Posts Tagged ‘elulood’

Mary W. Craig “Mata Hari : tantsijanna, kurtisaan, salakuulaja”

Raamat Mata Harist. Mu seniloetuist parim. Iseäranis meeldis mulle algusosa. Raamatu tõlkija on Tiina Tarik ja ma olin vaimustuses, et kuidas autori ja tõlkija hääled klapivad. See oli just nõndamoodi, nagu Tiina räägiks — ilma hukkamõistuta, aga võimalikult ausalt, samas hoolega sõnu kaaludes, aga kuna see sõnade kaalumine käib tavainimesest kordades kiiremini, siis ladusalt ja vaimukaltki, puistates muu jutu sisse justkui muuseas üldajaloolisi fakte ning jääb mulje, et tegelikult ta teab oluliselt rohkem, kui parasjagu rääkida saab, olgu siis tegu teadlikkusega mahu piiranguist või millestki muust. Esimesed sadakond lehekülge läksid päris hästi, see oli see Mata Hari kasvamise, õnnetu abielu, lahutuse ja tantsu lugu. Edasi oli 150 lehekülge salakuulamisspekulatsioone ja siin autori toon muutus. Kui Mata Hari elu esimesed 39 eluaastat mahtusid sajale ja viimased 2 aastat ülejäänud sajaviiekümnele leheküljele, siis muutus seni ladus jutustus kõhklevaks dokumendikatketega läbipikitud aruandeks ja mu lugemisisu langes kolinal. Et jah, seniloetust parim, aga mitte täiuslik.

See, et Mata Hari 27-aastaselt alustanuna ja täieliku amatöörina Pariisi ja muu Euroopa tantsulavad vallutas, oli omamoodi ime ja juhuste kokkulangemine. Oma osa oli kahtlemata karismal, seda artistil kas on või ei ole, Mata Haril oli seda tõenäoliselt hulgim, ja sellel, et orient oli parasjagu moes, kasulikud tutvused ja hea agent andsid lisahoo. Katke raamatust (heal lapsel mitu nime, raamatus kasutatakse läbivalt nimevormi M’greet, lühend tema ristinimest Margaretha Geertruidast): “Orientaalsus oli aga Pariisis ja õigupoolest terves Euroopas viimane mood ning M’greeti idamaise tantsu oskused andsid talle paljude teiste ees tähelepanuväärse eelise. Molier, kellel oli sidemeid kõrgklassi hulgas, nõustus tutvustama M’greeti mõnele oma sõbrale, et ta karjäärivõimalusele kaasa aidata. Kuigi Molier’l oli õigus, et orientaalsuse mood pidi veel mõnda aega kestma, pole tõenäoline, et ta teadis, kui piiratud M’greeti teadmised ja oskused idamaiste tantsude asjus õigupoolest on. M’greeti see ei heidutanud ning ta lõikas kasu publiku huvilt hommikumaa vastu ning nende olematutelt teadmistelt. M’greet ei olnud ehk Pariisis kõige noorem ja andekam tantsija, kuid ta oli ikkagi mõnda aega Hollandi Ida-Indias elanud ja võis seal hangitud teadmisi enda kasuks pöörata. Mängides välja kõiki euroopalikke stereotüüpe Indiast ja oriendist, saavutas ta illusiooni, mis maskeeris tema vähest tantsuoskust.”

Vaidlused Mata Hari tantsuoskuste ja stiili ning selle, kas ta oli ikka spioon, üle käivad siiamaani, hoolimata sellest, et arhiivides on säilinud üllatavalt paljut. Aga ajalukku on ta end sisse kirjutanud ja kuigi ta ise ei pruugiks selle pildiga, mis tast maalitakse, nõus olla, siis edevus, et teda veel sajand peale surma mäletatakse, kaaluks tõenäoliselt tema jaoks paljutki üles. Lisanüansina — kuna ta ise oma eluajal tõerääkimisega just ei hiilanud, siis tuleb leppida nende kildudega, mis jäid, olgu need siis tõed või legendid, ja eks igaüks sordib endale need meeldivamad välja. Mary W. Craig on enda kätte kogutud killud üsna usutavaks ja (enamjaolt) kaasahaaravaks raamatuks vorminud.

Tiina Sulg

Advertisements

Eesti elulood lastele

Viimastel aastatel on vabariigi 100. sünnipäeva tõttu antud välja päris kopsakas kogus erinevaid Eesti ajalugu ja inimesi puudutavaid lasteraamatuid. Nende ilmselgeks eesmärgiks on olnud tutvustada noorematele lugejatele eelnevate põlvkondade säravamaid tähti, kellest mõnigi on nii häbematult unustatud, et isegi delfid ja postimehed ei ole vaevunud postitama surmakuulutust. Lastekirjanikud on püüdnud seda viga parandada, ja üpris edukalt.

Tegelikult on juba päris mitu aastat tutvustanud ajalooõpetaja Jaak Juske väiksematele lugejatele Eesti ajalugu oma sarjaga „Isa põnevad unejutud ajaloost“. Selles sarjas on kaks raamatut, mis on otseselt keskendunud Eesti elulugudele – „Eesti kuulsad meresõitjad ja piraadid“ ja „Eesti kuningad, rüütlid ja printsessid“. Raamatutes ei räägi ta ainult eestlastest, vaid ka inimestest, kes ei ole küll meie rahvuskaaslased, kuid kes on sündinud ja kasvanud siin, või suurema osa oma elust viibinud Eestis (nt. baltisakslased). Saaremaa viikingite, vitaalivendade, baltisaksa maadeavastajate, tsaaride ja kuningannade elulugude taustal kirjeldab Juske aga märkamatult ka Eesti ajalugu. Ta on väga hea jutustaja, kes haarab oma lustliku stiiliga kaasa iga kuuluja, mistõttu sobivad need raamatud tõepoolest ka unejuttudena (ette) lugeda. Ainukene etteheide on see, et mõnikord hakkavad kuivad faktid koormama ilusaid lauseid, ja teksti voolavus kaob.

Jaak Urmeti kirjutatud raamat „Hurdast Pärnani“ ilmus alguses eraldi lugudena ajakirjas Hea Laps. Kokku on kogutud üpris subjektiivne valik 25 inimese eluloost, kellest ainult kaks on naised. Raamatus on rikkalikult pilte ja illustratsioone, millele lisandub Urmetile omane ilmekas tekst. Ning üldjoontes on see sümpaatne lugemine, sest kirjanik tutvustab erinevatel elualadel edukaks saanud mehi, kes tänapäeva lastele ei pruugi üldse tuttavad olla. Kuid seda raamatut võiks lugeda mööndustega, sest mitmes kohas leiab mahategemist tähelepanuväärsete naiste panus ja seda seetõttu, et nad ei ole Urmetile sümpaatsed olnud. Ma arvan, et ühegi inimese olulisust ei tasu rõhutada kellegi teise halvustamisega.

Kätlin Vainola „Lood julgetest Eesti tüdrukutest“ ja Loone Otsa „Lugusid kuulsatest eestlastest“ on elulugude raamatutest kõige rohkem ilukirjanduslikumad. Vainola raamat pajatab 30 kuulsa naise elust. Elulood on ülevaatlikud, kuid nendes on siiski rõhutatud eesti naiste julgust ja tugevust eluraskuste kiuste edukaks saada. Raamatus on mitu avaliku elu tegelast (näitlejad, lauljad, kirjanikud), kes juba niigi tuntud, nii et oleks võinud natukene rohkem vaeva näha vähem tuntumate, kuid siiski silmapaistvate naiste leidmisel.

Otsa kuulsate eestlaste raamat koosneb tõepoolest üksnes väljamõeldud lugudest. Raamatus räägitakse väga tuntutest vanadest eestlastest (Peterson, Härma, Lurich, Meri jne). Iga kuulsa inimese kohta on 5-8 vahvat lugu lapsepõlvest või olulistest verstapostidest nende elus, mis on saanud määravaks nende eestlaste kujunemisloos. Raamatu lugemisel võiks tutvustada ka nende isikute elulugu lisaks väljamõeldud lugudele, aga see on tehtud juba lapsevanema kohustuseks.

Nagu ülaltpoolt nähtub, siis jagub lugemist nüüd mitmeks kuuks. Igal nimetatud raamatutest on lisaks headele külgedele ka omad vead, aga nendest teadlik olemine aitab lugejal kindlasti paremini valida endale sobivamat raamatut.

Liis Pallon

Alberta Rommel „Lorenzo Medici – Itaalia salakuningas“

Lorenzo de Medici on kindlasti üks neist silmapaistvatest valitsejatest, keda võib inimesenagi igati sümpaatseks ja suureks pidada. Ning see on väga suur asi! Sattusin hiljuti pooliti juhuslikult lugema Alberta Rommeli raamatut „Lorenzo Medici – Itaalia salakuningas“ (Kunst, 1996), kuna soovisin enne Firenzesse minekut lugeda midagi meeldetuletuseks renessansist ja Medicitest.

Lorenzo Tore sai valitsejaks väga noorelt, haigused viisid varakult nii tema isa kui onu. Võimuvõitlus 15. sajandi keskpaiga Firenzes oli äge ja neid rivaalitsevaid perekondi, kes juhtohje enda kätte ihkasid, oli linnas mitmeid. Lorenzo ei tahtnud sugugi minna poliitikasse ega võimu, mis sellega kaasneb, kuid targa inimesena sai aru vastutusest, mis lasus nende perekonnal ja millega temal tuli nüüd edasi minna.

Alberta Rommeli raamatu näol on tegemist ajaloolise romaaniga. Erinevalt paljudest teistest ajaloolistest isikutest kirjutatud raamatutest baseerub see suuresti ajaloolistele allikatele ja ei ole pelgalt autori ettekujutus isikust ning ajastust. Oma teose järelsõnas Alberta Rommel mainib, et tal oli esialgu kavatsus kirjutada biograafia ning selleks tegi ta põhjalikku uurimistööd, ja tõdeb rõõmuga, et renessansi on tänuväärne uurida, kuna tollal inimesed nii hea meelega talletasid kõike ja õnneks on kirjapandu ka tänaseni hästi säilinud.

Igal ajastul elab igasuguseid inimesi, kuid siiski pani see lugu Lorenzost mõtlema ja võrdlema 15. sajandi inimesi ning poliitikat 21. sajandi omaga. Erinevad ajastud, hoiakud, suhtumised. Kuidas 20-aastane noormees suutis enda soovide ja tahtmiste asemel esiplaanile seada perekonna ning rahva omad. Kuidas poliitik sai aru, et tema rahva ja alamate soovid on enamat tema isiklikust aust, uhkusest, ambitsioonist ning kasust. Raamat annab rikkaliku sissevaate renessansi aja inimeste mõttemaailma ja hoiakutesse.

Lorenzo ema oli poeet ja kirjutamisande päris ka Lorenzo. Lisaks sellele, et ta jätkas perekonna traditsiooni kõiksugu kauneid kunste toetada, tegeles ta ka ise loomisega. Soovituse lõpetuseks üks tema luuletus (samast raamatust lk. 71, tõlkinud Harald Rajamets):

Sa vaba elu, kerge, murest lahti
kui maine hüve mõlkusid mul mõttes!
Su rahus saan end kosutada mahti,
kui mind sa varjad oma sülle võttes.
Jäi maha linn täis rabamist ja jahti,
kus vaim nii väsib lakkamatus tõttes.
Nüüd kutsub mind see vaikne org, nii ilus
ning puuderohke, varjukas ja vilus.

Mai Põldaas

Vitali Kalgin “Täht nimega Viktor Tsoi”

Meil on praegu tore aeg, mil paljud meist vaatavad mõnuga tagasi kuldsetesse kaheksakümnendatesse ja pöörastesse üheksakümnendatesse. Just sellist nostalgiat leiab ka Vitali Kalgini raamatust „Täht nimega Viktor Tsoi”. Värvikaks teeb lugemise see, et autor on ka ise muusikaga tegelenud ja ansamblis trummarina tegutsenud. Ta on ka muusikakriitik ja kirjanik, kelle eriline huvi ja austus kuuluvad just Viktor Tsoile ja tema ansamblile Kino.

Käesolev raamat ei ole esimene, mis on Kalginil Viktor Tsoist ja ansamblist Kino ilmunud. Seda enam võib rõõmu tunda, et just see on eesti keelde tõlgitud. Ilmus raamat varalahkunud laulja 55-ks juubeliks. Tsoi on oma ansambliga esinenud mitmeid kordi Tallinnas ja Eestis teda armastatakse ning kuulatakse tema muusikat siiani. Oma 28 eluaasta jooksul jõudis ta ansambliga välja anda mitmeid albumeid ja esineda paljudel kontsertidel erinevates tollase Nõukogude Liidu linnades, aga tänu sidemetele ka välismaal. Raamatusse on kogutud ka Tsoi kaasaegsete muusikute, ajakirjanike ja lihtsalt fännide muljed peategelasest ja tollasest muusika tegemisest. Nii me saame teada mitte ainult Kino tegemistest ja loomingust, vaid ka paljude teiste kaheksakümnendatel Leningradis ja Moskvas tegutsenud ansamblitest. Sealhulgas on eestlastele ehk enimtuntud Akvaarium ja AuktsÕon, aga ka unustuse hõlma vajunud või hoopis tundmatud koosseisud. Eriti võivad meie lugejat üllatada nn kvartirnikud.

Ulatuslike esinemiste kõrval lõi Viktor Tsoi tohutult laule ja mängis ka mitmetes filmides. 1989. aastal nimetati ta ühe rolli eest ka ajakirja „Sovetski ekran” poolt aasta parimaks näitlejaks.

Suure pühendumisega kirjutatud raamatusse mahub aga märksa rohkem. Lisaks on raamatus ka muusikalise tegevuse kronoloogia, mälestuste jagajate tutvustused ja muidugi ka unikaalseid fotosid erakogudest.

Meery Salu

Andres Pulver “Põrgu katlakütja”

Raamat Seaküla Simsonist või Aivar Simsonist või Simson von Seakyllist. Ega neid skulptoreid, keda tavainimene nimepidi teaks, Eestis just kuigi palju ole. Aivar Simson on paljudele tuttav, olgu selle põhjuseks siis linnaskulpuurid (n Hirv Jõhvis või Lehm Tallinnas või Siil Jõhvis ja Tartus või Tallinna tuviteetõkised), isikumälestusmärgid (n Nikolai von Glehn, Kaljo Kiisk, Paul Keres, Arvo Pärt) või väiksemad pronkskujud (n Pöffi auhinnakujud, Kalahari naised või vallatud tillid) või hoopis Simsoni värvikas isik, mis meelsasti telekaamera ette jääb, või hoopis teadmine, et ta oli nõukogude armees Afganistanis. Lugedes tundus, et selle raamatu ülesehitus oli üsna lihtne, läks ajakirjanik Simsonile külla, pani käraka ja diktoka lauale ja edasi läks juba ludinal, vaheta ainult linti ja vali pärast parimad kohad välja, küsitle mõnda sõpra-kolleegi-koostööpartnerit lisaks ja kui tundub, et ruumi jääb üle, või selgub, et mõnest olulisest asjast Simson siiski ei viitsinud rääkida, otsi mõned vanad artiklid ka välja ja ongi olemas. No ja ongi, olemas ma mõtlen. Nii ludinal see kokkukirjutamine tegelikkuses vist siiski ei läinud, aga jutt on ladus ja stiil muhe ja isegi nukrate teemade puhul on mingi huumorileevendus varnast võtta. Kuskil teksti sees on Kilumetsa hoiatus, et Simson räägib seda, mida tahab, ja seda, mida ta arvab, et temalt oodatakse, aga kui see lause meelde jätta, et mingi osa jutust on poos, tõeterad ja olulised asjad tuleb sest lobast endal üles leida, siis saab seda raamatut vabamalt lugeda, et seekord siis selline külg sellest andekast mehest.

Tiina Sulg

2016. aastal ilmunud mälestused ja elulood

m1Üldteosed, psühholoogia
Arrak, Jüri. Ilma naljata: kirjavahetus 1994-2000 008E ARR
Ederma, Vello. Siin Ameerika Hääl, Washington! 070 EDE
Frankl, Viktor. … ja siiski tahta elada : psühholoog kogeb omal nahal koonduslaagrit 159.9 FRA
Kadastik, Mart. Nüüd ma siis kirjutan: elutööraamat 070 KAD
Kuur, Kairi. Maailm paksude mätta otsast 159.9 KUU
Lehtonen, Pekka. Ülesandega üle lahe : propaganda mitu nägu 070 LEH
Luik, Kadri. Julgus mõelda, julgus öelda. 3 159.9 LUI
Lungina, Tatjana. Wolf Messing : tõestisündinud lugu Venemaa suurimast sensitiivist 133 LUN
Mang, Igor. Igor Mangi elu ja astroloogiatarkused. 133.5 MAN
Muravin, Gennadi. Ebatsensuursed juhtumid : sekeldused Eesti raamatutega Nõukogude ajal 002 MUR
Pärtelpoeg, Ago. Laine Peep : direktriss. 02 PÄR
Sugrue, Thomas. Jõgi oma harudega: Edgar Cayce lugu 133 SUG

Ühiskonnateadused
Belford, Jordan. Wall Streeti hunt: [lugu sellest, kuidas raha Wall Streeti Supermani põrmu paiskas]. 336 BEL
D`Antonio, Michael. Tõde Trumpist 658 D`A
Ergma, Ene. Kosmosemutt 32E ERG
Ideon, Argo. THI: president Ilvese Kadrioru aastad 2006-2016  32E IDE
m2Kallas. Esseed. Mõtted ja päevakaja 32E KAL
Kangur, Paavo. Mart Helme: õnnesärgis sündinud 32E KAN
Karm, Hille. Siiri ja Mihkel Oviir : Kahekesi klaasist majas. 32E KAR
Kerman, Piper. Oranž on uus must : minu aasta naistevanglas 343 KER
Knight, Phil. Jala jälg: Nike algust meenutab selle looja 658 KNI
Krikk, Mai. Kahe võimu vahel. 35 KRI
MacIntyre, Ben. Spioon sõprade seas. Kim Philby ja suur reetmine 327.8 MAC
Made, Tiit. Rootsis Nõukogude saatkonnas 327 MAD
Neihardt, John. Black Elk jutustab 39 NEI
Nemtšova, Zanna. Äratamas Venemaad: minu isa Boriss Nemtsov ja tema poliitiline pärand. 32T NEM
Pals, Kristo. Missioonisõdurina Aafrikas 355 PAL
Tammer, Enno. Raudse Rusika looja : Lembit Kolk ja K-Komando 35 TAM
Vatmann, Kati Saara. Kodutunne : ärge jätke mind üksi. 36 VAT
Võrno, Hannes. Missioon : ühe missiooni päevikud. 355 VÕR
Weiser, Benjamin. Salajane elu : Poola ohvitseri varjatud missioon : millist hinda tuli maksta oma maa päästmise eest? 327.8 WEI

m3Meditsiin
Aunaste, Elis. Allan Gary Oolo : minu teekond 61 AUN
Ellamaa, Andres. Arstile jääb valu. 61 ELL
Karjus, Irje. Veetka talu lugu, ehk, Kuidas linnatüdrukust metsamoor sai 615.8 KAR
Lääne, Tiit. Jaan Olari - arst, kes ei mahtunud provintsi. 616.8 JAA
Padrik, Vello. Eesti kirurgiast läbi aegade 617 EES
Tiik, Heino. Nõela vägi. 61 TII
Vahisalu, Rein. Südamest – muiates ja tõsimeeli 616.1 VAH

Ajalugu
1905. aasta Eestis: mälestused 94E1 TUH
Aleksijevitš, Svjatlana. Sõda ei ole naise nägu 94(4)4 ALE
Colton, Timothy J. Jeltsin – elu. 94V2 COL
Hillebrand, Laura. Murdumatu: lugu ellujäämisest, kohanemisvõimest ja lunastusest Teise maailmasõja päevil 94(4)4 HIL
Hlevnjuk, Oleg V. Stalin. Diktaatori uus elulugu  94V2 HLE
Hughes, Lindsey. Romanovid: Venemaa valitsejad 1613-1917 94V1 HUG
Ilp, Roland. Tartlaste meenutusi ajas.  908 ILP
Juškin, Vladimir. Peaministri nõuniku päevik. 94E4 JUŠ
Kerge, Ago-Livius. Tudulinnast Tallinna arhitektiks. 94E4 KER
Kindralfeldmarssal vürst Michael Andreas Barclay de Tolly 94V1 KIN
Klas-Glass, Reny. Üks lugu minu elust 94E4 KLA
Korp, Silvi. Tuulte keerises. 94E4 KOR
Kotšinev, Jüri. Kutuzov. Pater patriae. 94V1 KOT
Kruut, Valter. Lapsepõlvemaa, sõda ja kolm okupatsiooni  94(4)4 KRU
m7Kuidas me pääsesime helgest tulevikust 94E4 JUN
Kull, Martin S. Osula Ott ja tema „pillimehed” 94E4 KUL
Lambur, Ruuben. Alutaguse saaga : mälestuste põimik 94E4 LAM
Lattik, Jaan. Teekond läbi öö II, III  94E2 LAT
Lauristin, Marju. Marjustini sajand: kõnelused Marju Lauristiniga elust, Eestist, Euroopast 94E4 LAU
Leemets, Helle. Pikk tee koju, ehk, Siberi valge lumi 94E4 LEE
Lääne, Tiit. Pakku punakatku eest. 94E4 LÄÄ
Markin, Karl. Sõjamälestused 1915. aasta aprillist peale 94E1 MAR
Michaelis, Rolf. SS-erikomando Dirlewanger võitleja mälestused 94(4)4 MIC
Mõttus, Aksel. Karmi elukroonikat. II osa, Metsavenna lood 94E4 MÕT
Netto, Lev. Vanne : tagasivaade  94V2 NET
Oiderma, Hellar AP. Elu sõlmed II 94E2 OID 2
Purje, Eerik. Mesipuu poole 94E4 PUR
Rappaport, Helen. Neli õde: suurvürstinnade Romanovite kadumaläinud elud 94V2 RAP
Revali ja Peterburi vahel : eestimaalaste mälestusi kahest sajandist 94E REV
Rislakki, Jukka. Vorkuta! : ülestõus sunnitöölaagris 94V2 RIS
Rubenstein, Joshua. Stalini viimased päevad 94V2 RUB
Räpp, Lauri. Linn on minu – Tartu tahavaatepeeglis 908 Tartu RÄP
Saul, Bruno. Meie aeg : [mälestused]. V 94E4 SAU 5
Sebag Montefiore, Simon. Romanovid: 1613-1918 94V1 SEB
Säde, Tuuli. Torm Läänemerel : printsess Diana isa lugu 94(4)3 SÄD
Šuškevits, Stanislav. Minu elu : NSV Liidu hukust ja elustamise püüust 94(4)3 ŠUŠ
Tamman, Tiina. Paul Oras – punane admiral 94E3 TAM
Uibo, Taivo. Vabadustahtega KGB vastu: mälestused  94E4 UIB
Veski, Rein. Taavet Paasi tütred 2 94E2 TAA 2
Vihma, Helgi. Kilbaverest Siberisse 94E4 VIH
Williams, Kate. Josephine: iha, ambitsioonid, Napoleon. 94(4)2 WIL
Wilson, Andrew Norman. Kuninganna Victoria. 94(4)2 WIL

m4Kunst, teater, film
Allik, Jaak. Kihnu Jõnnist Savisaareni 792E ALL
Ester-Väljaots, Betty. Eesti esimesed fotokuningad: ajalugu läbi vendade Parikaste fotokaamera 77 EST
Gill, Paul. Hollywoodi armastuslood : tõelised armastuslood teisel pool suurt ekraani 791T PAU
Hirv, Indrek. Tartust Pariisi ja tagasi : rännakutest, kunstist ja möödanikust 75E HIR
Juhan Kuus : inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna-Aafrikas 77 JUH
Maiste, Juhan. Vabadus mäletada. 7(091) MAI
Morton, Andrew. Tom Cruise: mitteametlik elulugu 791T MOR
Mäetamm, Marko. Juubeliaasta 7E MÄE
O`Connor, Anne-Marie. Daam kullas: Gustav Klimti meistriteose, Adele Bloch-Baueri portree erakordne lugu 75T O`C
Rei, Ave-Marleen. Rästiku pihtimus. Marje Metsur 792E REI
Säde, Enn. Säde filmist : lood Eesti filmimetsadest 791E SÄD

Sport, geograafia
Abelid – 100 : meenutuste ja tänuga / [koostaja ja toimetaja Kaarel Zilmer ; kujundus: Katri Karing] 796.9 ABE
Balague, Guillem. Cristiano Ronaldo 791.322 BEL
Heminsley, Alexandra. Kuidas minust sai jooksja 796.42 HEM
Jackson, Phil. Pühad rõngad : visa võitleja vaimsed õppetunnid 796.323 JAC
m6Kalmre, Vahur. Tartu Rock! Tartu Rock! 796.323 KAL
Keres, Paul. Mälestusi. Materjale. Kirju  794.1 PAU
Laisaar, Väino. 4×4 reisid : elu läbi kolme silma 913(5) LAI
Litmanen, Jari. Litmanen 10  796.322 LIT
Lääne, Tiit. Musta patsiga mees: mõrvatud maailmameister Saul Hallap  796.8 MUS
Murray, Andy. Seitsekümmend seitse : minu teekond Wimbledoni hiilguseni 796.342 MUR
Otsides Spunki : Tartu Ülikooli töötajate mälestusi reisimisest Nõukogude Liidu ajal 910.4 OTS
Press, Gunnar. Ninamees Raio Piiroja. Õhuvõitleja 796.322 PRE
Remma, Tõnu. Nõukogude Liit nii, nagu see tegelikult oli  913V REM
Rosin, Mariliis. Maltale : elu Suurel Kivil 913(4) ROS
Zoltowska-Darska, Yvette. Messi: väike poiss, kellest sai jalgpallilegend 796.322 ZOL
Zoltowska-Darska, Yvette. Ronaldo: poiss, kes teadis, mida ta tahab 796.322 ZOL

Keel ja kirjandus
Houellebecq, Michel. H.P. Lovecraft: maailma vastu, elu vastu 82T(092)Lovecraft HOU
Liiv, Jakob. Elu ja mälestusi 82E(092) LII
Lomb, Kató. Kuidas ma keeli õpin, ehk, Kuutteist keelt oskava tõlgi märkmed 81 LOM
Puhvel, Madli. Lydia Koidula: elu ja aeg 82E(092)Koidula PUH
Salumets, Thomas. Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit  82E(092) SAL
Vahing, Vaino. Noor Unt 82E(092) VAH

m5Mälestused ilukirjanduse saalis
Alavainu, Ave. 50:50 elueklektika
Amuroso, Sophia. Tegijatüdruk
Bosse-Sporleder, Maria. Viimases kohvris on kodumaa
Buracinschi, Boris. Oh see Eesti kergemeelsus
Cawley, Joe. Tenerife pihtimused
Doss, Frances. Südame sunnil. Desmond Dossi lugu
Gardos, Peter. Koidupalavik
Gide, Andre. Maised toidud
Hanson, Hedvig. Kirju mandrilt
Hartland, Jessie. Steve Jobs : hullult äge : graafiline elulugu
Hasselblatt, Cornelius. Ma armastasin eestlast
Hłasko, Marek. Kaunid kahekümneaastased
Jaakson, Mall. Euroopa kriisid ja Armastuse puud
Kalanithi, Paul. Kui hingusest saab õhk
Kartau, Heino. Krimmipoisid aastakümneid hiljem
Katajeva-Valk, Nadežda. Seal, kus ma sündisin
Kear, Nicole C. Nüüd ma näen teid
Kerr, Peter. Apelsinid lumes : üks talv Mallorcal
Krutski, Gunnar. Krutskite kroonika 1849-2014
Lee, Hyeonseo. Seitsme nimega tüdruk : Põhja-Korea ülejooksiku lugu
Lawson, Jenny. Hullult õnnelik : (naljakas raamat hirmsatest asjadest)
Maaten, Siim. Kirju kodust
Messer, David. Sigmundm9
Metsküla, Liina. Maailma peal ripakil
Märka, Veiko. Minu 1986 : tiigriaasta hullumajas
Napierski, Kersti. Sõjast sõelutud
Nicholas, Anna. Kass kuumal kivikatusel : mürgel Mayfairis ja Mallorcal
Petrone, Justin. Kirju Eestist
Põder, Rein. Tagasivaatepeeglis : isiklikku
Rahapuu, Riin. Elust ja armastusest
Raud, Mihkel. Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda
Raudnask, Valve. Juunilumi
Raun, Ott. Tuba number kaheksa
Rejmer, Margo. Bukarest. Tolm ja veri
Roht, Richard. Tsaari ohvitser
Roht, Richard. Sõjasõit
Runnel, Hando. Hingedeaeg : mõtted ja märkmed
Rusing, Ester. Kõik on võimalik
Rätsep, Evald. Kohtumine loodusega
Saar, Olivia. Hetked endas : mõttemõlgutusi ilmas, inimestest, iseendast aastatel 1990-2015
Sommer, Lauri. Lugusid lõunast: 2012-2016
Soosaar, Enn. Isa ja aeg
Sundberg, Anna. Ma armastasin terroristi
Tungal, Leelo. Seltsimees laps ja suured inimesed
Vaino, Enn. Hüvastijätt mammutarmeega
Vaik, Toivo. Suurvete aegu

m10MINU… sari
Albri, Jaana. Minu Kreeta
Contra. Minu Läti
Koido, Malle. Minu Rio de Janeiro
Kütimaa, Janne. Minu Ahvenamaa
Lotus, Diana. Minu New York
Paltsmar, Liis. Minu Costa Rica
Parve, Jesper. Minu Bali
Pääskyla-Malmström, Terhi. Minu Tallinn
Saimre, Tanel. Minu Norra
Somelar, Janek. Minu Afganistan
Suurmaa, Marianne. Minu Saksamaa
Vaikjärv, Janika. Minu Kilimanjaro

Tehnikakirjanduse osakonnas
Arhitekt Raine Karp
Eesti Tööstusprojektist Sweco Projektini : 1944-2007
Hadfield, Chris. Astronaudi soovitused eluks Maal
Iila, Mati. Aviaator. 2 : ametnikuna Eesti Vabariigi avalikus teenistuses
Kask, Raivo. Lendur : tööl all- ja ülalpool pilvi : mälestusi lenduriks õppimisest, lendamisest Aeroflotis ja Estonian Airis ning lennundusest üldse .
Porter, Richard. Hullumeelsed ja geniaalsed aastad : “Top Geari” telgitagustes

Mälestused ja elulooraamatud muusikaosakonnas
m8Azerrad, Michael. Come as you are : Nirvana lugu
Hopkins, Jerry. Keegi ei pääse siit eluga : Jim Morrisoni elulugu
Kangur, Paavo. Gennadi Podelski : pagulane Lootuse tänavast ehk enne Jaak Joalat
Klas, Eri. Mälestuste portfell
Lang, Tiina. Jaanus Nõgisto : vaatan korraks tagasi
Lehiste, Juta. Juta Lehiste
Leivak, Verni. Gastrollid U-duuris : Eesti muusikute uskumatud seiklused nõukaajal
Martin, Nicholas. Florence Foster Jenkins : hämmastav lugu Ameerika tuntuimast ja vähim hinnatud sopranist
Nahkur, Toivo. Erna Saar endast ja Johannes Võerahansust
Oja, Andres. Tsepeliini triumf : Eesti rock 1970. aastatel
Osbourne, Ozzy. Mina olen Ozzy
Poobus, Hele-Mai. Anu Kaal : kahel pool eesriiet
Sal-Saller, Hendrik. Hendrik Sal-Saller : intervjuu iseendaga
Sass, röövime õige laeva : Alo Ritsing
Smith, Patti. M-rong
Trynka, Paul. David Bowie : Starman
Ulla, Ülle. Ma armastasin Estoniat
Wall, Mick. Enter night : Metallica : biograafia

Annika Hramov

“Aja lugu”

ajalugu1

Petrone Prindi avaldatud raamatud sarjas “Aja lood” on sellised, mis panevad meenutama, puudutavad tihti väga lähedalt, üllatavad sarnase emotsiooniga ja viivad nostalgialainele. Aga ühine on selle sarja raamatutele see, et nad on väga tõetruud oma lugudes.

Siiski pean ütlema, et mõni raamat selles sarjas kõnetab, mõni ei tekita huvi. Põhjuseks ilmselt see, et raamatud, milles leiad tuttavaid lõhnu, tundeid, paiku ja esemeid mõnest oma eluperioodist, tunduvad huvitavamad ja emotsioon on suurem, aga kuna kirjutajad on väga erineva taustaga, siis mõne raamatu puhul võib juhtuda, et autori kirjutamisstiil või teema ei istu hästi.

Halliki Jürma

ajalugu2

Üleüldise omaeluloolise kirjanduse buumi juures on kirjastus Petrone Pint leidnud lisaks “Minu …” sarjale veel ühe hea väljundi — sari “Aja lugu”. Sarjas olevad raamatud peegeldavad mingit konkreetset ajaperioodi läbi väga isikliku vaatenurga. Enamasti on tegu lapsepõlve vaatavate raamatutega, kus enda kasvamist tagantjärgi targa pilguga kirjeldatakse ja nii poolkogemata tuleb sellest huviga loetav ajastuportree ja mingi paiga või piirkonna vaimu väljendus. Erinevates raamatutes on  ilukirjandusliku, ajakirjandusliku ja lihtsalt mälestuste kirjutamise stiilid erinevalt esindatud, mõnes domineerib üks, mõnes teine. Kõige sügavama mulje on mulle seni jätnud sarja avaraamat, Andrei Hvostovi “Sillamäe passioon”, aga ega ma päris kõiki pole veel lugenud. Küll jõuab (kuigi uusi lugusid tuleb järjest peale)…

Tiina Sulg

ajalugu3