Halliki Jürma ja Tiina Sulg
Posts Tagged ‘kirjanduslinn’
13 okt.
Kirjanduslinn Edinburgh
Edinburgh
Edinburgh (eestikeelne hääldus [‘edinburg], ingliskeelne hääldus [‘edinbərə]) on linn Suurbritannias, Šotimaa pealinn. Edinburghis asub Šotimaa parlament. Edinburghi vanalinn (Old Town)
ja uuslinn (New Town) kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linnas asub 1583. aastal asutatud Edinburghi ülikool. Linnas ja lähiümbruses elab natuke alla poole miljoni elaniku, millega on ta elanike arvu poolest Šotimaa suuruselt teine linn (Glasgows on natuke üle poole miljoni elaniku).
Edinburgh kui UNESCO kirjanduslinn
Edinburgh oma pika kirjandustraditsiooniga sai UNESCO esimeseks kirjanduslinnaks 2004. aastal. Edinburgh on kirjanduslinnade võrgustiku algataja, eestvedaja ning keskne nõustaja, ühtlasi on seal välja töötatud ka võrgustiku peamised eesmärgid ja kriteeriumid, millele kirjanduslinnad peaksid vastama. 
Keskseks organisatsiooniks, kust võrgustiku koostööd ja Edinburghi enda kui kirjanduslinna tegevust koordineeritakse, on Edinburgh UNESCO City of Literature Trust.
Ediburghil on rikkalik kirjanduslik pärand ning väga aktiivne kirjandus- ja hariduselu – seal on rohkelt kirjastajaid ja kirjandusorganisatsioone, neli ülikooli ning augustis toimub seal üks maailma suurimaid raamatufestivale, Edinburgh International Book Festival, kus osaleb üle 800 kirjaniku üle maailma, aga ka mitmesuguseid väiksemaid festivale (Šotimaal toimub aastas kirjandusfestivale lausa 30 ringis).
Kuulsaid kirjanikke, kes on Edinburghis elanud: Adam Smith, James Boswell, Robert Burns, Sir Walter Scott, R. L. Stevenson, Sir Arthur Conan Doyle, Muriel Spark, Irvine Welsh, Ian Rankin, Alexander McCall Smith, Christopher Brookmyre, Kate Atkinson, James Kelman, Iain Banks ja J.K. Rowling, kes alustas oma esimest raamatut Edinburghi kohvikus.
Kirjanduslikud ringkäigud
Kirjanduslinnades on populaarsust kogunud kõikvõimalikud kirjanduslikud ringkäigud. Edinburghis toimub aastaringselt palju erinevaid kirjandusega seotud ringkäike. Mõned näited:
The Edinburgh Book Lover’s Tour
The Edinburgh Literary Pub Tour
Rebus Tours
Leith Walks
The Potter Trail
Scottish Parliament Literature Tour
Mercat Tours – Outlander Experience
Mercat Tours – Enlightenment Edinburgh
Enlightenment Edinburgh Guided Tour
Calum Lykan Storytelling Tour
Dr Jekyll & Mr Hyde
A Literary Capital Tour
Geeks Guide
Scotland’s Democracy Trail
Outlander Tour – Mary’s Meanders
Šoti raamatuskulptuurid
Šoti raamatuskulptuurid on šoti kirjanduse ja luule põhjal tehtud skulptuurid vanadest raamatutest, mille anonüümne paberskulptor paigutas leidmiseks erinevatesse kirjandusega seotud paikadesse Šotimaal aastatel 2011-2013. 
Esimesed kümme skulptuuri leiti Edinburghist ning need olid mõeldud kingitusena kirjandusinstitutsioonidele ja linnakodanikele. 11. teos kingiti Ian Rankinile, kelle looming oli olulisel kohal ka teiste skulptuuride juures. Mitmeid raamatuskulptuure on kingiks saanud näiteks Šoti luuleraamatukogu (Scottish Poetry Library). 
2012. aasta lõpus näidati skulptuure rändnäitusena mitmel pool Šotimaal. 2014. aastal tegi kunstnik peene töö, mis kujutas raamatutest välja lendavaid liblikaid, ja kogus sellega oksjonil raha heategevusfondi jaoks. 2015. a. märtsis teatas endiselt anonüümne autor, et aeg on sellele projektile joon alla tõmmata. 
Viimase skulptuuri jaoks palus autor ka avalikkusel meisterdamises kaasa lüüa, tehes oma liblikaid, millest lõpuks võiks kujundada viimase skulptuuri. Rohkem infot leiab: https://en.wikipedia.org/wiki/Scottish_book_sculptures
Annika Aas, Halliki Jürma
7 juuli
Kirjanduslinn Dublin
Dublin on Iirimaa pealinn, mis asub Iirimaa idarannikul Liffey jõe suudmes. Linna asutasid 840. a. viikingid. Linnas elab pool miljonit inimest, koos ümbritsevate valdadega üle pooleteise miljoni. Dublin on Iirimaa hariduskeskus, siin on kolm ülikooli ja mitu muud kõrghariduslikku kooli. Dublini Ülikool, millele pandi alus 16. sajandil, on vanim ülikool Iirimaal.
Dublin kui UNESCO kirjanduslinn
Dublin on üle maailma tuntud kirjanduslinnana ning UNESCO kirjanduslinna tiitli pälvis ta aastal 2010. Siit on pärit Nobeli auhinna laureaadid William Butler Yeats, George Bernard Shaw ja Samuel Beckett, kuid ka sellised tuntud kirjanikud nagu Oscar Wilde, Jonathan Swift ja “Dracula” autor Bram Stoker. Kõige rohkem aga teatakse Dublinit James Joyce’i elukohana. Tema kuulsaim teos on “Dublinlased” (Dubliners), mis on 20. sajandi alguses linnas elanud inimeste traditsioonilist eluolu kirjeldav lühijuttude kogumik. Samuti kirjeldab väga tõetruult Dublinit üks tema põhiteoseid, “Ulysses”, mis muuseas annab linnast hea topograafilise ülevaate. Peale selle on linnast pärit J. M. Synge, Sean O’Casey, Brendan Behan, Maeve Binchy ja Roddy Doyle. Dublinis asuvad ka Iirimaa rahvusraamatukogu ja trükimuuseum.
Dublinit iseloomustavad lisaks kuulsale pärandile väga elav kirjastamistegevus ja raamatuäri, kirjandusega seotud asutused ja institutsioonid, näiteks Dublini Kirjanike Muuseum ja James Joyce’i Kultuurikeskus. Siin antakse välja mainekaid kirjandusauhindu nagu Rahvusvaheline Dublini Kirjandusauhind (endine IMPAC), Iiri Romaaniauhind, Bob Hughesi nimeline elutöö auhind jpt.
Dublini rahvusvaheline kirjandusfestival toimus esimest korda 1998. aastal. Igal aastal maikuus toimuv festival hõlmab paljusid erinevaid kohtumisi ja üritusi, kus osalevad kirjanikud üle maailma. Samuti toimub aastaringseid ettevõtmisi nagu kirjanduslik pubituur ja regulaarselt kohtuvad raamatuklubid.
Rahvusvaheline Dublini kirjandusauhind
Rahvusvaheline Dublini kirjandusauhind, varem tuntud kui IMPAC Dublin, on kõige suurem ja rahvusvahelisem auhind. Nominente seavad üles raamatukogud üle kogu maailma ning auhinnale võivad kandideerida ükspuha millises keeles kirjutatud raamatud, mis peavad siiski olema tõlgitud inglise keelde. Osalevate pealinnade ja teiste suuremate linnade raamatukogud võivad igal aastal pakkuda välja kuni kolm raamatut.
Kirjandusauhind asutati 1996. aastal Dublinis, et tunnustada inglise keeles kirjutatud või sellesse keelde tõlgitud kõrge kirjandusliku väärtusega ilukirjandusteoste autoreid. Alguses oli pikka aega sponsoriks konsultatsioonikompanii IMPAC, kuid praegu rahastab auhinda Dublini linnavolikogu. Auhinna suurus on 100 000 eurot. Kui tegu on tõlketeosega, saab autor 75 000 eurot ja tõlkija 25 000 eurot. Lisaks auhinnarahale jääb võitu tähistama ka kristallkujuke.
2016. aasta auhinnale esitati 160 raamatut 118 linnast 44st riigist. 2014. aastal esitati Eestist Rahvusraamatukogu poolt auhinnale Riikka Pulkkineni raamat “True” (soome k. “Totta”; e.k. “Tõde” 2011, tlk Jan Kaus). 2017. aasta auhinna valimisel osaleb esimest korda ka Tartu Linnaraamatukogu, mis esitas auhinnale kolm raamatut: Michel Houellebecqi “Soumission”/”Submission” (Alistumine), Christian Krachti “Impeerium” ja Sofi Oksaneni “Kui tuvid kadusid”. Lõpliku otsuse teeb viieliikmeline rahvusvaheline žürii. Finalistid kuulutatakse välja aprillis ning auhinnasaaja juunis 2017.
Dublini auhinna laureaadid:
2016 Akhil Sharma “Family Life”
2015 Jim Crace „Harvest”
2014 Juan Gabriel Vasquez “The Sound of Things Falling” (e. k. „Asjade kukkumise hääl” 2015, tlk. Mai Tõnisoo)
2013 Kevin Barry “City of Bohane”
2012 Jon McGregor “Even the Dogs”
2011 Colum McCann “Let the Great World Spin” (e. k. “Las suur maailm pöörleb” 2011, tlk. Elin Trélon)
Kirjanduslikud jalutuskäigud
Kirjanduslinnades on populaarsust kogunud kõikvõimalikud kirjanduslikud ringkäigud. Arusaadavalt on mõned Dublini ringkäigud seotud muusika ja viskiga. Lauldakse ballaade nii rahvaloomingust kui tuntud autoritelt. Dublinis on tuntuimad Dublin literary pub crawl ja Literary Walking Tour.
Halliki Jürma, Annika Aas
Fotod 2015. a. suvel toimunud reisist
Seili Ülper, Kaja Kleimann, Halliki Jürma, Annika Aas
Lugemissoovituse blog 