Eesti ulmekogukonna virtuaalsed väljundid

Eesti ulmekogukond on üsna aktiivne wõrgu võimaluste kasutaja. Läbi aegade on erinevad kanalid omanud erinevat osatähtsust, aga alles on nad kõik.

Alates 1996. aastast on käigus meililist sf2001@obs.ee. Listi tellijaid on aastaid stabiilselt 200 ringis, aktiivseid kirjutajaid 40 ümber. Lisaks ulmekirjandusele on jutuks ka filmid, muu kirjandus, tõlkeprobleemid, terminite täpsustused jne. Listil on olemas arhiiv, kust saab lugeda ka aastatetaguseid kirju.

Ulmekirjanduse Baas  alustas 1997. a. Tegemist on ühest küljest bibliograafilise andmebaasiga ja teisalt lugemiselamuste koondajana. Baasi tehnilise poole eest hoolitseb Andri Riid, bibliograafia eest Jüri Kallas. Tänase seisuga on kirjas 34027 arvamust. Arvustuste pikkus varieerub paarist lausest põhjaliku käsitluseni. Baasis on ka mõned trükimeedias ilmunud artiklid, mida internetis muidu poleks. Hindeid jagatakse viiepallisüsteemis. Mind hämmastab jätkuvalt eesti ulmelugejate suur keeleoskus (raamatuid loetakse eesti, vene, inglise, soome, rootsi, poola, saksa keeles) ja lugemislust.

Virtuaalne ulmeajakiri Agernon tegutseb 1998. aasta novembrist. Algselt oli tegu kuukirjaga, aga kuna tegu on vabatahtliku üritusega, siis viimastel aastatel on tegijatel jaksu jätkunud kvartalikirja jaoks. Algernonil (Vana Algernon (1998 – 2003) , uus  Algernon (2004 – praeguseni)) on minu meelest oluline koht eesti kirjandusajaloos, sest nii mõnedki tuntud autorid (Indrek Hargla, Siim Veskimees, Meelis Friedenthal, Kristjan Sander) esimesed lood on ilmunud just Algernonis.

Oma esimese numbri ilmutas täna ulmeajakiri Reaktor.

Foorumite buum on tänaseks vaibunud ja osad enne agaralt ulmekirjandusega tegelenud foorumeist on paraku poolsurnud, aga mainida võiks peamiselt rollimängijaid ühendavat Loheväravat  , Tolkieni loomingule pühendunute Rohelise Draakoni Kõrtisi, Keskmaa Ordu (Eesti Tolkieni Selts) foorumit Peidetud kuningriik  ja fantaasiakirjanduse ümarlauda Somnium Mirabile.

2005. aasta suvest on käigus ulmeportaal www.ulme.ee , mis on ühtaegu Eesti Ulmeühingu koduleht, ulmekirjandusega seotud uudiste ja info ning linkide kogu kui ka vaba suhtluspaik (foorum). Eesti Ulmeühing ei ole just suur (46 liiget), aga ulmeringkond on siiski laiem ja koondab lugejaid, tõlkijaid, autoreid ja kirjastajaid. Aasta suursündmuseks on kindlasti suvine kokkusaamine Estcon, kuhu sel aastal jõudis üle 80 inimese. Alles on ka vana ulmeühingu lehekülg , mis loodi 1997. aasta jaanuaris, aga kuhu 2004. aastast alates enam uut infot juurde ei lisandu.

Kui üldjuhul on Eesti ulmefännid kõigesööjad, st loetakse väga erinevaid autoreid ja erinevaid stiile, siis eranditena on Tolkieni-fännid , Videviku-sarja lugejad  ja Harry Pottery klubi.

Eesti autorid ei ole endale just palju kodulehekülgi teinud – vaid Siim Veskimees ja Karen Orlau.

Ulmekirjandusest ja ulmefilmidest kirjutavaid blogipidajaid on päris palju. Ulmikute seltskonnas tuntuimad on vast Jüri Kallase ulmeblogi, Gert Moseri filmiblogi, Raul Sulbi raamatublogi. Keskmisest tihemini on ulmest juttu Joel Jansi blogis,  Ove Hillepi mängudeblogis, Andreas Jõesaare blogis , klme blogis ja kolme blogis. Aeg-ajalt ilmub ulmearvustusi ka siinses Tartu Linnaraamatukogu lugemiselamuste blogis. Kuraditosin kirjutajat on fantaasiakirjandusese blogil.

Kõige värskem, kõigest paari kuu vanune, ulmekirjandusega seotud blogi on Ulmejutulabor, mis koondab juba 28 autorit, kes sooviksid harjutada ulmejuttude kirjutamist. Iga paari nädala tagant valitakse üks ühine teema, mille raamidesse uus jutt peaks mahtuma.

Sel aastal on osa ulmehuviliste omavahelisest suhtlusest kolinud Facebooki. Oma koht on Eesti Ulmeühingul ja igaaastasel ulmehuviliste kokkusaamisüritusel Estcon.

Ja veel. Eesti Ulmeühingu poolt väljaantav auhind Stalker on vist Eest ainuke kirjandusauhind, mille puhul läbi hääletamine on käinud ainult e-posti teel.

Tiina Sulg

Umbes sellist juttu sai räägitud Nüplis ja Trakais. Siis veel Reaktorita:)
Stalkeri kuju ja kassi pilt on pärit siit.