Archive for the ‘Sulg, Tiina’ Category

Palju õnne, Soome!

Selle jutu avaldamise kuupäev on küll hilisem, kui sünnipäev tegelikult oli, aga mis seal ikka, õnne võib alati soovida.

Sissejuhatus

Aasta tagasi tähistasime Soome sajandat sünnipäeva uhke näitusega. Alljärgnev ei ole näituse nimestik, vaid katked-nopped näitusel olnud raamatuist, paar tänavuilmunut lisaks ning valik huvitavaid fakte Soome kohta.
Näitust kokku pannes avastasime, et selliseid sissejuhatavaid ja ülevaatlike teoseid Soome kohta nii väga palju polegi, kui tihedat suhtlust selle naaberriigi asukatega arvesse võttes võiks olla. Või tundub see Soome juba nii tuttav ja omane, et kirjastused arvavad, et polegi nagu vaja. Igatahes jäid silma Rain Kooli „Kange ja karge Soome” ja Maarja Lõhmuse ja Eero Medijaineni koostatud „Soome ja soomlased: Fennid – Tacitusest tänapäevani”. Huvilisel on tänagi põnev sirvida Olli Alho kokku pandud 1997. aastast pärit Soome kultuurientsüklopeediat „Finland: a culttural encyclopedia”.

Huvitav fakt # 24
Soome on kõige vähem korrumpeerunud riik maailmas.

Loodus

Soomlaste erilist sidet loodusega aitab võib-olla paremini mõista Sirpa Arvoneni raamat „Metsameel: keha ja meele jõusaal”. Soome rahvuslinnust luigest saab lugeda Carl-Fredrik Lundevalli ja MatsÅke Bergströmi raamatust „Põhjamaa linnud”, rahvuslillest maikellukeset Carl-Fredrik Lundevalli ja Gebbe Björkmani raamatust „Põhjamaa õistaimed” ja Soome eripärasest Saimaa hülgest on Veikko Kilkki kirjutanud artikli „Saimaa hülged ja ja nende klubi” (Eesti Loodus, 2010, nr 11, lk 20-22).
Soome imeilusat loodust on fotole püüdnud paljud andekad fotograafid. Mõned näited ilusatest fotoraamatutest: Raimo Suikkari „Your friend Finland : ystäväsi Suomi”  ja „Fresh Finland : pictures, text an implemenation”, mitmete fotograafide töid koondavad albumid  „Suomalainen valokuvataide 1842-1986 : minne?”, „Valokuvauksen vuosikirja = Finsk fotografisk årsbok = Finnish photographic yearbook”, „Luonnonkuvaus 1988-89 : vuosikirja = Nature photography 1988-89 : yearbook”, „Vuoden luonnonkuvat … = Nature photographs of the year … „ ning neljaosaline „Kaunis Suomi” („Kaunis Suomi. 1, Uusimaa – Varsinais-Suomi – Ahvenanmaa : luontoa ja nähtävyyksiä matkailijan ja retkeilijän silmin”, „Kaunis Suomi. 2, Kuusamo – Lappi : luontoa ja nähtävyyksiä matkailijan ja retkeilijän silmin”, „Kaunis Suomi. 3, Häme – Keski-Suomi – Etelä- ja Keski-Pohjanmaa – Pirkanmaa – Satakunta : luontoa ja nähtävyyksiä matkailijan ja retkeilijän silmin”, „Kaunis Suomi. 4, Kymenlaakso – Karjala – Savo – Kainuu – Perämeren rannikko : luontoa ja nähtävyyksiä matkailijan ja retkeilijän silmin”).

Ajalugu

Soome ajalugu kajastavaid teoseid võiks meie raamatukogu riiulitel rohkem olla, lisaks olemasolevatele Seppo Zetterbergi raamatule „Iseseisva Soome ajalugu”, Matti Klinge „Soome lühiajaoole” ja Henrik Meinander „Soome ajaluoole”. Kõige kuulsam soomlane, kelle elust on eesti keeles kõige rohkem raamatuid ilmunud, on muidugi marssal Mannerheim: Jonathan Clementsi „Mannerheim : president, sõdur, spioon”, Veijo Meri „Soome marssal C. G. Mannerheim”, Kai Donneri „Kaks vaadet marssal Mannerheimile” ning tema enda kirja pandud „Soome marssali mälestused”. Talvesõjast on pakkuda Gordon F. Sandri põhjalik „Lahing Soome pärast 1939-1940” ja Pekka Lehtosaari koomiksivormis „Talvesõda Raate tee”. Soome naiste ajalugu on kirjutanud lahti Kaari Utrio raamatus „Kalevan tyttäret : Suomen naisen tarina”.

Huvitav fakt # 39
Molotovi kokteil sai oma nime Talvesõja ajal, kui Punaarmee pommitas Soome vägesid süütepommide ja kobarpommidega ja Vjatšeslav Molotov väitis raadios, et Punaarmee ei viska pomme, vaid leiba, seepeale hakkasid soomlased Punaarmee pomme Molotovi leivakorvideks kutsuma. Kui soomlased võtsid tankide vastu kasutusele süütepudelid, hakati neid analoogia põhjal Molotovi kokteilideks kutsuma. Esialgu nimetati kokteilideks üksnes pudeli sisu, aga hiljem pudelit koos sisuga.

Pärimuskultuur

Soome pärismuskultuurist on meie raamatukogus rida soomekeelseid raamatuid: Toivo Vuorela  „Kansanperinteen sanakirja”, Lauri Jäntti, Lauri „Talonpoikaisesineistön katoavaa kauneutta”, Taavi Uuno „Suomen kansanpukujen historia”, Kaarle Krohni  „Suomalaisten runojen uskonto”.

Toidukultuur

Igal rahval on omad ainuomased road ja maitsed ja toidukombed, nii ka soomlastel. Eks neid soome retsepte ikka leiab, põnevamad ja teatud mõttes hästi iseloomustavad on vast hoopis sellised raamatud nagu Pertti Salo ja Ulla Salo „Meie metsade seened” või Rain Erala, Koit Kikase, Margo Pajuste, Marek Rebase „Kalapüük Soomes”. Karjala piruka retsepti leiad Kaarina Roinineni raamatust „Parimad kodused küpsetised” lk 149 ja üks piirkondlikku eripära kokkuvõttev raamat on Martii Helini „Jos et syä nin kattele : Tamperelaisesta ruokaperinteestä”.

Huvitav fakt # 28
Soomlased armastavad kohvi rohkem kui ükski teine rahvus. Keskmine soomlane tarbib igal aastal tervelt 12 kilo kohvi. Kuigi on võimatu arvutada, mitu tassi kohvi soomlane iga päev joob, võib olla kindel, et see kogus on suurem, kui tavaliselt arstide poolt soovitatud piir.

Soome keel

Eks keeleõpikuid ja sõnastikke meie raamatukogus ikka leidub, lihtsalt riiulil nad tavaliselt ei seisa, lugejate huvi on päris suur. Vähemkasutatavad, aga seda põnevamad, on kolmeosaline „Suomen kielen perussanakirja” (1995) ja ka kolmeosaline „Suomen sanojen alkuperä : etymologinen sanakirja” (1992-2000). Keelt ja raamatukogusid ühendab kirjasõna ja lugemine, seega näitena hoopis selline artikkel: Jukka Sarjala „Soomlaste lugemisoskus” (Raamatukogu, 2009, nr 3, lk. 28-29).

Huvitav fakt # 47
Kõige pikem soomekeelne sõna on “epäjärjestelmällistyttämättömyydelläänsäkäänköhän”.

Huvitav fakt # 65
Soome kõige pikem kohanimi on Äteritsiputeritsipuolilautatsijänkä, milles on kokku on 35 tähemärki. Tegemist on rabaga, mis asub Lapimaal Savukoski vallas.

Huvitav fakt # 73
Maailma pikim palindroom (sõna, mis mõlemast otsast lugedes täpselt ühesugune) on “saippuakivikauppias”, mis tähendab seebikivikaupmeest.

Haridus

Soomlased on õigusega uhked oma haridussüsteemi üle. Pisut on soomlased oma kogemusi jaganud ka eesti keeles, n Liisa Keltikangas-Järvineni ja Sari Mullola raamat ”Maailma parim kool?”. Üks tore leid meie raamatukogust on Veikko Ruoppila tagasivaatav „Kansa lastensa kasvattajana”.

Kirjandus

Soome kirjandust on eesti keeles päris palju ilmunud, näitusele sai mahtus valik läbi väga tiheda sõela: Tove Jansson “Sõnumid“, Pasi Jääskeläinen “Taevast kukkunud loomaaed“, Aino Kallas “Mu saatuse maa“, Aleksis Kivi “Seitse venda“, Heidi Köngäs “Dora, Dora“, Heli Laaksonen “Ole ise“, Maiju Lassila “Tuletikke laenamas“, Eino Leino “Päikesepoeg“, Väino Linna “Sõjaromaan“, Ulla-Lena Lundberg “Jää“, Hannu Luntiala “Viimased sõnumid“, Elias Lönnrot “Kalevala“, Reijo Mäki “Hot Dog“, Miika Nousiainen “Vaarikalaevukesepõgenik“, Lassi Nummi “Taeva ja maa märgid“, Mauri Antero Numminen “Tango on mu kirg“, Sofi Oksanen “Puhastus“, Arto Paasilinna “Maailma parim küla“, Riika Pulkkinen “Tõde“, Hannu Raittila “Canal Grande“, Pentti Saarikoski “Luuletused“, Frans Emil Sillanpää “Lõikuskuu“, Jari Tervo “Minu suguvõsa lugu“, Antti Tuuri “Alkeemikud“, Kaari Utrio “Tuulepistrik“, Jukka Viikilä “Akvarellid Engeli linnast“, Juha Vuorinen “Joomahullu päevaraamat“, Mika Waltari “Sinuhe, egiptlane“, Kjell Westö “Kus kõndisime kunagi“, Hella Wuolijoki “Ülikooliaastad Helsingis“. Soome kirjandust käsitlevaist raamatuist tooks välja Kai Laitineni “Soome kirjanduse ajalugu“.

Huvitav fakt # 20
Soomlased on kõige agaramad raamatukogude kasutajad maailmas, keskmine soomlane laenab aastas raamatukogust 18 raamatut.

Kunst

Meie raamatukogus on ülevaateteoseid nii Soome maalist, graafikast kui skulptuurist, olulisimad neist on vast „Suomalaisia taiteilijoita” ja „Soome kunsti kuldaeg : meistriteoseid Turu Kunstimuuseumi kogust”  ning mõned ka Soome tuntuimatest kunstnikeist (n Gallen-Kallela). Eraldi esile tõstmist väärib kunsti- ja luuleraamat „Suomalaisen maiseman 4 vuodenaikaa”.

Muusika

Soome muusikat on meie raamatukogus üsna laias valikus, rahvamuusikast ooperini, jazzist sümfooniateni, tangost metalini ja kõike seal vahepeal. Kirjasõnaga Soome muusika kohta on kehvemini, erand on muidugi Jean Sibelius, kelle kohta saab lugeda mitmes keeles: Leo Normeti „Sibeliuse kaudu maailma”, „Симфонии Сибелиуса”  ja „Симфонии Сибелиуса : примеры” ning Matti Huttuneni „Jean Sibelius : pienoiselämäkerta = An illustrated life”.

Huvitav fakt # 55
Soomlased armastavad tangot tantsida. Soomes algas tangopalavik juba 1913. aastal ning see ei näita siiani raugemise märke. Kohaliku tango kuldaastad olid 1960ndad, kui soome tangohitid tõukasid edetabelite tipust isegi The Beatles’ite laule.

Huvitav fakt # 99
Soomes on elaniku kohta rohkem kui üheski teises maailma riigis heavy-bände. Rahvusvaheliselt kõige tuntumad neist on Amorphis, Children of Bodom, Nightwish, HIM ja Soomele seni ainsa Eurovisiooni võidu toonud Lordi.

Film

Soome filme meie raamatukogus natuke on, kõige põnevam vast on kümne aasta tagune Tampere filmifestivali lühifilmide kogumik. Kuulsatest Soome filmitegijatest on teavet pisut vähem kui oodanuks, aga ära võiks märkida Viivi Variksaare artikli „Aki Kurismäe väike kangelane” (Kodukolle 2002, nr 12, lk. 40-41).

Tehnika

Kõige esimesena tuleb pähe muidugi Nokia, kuigi selle eduloo lõpuosa polnud just kõige säravam, siis mälestus sellest ei kustu ja meenutuseks võib lugedaTrevor Merrideni „Äri Nokia moodi : maailma kiireima arenguga firma edu saladused” ja Jorma Ollila „Võimatu edu : kasvulava Nokias”. Linuxi kohta on tehnikakirjanduse osakonnas päris mitu raamatut, kes aga lühema tekstiga tahab läbi ajada, siis Arvutimaailmas 2001, nr 4, lk 9- 14 on mõned head artiklid, muuhulgas Jani Heikkila „Tasuta ja levib kui viirus” ja Tõnu Vare „Kes on ikkagi Linus Torvalds?”. Ja muidugi Angri Birds, mida teavad ka need, kes ise ei mängigi, olgu siis multifilmi, mänguasjade, helkurite või muu lõbusa nänni kaudu.

Huvitav fakt # 23
Soomlased on väga uuendusmeelsed. Kõige kuulsam Soome tehnoloogiaime on muidugi Nokia, aga Soome leiutiste hulka kuuluvad ka näiteks südamerütmijälgija, SMS, maailma müüduim mobiilimäng Angry Birds, Linuxi operatsioonisüsteem ja nõudekuivatuskapp.

Huvitav fakt # 62
Soomlased saavad uhkusega öelda, et olid esimesed, kes interneti laiema avalikkuseni tõid. 1994. aastal tutvustasid kolm tehnoloogiatudengit maailma esimest kasutajatele mõeldud internetibrauserit, Erwise’i. Mosaic ja siiani tuntud Internet Explorer jõudsid rahva ette paar kuud hiljem.

Disain

Tehnoloogiaga on tihedalt seotud ka disain. Mõne raamatud lugemislauale: „Designed in Finland”, „Finnish design 1875-1975 : 100 years of Finnish industrial design = 100 vuotta suomalaista taideteollisuutta : Suomen taideteollisuusyhdistys 1875-1975”, „Marimekkoilmiö” ja Louna Lahti „Alvar Aalto, 1898-1976 : paradise for the man in the street”.
Avastamisrõõmu pakub kindlasti Ilkka Talpale koostatud „100 Soome innovatsiooni”.

Huvitav fakt # 54
1960. aastal ostis Jacqueline Kennedy presidendivalimiste kampaania ajal korraga seitse Marimekko kleiti. Tulevane esimene leedi kandis ühte neist ajakirja „Sports Illustrated” esikaanel ja sellest sai alguse Marimekko edu Ameerikas.

Arhitektuur

Soome arhitektuur on küllalt tunnustatud ja omapärane, kirjanduse selle kohta just palju pole pole, aga üks pärl siiski: „Sacral space : modern Finnish churches”.

Sport

Sport on Soomes au sees ja kuulsad sportlased on tihti rahvuskangelase staatuses ja sai ju endalgi tugitoolisportlasena soomlastele pöialt hoitud. Ühte pöidlahoidmist aitab meenutada Aleksi Mäkelä film „Matti”. Soomlased on väga edukad rallisõitjad, kaks kuulsamat Vormel 1 sõitjat on Mika Häkkinen (Rein Luik „Mika Häkkinen 2 – Frrari 0” (Tehnikamaailm, 1999, nr 11, lk. 82-84)) ja Kimi Räikkonen (Rein Luik „Kimi Räikkönen – külma närviga tulihingeline võidusõitja” (Spordtäht, 2002, nr 9, lk. 15-17), Räikkönenist ilmus hiljuti Kari Hotakaineni sulest „ Tundmatu Kimi Räikkönen”. Ja jalgpallifännide rõõmuks on ilmunud Jari Litmaneni raamat „Litmanen 10”.

Saun

Soomlaste elustiili lahutamatu osa on saun. Kuigi saunakultuur on ka eestlastele tuttav ja omane, siis võrdluseks võiks sirvida selliseid raamatuid nagu Arto Paasilinna ja Terho Ovaska ”Businessman’s guide to the Finnish Sauna”  või Robert L. Poy „The sauna: a complete guide to the construction, use and benefits of the Finnish bath” või Katariina Vuori „Saunakokaraamat : toidud ja meeleolud kerise soojuses”.

Huvitav fakt # 17
Soomes on nii palju saunasid, et kõik soomlased mahuksid korraga leili viskama.

Huvitav fakt # 52
Maailma suurim suitsusaun asub Turu lähistel Herrankukkaros, sinna mahub 124 inimest.

Huvitav fakt # 84
Soomes on rohkem saunu kui autosid.

Soome-Eesti suhted

Soome-eesti suhted on läbi aja üsna tihedad olnud, raamatunäideteks üks kaugemasse minevikku vaatav — Seppo Zetterbergi „Rändajad Soome sillal” — ja üks lähiminevikku kirjeldav — Kaja Kunnase „Ülelahe suhteraamat” — ning kahe soomlase toredad reisikirjad Tartust: Tatu Vaaskivi „Maarjamaa”  ja Jukka Kostiaineni „Kinnises tõllas, ehk, Kadunud aega otsimas”. Kõige tuntumalt Tartu soomlaselt Mika Keränenilt tõime välja hoopis ühe tema vähemtuntud teose: Mihkel Kera nime all ilmunud „Tähelepanekuid noorusaastatest : konspektiservaluulet”.

Jõulumaa

Ja muidugi on Soome lisaks kõigele veel ka Jõuluvana kodumaa. Seda meeleolu annavad kõige paremini edasi Mauri Kunnase raamatud („Jõuluvana”, „Jõulujutud”) ja Marko Leino „Jõululugu” (millest siin blogis on pikemalt juttu siin).

Kalsarikänni

Soome on end maailmale brändinud seni peamiselt lööklausega “Sauna, sisu ja Sibelius”, nüüd püütakse ka kalsarikänni maailmale arusaadavamaks teha, esimene pääsuke sel suunal eesti keeles on Miska Rantaneni “Kalsarikänni : mõnus elu Soome moodi”.

Head Soome avastamist kõigile ja palju õnne Soomele!

Pildid on pärit lehelt https://finland.fi/emoji ja iga inimene, kes on huvitatud soomlaste paremast tundmaõppimisest, võiks sel lehel mõnda aega ringi vaadata.

Tiina Sulg ja Yaroslava Shepel

Advertisements

Sebastien de Castell “Spellslinger”

Selle raamatu võtsin kätte, sest kaanel on kass. Natuke imelik see kass ju on, aga seda seepärast, et tegu on nekheki ehk orav-kassiga, ja-jaa, see on loom, kellega võlurilapsukesi hirmutatakse, ma pööritasin ka algul silmi, et kuidas saab nunnude loomade segu olla hirmuallikas, aga siis tuletasin ma endale meelde, et on inimesi, kes kardavad hiiri, ämblikke ja/või vaskusse, niiet olgu, selles võlumaailmas on orav-kass üks hirmuäratav loom. Poiss kaanel on viieteistaastane maagiaõpilane, kes on omadega veidi hädas, sest vaatamata pärilikkusele, püüdlustele ja usinale tööle see maagianõks tema käes eriti ei tööta. No ja riburada tuleb muidki muresid, millega rinda pista, kolinal kaela. Naine kaanel on rändur, kartograaf (kelle kaardid sarnanevad mängukaartidele), kes vahel poisi suurematest jamadest välja aitab, ise seejuures salvavaid märkusi pildudes ja mõistukõnes õpetussõnu jagades. Ja kassi juurde tagasi tulles, loo arenedes on orav-kass rändurist sõnakamgi, krüptilisem ka, ja ähvardused nahkkottide, st inimeste, kõrvade ja silmamunade suunas on varmad tulema. Aga miski neid kolme siiski seob…

Žanr, nagu eelöeldust juba järeldada võib, on coming-of-age-fantasy. Autor on kuskil intervjuus öelnud, et fantasy (või võtta kasutusele värske sõnavõistluse võidusõna võluvik?) ei ole mitte eskapistlik kirjavara, vaid hoopis kirjandus, mis aitab meil päris maailmast rohkem rõõmu tunda.

See on mõnusalt loetav põnevate pööretega lugu, millel on ka järjed (olemas ja tulemas, kokku 5 raamatut), ja jaa, ma tahaks neid järgesid juba praegu kohe lugeda :) Seda enam, et see raamat on kõigele lisaks mu meelest eriti hästi kujundatud — kaanepilt, värvilised leheservad, illustratsioonid, šriftivalik, küljendus ja kui hästi see raamat veel käes istub, lihtsalt imetlusväärne!

Tiina Sulg

Andres Pulver “Põrgu katlakütja”

Raamat Seaküla Simsonist või Aivar Simsonist või Simson von Seakyllist. Ega neid skulptoreid, keda tavainimene nimepidi teaks, Eestis just kuigi palju ole. Aivar Simson on paljudele tuttav, olgu selle põhjuseks siis linnaskulpuurid (n Hirv Jõhvis või Lehm Tallinnas või Siil Jõhvis ja Tartus või Tallinna tuviteetõkised), isikumälestusmärgid (n Nikolai von Glehn, Kaljo Kiisk, Paul Keres, Arvo Pärt) või väiksemad pronkskujud (n Pöffi auhinnakujud, Kalahari naised või vallatud tillid) või hoopis Simsoni värvikas isik, mis meelsasti telekaamera ette jääb, või hoopis teadmine, et ta oli nõukogude armees Afganistanis. Lugedes tundus, et selle raamatu ülesehitus oli üsna lihtne, läks ajakirjanik Simsonile külla, pani käraka ja diktoka lauale ja edasi läks juba ludinal, vaheta ainult linti ja vali pärast parimad kohad välja, küsitle mõnda sõpra-kolleegi-koostööpartnerit lisaks ja kui tundub, et ruumi jääb üle, või selgub, et mõnest olulisest asjast Simson siiski ei viitsinud rääkida, otsi mõned vanad artiklid ka välja ja ongi olemas. No ja ongi, olemas ma mõtlen. Nii ludinal see kokkukirjutamine tegelikkuses vist siiski ei läinud, aga jutt on ladus ja stiil muhe ja isegi nukrate teemade puhul on mingi huumorileevendus varnast võtta. Kuskil teksti sees on Kilumetsa hoiatus, et Simson räägib seda, mida tahab, ja seda, mida ta arvab, et temalt oodatakse, aga kui see lause meelde jätta, et mingi osa jutust on poos, tõeterad ja olulised asjad tuleb sest lobast endal üles leida, siis saab seda raamatut vabamalt lugeda, et seekord siis selline külg sellest andekast mehest.

Tiina Sulg

Ruth Hogan „Kaotatud asjade hoidja“

Ilus ja armas ja hästi kirjutatud, aga mitte päris minu tassike teed. Lugesin küll mõnuga ja mekutasin mingitel kohtadel, et see oli nüüd küll kenasti öeldud, aga kokkuvõttes jäi minu jaoks kuidagi natuke lahjaks. Isegi kui jutuaineks oli päris oluliste ja tõsiste teemade areng läbi mitmete aastate, siis oli see kuidagi liiga leebelt ja sordiini all ja emotsionaalselt mitte kaasaelamapanev. Kuigi vahenovellid mulle iseenesest meeldisid, siis kokkuvõttes need kuidagi lõhkusid raamatu rütmi ja pigem panid arvama, et ehk oleks seda stiililiselt kuidagi teisiti lahendada saanud. Ja siis veel tolksti see pisuhänd, ilma kummituseta oleks minu meelest parema loo saanud. Takkajärgi mõeldes olid karakterid liig tuttavlike joontega ja kui ma vahel kirun, et loo niidiotsad jäävad raamatu lõpus laperdama, siis seekord olid need niidid liigagi korrektselt kokku põimitud. Kõigest virinast hoolimata oli see üsna tore lugemine ja seda raamatut julgeks teistelegi soovitada, sest jutt on ladus, tegelaskond kirju ja raamatus jagub nii nukraid hetki kui muigamapanevaid kohti.

Tiina Sulg

Siri Pettersen “Odinilaps”

Kui ma raamatutes tuttavaid motiive kohates tihtipeale nuran, et näe, see on siit kopipeistinud ja see on sealt kopipeistinud, siis seekord ei tule sel teemal mitte üks mokakobin, sest see raamat on selline, et ma tunnen küll mõjud ära, aga autori oma maailm on nii vägev ning aeg-ajalt kirjutab ta tuntud asju lahti põnevamalt kui algupärandeis oligi. See maailm — mind võlub, kuidas ulmeautorid suudavad välja mõelda hoopis teistsuguseid maailmu ja need ka toimima panna, et taustatööd ja süsteemset läbimõtlemist on oluliselt rohkem, kui raamatusse jõuab, aga see paistab välja, et see seal taga on. Selle raamatu puhul kasutab Siri Pettersen Põhjala mütoloogiat ja teeb seda täiesti omamoodi ja uue nurga alt. Kui tavaliselt tuuakse jumalad Maale ja lastakse neil siin möllata, siis siin jäetakse suured jumalad rahule ja minnakse hoopis miskit sorti haldjate maale. Lugu läheb käima sellest, et satub üks inimlaps läbi kiviringi haldjamaile, kasvatatakse ta üles kui haldjalaps ja siis oma 15. sünnipäeva paiku saab ta teada tõe ja korraga on tal kaelas rohkem jamasid, kui ta iial ette oleks näinud — alates sõbrasuhete muutumistega ja lõpetades suure poliitika ja paleeintriigidega, ellujäämismured ja oma koha otsimised veel takkapihta. Et jah, ootan järge.

Tiina Sulg

“Eestid, mida ei olnud”

Mul on nii hea meel, et Hargla selle kogumiku kokku pani ja välja andis. Ega kõik jutud pole puhas kuld, aga millises jutukogus need seda oleksidki, üldine kontseptsioon ja meeleolu ja mõttemängude rohkus on vägev ning jutupärle jagub ka. Miskipärast hakkasid mulle need lood riburada rahavakalendri ja muude tähtpäevadega seostuma:

Jaagup Mahkra “Tarvaste tulek” — jaagupipäev (mis tehtud, mis teoksil, mis tulemas, kolimisotsused ja elustiilivalikud, ühelt poolt hoogsa seiklusjutu stiilis ja teisalt muinaspaatost, miskit jäi puudu ja miskit oli üle, aga kokkuvõttes pigem heapoolne lugu);
Indrek Hargla “Clemens Fellinus, Rex Estonicum” — madisepäev (kui Lembituga kõige enam seotud päev, lugu algas mõnusalt, aga jooksisis mingil hetkel minu jaoks mitteeritihuvitavasse suunda, ma ei teagi, kas kirjutamisstiili või mõttearenduste pärast);
Heinrich Weinberg “Vabavalla kaotamine” — mihklipäev (igal oinal oma mihklipäev, mõnikord lihtsalt jõuab see mihklipäev oodatust kiiremini kätte);
Meelis Friedenthal “Kasuksepp” — usupuhastuspüha (samal päeval on ka kõigi pühakute püha, sel päeval olevat Martin Luther oma teesid Wittenbergis kiriku uksele naelutanud, Friedenthal oskab mind oma lugudes alati üllatada, kunagi ei lähe lugu sinna suunda, kuhu ma algul arvan minevat, minu jaoks vast kogumiku põnevaim lugu);
Mairi Laurik “Jumala armulikkus” — jüripäev (Püha Jüri kui igasuguste metsaelukatega, nii huntide kui lohedega, tegelev pühak, asi tal siis need Kreeka-Rooma koletised ka oma hoole alla võtta);
Mann Loper “See linn on meile kalliks maksma läinud” — peeterpaulipäev (ehk Tartu linna kaitsepühkute päev, jutul on mõte täitsa olemas, aga need ülitäpsed Tartu kirjeldused läksid minu jaoks liiale);
Mart Sander “Saatan Robert” — mardipäev või kadripäev (ümberrõivastamist lubavad pühad oleks ju nagu pisut teatri sugemetega kombestikuga, jutu teatriosa oli minu jaoks huvitav, ulmeline pool mitte nii väga);
Maniakkide Tänav “Kolmanda Reichi triumf!” — kosmonautikapäev (see lugu tahaks ülelugemist, esimese hooga ahmisin lihtsalt, et oot, mis nüüd, mis nüüd, mis nüüd?);
Mihkel Seeder “Ernst Meele Eesti” — vabariigi aastapäev (ma ei ole kunagi eriti hästi kannatanud kõnesid, ei elus, kirjanduses ega filmides (ja ma tean, et ma olen end nii ilma jätnud päris paljudest muidu päris headest krimkadest) ja see jutt koosnes suures osas kõnest, seega lugesin diagonaalis ja teist korda enam ei taha);
Veiko Belials ja J. J. Metsavana “Piisab, kui seinale kritseldad B”  — 14. juuli ja/või 15. jaanuar (vastavalt siis Prantsusmaa rahvuspüha, Bastille vallutamise aastapäev ja Pierre-Joseph Proudhoni (anarhia isa) sünnipäev, hooletu-muretu-pungilik hoogne ja peadpööritav lugu bonapartistide liikumisest Eestis);
Siim Veskimees “Valendab üksik prooton” — hingedepäev (see on see aeg, kui uksed teise maailma olla rohkem lahti kui tavapäraselt, seega sobib paralleelmaailmades müttamist kirjeldava jutu kohta mu meelest küll);
Krafinna “Elu jõud” — kõik need maarjapäevad (kes on lugenud, saab vast aru, miks :) oli usutavat ulmelist elementi, oli suurepärast meeleolu edasiandmist ja üllatavaid käike).

Lugege, eest taha või tagant ette, kõiki lugusid või ainult mõnda :) !
Heli Illipe-Sootaki väga toredad intervjuud kogumiku autoritega Reaktoris.

Tiina Sulg

Kevadine kirjanduskohvik

Hooaja viimases kirjanduskohvikus oli jälle laiemalt lugemiselamuste jagamise päralt, jutuks olnud raamatud on allpool pildina. Jutujooksust noppisin välja, et kõike põnevat ei jaksa kohe kuidagi lugeda ja peab väga valima, mida lugeda, aga et luulet tasub ikka aeg-ajalt lugeda ja luulet tasub aeg-ajalt ka kuulata, et kirjandusfestivalid õhutavad senitundmatuid autoreid proovima, et vahel on tore vanu klassikuid üle lugeda ja vahel jälle otsida mõne teema kohta ja vahel on hoopis huvitav mõni autor või mõni geograafiline piirkond järjest ette võtta, et mälestused ja tõsielulood on endiselt need, mis huvi pakuvad, õnneks on need suuresti ka päris kenasti kirja pandud ning lõppeks tuletati kirjanduskohvikus hea sõnaga meelde praegust linnakirjanikku, Mika Keräneni, et kuidas kirjaniku isik aitab raamatute lugemisele kaasa.

Tiina Sulg