Andrus Kivirähk „Maailma otsas“

Andrus Kivirähk „Maailma otsas“

Romaan lihtsatest inimestest. Enne raamatu lugemist olin kuulnud autori väidet, et selles raamatus ei juhtu midagi. Ei tahtnud uskuda – Kivirähki romaan ja ei juhtu midagi. Aga tegelikult ei juhtunudki. Täiesti igapäevased inimesed elasid oma igapäevast elu. Mõnedes tundsin ära oma tuttavaid ja see ajas muigama.

Teisalt pani mõtlema enda üle, et kas ka mina raiskan oma elu ja midagi huvitavat ei juhtugi. Raamat andis julgust võtta vastu suuremaid otsuseid- nõustusin Hispaania-reisile minema.

Mingil määral valmistas raamat pettumuse. Kuigi oli öeldud, et midagi ei juhtu, ootasin, et mingi kulminatsioon ometi tuleb, aga ei tulnudki.

Ma ei peaks seda Kivirähki parimaks raamatuks.

Urve Parveots
Tartu Kivilinna Gümnaasiumi õpetaja

Andrus Kivirähk „Maailma otsas“

Ära igatsemise motiiv kirjanduses ja kunstis laiemalt on võrdlemisi palju kasutatud, aga üsna üldinimlik. Tänapäeva Eesti kontekstis omandab see ühiskondliku tähenduse. Paljud on läinud. Teose tegelased unistavad ka kuhugi ära saamisest: nad tunnevad, et peaks rutiini murdma, kuid ometi jääb see tegemata.

Annika Rebane
Tartu Kivilinna Gümnaasiumi õpetaja

Andrus Kivirähk “Maailma otsas”

Oskar Lutsu on nimetatud rahvakirjanikuks. Samasuguse nimetuse on oma loominguga pälvinud Andrus Kivirähk. Paralleele võiks mõlema kirjaniku loomingus tõmmata mitmesuguseid. Nende teostes on head huumorit. Nende loomingu ampluaa on olnud suhteliselt lai: lugejate seas on menukad olnud nii romaanid, lühijutud, näidendid kui ka lasteraamatud. Mis aga kõige tähtsam – mõlema loomingus on humoorika pealispinna all peidus suurem ja sügavam, sageli tumedamaid värvinguid edastav kiht.

Mulle tundub, et Kivirähki uut romaani võib pidada vaat et kõige lutsulikumaks teoseks. Seda lugedes kangastuvad ajuti Lutsu tagahoovi-tegelased või pildikesed Paunverest. Kivirähkile omaselt on tegelastele veidi vinti juurde keeratud, kuid selles, millise Kivirähk soojuse ja siirusega oma raamatukangelaste ellu piilub, on märgata uut siirust, lihtsust ja küpsust. Teksti ei sekku vanapaganad ega muud isevärki mütoloogilised elukad, on lihtsad inimesed oma lihtsate murede ja rõõmudega, igaüks unistamas millestki erilisest, samas tajudes suletust oma argiellu ja sellega leppides. Armas ja soe romaan.

Maarja Valk
Tartu Karlova Gümnaasiumi õpetaja