevik: Nabokovi romaani „Lolita” mõtteline järg”
  • Arto Paasilinna „Jänese aasta” => Tuomas Kyro „Kerjus ja jänes”
  • Charles Perrault „Punamütsike” => vennad Grimmid „Punamütsike” => Lehte Hainsalu „Seitse mütsikest” => Kiiri Saar „Punamütsike kakssada aastat hiljem” => Marissa Meyer „Scarlet”
  • Mario Puzo „Ristiisa” => Mark Winegardner „Ristiisa on tagasi: Uus romaan Corleonede perekonnast Mario Puzo ainetel” ja „Ristiisa kättemaks: Viimane romaan Corleonede perekonnast Mario Puzo ainetel”
  • Egon Rannet „Kivid ja leib” I => Egon Rannet, Vaike Rannet „Kivid ja leib” II => Vaike Rannet „Kivid ja leib” III, IV
  • J. K. Rowling Harry Porreti sari => Michael Gerber „Barry Totter ja häbematu paroodia”
  • Antoine de Saint-Exupéry „Väike prints” => Jean-Pierre Davidts „Väikese printse tagasitulek” => A. G. Roemmers „Noore printsi tagasitulek” => Ülo Pikkov „Vana prints”
  • William Shakespeare „Romeo ja Julia” => Andrus Kivirähk „Romeo ja Julia”
  • Willian Shakespeare „Talvemuinasjutt” => Jeanette Winterson „Sel pikal ajal: Ümberjutustatud „Talvemuinasjutt””
  • William Shakespeare „Tõrksa taltsutus” => Anne Tyler „Hapu tüdruk: William Shakespeare’i näidendi „Tõrksa taltsutus” ümberjutustus”
  • William Shakespeare „Veneetsia kaupmees” => Hward Jacobson „Shylock on mu nimi: William Shakespeare’i näidendi „Veneetsia kaupmes” ümberjutustus”
  • Jens Sigsgaard „Palle üksi maailmas” => Marlen Haushofer „Üksinda maailmas” => Thomas Glavinic „Öötöö” => Armin Kõomägi „Lui Vutoon”
  • Robert Louis Stevenson „Aarete saar” => Arthur D. Howden Smith „Portobello kuld: Robert Louis Stevensoni „Aarete saare” autoriseeritud eellugu”
  • Rex Stout Nero Wolfe’i lood => Robert Goldsborough’ uued lood Nero Wolfe’ist
  • Arkadi ja Boriss Strugatski „”Hukkunud Alpinisti” hotell” => Tõnu, Tõnu ja Tom Claude Trubetsky „”Hukkunud Alpinisti” hotelli müsteerium”
  • Anton Hansen Tammsaare „Põrgupõhja uus vanapagan” => Sulev Oll „Põrgupõhja viimane Jürka”
  • J. R. R. Tolkien „Kääbik” => A. R. R. R. Roberts „Kööbik” => Andrus Kivirähk „Retk läbi Euroopa”
  • J. R. R. Tolkien „Sõrmuste Isand” („Sõrmuse vennaskond”, „Kaks kantsi”, „Kuninga tagasitulek” => Kirill Ješkov „Viimane sõrmusekandja”
  • Herbert G. Wells „Ajamasin” => Stephen Baxter „Ajalaevad” => Félix J. Palma „Ajakaart”
  • John Wyndham „Trifiidide päev” => Simon Clark „Trifiidide öö”
  • Mitmed erinevad lood => Paul-Eerik Rummo „Kokku kolm juttu”, Peep Ehasalu „Printsid poisid”, Toomas Raudam „Uued Grimmi muinasjutud. Muinasjutt Bob Dylanist”, Robert Innocenti „Viimne võimalus”, Andrej Sapkowski „Viimane soov”, Roger Zelazny „Üksildane oktoobriöö”
  • Lisamaiuspalana tasub kindlasti sisse vaadata raamatukesse „Kirjanduslikud (eksi)rännakud Tartus”.

Tiina Sulg

Donna Tartt “Ohakalind”

 

Raamat, mis ergutab mõistust ja puudutab südant.

* * *

Priit Hõbemägi. Salapärane kultuskirjanik, kes võitis Pulitzeri. Eesti Ekspress, 2014, 16. aprill
Donna Tartt. Ohakalind. Tallinn: Pegasus, 2015
Donna Tartt. Salajane ajalugu. Tallinn: Pegasus, 2007
Донна Тартт. Маленький друг. Москва: Иностранка, 2010
Донна Тартт. Щегол. Москва: АСТ, Corpus, 2015
Донна Тартт. Тайная история. Москва: АСТ, Corpus, 2015
Donna Tartt. The goldfinch. London: Abacus, 2014
Donna Tartt. The little friend. London: Bloomsbury, 2005
Donna Tratt. The secret history. London: Penguin, 1993

* * *

New York

Patricia and Lester Brooks. Crown Insiders’ Guide to New York City & State. New York: Crown, 1988
David Fischer. New York. Leipzig: VEB F. A. Brockhaus Verlag, 1983
Christine Hatt. New York. Belitha Press Ltd, 2000
Siim Holvandus. Kõlupead Ameerikas. Tallinn: Menu Kirjastus, 2012, lk. 47-108
Diana Lotus. Minu New York: läbi taeva ja põrgu. Tartu: Petrone Print, 2016
Olev Remsu. Toronto. New York. Los Angeles. Tallinn, Go Group, 2008, lk. 47-75
Edward Rutherfurd. New York. Tallinn, Varrak, 2014
Ann Tenno. Highway USA: vendade Urbidega läbi Ameerika. Tallinn, A. Tenno, 1997,
lk. 154-155

Las Vegas

Лев Арье. Лучшие города США. Москва: Эксмо, 2009, lk. 188 – 269
Kersti Dennis alias Amira. Minu Las Vegas: tõsielu tuhkatriinulugu. Tartu: Petrone Print, 2013
Siim Holvandus. Kõlupead Ameerikas. Tallinn: Menu Kirjastus, 2012, lk. 278 – 304
Priit Pullerits. Ameerika. Idaranniku pilvelõhkujatest Metsiku Lääne kanjoniteni. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2008, lk. 176 – 185
Hunter S. Thompson. Hirm ja jälestus Las Vegases : metsik rännak Ameerika unelma
südamesse. Tallinn, Eesti Päevaleht, 2010

Amsterdam

Amsterdam. Herrsching: Color Collection, 1980
Amsterdam. Leipzig : Brockhaus, 1989
Amsterdam: taskukaart & linnajuht. Tallinn: Koolibri, 2008
Hans Koning. Amsterdam. Amsterdam: Time-Life-Books, 1977
Герт Мак. Амстердам. Один город – одна жизнь. Москва: Издательство Ольги Морозовой, 2013.
Ian McEwan. Amsterdam. Tallinn: Huma, 2001
Margot Roose. Minu Amsterdam: Normaalne on piisavlt hull. Tartu: Petrone Print, 2011

* * *

 

Signe Arro, Elo Jakobson, Piia Paju. Laps surmaga silmitsi. Tallinn: Tänapäev, 2001
Ofra Ayalon. Aita! Laste aitamine stressiga toimetulekul. Juhendatud grupitegevused. Tartu: Sach International, 2014
Atle Dyregrov. Lapse lein. Jyväskylä: Gummerus Kirjapaino Oy, 1996
Helen Kennerley. Võit lapsepõlvetraumade üle. Tallinn: Tänapäev, 2010
Koos leinava lapsega. Tallinn: Lastekaitse Liit, 2008
Triinu Laan. Vana katkine kass = Vana katskinõ kass. Tallinn: Päike ja pilv, 2016
Patrick Ness. Kui koletis kutsub. Tallinn: Helios, 2014
Брюс Перри, Майя Салавиц. Мальчик, которого растили, как собаку.
Москва: АСТ, 2015

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi raamatukogu näituse „Lapse lein” bibliograafia
http://www.ht.ut.ee/sites/default/files/ht/lapse_lein_kirjandus.docx

* * *

Martin Amis. Surnud lapsed. Tallon: Olion, 2000
Jakob Ejersbo. Nordkraft. Tallinn: Pegasus, 2003
Ben Elton. Kõrgem seltskond. Tallinn: Pegasus, 2005
Anita Ganeri. Uimastid. Egmont Estonia, 2000
Mike Haskins. Meelemürgid. Tallinn, Ersen, 2003
Koolinoored ja uimastid. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2008
Raiman Kukk. Narkosõltlase vabanemine. Kuidas Raist sai jälle Raiman. Imavere: Shalom, 2016
Tom McGill. Uimasteid trotsides: teejuht lapsevanematele. Tallinn, Varrak, 2003
Mured, ohud, tegelikkus noorte silmade läbi. Tallinn Ruta Kruuda Fond, 2009
Margareete Otter. Narkootikumid. Tallinn: Huma, 1997
Robert Sabbag. Lumepimedus. Tallinn: Metsarada, 1996
Jaan Tangsoo. Hanejaht. Tallinn: Tänapäev, 2003
Trendid koolinoorte uimastitarvitamises. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 2004
Mark Daniel Wahl, Ellu Eik. Narko. Tallinn: Avita, 1998
Irvine Welsh. Trainspotting. Tallinn: Koolibri, 2010

* * *

 

Тим Форрест. Антикварная мебель. Москва: Эгмонт Россия, 2000
Anita Gunnars. Mööbli polsterdamine ja riidega katmine. Tallinn: Sinisukk, 2000
Ari ja Riitta Koskinen. Vanas stiilis mööbel. Tallinn: Varrak, 2009
Jüri Kuuskemaa. Mööbel gootikast art déco’ni: [Virumaa Muuseumide mööblikogu] = Furniture from Gothic to Art Déco. Tallinn: Kunst, 2012
Kerttu Soans. Kui ma armasatasin tislerit. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2008
Paul Tamm. Puutehnoloogia tööstuskoolidele ja mööbelseppadele. II Mööblitööstus. Tallinn: Riigi Tööstuskool, 1932
The woodwork book. London: Treasure Press, 1988
Tõnu Vainküla, René Pere. Vana mööbel korda oma kätega. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2012
Harri Velbri. Mööbli valmistamine ja kavandid. Tallinn: ART Põllumajandusliit, 1938
Kadri Vilen. Värvimängud mööbliga. Tallinn: Pegasus, 2016

* * *

 

Peategelane goldfinch on eesti keeles ohakalind (Carduelis carduelis). Kehakaal tavaliselt 15–20 grammi, tiivapikkus 8–9 sentimeetrit. “Ohakalind on üks kõige ilusamaid ja kirjumaid laululinde. “Nägu” on tal punane, põsed ja kõhualune valged. Selg aga pruunikas ning lagipea, kukal, tiivad ja saba must. Ohakalinnu laul on kiiretempoline, sisaldab rohkesti kutsehüüde vaheldumisi vidistavate, klõbistavate ja ka mõningate vileliste häälitsustega. Tavaliselt laulab ohakalind puuladvas, vahel ka lennul,“ kirjutatakse Tartu Ülikooli loodushariduse veebiküljel. Ohakalind on levinud terves Euroopas, osa isendeid talvitub Eestis, osa suundub mõnele soojemale maale.
Priit Hõbemägi. Salapärane kultuskirjanik, kes võitis Pulitzeri. III. Eesti Ekspress, 2014, 16. aprill, 2014

Rob Hume. Linnuvaatleja ABC. Tallinn, Varrak, 2014
Carl-Fredrik Lundevall, Matsåke Bergström. Põhjamaa linnud. Tallinn, Varrak, 2005, lk. 316

* * *

 

Carel Fabritius „Ohakalind”
Leonardo da Vinci „Madonna Litta”
Vassili Tropinin. „Poiss ohakalinniga”
Raffael „Madonna ohakalinnuga”

Евсей Ротенберг. Западно-европейское искусство XVII века. Москва: Искусство, 1971, lk. 206 -207
Бруно Санти. Леонардо да Винчи. Москва: Слово, 1995, lk. 29

Carel Fabritius (1622–1654) maalis oma ohakalinnu lauatükile mõõtmetega 33,5 x 22,8 sentimeetrit, mis on lähedal sellele, mida toona nimetati kvartformaadiks, tänapäeval aga A4-formaadiks. Lind seisab heleda seina külge kinnitatud linnusöögilaual. Tema jala ümber on peaaegu märkamatu kett, mis hoiab teda vaskse võru küljes kinni. Kunstniku lühikesed tugevad pintslitõmbed vihjavad Rembrandtile, kelle tõenäoliselt kõige andekam õpilane ta oli; teine nimekas Delfti meister, Fabritiusest noorem Jan Vermeer oli aga võlutud Fabritiuse maalide säravast valgusest ja erakordsest rahust.
Kui Fabritius oli kolmekümne kahe aastane, siis plahvatas Delftis püssirohuarsenal. Veerand linna ehitistest hävis, sealhulgas ka Fabritiuse maja ning palju tema maale. Fabritius ise hukkus. Temast jäi järele vaid umbes tosin maali.
Priit Hõbemägi. Salapärane kultuskirjanik, kes võitis Pulitzeri. IV. Eesti Ekspress, 2014, 16. aprill

* * *

Laura Oosterbeek. Beyond the Bird: A Definitive List of the Artworks in ‘The Goldfinch’ 2015, 5. august
Anneliese Dangel. Rembrandt. Leipzig: Seemann, 1962
Philippe Daudy. 1600-talets måleri. 2. Hälsingborg : Bokfrämjandet Hälsingborg, 1969
Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak. Madalmaade maalikunst 15. – 17. sajandini. Tallinn, Kunst, 1978
Ludwig Münz. Rembrandt: Rembrandt Harmenzs van Rijn. New York: Abrams
Melissa Ricketts. Rembrandt. Tallinn: Tarian, 2006
Christiane Stukenbrock, Barbara Töpper. 1000 meistriteost Euroopa maalikunstnikelt 1300 kuni 1850. Tallinn: Koolibri, 2007, lk. 448 – 449
Tout l’oeuvre peint de Vermeer. Paris: Flammarion, 1968

* * *

 

Kaheksa maailma kõige hämmastavamat kunstiröövi. Postimees, 30. märts, 2017
Agnese Antonini. Vermeer: loomingu täielik ülevaade. Tallinn: Sinisukk, 2008
Agnese Antonini ja Alessandro Guasti. Leonardo: kogutud teosed – maalikunst. Tallinn: Trak Pen, 2008
Юрий Безелянский. За кулисами шедевров или Приключения „Венецианской дамы”. Москва: Радуга, 2005
Edvard Dolnik. Päästekunstnik. Tallinn: Olion, 2007
D. M. Field. Rembrandt. Tallinn: Sinisukk, 2007
Юрий М. Гоголицын. Преступления в океане искусства. Санкт-Петербург: Золотой век, Диамант, 2000
Герхард Грутрой. Ван Гог: творческий путь художника. Минск, Белфакс, 1996
Идеальные преступники. Москва: АСТ, Зебра Е, 2008, lk. 165 – 235
Winfried Löschburg. Der Raub der Mona Lisa. Berlin: Der Morgen, 1967
Edgar Mrugalla. Kunstivõltsijate kuningas. Tallinn: Kunst, 1995
Thomas McShane, Dary Matera. Varastatud meistriteoste jäljekütt. Tallinn: Sinisukk, 2007
Ruth ja Max Seydewitz. Daam hermeliiniga. Tallinn: Kunst, 1970
Рут и Макс Зейдевиц. Девушка с жемчужиной. Рассказы о судьбах картин. Москва: Изобразительное искусство, 1978
John Boulton Smith. Munch: album. Oxford  Phaidon, 1977
Werner Timm. Edvard Munch. Berlin: Henschelverlag Kunst und Gesellschaft, 1965
Tout l’oeuvre peint de Cézanne. Paris: Flammarion, 1975
Роберт Уоллэйс. Мир Леонардо 1452 – 1519. Москва: Терра, 1997

Наталья Александрова. Ад да Винчи. Санкт-Петербург, Москва: Нева, 2005
Natalija Aleksandrova. Da Vinci põrgu. Tallinn: Ersen, 2006
M. C. Beaton. Agatha Raisin ja Fryfami haldjad. Tallinn: Tänapäev, 2015
Дж. Мэдисон Дэвис. Заговор Ван Гога. Санкт-Петербург: Домино;Москва: Эксмо, 2007
Robertson Davies. Mis on lihas ja luus. Tallinn: Varrak, 1999
Joseph Smith Fletcher. Salaseltsi jälil. Tallinn: Kuldsulg, 2009
Ken Follett. Modigliani skandaal. Tallinn: Olion, 2004
Dick Francis. Raami sees. Tallinn, Eesti Raamat, 1997
Джанет Глисон. Гренадилловая шкатулка. Москва: РИПОЛ классик, 2009
Пол Кристофер. Тень Микеланджело. Санкт-Петербург: Домино; Москва: Эксмо, 2006
Анна Малышева. Мастер охоты на единорога. Москва: АСТ, Жанры, 2015
Анна Малышева. Сфинксы северных ворот. Москва: АСТ, Жанры, 2014
Анна Малышева. Трюфельный пес королевы Джованны. Москва: АСТ, 2013
Jo Nesbø. Headhunters. London: Harvill Secker, 2011
Neil Olson. Ikoon. Tallinn: Ersen, 2006
Barbara Parker. Täiuslik võltsing. Tallinn: Ersen, 2007
Iain Pears. Bernini büst. Tallinn: Ersen, 2006
Iain Pears. Giotto käsilane. Tallinn: Ersen, 2005
Iain Pears. Raffaeli afäär. Tallinn: Ersen, 2005
Iain Pears. Tiziani komitee. Tallinn: Ersen, 2005
Йен Пирс. Загадка Рафаэля. Москва: АСТ, ЛЮКС, 2005
Йен Пирс. Рука Джотто. Москва: АСТ, ЛЮКС, 2005
Виктория Платова. Купель дьявола. Москва: Астрель, 2013
Иэн Рэнкин. Открытая дверь. Москва: Иностранка, 2011
Daniel Silva. Inglise Palgamõrvar. Tallinn: Ersen, 2005
Ольга Тарасевич. Карты великого мага. Москва: Эксмо, 2014
Карина Тихонова. Прогулки с Хальсом. Москва: АСТ, Астрель; Владимир: ВКТ, 2010
Джеймс Твайнинг. Женевский обман. Москва: АСТ, Астрель, Полиграфиздат, 2011

* * *

L. Frank Baum. Ozma Ozi maalt. Tallinn: Ilo, 1996
Albert Camus. Sisyphose müüt. Tallinn: Eesti Raamat, 1989
Truman Capote. Breakfast at Tiffany’s. London: Penguin Books, Hamish Hamilton, 2000
Truman Capote. Hommikueine Tiffani juures. Tallinn: Pilgrim, 2014
Bernard Cornwell. Merelord. Kuressaare, Barco Blanco, 2015
Stephen Crane. The red badge of courage. Milano: La Spiga languages, 1995
Stephen Crane. Vapruse punane pitser. Tallinn: Perioodika, 2001
Charles Dickens. A Christmas carol. New York: Dover, 1991
Charles Dickens. Great expectations. Oxford, New York: Oxford University Press, 2008
Charles Dickens. Jõululaul. Tallinn: Koolibri, 1999
Charles Dickens. Oliver Twist. New York: Pocket Books, 1972
Charles Dickens. Oliver Twisti seiklused. Tallinn: Avita, 2006
Charles Dickens. Suured lootused. Tallinn: Eesti Raamat, 1997
Fjodor Dostojevski. Idioot. Madrid: Mediasat Group; Tallinn: Eesti Päevaleht, 2007
Федор Достоевский. Идиот. Москва: Художественная литература, 1983
George Eliot. Silas Marner. Mineola (N.Y.): Dover, 1996
Ralph Waldo Emerson. Inimkonna esindajad. Tallinn: Kultuurileht, 2005
Nathaniel Hawthorne. Seitsmeviilumaja. Tallinn: Eesti Raamat, 1997
Nathaniel Hawthorne. The house of the Seven Gables. New York: Dell, 1965
Thomas Edward Lawrence. Seitse tarkuse sammast I. Tallinn: Athena, 1997C. S. Lewis. Lõvi, Nõid ja riidekapp. Tallinn: Pegasus, 2006
Carson McCullers. Süda on üksildane kütt. Tallinn: Varrak, 2007
Herman Melville. Moby Dick. Tallinn: Eesti Raamat, 1974
Herman Melville. Moby-Dick or The whale. New York: Penguin Books, 1992
Александр Пушкин. Евгений Онегин. Москва: Художественная литература, 1974
Aleksander Puškin. Jevgeni Onegin. Tallinn: Eesti Raamat, 1967
J. K. Rowling. Harry Potter and the philosopher’s stone. London: Bloomsbury, 2000
J. K. Rowling. Harry Potter ja tarkade kivi. Tallinn: Varrak, 2005
Antoine de Saint-Exupéry. The little prince and Letter to hostage. London: Penguin Books, 2000
Antoine de Saint-Exupéry. Väike prints. Tallinn: Tänapäev, 2017
Jerome David Salinger. Kuristik Rukkis. Tallinn: Hea Lugu, 2013
Jerome David Salinger. The catcher in the rye. London: Penguin Books, 2010
W. G. Sebald. Saturni rõngad. Tartu: Atlex, 2011
William Shakespeare. Hamlet. New York: Dover, 1992
William Shakespeare. Hamlet. Tallinn: Hea Lugu, 2014
William Shakespeare. Macbeth. New York: Dover, 1993
William Shakespeare. Macbeth. Tartu, Eesti Kirjanduse Selts, 1929
William Shakespeare. Romeo and Juliet. New York: Dover, 1993
William Shakespeare. Romeo ja Julia. Tallinn: Tammeraamat, 2011
Murasaki Shikibu. The tale of Genji. New York: Penguin Books, 2006
John Steinbeck. The grapes of wrath. Moscow: Progress,1978
John Steinbeck. Vihakobarad. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964
Robert Louis Stevenson. Kidnapped. London: Penguin Books,1994
Robert Louis Stevenson. Röövitud. Catriona. Tallinn: Eesti Raamat, 1975
Альфред Теннисон. Волшебница Шалотт и другие стихотворения. Москва: Текст, 2007
Henry David Thoreau. Walden ehk elu metsas. Tallinn: Hortus Litterarum, 1994
Henry David Thoreau. Walden. Mount Vernon (N.Y.): Peter Pauper Press, 1966
Lev Tolstoi. Sõda ja rahu. III-IV. Tallinn: Varrak, 2016
Лев Николаевич Толстой. Война и мир. Том 4. Москва: Просвещение, 1981Pamela Lyndon Travers. Mary Poppins; Mary Poppins comes back. New York: Harcourt, Brace & World, 1963
Антон Павлович Чехов. Драматические произведения. Ленинград: Искусство, 1985
Anton Tšehhov. Jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1979
Edith Wharton. Rõõmukoda. Tallinn: Varrak, 2009
Edith Wharton. Süütuse aeg. Tallinn: Varrak, 1995
Edith Wharton. The age of innocence. New York: Macmillan; Toronto: Maxwell Macmillan Canada, 1993
Edith Wharton. The house of mirth. New York: New American Library, 1964

(nimekiri on kokku pandud Ilona Raamatuarmastuse blogi ja Goodreadsi listide põhjal)

Tiina Sulg ja Yaroslava Shepel

 

Unustamatud 70-ndad

Lühiülevaade 1970-ndate sündmustest meil ja mujal.

Maailmas oli mitu suurt kriisikollet: sõda Vietnamis, rahutused Põhja-Iirimaal, konfliktid Lähis-Idas, Aafrikas jne. Euroopa Majandusühendusega liitumiseks alustati läbirääkimisi Suurbritannia, Taani, Norra ja Iirimaaga. 1971. a taastati telefoniside Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel, Šveitsis anti naistele hääletamisõigus… Eurovisiooni lauluvõistluse võidab 1974. a Abba. USA-s lastakse 1975. a müügile esimene personaalarvuti. Maailma Tervishoiuorganisatsioon teatab 1978. a, et rõuged on likvideeritud.

Nõukogude Liidus ammendusid 1970-ndatel tööstuse ja põllumajanduse ekstensiivarengu võimalused. Kuigi Eesti NSV majandusnäitajad ületasid NSV Liidu keskmise taseme, oli ka siin taandareng selgelt tuntav. Kuldsete 60-ndate järellained olid tajutavad 1970-ndate aastate keskpaigani. 1. sept. 1970. a hakatakse ellu viima üldise keskhariduse nõuet. 1971. a alustati Lahemaa rahvuspargi rajamist, mis oli esimene omataoline NSV Liidus. 1972. a Tallinnas valmis hotell „Viru”.  Eesti Televisioon alustab värvussaadetega. Aavo Pikkuus võidab Montreaali olümpiamängudel ja Jaan Talts ning Jüri Tarmak Müncheni olümpiamängudel kulla. Nõukogude Liidu rahvuspoliitikaks kujunes forsseeritud venestamine. 1977. a alustati Lasnamäe ehitamist.

Võrreldes 1960-ndatega suurenes 1970-ndail aastail tunduvalt tarbimine, mis pidi hüvitama mõtte-, sõna- ja tegevusvabaduse vähendamist ning võõra rahva sissevedu. Kodudesse jõudsid televiisorid, külmutuskapid, sektsioonmööblid, hakati soetama autosid. Eriti märgatavalt paranes rahva elujärg maal. Elujärje paranemine tingis jälle kaupade defitsiidi tekkimise. Kujunes olukord, kus arvati, et kõik välismaine on parem. Maagilise tähenduse omasid sõnad „import” ja „tutvus”. Ajastut iseloomustasid ka soome saunade ehitamine ja saunapeod. Moodi tuli teksariietus. Kommunistliku propaganda üle ironiseeriti juba 1940-ndatest aastatest alates, kuid tõeliselt enam-vähem naeruväärseks muutus see 1970-ndatel.

Eesti tööstustoodang suurenes paljuski üleliiduliste tehaste arvel, mis toimisid ka migratsioonipumpadena ja mille toodang  läks üleliidulisse fondi. Suur osa põllumajandustoodangust veeti samuti välja. Kui linnainimesele tähendasid 1970-ndad lõppkokkuvõttes elu halvenemist ja tarbekaupade järjest süvenevat defitsiitsust, siis maal toimus areng veidi teisiti ja nimetatud kümnend kujunes Eesti kolhoosimajanduse õitseajaks. Kuulsaim kolhoos Eestis oli tõenäoliselt Kirovi- nimeline näidiskalurikolhoos, kuid tuntud olid ka Paide rajooni „Estonia”, Aravete ja „9. Mai” kolhoos. Sel ajastul paljud kolhoosid liitusid, kujunesid suurmajandid, kolhoosnike palgad tõusid. Lisaks tegeleti isikliku  aiamajandusega ja nii teeniski põllumees tihti rohkem kui linnainimene.

 

***

“See oli kümnend, mil sündisid hard rock, heavy metal, progressive rock, jazz rock, punk rock. Instrumentalistid mängisid pikki soolosid, stuudios salvestatud lood ei olnud enam kolmeminutilised, vaid tihtipeale isegi üle kümne minuti pikad, kontserdid kestsid paarikümne minuti asemel mitu tundi.” Andres Oja

“Need noored muusikud ei mõelnud, et nad teevad ajalugu. Aga just seda nad tegid. Pea olematutes tingimustes, pillidega, mida ükski endast lugupidav Lääne muusik poleks puutunudki. Lindistades Eesti kullavaramusse jäänud laule, teadmata, kas keegi neid kunagi kuuleb. Kuid enamik muusikuid ei meenuta neid aegu jubedusest õlgu väristades. Esinemiskeelu ohust ei hoolitud, entusiasmi oli nõnda palju, et sellega oleks võinud talve soojaks  kütta. Nad tegid muusikat, et olla vabad, kasvõi hetkekski, vabad, kuni muusika lõpeb. Muusika aga ei lõppenud ega lõpe eal.” Andres Oja “Tepeliini triumf. Eesti rock 1970. aastatel”

 

***

Saul Bellow — “”Tema kolp oli kandiline.” Kui tihti kohtame selliseid lauseid vana-aja raamatutes. Ning kui väheks on neid jäänud praegus-aja kirjanduses! Bellow selliseid lauseid ei pelga, tema loodud karakterid (kelle kaitseks ta oma Nobeli-kõnes nii uljalt üles astus) on nagu kaljusse raiutud monumendid, sealt ei kustuta neid tuul ega vihm või nende endi lopsakas kõne”. Toomas Raudam

Iris Murdoch — “Kui võrrelda sõnu mosaiigitükikestega, siis võib tõdeda – see  naine teab saladust, kuidas pisikildudest luua tervikut.” Alice Lessa

John Gardner — “Nii palju on küll igaühel koolitarkust keresse jäänud, et mäletada – meid sigitasid Cro-Magnoni mehed, neandertallased surid välja. Või notiti maha. Tore Ameerika mees John Gardner on oma raamatusse «Sügisvalgus» torganud imekauni arutluse sellest, kuidas paksukolbaline neandertallane kohtus vilka peeneluise kromanjooniga, kes ausa nuiavõitluse asemel, milles ta alla jäänuks, naabrimehe kerge odaga surnuks suskas. Nii lihtne see oligi.” Jüri Pino

Arthur Hailey — “Kes on lugenud Arthur Hailey raamatut «Rattad», on teada saanud, et autotööstus tõmbab tehnoloogilise progressi nagu magnetiga enda külge. Kui te soovite tutvuda eesrindlike lahendustega näiteks metallitöötlemises, keevituses, montaažis jne, vaadake autotööstust. Kui otsite disaini ehk tööstuskunsti parimaid šedöövreid, otsige neidki kõigepealt autotööstusest. Hailey arvates riisub autotööstus kõikidelt tehnoloogilistelt lahendustelt innovaatilise koore. Seega, soovides saada kiire ülevaate riigi tehnoloogilisest arengutasemest, külastage selle riigi autotehast. Kirjanikul on õigus, ehkki kirja pandud ameerikaliku aplombiga: tase, mida nõuab autotööstus, ületab teisi tööstusharusid.” Mati Feldman

Stephen King — “Kingi kohta võib öelda palju, kuid üks on kindel: tema teoseid on raske käest panna.” Marvel Riik

Jaan Kross — “Jaan Krossi «Keisri hull» on tähtis teos, omaaegse sisemise vastupanu verstapost.” Simon Prii

Ühiskondliku surutise tingimustes omandas kirjandus 1970. aastail eripärase staatuse vaba mõtte ja rahva südametunnistuse kandjana. Alltekstide ja allegooriate abil omandas vaim leidlikkust võimu tsensuurivõrgust läbilipsamiseks. Tänu odavatele hindadele olid raamatud kättesaadavad sõna otseses mõttes massidele ja kirjandus kujundas oluliselt rahva hoiakuid, hoidis alal rahvuslikku mälu ja usku eestluse säilimisse. Suurtest tiraažidest hoolimata kujunes mõnigi tippteos defitsiitseks. Kirjanike roll ühiskonnas tipnes 1980. aastal 40 haritlase allkirjastatud pöördumises toonase riigivõimu ja ajakirjanduse poole, mille sisuks mure omakeelse kultuuri säilimise pärast.

Ingrid Saare
Küllike Lutsar

Fotod Hille Õiglane