Archive for the ‘Sulg, Tiina’ Category

Hooaja viimane kirjanduskohvik

Nagu eelmisel aastal, nii ka nüüd, oli hooaja viimase kirjanduskohviku teemaks kohvikukülastajate endi lugemiselamused ja -soovitused. Seekordsest arutelust, kus jällegi oli väga kirju valik raamatuist, jäi kõlama, et inimesed loevad erinevatel põhjustel, et otsitakse ja leitakse kirjandusest üsna erinevaid asju ja et loetut on võimalik üsna erinevalt tõlgendada, aga sellest hoolimata on kultuur see, mis seob. Otsimisi, leidmisi ja järgmise korrani!

Tiina Sulg

 

Hendrik Groen “Salapäevik : Hendrik Groen, 83¼ aastat vana”

groensalapaevik“Vanurid on uued vampiirid!”

Umbkaudu nii on selleski blogis praegust raamatutrendi iseloomustatud. Ja tõesti, ilma suurema vaevata tuleb pähe rida toredaid vanemaealiste peategelastega raamatuid, n: Jonas Jonasson “Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus”, Catharina Ingelman-Sundberg “Vanaproua, kes röövis panka” ja selle järg “Laenamine on hõbe, röövimine kuld”, Fredrik Backman “Mees nimega Ove”, John Scalzi “Vanamehe sõda”.

Selle raamatu peategelase vanus on juba peakirjas olemas, sissejuhatavat infot veel niipalju, et tegu on Hollandi autori debüütromaaniga ja tegu on tiba tõsisema raamatuga kui eelpoolloetletud. Tegevuskoht — hooldekodu Amsterdamis, tegevusaeg — 2013. aasta, tegelased — jah, olulised ongi tegelased.

Kuigi see raamat mulle meeldis, on seda kuidagi raske konkreetsele inimesele soovitada — teema või teistsugune huumoritunnetus võivad hellaks kohaks osutuda — , aga niimoodi üldiselt võin enda poolt soovitussõnad kaasa öelda küll.

Üle hulga aja tabas mind soov raamatust lauseid välja kirjutada (viimati juhtus see pea viis aastat tagasi). Ja neid lauseid sai palju! Vast ei lähe märulifilmi treileriks asi kätte ära, kui ma mõnda siin jagan. Ja nagu ikka sel puhul, osad laused on lihtsalt toredad-tabavad-mõtlemapanevad ja osadel on tegelikult oluline ka kontekst.

Peaksin olema tänulik iga õnneliku päeva eest, aga kuigi pingutan kõigest väest, ei piisa sellest alati.

Vanadus on in. Vähemasti filmides, raamatutes ja leheartiklites. Igapäevaelus just erilisest tähelepanust rääkida ei saa, pigem vastupidi.

Terve hulk mu koostisosadest on jõudnud kasutustähtaja lõppu või selle juba pisut ületanud. Plusspoolel: vaim on küllalt selge, et selle lagunemise teadlik tunnistaja olla.

Mõned omadused vanaduses kaovad, aga uudishimu nende hulka ei kuulu.

Vanurid kaotavad nagu lapsedki pidevalt asju, aga neil pole ema, kes teaks, kus kõik on.

Surnud on vanadele inimestele alati tänuväärt kõneaine. Võibolla selleks, et rõhutada: nad ise on veel elus.

Liiga palju on inimesi, kes ennast ja seda, mida teevad, ülemäära tähtsaks peavad. Keegi pole rohkem kui liivatera kõrbes, kübemeke kosmoses. Henk, see oli nüüd natuke pateetiline.

Kui näed kusagil Amsterdami munitsipaalpolitseid, võid kindel olla, et oled turvalises paigas. Probleemseid piirkondi väldivad nad nimelt nagu katku. Niisiis istuvad nad ilusa ilmaga meie maja ees pingil.

Kas inimõigustega saavad asjad kunagi korda ka? Pärast ühe artiklikese lugemist olen optimistlikum. Nimelt valiti ÜRO inimõiguste nõukogusse Venemaa, Kuuba, Hiina ja Saudi Araabia. Inimõiguste rikkumises on neil võimas kogemus, mida seal jagada.

Täheldan, et kirjutamisel on kergelt teraapiline mõju: olen pingevabam ja vähem masenduses. Võibolla oleksin pidanud viiskümmend aastat varem alustama, aga mis sellest enam.

Sellest raamatust ei ole veel kuigi palju kirjutatud, leidsin ühe blogipostituse Kultuuritarbija 60+ blogis.

Tiina Sulg

Amos Tutuola „Palmiveinijoodik”

tutuolapalmiveinijoodikMinu parim lugemiselamus joodiku-kirjandusest.

Üldiselt mulle joodik-raamatud ei istu, no mõne pohmakahommikuse detektiivi krimikirjanduses või köögilauataguse targutustetihke stseeni slaavi autorilt kannatan ma ära, aga muidu võite igasugused „Kõrtsikammijad” ja „Joomahullu päevaraamatud” heaga omale hoida.

Aga see „Palmivenijoodik” oli kuidagi hoopis teistmoodi.

Võib-olla seepärast, et joomist ennast ja selle tagajärgi oli vähe kirjeldatud, kuigi loo käimatõmbamiseks on peategelase suur isu palmiveini järele, see isu on nii suur, et kui palmiveinivalaja ära sureb, siis tuleb talle koolnute maale järele minna.

Võib-olla on oma osa selles, et kuigi ma Aafrika kirjandusest suurt midagi ei tea, siis Ben Okrit olen ma lugenud okrinaljutatudtee(romaan „Näljutatud tee” meeldis mulle väga ja luulekogu „Aafrika eleegia” üsna, jutustus „Jumalaid hämmastades” oli kenasti kirjutatud, aga minu maitse jaoks liiga „Coelho”) ja siin raamatus on seda Aafrika rahvajuttude tunnetust ikka kõvasti ning seda loogikavaba fantaasialendu oli kuidagi mõnus lugeda.

Ja võib-olla on meeldimise põhjus Mathura ladus ja nutikas, toredate keeleleidudega tõlge.

Lisalugemist: Kadri Naanu Sirbis pealkirja all „Ühest „kuratlikust umbluujutust”” Amos Tutuolast ja Ben Okrist; Erik Aru „Palmiveinijoodikust”  Eesti Päevalehes „Nigeerlasest joodiku mehistumine surnud veinitegija otsinguil”; Merit Kase intervjuu Ben Okriga Postimehes.

Tiina Sulg

Birk Rohelend “Mull”

rohelendmullSee kummaline tunne, kui sa loed ja mõtled, et tegelased on rohkem karikatuurid kui inimesed, et heietamisi on liiga palju, et nii mõnegi süžeepöörde aja tahaks oiata, et oh miks ometi, et autor läheb oma lemmikstiiliga hoogu ja unustab tõsiasja, et tema teose point upub ilukõnelisusesse ära, aga ikkagi, aga ikkagi loed ja lustid autori sõnakasutust ja tunned, et sinu ja autori küünilisuse paigad laiutavad enamvähem samadel aladel ja ka naiivsusepilvekesed on umbkaudu samu metsi varjutamas ning siis see lõpulause, mis on nii sarnane raamatukoguesisel pingil olevaga :)

rumallehm

Reklaamitud ajasturomaani, arenguromaani ega psühholoogilise romaani mõõtu mu meelest välja ei kanna, aga olmeromaanina kannatab lugeda küll. Ma kujutan ette, et erinevad inimesed võivad sellest teosest väga erinevaid asju välja lugeda.

Tiina Sulg

„Juhan Kuus. Inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna-Aafrikas”

juhan-kuus-inimlikkuse-moot-the-measure-of-humanityJuhan Kuus. Inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna-Aafrikas” on Eesti Kunstimuuseumi poolt välja antud näituse kataloog, mille on koostanud Kersti Koll, Kristel Laur ja Toomas Järvet.

Juhan Kuus (1953–2015) töötas suurema osa oma elust pressifotograafina. See raamat koosnebki suuremalt jaolt fotodest, aga juttu on ikka ka, nii Juhan Kuusi enda kommentaarid fotodele kui näitusetegijate saatesõnad. Raamatus on rõhutatud tema soovi olla sündmuste keskel ja saada kätte võimalikult hea foto võimalikult lähedalt. Kiidetud on tema antropoloogi pilku ja julgust käsitleda ka ebamugavaid teemasid. Juhan Kuus pälvis mitmel korral Lõuna-Aafrika aasta fotograafi tiitli ning sai 1978. ja 1992. aastal World Press Photo auhinna.

See ei ole ilupildiraamat, vaid oma teravate, selgepilguliste ja mõjuvate fotodega on see huvitav ja mõtlemapanev pilguheit ühe andeka ja keerulise inimese ellu ja loomingusse ning sellisesse kaugesse riiki nagu seda on Lõuna-Aafrika Vabariik.

Kel on asja ja/või aega Tallinnas konnata, siis näitus on Adamson-Ericu muuseumis avatud 15. jaanuarini 2017. a. Ja kes ei jõua, saab lisaülevaate “Kultuurimeetri” saatest.

Tiina Sulg

Peter Stjernström “Maailma parim raamat”

maailma-parim-raamatKui raamatu pealkiri on “Maailma parim raamat”, siis seda ju peab lugema, eks ole :)

Suures osas on see kirjaniku-romaan. Et kuidas siis kirjutada seda maailma parimat raamatut. Sekka asjaajamisi kirjastusrahvaga ja rivaalisuhteid teiste kirjanikega, arvamusi populaaržanritest ja -autoritest ning lõppu krimivint. Segiläbi iroonia ja tõsimured (iroonia satub küll ülekaalus olema).

Ma ei arva, et see on maailma parim raamat, aga lugesin ma seda üsna lustiga. Ülesirvimine enam nii head emotsiooni ei toonud, aga üle keskmise raamatuks arvan ikka.

Jüri Pino raamatust ERRi lehel.

Tiina Sulg

Ungari kirjandus

ungari26

ungari28Sándor Petőfi (1. jaanuar 1823 Kiskőrös – 31. juuli 1849) oli ungari rahvusluuletaja ja 1848. aasta revolutsiooni kangelane. Petőfi nimi on ungari keelealal „luuletaja“ sünonüüm tänaseni. Viiekümnesse keelde tõlgitud luuletustega on ta esmajärguline suursaadik ka maailmakirjanduses. Tema vanemad olid slovakid ja sünninimi oli tal Alexander Petrovics, ta ungaripärastas oma nime 1842. aastal alustades kirjanikukarjääri.
1839. aasta septembris astus Petöfi sõjaväkke, 1841. aasta algul lasti ta erru. Suvel ühines ta rändnäitlejatega ning mängis 1842–1843 erinevate nimede all ja erinevate truppide koosseisus. Juulist 1844 sai ta abitoimetajaks Pesti Moelehes ning paari järgmise aasta jooksul ilmusid trükist mitmed teosed. Üksteisele järgnevad kogud tõid luuletajale ennenägematu populaarsuse. ungari27Tema luuletusi deklameeriti, kopeeriti, viisistati; nii mõnigi neist muutus õige pea rahvalauluks. Temast sai vabakutseline kirjanik, esimene poeet, kes Ungaris oma sulest ära elas; ta asutas noorte kirjanike huvide kaitsmise ühingu, Tízek Társasága. Tema romantiliselt julge tegutsemishimu kujunes Prantsuse revolutsiooni uurimise mõjul vabariiklikuks maailmavaateks, pea religioosselt intensiivse vabaduse- ja looduskultusega. 15. märtsil 1848. a. oli ta üks revolutsiooni algatajatest Ungaris ja 12-punktilise nõudmiste nimekirja kaasautor. 1848. aastal liitus ta kindral József Bemi adjudandina Ungari sõjaväega võitluses Habsburgidega. 31. juulil 1849a. a. osales oma ohvitseri keelu vastaselt Fehéregyházi kokkupõrkes ning jäi Segesvári lahingus kadunuks.

ungari29

ungari31Ferenc Molnári (1878–1952) kõige tuntum teos on noorsooromaan „Pál-tänava poisid”, mille tegevus toimub XIX sajandi lõpukümnendil Budapestis. Teismeliste koolipoiste mängudel on krundil ja botaanikaaias üsna organiseeritud iseloom. Vastakuti on kaks rühmitust: Pál-tänava poisid ja punasärgid, võitluses ilmutavad lapsed täiskasvanutele iseloomulikke voorusi ja vigu. Lugu esitleb foonitegevusena igapäevaseid koolisündmusi, laste suhteid, omaaegse Budapesti elu. Kogu romaan põhineb Ferenc Molnári lapsepõlvemälestustel. Irooniline ja nostalgiline lähenemisviis oli kutsutud tasakaalustama James Fenimore Cooperi tollal populaarseid indiaaniromaane.Täiskasvanuid matkivate laste näol joonistuvad teravamalt välja matkitava maailma voorused ja puudused. ungari30Nüansirikkalt on edasi antud ametliku kooli ja vabatahtlikult tekkiva krundiseltskonna osaliselt feodaal-militaristlike, osaliselt ka kodanlike ühistute tekkelugu.
Pál-tänava poisid on inspireerinud kirjanikke neid seostama ka hoopis teistlaadsete sündmustega. Géza Szőcs (1953) on seostanud poisid 1956. aasta sündmustega. Proosaluuletus „Pesti poisid („A pesti srácok”) on ilmunud 2002. aastal ajakirja A Dunánál oktoobrinumbris, mis annab selgesti märku, kui oluline teos on Ferenc Molnári raamat ka XXI sajandil. „Pál-tänava poisid” on filmiks saanud lausa seitsmel korral (üks Itaalia, üks USA ja viis Ungari filmiversiooni).

ungari32

ungari34Dezső Kosztolányi (29. märts 1885 Szabadka, tänapäeva Subotica Serbias – 3. november 1936 Budapest) sündis Austria-Ungari riigis Szabadkas (praegu Subotica Serbias). Tema isa Árpád Kosztolányi (1859–1926) oli gümnaasiumi matemaatika-füüsikaõpetaja ja hiljem direktor, ema oli prantsuse päritolu Eulália Brenner (1886–1948), kes põlvnes apteekriperekonnast. Ta käis koolis oma sünnilinnas, ent konfliktide tõttu õpetajaga visati ta koolist välja ning ta lõpetas õpingud eraõpetaja juures. 1903. aastal asus ta õppima Budapesti ülikooli filosoofiateaduskonna ungari-saksa eriharus. Pärast esimest aastat jätkas ta õpinguid Viinis, kuid naasis mõne kuu pärast pettunult Szabadkasse ja hakkas ajalehe Báckai Hírlap kaastööliseks. 1905. aastal naasis ta Budapesti, kus tutvus mitme hiljem tuntud kirjaniku ja luuletajaga ungari33(Mihály Babits, Gyula Juhász, Frigyes Karinthy, Milán Füst). Õpingud ülikoolis jäid siiski lõpetamata, temast sai Budapesti ajalehe Budapesti Napló kaastöötaja. Kosztolányi oli väga viljakas kirjanik. Ta tegutses ka inglise, saksa ja prantsuse keelest ungari keelde tõlkijana. Dezső Kosztolányi tundis hästi psühhoanalüüsi võimalusi, instinktide maailm leidis kajastamist tema romaanides „Nero, verine luuletaja”, „Lõoke” ja „Anna Édes”. Oma melanhoolses surmaootusest kantud luules püüdis ta tabada surma metafüüsikat, rohkesti kohtab selles ebakindlust, tee otsimise motiivi. 1931. aastal sai ta Ungari PEN-klubi esimeseks presidendiks. Kosztolányi suri 1936. aastal suulaevähki.

ungari35

ungari36Sándor Márai (11. aprill 1900 Kassa – 21. veebruar 1989 San Diego) elu möödus valdavalt emigratsioonis: 20. aastatel Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias, alates 1948. aastast Šveitsis, Itaalias ja Ameerika Ühendriikides. Budapesti-aastad – 1920. aastate lõpust 1948. aastani – olid äärmiselt viljakas loomeperiood. Just sellal valmis kirjaniku võib-olla tuntuim teos „Ühe kodanlase pihtimused” („Egy polgár vallomásai”, 1934). Márai raamatuist on enamik romaanid, ent ta avaldas ka luulet ja päevikuid ning mälestusteraamatu „Maa, maa…”.
1990. aastal anti talle postuumselt Ungari kõrgeim autasu Kossuthi preemia. Tõlgete kaudu sai ta laiemale maailmale tuntuks alles 1990. aastate keskel. Tänapäeval peetakse teda 20. sajandi Euroopa kirjanduse kaanonisse kuuluvaks autoriks.ungari37
Sándor Márai romaan „Küünlad põlevad lõpuni” („A gyertyák csonkig égnek”) ilmus II maailmasõja ajal, aastal 1942. Kitsamas tähenduses toimub tegevus eaka ohvitseri elus üheainsa päeva jooksul, oodates noorusaja sõpra ja temaga hilise öötunnini vesteldes. Samal ajal toimub tegevus kolmel ajatasandil: kaasajal 1940. aastal, mälestused manavad esile XIX sajandi lõpukümnendid, kahe ohvitseri sõpruse katkestanud sündmused toimusid aga nelikümmend üks aastat tagasi. Haaravalt kirjutatud romaan räägib Austria-Ungari monarhia kadumisest, selle väärtuste teisenemisest, aga ka sellest, kuidas sõpruse ja truuduse kategooriad teisenevad.

ungari38

ungari39Imre Kertész sündis 9. novembril 1929. aastal Budapestis. Elanud II maailmasõja lõpul teismelisena üle Auschwitzi ja Buchenwaldi, tuli ta tagasi Ungarisse ja lõpetas 1948. aastal keskkooli. Aastatel 1948–1959 töötas ta ajakirjanduses, alates 1953. aastast tegutses vabakutselise kirjaniku ja tõlkijana. Viimased aastad elas ta Berliinis. Imre Kertész suri 31. märtsil 2016 Budapestis. 1983. aastal pälvis Imre Kertész Milán Füsti nimelise auhinna, 1986. aastal Forintos-auhinna, 1988. aastal Artisjusi kirjandusauhinna, 1989. aastal Aszu-preemia, Tibor Déry nimelise preemia ja Attila Józsefi nimelise preemia, 1990. aastal Örley-preemia ja aasta raamatu autori preemia, 1992. aastal sai ta Sorosi elutööpreemia, 1995. aastal Sorosi auhinna, 1996. aastal Sándor Márai nimelise preemia, ungari401997. aastal Kossuthi nimelise preemia, 1999. aastal preemia „Juudi kultuuri eest Ungaris”. Saksamaal on Imre Kertészi tunnustatud 1995. aastal Brandenburgi kirjandusauhinnaga ja 1997. aastal Leipzigi raamatumessi suure auhinnaga. Saksa kirjanduse ja kultuuri levitamise eest pälvis ta samal aastal ka Friedrich Grundolfi preemia, aastal 2000 tunnustati tema teeneid Herderi preemia ja Die Welti kirjandusauhinnaga, 2001. aastal sai ta sakslastelt välismaalastest kunsti- ja kirjandusinimestele antava kõrgeima auhinna Pour le Mérite, aastal 2002 Hans Sahli preemia elutöö eest. Aastal 2002 sai temast esimese Ungari kirjanikuna Nobeli kirjandusauhinna laureaat.

ungari41

ungari42Ádám Bodor sündis 22. veebruaril 1936. aasta Kolozsvaris (praegune Cluj-Napoca Rumeenias). Tema ema oli Transilvaania ungarlane, székely, isapoolsed esivanemad olid armeenia ja ungari verd. Pärast kommunistide võimuletulekut kaotas perekond oma varanduse, isa, kalvinistlikku usku Bertalan Bodor, pandi fabritseeritud süüdistute alusel vangi koos Transilvaania vaimulike aukandjatega. Seitsmeteistaastasena vangistati Ádám Bodor võimuvastaste lendlehtede levitamise eest, kahe aasta pärast ta vabanes tänu oma sõbra isale. Tema esimene novellikogu ilmus 1969. a. 1982. aastast elab ja töötab Ádám Bodor Ungaris, kuid käib tihti Transilvaania mägedes. Tema loomingut on pärjatud paljude auhindadega ja mitmed tema teosed on jõudnud ka filmilinale.
“Sinistra ringkonna” struktuur on küllaltki eriomane ungari kirjandusele. ungari43Romaan räägib loo isast, kes oma salapärastel asjaoludel kadunud kasupoja jälgi ajades saabub Sinistra ringkonda, pikisilmi oodatud kohtumine kujuneb aga sootuks teisiti, kui peategelane seda oodanuks. Bodori teos võlub lugejat oma täpse sõnastuse ja intensiivse lausemeloodiaga. Raamat kõnetab neid, kel on aimu totalitaarsetest režiimidest, ja neile tulevad kindlasti tuttavad ette ka tegelaste omavahelistes dialoogis esinevad kõnevormelid, mis justnagu polekski suunatud vahetult vestlusparterile, vaid kahtlustavad režiimi teise inimese taga. Lugejal on huvitav kõrvutada totalitarismi ilminguid oma kogemuse ja teoses kujutatu varal. Kujutatav keskkond on piisavalt lähedal, et seda oleks hõlbus mõista, ja piisavalt kaugel, et sel oleks eksootilisuse lisavõlu.

ungari44

ungari45Péter Nádas (s. 14. okt. 1942) on oma loomingus käsitlenud täiusliku ning mõtestatud inimelu võimalusi. Tema „Mälestuste raamat” („Emlékiratok könyve”, 1986) on ungari postmodernistliku kirjanduse üks enim käsitletud ja tsiteeritud romaane. See hõlmab kaht autobiograafilist teksti, need jutustavad sama ilma nimeta mina-tegelase kahest eri eluperioodist (lapsepõlv Budapestis aastatel 1953–1956 ja 70. aastate algul Berliinis); romaan sisaldab ka eelmise sajandivahetuse Saksamaal toimuva tegevusega romaani, mida jutustaja ise kirjutab ja mille peategelane on Thomas Thoenissen, ning lõpuks ka kommentaare, mille on kirja pannud eluloo kirjutanud nimetu jutustaja sõber Krisztián Somi Tót. Tekstid esinevad vaheldumisi, kolmekaupa ungari46(kõigepealt Ida-Berliini tekst, siis sajandilõpu tekst ja siis lapsepõlvelugu) viie ringi vältel. Romaani lõpul, viimases neljas peatükis see süsteem ei kehti. Kõikidest kihtidest moodustub viimaks üks ja sama lugu – elu mõtet otsiva XX sajandi inimese tragöödia. Teos mõtestab uuesti memuaaride ja kasvatusromaani žanri, neid küsimärgistades ja siiski kuidagi kasutades. Romaani komplitseeritud struktuur viitab enda tundmaõppimise, enesemõtestamise põhimõttelistele raskustele. Mäletamine, enda avamise probleemid on seotud täiuslikkuseiha ja täiuslikkuse otsimisega, ennast teises inimeses otsiva indiviidi dilemmadega. Raamatu eesti keelde tõlkinud Lauri Eesmaa pälvis 2015. aasta Kultuurkapitali tõlkekirjanduse aastapreemia.

ungari47

ungari48Attila Bartis (sündinud 22. jaanuaril 1968. a. Târgu Mureșis, Rumeenias) on prosaist, dramaturg ja fotograaf. Tema isa, Ferenc Bartis, jäeti ilma kodakondsuseta ning sealse valitsuse repressioonide tagajärjel emigreerusid Bartisid 1984. aastal Budapesti.
Alates 90ndate algusest on ta korduvalt külastanud oma sünnikohta Transilvaanias ning selle kandiga seotud elemendid läbivad ka tema loomingut murdesõnade, kohalike müütide jms kaudu. Tema suurem edulugu kirjanikuna saab alguse pärast kolmanda raamatu („Rahu“) ilmumist. “Rahu” jutustab tagasivaatavalt kirjanikust mina-jutustaja kooselust oma ekstsentrilise emaga, kunagise särava näitlejannaga, kes pole viisteist aastat oma korterist väljunud. ungari49Poeg ei saa emaga koos elada, samas ei saa ta teda ka koju maha jätta. Sama lugu on ka poja tahtega – ta ei saa kodus olla ega saa ka minna. Raamatu kõiki sündmusi saadab võimatus kõneluseks, mis segab ka poja elu väljaspool kodu. Pärast „Rahu“ tõlkimist saksa keelde hakkas see saama ülistavaid retsensioone ning haaras kriitikute koostatavates edetabelites esimesi positsioone. Saksamaa edust tõugatuna saabus Bartisile suurem tähelepanu ka Ungaris. Romaan “Rahu” on pälvinud USAs Three Percenti preemia (parim 2008. aastal inglise keelde tõlgitud romaan), olnud Saksamaal ja Poolas parima tõlke nominent jne. Romaanist „Rahu“ on nüüdseks vändatud kaks filmi ja seda on tõlgitud enam kui kümnesse keelde.

ungari50

Ungari kirjandus eesti keeles 2013 – 2016
Nimestik Jätka lugemist