Tahaksin tutvustada ühte erilist raamatut: tuntud vene humoristi kogumikku “Sõnamäng” (“Игра слов”), mille on eesti keelde tõlkinud humorist Priit Aimla.
Kõik, kes on väsinud halbadest uudistest ja virisemisest, saavad võimaluse südamest naerda ning võimaluse naerdes õppida vene või eesti keelt.
Semen Altov sündis 1945. aastal ja elab praegu Peterburis. 26-aastaselt hakkas ta kirjutama humoreske. Tema tekstidega on esinenud Venemaa tuntumad humoristid: A. Raikin, G. Hazanov jt.
Semen Altov esitab ka ise oma loomingut. Tema madal erilise tämbriga hääl annab tema esinemistele erilist mõju. Naiste arvates on tema hääl väga sensuaalne, mille peale humorist on maininud, et kui ta jääb vanemaks ja ei suuda kirjutada, hakkab teenima raha teenusega “seks telefoni teel”.
Raamatu “Sõnamäng” väljaandmist toetasid Tallinna ja Narva linnavalitused. Neis linnades toimusid ka raamatu esitlused. Altovil on Eestiga ammused sidemed.
“Aimla mainis pressikonverentsil, et ta on Altoviga tuttav juba 1975. aastast ning sõprus autoriga on teda igati aidanud selle raamatu tõlkimisel.Tema sõnul on Altovi huumor selline, mis ajab naerma nii venelased kui eestlased. Altovil on suvila Narva-Jõesuus. Altovi raamatus on palju mõnusaid kilde. Üks neist kõlab nii: “Vahel vajad sa lihtsalt inimlikku hellust, aga kodus on naine!”” (Urmas Tooming)
Näide tema loomingust:
Press
“Öelge, kas teil “Washington Posti” on?”
”Washington Posti”! On ikka, palun.”
”Aga vaat’ see leht, nagu pöökpuu oma, justkui vetikad – kelle see on?”
”See on Hiina oma. Või Jaapani.”
”Ja too paks on mis keeles?”
”Ei ole õrna aimugi.”
”Andke kõik need kolm.”
”Kas te loete kohe kõigis keeltes?”
”Jah, ma lehitsen kõigis keeltes.”
”Ja kas te saate millestki lehitsedes aru ka?”
”Kui niimoodi lehitsed, siis tunned: igal pool on tont – teab-mis! Tähendab, et sul on kõik nagu inimestel.”
Kultuurne inimene peab olema kursis võõraste ebameeldivustega.
(lk. 55)
Üks mu lemmikuid on “Keti pikkus”, kus kohtuvad kaks koera – ebamäärasest tõust nässukarvaline kutsa Kohalik ja uhke sinakas bedlingtoni terjer Lord. Üks istub päevad läbi keti otsas, teine koos perenaisega rihma otsas, käib vastuvõttudel, näitustel, reisidel. Mõlemad uhkustavad oma eluga. Ja järeldus: “”C’est la vie!” lausus ketikoer. “Mis tõlkes tähendab, et “Vabadust määratakse keti pikkuse järgi!”” (lk.17). Eriti hea on seda kuulata autori esituses.
Lugege ja nautige!
Semen Altovist saab lugeda vene keeles http://www.altov.ru/about/bio/
Tamara Kozõreva
Posted by sulepuru on 14 september 2012 at 14:00
Tahtsime parimat, aga välja kukkus…
Kõigepealt kiidusõnad – tore, et Altovit avaldati, tore, et kaks humoristi ühiste raamatukaante vahel kokku said, tore, et linnaisad toetasid.
Kurb on, et toimetaja jaoks raha ei jätkunud – “Asi on sõidurajas! Sellele manduda,kuiu bensiini juba napib, võib küll, rjast piisab. Aga täispagiga õhku tõusta…”
Kirjavigadest mööda vaadates leiab raamatust lõbusat lugemist küll :)
Posted by TiinaT on 28 september 2012 at 13:34
Lõbusat lugemist ju leiab, aga lõbu tunda ei jaksa. Rohked tõlkevigad ja trikisigad suisa igal leheküljel teevad meele hoopis kurvaks. Hea on asja juures see, et raamat on kakskeelne – nali ja sõnamäng on venekeelsel poolel. Tagakaanel ära toodud “originaal ja koopia” demonstreerivad selgesti, kui mööda on võimalik tõlkida: “iseenda hale vari” pro “näost pole midagi näha”. Paraku ongi see raamat iseenda hale vari. Raisatud võimalus. Kahju.