Posts Tagged ‘Edinburgh’

Kate Atkinson

Kate Atkinson (s 1951) on inglise kirjanik, kes praegu elab Edinburghis. Tal on kahest abielust kaks tütart. Tema esimene romaan, „Behind the Scenes at the Museum” (1995) võitis Whitbreadi Aasta Raamatu auhinna ja sai bestselleriks. Hiljem on autor avaldanud veel kaheksa romaani, ühe näidendi ja ühe jutukogumiku. Neljast romaanist koosnevas sarjas, mida alustas „Case Histories”, on peategelaseks erauurija ja endine politseiinspektor Jackson Brodie. Autori loomingut iseloomustab teravmeelsus, elutarkus, peen karakteriloome ning üllatavad süžeepöörded.eluelujarel Kaks Atkinsoni romaani on ilmunud ka eesti keeles: „Inimkroket” (e.k. 1999) ja „Elu elu järel” (e.k. 2014). Autori raamatud on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas kaks korda Costa raamatuauhinna: 2013. a. raamatuga „Elu elu järel” ning 2015. aastal viimase romaaniga „A God in Ruins”. Loodetavasti on ka seda raamatut peagi võimalik lugeda ka eesti keeles.

Eesti keeles ilmunud:

Inimkroket” (1999, tlk Ene-Reet Soovik)
„Elu elu järel” (I ja II osa, 2014, tlk Jana Linnart)

Tekst näituselt Kirjanduslinn Edinburgh

Advertisements

Ian Rankin

ianrankinIan Rankin (s. 1960) on Šoti krimikirjanik. Ta on lõpetanud Edinburghi ülikooli ning elab Edinburghis ühes kandis J.K. Rowlingi, Alexander McCall Smithi and Kate Atkinsoniga. Ka tema kuulsate inspektor Rebuse romaanide tegevus toimub valdavalt Edinburghis. Autor ei varjagi, et John Rebus on tema enda alter ego.

Tänaseks on autor avaldanud 25 romaani, kaks lühijutukogumikku, ühe koomiksi, ühe lühijutustuse ja ühe aimeraamatu. Žanriliselt kuuluvad tema krimiromaanid Tartan Noir’i alla. Tartan Noir on Šotimaale ja šotlastele iseloomulik krimikirjandus, mis kaldub olema küüniline, külmavereline ja kalestunud. Peategelasteks on antikangelased, kes on tihti keset eraelulisi kriise ning kellel on sageli isiklik põhjus kuritööga tegelemiseks. Autor ise ilmub tegelasena teise kuulsa šoti autori McCall Smithi 2004. a. ilmunud romaanis „Scotland Street 44”.

2011. aasatl pani anonüümne kunstnik Edinburghi erinevatesse kirjandusega seotud paikadesse kümme raamatuskulptuuri, kingitusena kultuuriasutustele ja linnaelanikele. Paljud neist skulptuuridest viitasid just Rankini loomingule, ning üheteistkümnes skulptuur oli isiklik kingitus autorile.

rankinmustjasinineRankin on võitnud paljusid kirjandusauhindu, sh mitmekordse Kuldse Pistoda (Gold Dagger), Edgari auhinna, Saksamaa Krimiauhinna jpt.

Eesti keeles on ilmunud:

Põhjusi otsides” (2006, tlk Anne Kahk)
Hammas ja küüs” (2007, tlk Kristjan Jaak Kangur)
Peitusemäng” (2007, tlk Anne Kahk)
Sõlmed ja ristid” (2007, tlk Kristjan Jaak Kangur)
Poiss paljaks” (2008, tlk Kristjan Jaak Kangur)
Must märkmik” (2008, 2014, tlk Anne Kahk)
Õhk välja” (2008, tlk Anne Kahk)
Must ja sinine” (2010, tlk Anne Kahk)
Rippaed” (2015, tlk Anne Kahk)

Tekst näituselt Kirjanduslinn Edinburgh
Siin blogis raamatust “Põhjusi otsides

J. K. Rowling

rowlingJ. K. Rowling  (kodanikunimega Joanne Rowling, sündis 1965. a. Yate’s Inglismaal) on inglise kirjanik ja eelkõige tuntud kui populaarse fantaasiasarja „Harry Potter” looja. Pseudonüümi Robert Galbraith all on ta kirjutanud ka muud laadi romaane, sealhulgas kriminaalromaane.

Pärast lahutust oma portugaallasest abikaasast 1993. a. kolis Rowling oma väikese tütrega Edinburghi, et olla lähemal oma õele. Ta kannatas kliinilise depressiooni all, mis inspireeris teda looma dementorid, hingeta olendeid „Harry Potteris”.

Tal oli tavaks kirjutada kohvikutes, eriti tihti Edinburghi Nicholsoni kohvikus. „Harry Potteri ja tarkade kivi” käsikiri valmis 1995. a. ning seda pakuti kaheteistkümnele kirjastusele, kes kõik käsikirja tagasi lükkasid, kuni üks pisike kirjastus (Bloomsbury) Inglismaal otsustas raamatu avaldada. Edasine oli juba nagu muinasjutt.potterid

Eesti keeles on ilmunud:
Harry Potteri seeria kõik seitse raamatut
„Harry Potter ja tarkade kivi” [1. aasta] (e.k. 2000, 2005, 2015, tlk Krista Kaer)
„Harry Potter ja saladuste kamber” [2. aasta] (e.k. 2000, 2005, 2015, tlk. Krista Kaer)
„Harry Potter ja Azkabani vang” [3. aasta : romaan] (e.k. 2000, 2006, 2015, tlk. Krista Kaer ja Kaisa Kaer)
„Harry Potter ja tulepeeker” [4. aasta] (e.k.  2000, 2006, 2015. tlk Krista Kaer ja Kaisa Kaer)
„Harry Potter ja Fööniksi Ordu” [5. aasta] (e.k. 2003, 2015, tlk. Krista Kaer ja Kaisa Kaer)
„Harry Potter ja segavereline prints” [6. aasta] (2005, 2015, tlk. Krista Kaer ja Kaisa Kaer)
„Harry Potter ja surma vägised” [7. aasta] (e. k. 2007, tlk. Krista Kaer ja Kaisa Kaer)
Harry Potteri lisalood
„Bard Beedle’i lood” (e.k. 2009, tlk Krista Kaer)
„Fantastilised elukad ja kust neid leida” (e. k. 2001, tlk. Krista Kaer)
„Lendluudpall läbi aegade” (e.k. 2001, tlk. Kaisa Kaer)
Harry Potteri väline
„Ootamatu võimalus” (e.k. 2013, tlk. Riina Jesmin)
Pseudonüümi Robert Galbraith all
„Käo kukkumine” (e.k. 2014, tlk. Tiia Krass)
„Siidiuss” (e.k. 2015, tlk. Tõnis Värnik)

Tekst näituselt Kirjanduslinn Edinburgh

Irvine Welsh

irvinewelshIrvine Welsh on šoti kirjanik, kes sai kuulsaks oma romaaniga „Trainspotting”, millest hiljem valmis ka samanimeline film. Tema loomingut iseloomustab Edinburghi šoti dialekti kasutamine ja Edinburghi elu brutaalne kujutamine. Ta on kirjutanud ka näidendeid ja filmistsenaariume. Autor sündis Edinburghi sadamapiirkonnas Leithis, kuid on elanud ka Londonis ja Dublinis, ning alates 2012. aastast elab ta koos oma naisega Chicagos.

Ta on avaldanud üksteist romaani ja neli lühijuttude kogumikku. Autori debüütromaan „Trainspotting” avaldati 1993. a. Selle tegevus toimub 1980ndate aastate Edinburghis. Lühilugude kaudu räägitakse lugu heroiinisõltlastest noortest, keda ühendab vaesus, töötus ja igavlemine. Raamatust sai 1996. a. väga edukas film — hiljem lausa kultusfilm — milles ka autor kõrvaltegelase Mickey Forresterina osales. Narkootikumid, pisikuriteod ja vaeste äärelinnade viletsus on teemadeks ka edasises loomingus. Raamatus „Glue” naaseb autor „Trainspottingu” tegevuspaikade ja teemade juurde, rääkides nelja tegelase elust mitme kümnendi vältel. Enamik „Trainspottingu” tegelasi elustub aga järgmises romaanis „Porno” (2002), kus autor uurib pornograafia mõju nii inimestele, kes seda toodavad, kui kogu ühiskonnale, ning vananemise ja küpsemise teemasid. 2012. a. aga avaldas autor „Trainspottingu” eelloo „Skagboys”, mis näitab, kuidas ja miks raamatu tegelastest heroiinisõltlased said.

welshtrainspottingWelsh — nagu ka šoti autorid Ian Rankin ja A. McCall Smith — kirjutas lühijutu kogumikku „One City” (2005), mille eesmärk oli ühiskondliku sidususe suurendamine Edinburghis.

Welshi loomingu läbivateks teemadeks on narkootikumisõltuvus, töölisklassi elu ja Šoti identiteet 1960ndatest aastatest tänapäevani, sh võimaluste vähesus, huligaansus, seks, allasurutud homoseksuaalsus, ööklubid, madalapalgalised töökohad, šotlaste eelarvamused ja huumorimeel.

Eesti keeles on ilmunud:

„Kõnts” (2003, tlk Olavi Teppan)
„Trainspotting” (2010, tlk Olavi Teppan)

Irvine Welshi koduleht http://www.irvinewelsh.net/

Tekst näituselt Kirjanduslinn Edinburgh

Kirjanduslinn Edinburgh

img_1374Edinburgh

Edinburgh (eestikeelne hääldus [‘edinburg], ingliskeelne hääldus [‘edinbərə]) on linn Suurbritannias, Šotimaa pealinn. Edinburghis asub Šotimaa parlament. Edinburghi vanalinn (Old Town)img_5176 ja uuslinn (New Town) kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linnas asub 1583. aastal asutatud Edinburghi ülikool. Linnas ja lähiümbruses elab natuke alla poole miljoni elaniku, millega on ta elanike arvu poolest Šotimaa suuruselt teine linn (Glasgows on natuke üle poole miljoni elaniku).

Edinburgh kui UNESCO kirjanduslinnimg_1373

Edinburgh oma pika kirjandustraditsiooniga sai UNESCO esimeseks kirjanduslinnaks 2004. aastal. Edinburgh on kirjanduslinnade võrgustiku algataja, eestvedaja ning keskne nõustaja, ühtlasi on seal välja töötatud ka võrgustiku peamised eesmärgid ja kriteeriumid, millele kirjanduslinnad peaksid vastama. img_5043Keskseks organisatsiooniks, kust võrgustiku koostööd ja Edinburghi enda kui kirjanduslinna tegevust koordineeritakse, on Edinburgh UNESCO City of Literature Trust.

img_1406Ediburghil on rikkalik kirjanduslik pärand ning väga aktiivne kirjandus- ja hariduselu – seal on rohkelt kirjastajaid ja kirjandusorganisatsioone, neli ülikooli ning augustis toimub seal üks maailma suurimaid raamatufestivale, Edinburgh International Book Festival, kus osaleb üle 800 kirjaniku üle maailma, aga ka mitmesuguseid väiksemaid festivale (Šotimaal toimub aastas kirjandusfestivale lausa 30 ringis).

img_1433Kuulsaid kirjanikke, kes on Edinburghis elanud: Adam Smith, James Boswell, Robert BurnsSir Walter Scott, R. L. Stevenson, Sir Arthur Conan Doyle, Muriel Spark, Irvine Welsh, Ian Rankin, Alexander McCall Smith, Christopher BrookmyreKate AtkinsonJames Kelman, Iain Banks ja J.K. Rowling, kes alustas oma esimest raamatut Edinburghi kohvikus.

Kirjanduslikud ringkäigud

img_5038Kirjanduslinnades on populaarsust kogunud kõikvõimalikud kirjanduslikud ringkäigud. Edinburghis toimub aastaringselt palju erinevaid kirjandusega seotud ringkäike. Mõned näited:

The Edinburgh Book Lover’s Tour
The Edinburgh Literary Pub Tour
Rebus Tours
Leith Walks
img_1412The Potter Trail
Scottish Parliament Literature Tour
Mercat Tours – Outlander Experience
Mercat Tours – Enlightenment Edinburgh
Enlightenment Edinburgh Guided Tour
img_1422Calum Lykan Storytelling Tour
Dr Jekyll & Mr Hyde
A Literary Capital Tour
Geeks Guide
Scotland’s Democracy Trail
Outlander Tour – Mary’s Meanders

Šoti raamatuskulptuurid

img_1392Šoti raamatuskulptuurid on šoti kirjanduse ja luule põhjal tehtud skulptuurid vanadest raamatutest, mille anonüümne paberskulptor paigutas leidmiseks erinevatesse kirjandusega seotud paikadesse Šotimaal aastatel 2011-2013. img_5145Esimesed kümme skulptuuri leiti Edinburghist ning need olid mõeldud kingitusena kirjandusinstitutsioonidele ja linnakodanikele. 11. teos kingiti Ian Rankinile, kelle looming oli olulisel kohal ka teiste skulptuuride juures. Mitmeid raamatuskulptuure on kingiks saanud näiteks Šoti luuleraamatukogu (Scottish Poetry Library). img_14362012. aasta lõpus näidati skulptuure rändnäitusena mitmel pool Šotimaal. 2014. aastal tegi kunstnik peene töö, mis kujutas raamatutest välja lendavaid liblikaid, ja kogus sellega oksjonil raha heategevusfondi jaoks. 2015. a. märtsis teatas endiselt anonüümne autor, et aeg on sellele projektile joon alla tõmmata. img_1450Viimase skulptuuri jaoks palus autor ka avalikkusel meisterdamises kaasa lüüa, tehes oma liblikaid, millest lõpuks võiks kujundada viimase skulptuuri. Rohkem infot leiab: https://en.wikipedia.org/wiki/Scottish_book_sculptures

Annika Aas, Halliki Jürma

Ian Rankin “Põhjusi otsides”

Ian Rankin “Põhjusi otsides” (Mortal Causes, 1994). Tõlkinud Anne Kahk. Varrak, 2006. 344 lk.pohjusiotsides

“Tere tulemast Edinburghi teatrifestivalile!”

Pidustuste tagaplaanil paljastub Šotimaa kultuuripealinna süngem poolus. Maa-alusest tänavast leitakse piinatud ja hukatud nooruk. Edaspidi lisandub laipu veelgi. Eluheidikute äärelinnas varutakse relvi ja valmistutakse kodusõjaks. Mängus on protestantlikud äärmusrühmitused, Põhja-Iirimaa sündmuste kajad, korrumpeerunud politseiametnik, sotsiopaatidest noored. Festivali lõpetav ilutulestik ähvardab kujuneda ettenähtust hoopis teistsuguseks…

Ian Rankini kriminull avab sarja “Inspektor John Rebuse romaan”, kuhu loodetavasti võib oodata lisa. Rebus on teretulnud Barnaby, Wexfordi, Morse’i ja teiste “tuttavate” briti politseinike seltskonda. Tema karm, kuid kannatlik loomus, arukas söakus ja oskus mitu käiku ette mõelda teevad ta sümpaatseks, realistlikult mõjuvaks tegelaseks. Klišeelikumalt mõjub politseiniku rabe eraelu, ent humoorikas nüanss on siingi – autor on andnud Rebuse äkilisevõitu naisele nimeks Patience (i.k. “kannatlikkus”).

“Põhjusi otsides” ei ole raamat, mida saaks kiiresti ja kerge vaevaga läbi lugeda, kuid ajakulu tasub end ära. Šoti taust on eesti lugejale suhteliselt uudne, käsitletavad sündmused tõsised ja aktuaalsed. Lugu kulgeb mõõduka tempoga, parasjagu tavapäraseks saanud hüsteerilise (üle)pingestatuse ja loiu jutuveeretamise vahepealselt. Soovitaksin seda kõigile kriminaalkirjanduse huvilistele, keda “Toimikute” stiil on ära tüüdanud.

Ja veel: Kuidagi tuttavlik tundus linnaelanike suhtumine kuulsasse teatrifestivali – segu põlastusest ja üleolevast tolerantsist. Miskipärast meenus Viljandi folk, Baltoscandal… “Mine kuhu tahad – inimesed on igal pool ühesugused.”

Tiina Tarik