Kui kõik ausalt ära rääkida, siis kõiges on süüdi Indrek Park, kes oma intervjuudes on nii õhinal rääkinud keeltest ja indiaanlastest ja kes nõnda tuletas mulle meelde mu kunagise indiaanihuvi. Kuna ma arvan, et see huvi on tekkinud või taastekkinud veel paljudel teistelgi, siis oli möödunud kevadel meie raamatukogus raamatunäitus „Indiaanijutukad: Põhja-Ameerika indiaanlased ilukirjanduses”, kus oli väljas valik hästi- ja ammutuntud seiklusjuttudest ning kaasaegsest kirjandusest, kus indiaanipäritolu tegelasi, olgu tegu siis realistliku romaani, ulmeromaani või indiaanikrimi või hoopis koomiksiga. Teise poole näitusest moodustas indiaanlaste endi kirjandus, alates pärimusest ja muinasjuttudest ning lõpetades luule, kaasaegse proosa ja mälestustega. Õige napilt ja valitult sai näitusele ka ajalugu puudutavaid teoseid.
Järgnevas nimestikus on tavakirjas näitusel olnud raamatud, kursiivis on raamatud, mis näitusele ei mahtunud, olgu siis indiaani päritolu tegelaste liiga napi osakaalu pärast teostes või näitusepinna väiksuse tõttu või seepärast, et näituse tegemise ajal polnud seda raamatut veel raamatukogus, aga mis teema poolest võiks ikkagi huvi pakkuda. Rohekas kirjas on autoreid tutvustavad tekstid, need on kokkuvõtted ja/või segu Wikipediast, raamatute järelsõnadest ja mu isiklikust lugemiskogemusest. Autorite lühielulood näituse tarbeks kujundatuna on lõpus.
Näituse kujundusel kasutasin katkeid erinevate indiaanihõimude tekstiili- ja tekstiilikaunistusmustreist. Kui keegi tahab näituse ideed, kujundust või osa sellest näitusest kasutada, siis olge lahked, ma lihtsalt oleksin tänulik, kui mulle sellest teada antakse. (Ühendust võib võtta ka siis, kui tahetakse saada samas stiilis, aga teistsuguses sõnastuses pealkirju või alapealkirju. Ja võib-olla saab näituse tarbeks meie raamatukogust mõnda raamatut ka laenutada.)
Toredaid meeldetuletusi ja head avastamist! Ja kui kellegi tuleb veel meelde raamatuid, mis võiks siia nimekirja sobida, kirjutage siia kommentaaridesse juurde :)
Prantsuse kirjanik ja filosoof Voltaire (1694 – 1778) on toonud ühes oma filosoofilises jutustuses, „Kohtlane”, kõrvalseisja pilguga Prantsuse ühiskonda vaatlema hurooni.
Voltaire “Kohtlane ; Mikromegas” (Perioodika, 1996)
Ameerika mere-, rajamaa- ja ajaloo-romaanide autor James Fenimore Cooperi (1789 – 1851) tuntuim töö on tema viieköiteline indiaaniromaanide tsükkel “Nahksuka jutud” (“Hirvekütt”, “Viimane mohikaanlane”, “Rajaleidja”, “Pioneerid”, “Preeria”).
Karl May (1842 – 1912) oli üks saksa kõigi aegade menukamaid kirjanikke. Tema sümpaatia kuulus apatšidele ja ta on eelkõige tuntud oma Winnetou romaanide järgi.
Thomas Mayne Reid (1818 – 1883) jõudis kirjutada palju kaasahaaravaid seiklusromaane, tema seminolide pealikust rääkiv „Oceola” lubab endale küll üsna palju ilukirjanduslikku vabadust, aga mingi tõsieluline alus sel on.
Cooper, James Fenimore “Hirvekütt ehk Esimene sõjarada” (Eesti Ekspressi Kirjastus, 2004)
Cooper, James Fenimore “Pioneerid ehk Susquehanna allikad” (Birgitta, 1996)
Cooper, James Fenimore “Preeria” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1962)
Cooper, James Fenimore “Rajaleidja ehk Sisemeri” (Birgitta, 1994)
Cooper, James Fenimore “Viimane mohikaanlane : jutustus aastast 1757” (Eesti Raamat, 1976)
May, Karl “Winnetou. Esimene raamat” (Kupar, 1990)
May, Karl “Winnetou jälgedes. Teine raamat” (Kupar, 1991)
May, Karl “Winnetou surm. Kolmas raamat” (Kupar, 1992)
Reid, Thomas Mayne “Oceola, seminolide pealik” (Eesti Raamat, 1979)
Welskopf-Henrich, Liselotte “Suure Karu pojad” (Eesti Raamat, 1976)
Портер, Дональд Клэйтон “Белый индеец” (Азбука-классика, 2005)
Рид, Майн “Оцеола, вождь семинолов” (Скифы, 1992)
Шульц, Джеймс Виллард “Ошибка Одинокого Бизона : повести” (Журнал “ЛЕПТА”, 1992)
Hall Öökull (Grey Owl, õige nimega Archibald Stansfeld Belaney (1888 – 1938)) oli eelkõige loodusmees ja tema raamatudki on välja kasvanud soovist inimestele loodust lähedasemaks ja mõistetavamaks teha. Hall Öökull austas kohalikke põlisrahvaid niivõrd, et väitis endki neist pärinevat.
Saksa autor Liselotte Welskopf-Henrich (1901 – 1979) kirjutas meelsasti indiaaniainelisi seiklusjutte ja uuris nende eluolu ka akadeemilisel tasandil. Dakootadest kõnelev „Suure Karu pojad” sai mitu järge, eesti keeles peale esmaraamatu neid kahjuks pole.
Benchley, Nathaniel “Small Wolf” (HarperCollins, 1994)
Broch, Ellinor “Oninga – irokesernes fange” (Bokklubbens barn, 1983)
Hall Öökull “Seidžo ja tema kobraste seiklused” (Eesti Raamat, 1967)
Jürgen, Anna “Sinine Lind, irokeeside kasupoeg” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1958)
Landman, Tanya “Apache” (Walker Books, 2007)
Shipton, Vicky “Grey Owl” (Pearson Education, 2003)
Welskopf-Henrich, Liselotte “Die Söhne der grossen Bärin. Band 1 : Harka” (Altberliner Verlag, 1979)
Welskopf-Henrich, Liselotte “Die Söhne der grossen Bärin. Band 2 : Der Weg in die Verbandung” (Altberliner Verlag, 1979)
Welskopf-Henrich, Liselotte “Die Söhne der grossen Bärin. Band 3 : Die Höhle in den Schwarzen Bergen” (Altberliner Verlag, 1980)
Вельскопф-Генрих, Лизелотта “Харка – сын вождя” (ТЕРРА, Литература, 2000)
Рид, Майн “Оцеола, вождь семинолов” (Белый город, 2004)
Ameerika luuletaja Henry Wadsworth Longfellow (1807 – 1882) talletas kõik oma teadmised indiaani folkloorist ja kogu oma armastuse ja südamevalu põlisameeriklaste vastu eeposes „Laul Haiavatast”.
Kabur, Boris “Haiavata lood : ümberjutustus lastele” (Eesti Raamat, 1990)
Longfellow, Henry Wadsworth “Laul Haiavatast : [poeem]” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1960)
Ameerika autori Charles Frazieri (s 1950) tegi tuntuks juba tema Kodusõjast jutustav debüütromaan „Cold Mountain”, tema teine
romaan „Kolmteist kuud” keskendub tšerokiide saatusele.
Zane Grey (1872 – 1939) oli produktiivne ja populaarne ameerika autor, kes kirjutas peamiselt vesterne. Paljud tema teosed jõudsid ka kinolinale. Tema esimene raamat “Betty Zane” sai inspiratsiooni tema perekonna ajaloost ja legendidest.
Barry, Sebastian “Otsata päevade aegu” Eesti Raamat, 2019)
Blake, Michael “Dances with wolves” (Fawcett Gold Medal : Ballantine Books, 1990)
Boyden, Joseph “Three day road” (Phoenix, 2006)
Fast, Howard “Viimne piir” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1951)
Frazier, Charles “Kolmteist kuud” (Eesti Raamat, 2009)
Grey, Zane “Betty Zane” (Olion, 1996)
Landman, Tanya “Buffalo soldier” (Walker Books, 2014)
London, Jack “Külma lapsed” (Fantaasia, 2012)
London, Jack “Smoke Bellew ; Merehunt” (Eesti Raamat, 1985)
Penney, Stef “Huntide hellus” (Pegasus, 2008)
Фидлер, Аркадий “Белый Ягуар – вождь араваков : [трилогия]” (Молодая гвардия, 1987)
Brown, Sandra “Indiaanipealiku pantvang” (Ersen, 1998)
Donnell, Susan “Pocahontas” (Sinisukk, 1996)
Grey, Zane “Kaduv ameeriklane” (Kupar, 1998)
Harmon, Amy “Kus uitavad kadunud” (Rahva Raamat, 2022)
Kanada autor Joan Clark (s 1934) on tihtipeale ammutanud inspiratsiooni kohalikust ajaloost. Romaanis „The Victory of Geraldine Gull” kohtuvad kriid, odžibveid ja valged.
Soome kirjanikku Katja Kettut (s 1978) on eelkõige huvitanud soome väljarändajate ja odžibvei indiaanlaste ajalugu ja omavahelised suhted ja seda on ta väljendanud nii kirjanduses kui dokumentaalfilmina.
Clark, Joan “The victory of Geraldine Gull” (McClelland & Stewart, 1989)
Craven, Margaret “Öökull huikas mind” (Kupar, 1991)
Kesey, Ken “Lendas üle käopesa” (Ersen, 1999)
Kettu, Katja “Rose on kadunud” (Koolibri, 2019)
Phyllis Christine Cast (kirjanikunimega P. C. Cast; s 1960) ja tema tütar Kristin Cast (s 1986) on kahepeale kirjutanud 12-osalise „Öö Koja” sarja, kus peategelase Zoey vanaema on tšerokii. Vanaemast ei kirjutata küll palju, aga see on oluline osa Zoeyst.
Kanada autori Charles de Linti (s 1951) meelisžanr on linnafantaasia ehk urban fantasy. Oma lugudesse põimib ta mitmete maade mütoloogiaid, aga peaaegu igas tema teoses on oma oluline koht ka indiaanimütoloogial.
Stephenie Meyeri (s 1973) kuulsas vampiiriromaanisarjas “Videvik” toimub tegevus kiljuudi reservaadi läheduses olevas linnakeses ning üks peategelastest, hundiks muutuv Jacob, on kiljuut.
Cast, P. C. & Kristin “Marked : a House of Night novel” (Atom, 2009)
Cast, P. C. & Kristin “Märgitud” (Pegasus, 2010)
De Lint, Charles “Kusagil lennata” (Varrak, 2001)
De Lint, Charles “Südame metsad” (Varrak, 2009)
Meyer, Stephenie “Noorkuu” (Pegasus, 2009)
Meyer, Stephenie “Videvik” (Pegasus, 2008)
Simak, Clifford D. “Jumalate valik” (Fantaasia, 2017)
Stephenson, Neal “Lumevaring” (Varrak, 2003)
Tarlap, Tiit “Lõhestusjoon” (Varrak, 2012)
Alabamast pärit koomiksikirjanik Jason Aaron (s 1973) ja Serbiast pärit koomiksikunstnik Rajko Miloševic (kunstniku- nimega Gera ja R.M. Guéra, s 1959) on kahepale valmis saanud põneva 10-osalise siuu aladel toimuva indiaanikrimikoomiksi „Scalped”.
Ameerika autor Tony Hillerman (1925 – 2008) on eelkõige tuntud oma indiaanikrimidega. Navahodega on tal olnud head suhted lapsepõlvest peale ning tema püüd krimikirjanduse kaudu navahode kombeid tutvustada on pälvinud mitmeid auhindu, muuhulgas ka ametliku Navahode Sõbra tiitli.
Aaron, Jason, Guera, R. M. “Scapled. 1. Indian country” (DC Comics, 2007)
Aaron, Jason, Guera, R. M. “Scalped. 2. Trail’s end” (DC Comics, 2012)
Grisham, John “Salakaebaja” (Varrak, 2017)
Hillerman, Tony ” A thief of time” (Penguin Books, 1993)
Hillerman, Tony “Esimene kotkas” (Ersen, 2000)
Hillerman, Tony “Must tuul” (Eesti Raamat, 2007)
Hillerman, Tony “People of darkness” (Sphere Books, 1988)
Hillerman, Tony “The blessing way” (HarperCollins, 1990)
Hillerman, Tony “The fallen man” (HarperCollins, 1996)
Mäki, Reijo “Indiaanlane” (Eesti Raamat, 2015)
Tiina Sulg
Lugemissoovituse blog 