Chris Carter “Krutsifiksimõrvad”
Detektiiv Robert Hunter näeks arvatavasti maailma kõige kõledamaid unenägusid, kui ta ainult magaks … Tema töö on jahtida Los Angelese metroopolise kõige kalgimaid kurjameid ning seista silmitsi nende kõledust tekitavate tegudega. Temast paremat inimolemuse mõistjat on raske leida. Aga tema geniaalsusel on karm hind! Sedakorda on ta silmitsi julmusega, mis paneb ta kartma, et ta tegi vea — kurjam on juba trellide taga, aga kõledad teod jätkuvad …
Chris Carter “Timukas“
Robert Hunter on tagasi, ja koos temaga ka järjekordne kõlemõrvar. Sedakorda on Hunteril vaja aru saada, miks inimeste suurimast hirmust sai nende viimane kannatus ning mis sunnib kedagi teiste hirme nende vastu nii jõhkral moel ära kasutama. Hea uni oleks nii teretulnud, aga tema krooniline unetus on ikka veel temaga … Nagu ka tema isu hea viski ja hea raamatu järele!
Elizabeth Kostova “Ajaloolane“
Vampiirid pole kunagi nii ajaloolembesed olnud! Aga just selle uue nõrkuse juurpõhjust peab otsima noor neiu, kelle ajalooõppejõust isa on saladuslikult kadunud. Oma reisil mineviku ja ajalukku leiab ta eest salakoodid ja mõistatused, mis toovad ta lähemale mitte ainult oma isa leidmisele, vaid ka saatuslikule teadmisele sellest, et temaski võib voolata Dracula verd!
Indrek Hargla “French ja Koulu“
Maavalla arbuja ja tema ori, sellise kontekstiga naljalt ei nori! Koulu on ontlik ja intelligentne võlurihärra, kes omab žilett-teravat analüütilist mõttemalli. French on “ostan, müün ja kahetsen” tüüpi bizniz-keenjus, kes väga tahaks ka eskimole lund müüa, aga oskab ainult šlikerdada ja teisi tüssata. Koos on nad seljad kokku pannud, et peatada rahvusvahelise salaseltsi kurjad maailmavallutusplaanid!
Stephenie Meyer “Keemik“
Kunagi oli ta oma ala nõutuim spetsialist, keda soovis tööle iga riigiamet. Nüüd on ta paaria — oma enda endise tööandja poolt jälitatav saak, kelle kannul on verekoerad. Tema ainus võimalus oma hea nime ja endise elukorralduse taastamiseks on kasutada kõiki oma teadmisi ja oskusi, et paljastada tema jahtijate kõhedust tekitavad plaanid ning tõusta fööniksina tuhast. See kõik oleks nii palju kergem, kui ainult mehel, kes teda tapma saadeti ei oleks nii nunnu koer!
Ian Caldwell ja Dustin Thomason “Nelja mõõt“
Kohati on armastuslugu lihtsalt armastuslugu. Aga harvad pole ka juhud, kus see peidab endas krüpteeritud sõnumit, mille nimel osad on valmis koledaid tegusid korda saatma. Isa surma leinav nooruk ühendab jõud ahastuses tudengiga, kelle lõputööks on salapärane tekst, mis viis tema juhendaja hauda. Koos oma mentori järglasega otsivad nad lahendust ajaloolisele koodile, mis avaks saladused, mille nimel ollakse valmis tapma!
Sharon Bolton “Väikesed mustad valed“
Soolane tuuleiil, mässavad lained, ja mere ääres väike maja. Selle asunikel on saladusi, mis võivad tappa! Ja mälestusi neist, keda enam ei ole. Selles majas majas elab murtud hingega ema, kes haub salakavalat plaani maksta kätte oma pisikeste rõõmurullide elud võtnud hooletusehunnikule.
Tess Gerritsen “Kirurg“
Mis peidus meie vere sees, see paljudele huvi pakub! Bostoni linna on tabanud kõlekurjami külaskäik. Detektiiv Jane Rizzoli ei suuda mõista tegude motiive ning patoloog dr. Maura Isles ei suuda alati leppida detektiiv Rizzoli kuumaverelisuse ja järeldusteni ruttamisega. Endalegi teadmata on vapper duo silmitsi jõhkra kurjamiga, kes ihaldab nende verd oma kollektsiooni!
Tess Gerritsen “Tulega mängides“
Viiulivirtusoosit naise elu muutub põrguks, kui ta hakkab harjutama uut partiid. Keerukas helijadal on deemonlik mõju tema pisitütrele — laps oleks justkui kurjast vaimust vaevatud iga kord, kui poogen keeli puudutab. Ahastuses ema võtab ette muusika-ajaloolise ristikäigu selgitamaks välja, mis saladused peituvad selle müstilise viisijupi tekkeloos.
Andreas Ventsel, Mari-Liis Madisson ja Mihhail Lotman “Varjatud märgid ja salaühingud. Vandenõuteooriate tähendusmaailm”
Jacques de Molay, George Soros ja Joseph McCarthy — need on vaid kolm näidet suurmeestest, keda antud teos lugejatele tutvustab. Tegu on “Vaba Akadeemia” loengutesarja tulemusel valminud taiesega, mis siinkirjutaja meelest täidab olulise tühimiku eestikeelses populaarteaduslikus lektüüris — see annab inimkeeles edasi humanitaarteadusliku mõtteiva päevakohasel ja olulisel näitematerjalil tuginedes. (… no peaaegu 😃 Teise osa esimene lehekülg on hea näide, kus vana semiootik justkui viskaks kinda muigega “hoidke mu õlut, siit tuleb paradigma penetratsiooni partituur!”)
Lugejale avanevad tänapäevase tehnoloogia ja iidsete tekstide mõttemaailmad, suurepärased ajaloolised näited ning kaasahaarav kirjutamismaneer. Kohati — jah, jälle teises osas …– tahaks nutta ja anuda, et “mon dieu! A mozno po chelovetšeski!” Aga see läheb õnneks kiirelt üle ja järgneb väga kaasakiskuv arutelu nõiaprotsessidest ja siioni tarkade vandenõust.
Mina isiklikult taasavastasin usu loetava ja inimkeelse akadeemilise kirjastiili surmast levinud kõlakate elukaugusesse. Loodan, et antud autorid naasevad kirjutuslaua juurde ja annavad veelgi põhjust inimahvile, nagu mina, raamat kämmalde vahele haarata!
Jüri Kolk “Roheline suits“
Igati muhe piibelliku alatooniga reisikriminull, mille keskmes on trobikond turismisreisil viibivaid eestlasi, kes külastades väikest aga üliusklikku riigikest suure ja uskliku riigi pealinna südames leiavad end ühtäkki apokalüptilise varjundiga maailmamuutmise plaani epitsentrist. Nimelt on paavst otsustanud taaslavastada piibelliku võitluse lõviga lootuses jumalariik maamunal taastada. Selleks aga on tal vaja täielikku koondatud tähelepanu tema ja tema riigi tegevusele — sestap otsustab ta vana hea tava kohaselt pisku pantvange võtta, et ümbritsev maailm saaks aru, et issi on kodus!
Jaak Tomberg “Kuidas täita soovi“
Tegu on kirjandusteadlase mõttekäiguga ulmekirjanduse radadel. Keskseks teemaks on utoopia žanrisse kalduvad kirjandusteosed ning nende mõtestamine ulmekirjanduses, sekka väheke televisiooni ja kinokunsti. (IV peatükk keskendub mu lemmiksarjale “The Wire”! Ma oleksin muidugi “võrgustiku” asemel öelnud “traadistik”, aga mina teen minat …) Pean tõdema, et teose algus oli valus — liiga “teaduskeelne” elik jäi tunne, et keegi on võtnud “Võõrsõnade leksikoni” ja selle lehekülgedele puistanud, et demonstreerida oma “akadeemilisust”. Õnneks on selle teosega nagu “Sõrmuste isanda” triloogia esimese osaga — kui ajalookirjelduse üle elad, siis läheb huvitavaks. Ja mulle see raamat väga meeldis just seetõttu, et ta ikka ja jälle suudab lugejat köita ning innustada ise uusi teadmisi otsima!
China Mieville “Linn ja Linn“
Teda on lapsest saati õpetatud mitte nägema. Mitte nägema teist linna ja selle elanikke. Selline on inspektor Borlu elu — kuritööde lahendamine Bezelis ning Ul Quoma linna ja selle asukate mitte-nägemine. Nad ei ole üks ja sama vaimus, ainult aeg-ruumis. Nad on Linn ja Linn. Kui Borlu peab uurima mõrvajuhtumit, mis algab Bezelis kuid viib riburadapidi Ul Quomasse on ta teadlik, et iga tema sammu, mõtet ja silmapilku jälgitakse. Ta on sunnitud ümber õppima kõik, mis teda terve elu edasi on viinud — ta peab õppima uuesti “nägema”! Ja avatarid ei anna talle seda niisama!
Aleksandr Popov
stand-up koomik
Fotod Klaari Tamm ja Liina Raju
Lugemissoovituse blog 