Archive for the ‘Sulg, Tiina’ Category

Viimase kuue aasta (2017-2022) luulekogud rubriigis raamatukoguhoidja soovitab

Siia postitusse kogusin igast aastast kolm lemmikluulekogu, valik on tehtud nende raamatute hulgast, mida pole enne mainitud eelnevas kahes suures luulepostituses “Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulenominendid 2022. aasta loomingu eest” ja “Viimase viie aasta parimad luulekogud“.

2022

Indrek Hirv “Päiskivi

Paula Palmiste “Kärbsed ongi kiusajad

Katariina Roosma “Nutmata pisarad” 

2021

Jüri Kolk “Hele täht

Asko Künnap “Minu riik

Tõnis Tootsen “Uttu

2020

Vahur Afanasjev “Hõbehundi laulud

Triin Tasuja “Seksistentsialism

Tõnu Õnnepalu “Pimeduse tunnil

2019

Doris Kareva “Suik ja sillerdus

Krafinna “Kasse täis linn” 

Marge Pärnits “Sinine värv on otsas” 

2018

Asko Künnap, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv “Kuradiratas

Andra Teede “Kaks punkt null

Hannes Varblane “Teise üksinduse aegu

2017

Kristel Algvere “Merehurmarohi

 

fs “Tätoveerimata inimene” 

Mart Kangur “Liivini lahti” 

Tiina Sulg

 

Viimase viie aasta parimad luulekogud

Loomingus, eriti luules, on neid paremusjärjestusi väga keeruline teha. Aga ikkagi tehakse ja antakse välja preemiad ja tõstetakse kuidagi muul moel mõnda raamatut rohkem esile. Järgnevalt ongi üles loetud aastatel 2018-2022 kirjanduspreemiaid saanud luulekogud ning luuletused. Luuletused luulekogu kaanepildi kõrval on enamasti pärit meie luuleleiu blogist, preemiate loetelu ja lisainfo meie raamatukogu kirjandusveebist.

 

Riiklik kultuuripreemia

Riiklikku kultuuripreemiat annab välja Eesti Vabariigi kultuuriministeerium. Preemia antakse kas mingi silmapaistva üksikteose või pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest teaduse, kunsti, muusika, arhitektuuri või kirjanduse alal. Mõnel aastal võib olla mitu preemiasaajat ja mõnel aastal kirjanduse alal preemiat välja ei anta.

2019

Paul-Eerik Rummo pikaajalise väljapaistva tegevuse eest. Näiteraamat Paul-Eerik Rummo “Kogutud luule“.

2018

Leelo Tungal ja Viivi Luik pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Näiteraamatud: Leelo Tungla “Teeleht” ja Viivi Luige “Kogutud luuletused 1962-1997“.

 

Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad

2021 

Elutööpreemia — Lehte Hainsalu (näiteraamat “Maailm möödub“); aastapreemia Katrin Väli (“Kasvab tagasi lindudeks“)

2018

Märt Väljataga “Gladioolid

 

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luuleauhind

Eesti kirjanduse aastapreemia asutati 1970. aastal, 1972. aastast kandis preemia kirjanik Juhan Smuuli nime. 1990. aastate algul anti preemia välja Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia nime all, alates 1995. aastast antakse preemiaid välja järjepidevalt Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all.

2023

Jürgen Rooste „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus

2022

Hasso Krull “Ava

 

2021

Tõnis Vilu “Tundekasvatus” 

2020

Carolina Pihelgas “Valgus kivi sees

2019

Eda Ahi “Sõda ja rahutus

2018

Aare Pilv “Kui vihm saab läbi

 

Betti Alveri debüüdiauhind

Betti Alveri nimelist kirjandusauhinda annab välja Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond, Betti Alveri testamendis väljendatud viimse soovi alusel. Betti Alveri kirjandusauhind määratakse aasta jooksul ilmunud silmapaistvama ilukirjandusliku debüütteose autorile.

2022

Sanna Kartau “Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga

2021

Aliis Aalmann  “Verihaljas

2020

Taavi Eelmaa “Electraumur

2019

Øyvind Rangøy “Sisikond

2018

Triin Paja “Nõges

 

Gustav Suitsu luuleauhind

Gustav Suitsu luuleauhinda antakse välja 2004. aastast. Selle saab luuletaja, kes on aasta jooksul avaldanud vähemalt ühe asjatundliku, filosoofiliselt sügava ja kunstiliselt õnnestunud luulekogu. Auhinna algatasid Tartu Kultuurkapital ja Tartu linnavalitsus Eesti kirjandusmuuseumi ettepanekul.

2023

Tõnis Vilu “Kõik linnud valgusele


2022

Mart Kangur “Armkude

2021

Mats Traat “Taivatäis tsirke”

2020

Timo Maran “Metsloomatruudus” ja Maarja Pärtna “Vivaarium

2019

Mehis Heinsaar “Pingeväljade aednik

2018

Aare Pilv “Kui vihm saab läbi

 

A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia

A. H. Tammsaare nimelist kirjanduspreemiat antakse välja 1978. aastast. Idee algatajaks oli A. H. Tammsaare nim kolhoos, hiljem oli korraldajaks Albu vald. Peale Albu valla ühinemist Järva vallaga, otsustab auhinna saaja Järva valla lugejatest koosnev žürii. 

2021

Kristiina Ehin “Janu on kõikidel üks

 

Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind

Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis E. Vilde nim. kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965. aastal, kui tähistati kirjaniku 100. sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkab Vinni vald.

2021

Kristiina Ehin “Janu on kõikidel üks

 

Bernard Kangro kirjanduspreemia

Bernard Kangro kirjanduspreemiaga auhinnatakse Võrumaalt pärit või Võrumaaga seotud autorit või Võrumaa-ainelist loomingut.

2022

Vootele Ruusmaa “Purgatoorium


Tallinna ülikooli kirjandusauhind

2007. aasta jaanuaris välja kuulutatud Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna konkurss sündis soovist tunnustada ja tutvustada eesti autoreid, kes õpivad või õpetavad Tallinna Ülikoolis või on selle vilistlased.

2022

Mart Kangur “Armkude

2020

Maarja Kangro “Tuul

2019

Hasso Krull “Euroopa

2018

Eda Ahi “Sadam

 

Juhan Liivi luuleauhind

Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Auhinda annab välja Alatskivi vald koos Juhan Liivi nimelise Alatskivi Keskkooli ja Liivi Muuseumiga.


2022

Mirjam Parve “*** jahtuvas saunas…” (ilmunud Looming 2021 nr. 1, näiteraamat “Kivipilvede all“)

2021

Berit Petolai “Tõnkadi-lõnk” (ilmunud Looming 2020 nr 2, näiteraamat “Meoma ümisevad tuuled“)

2020

Triin Paja “Öö on tume nagu õdede juuksed” (ilmunud Värske Rõhk nr 61, näiteraamat “Ürglind“)

2019

Kauksi Ülle “Imäpuu” (näiteraamat “Imäpuu“)

2018

Andrus Kasemaa „Oma kaasaegsetele“ (ilmunud Vikerkaar 2017 nr. 4-5, näiteraamat “Kui ma kord suren“)

 

Hendrik Adamsoni nimeline murdeluule preemia

Murdeluule võistlusele tuleb esitada luuletsükkel vähemalt kolmest luuletusest. Kirjutada võib autori valitud murdes.

2021

Maryliis Teinfeldt-Grins (pildina tema tekstiilikunsti lõputöö

2018

Rauno Alliksaar (näiteraamat “Kivipilvede all“)

 

Esimene samm

Kirjandusauhind ”Esimene samm” antakse välja žüriiotsuse alusel parimale trükiajakirjanduses avaldatud ilukirjandusliku debüütteksti autorile. Preemia asutaja on MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista.

2022

Kelli Kiipus Värskes Rõhus avaldatud luuletuste eest

2021

Maryliis Teinfeldt ajakirjas Värske Rõhk ilmunud loomingu eest

2020

Liisa Mudist ajakirjas Värske Rõhk avaldatud luuletused

2018

Siret Saava ajakirja Värske Rõhk avaldatud luuletuste eest

 

Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind

Antakse välja alates 1988. aastast igal aastal luuletajale ja illustraatorile. Välja annavad Luunja Vallavalitsus ja Luunja Keskkool aasta jooksul ilmunud originaalluuleraamatute põhjal. 

2022

Indrek Koff “Kuhu lapsed said?” 

2021

Anti Saar “Suur koogitegu” 

2020

Olivia Saar “Tähed on taevatuled

2019

Ilmar Trull “Metsa toodi kuuseke“, lugeja auhind Aidi Vallik „Kust said

2018

Milvi Panga “Mesikäpa esikäpad

 

Aasta rosin

Aasta Rosina auhind antakse eelnenud aasta 1. detsembrist kuni jooksva aasta 30. novembrini Eesti Lastekirjanduse Keskusesse saabunud silmapaistvale eesti lasteraamatule. 

2021

Indrek Koff “Kuhu lapsed said?

Tiina Sulg

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulenominendid 2022. aasta loomingu eest

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkaptali luuleauhinna nominendid

Berit Kaschan „Täna piisab vähesest

Igor Kotjuh „Sireenid ja sähvatused

Maarja-Liis Mölder „Meesinine

Triin Paja „Jõe matmine

Jürgen Rooste „Loimurite laul. Väike korrosioonikatekismus

Wimberg „Enne kui

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkaptali lastekirjanduse aastaauhinna nominendid

Maarja Kangro “Ulguv rula
Anti Saar “Õudne lugu

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna nominendid kategoorias ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde

Hendrik Lindepuu Zbigniew Herbert “Luuletused
Leenu Nigu Fernando Pessoa “Rahutuse raamat
Harald Rajamets, Ilmar Vene, Ülar Ploom Dante Aligheri “Jumalik komöödia. Paradiis

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali venekeelse autori aastaauhinna nominendid

Olga Titova “Baltikumi elu suvi” (Лето балтийской жизни)
Nadežda Valk “Minu eluring” (Мой круг земной)

Tiina Sulg

Claire Keegan “Sellised väikesed asjad”

Ilusasti kirjutatud pisike raamat Iirimaalt ja Iirimaast. Pealtnäha kammerlik ja igapäevane, paar nädalat 1985. aasta detsembris kestev väga väheste tegelasega lugu, aga kui Iiri olude ja Magdaleena pesumajade olemasoluga pisutki kursis olla, siis vägagi mõjuv ja lõikav raamat. Ja samas sugugi mitte ainult kohalik raamat, probleemiasetus on üldinimlik — kogukonnamoraal, märkamine ja julgus sekkuda.

Lugege Katrin Alekanna arvustust Facebooki Lugemise väljakutse grupis, tema on osanud kõik emotsioonid ka sõnadesse panna. Kui te Facebooki ei taha minna, siis Kaspar Viilupi ERRi lehel olnud arvustust tasub ka lugeda.

Tiina Sulg

Elizabeth Lim “Six Crimson Cranes”

Elizabeth Limi “Six Crimson Cranes” on
hästi lühidalt kokku võttes “Metsluiged” idaeksootilises kastmes. 

Tegelikult on see palju rohkemat, kui lihtsalt ühe vana muinasjutu ümberjutustus. Siin on ka Jaapani legende ja muinasjutte ning need metsluiged ei lähe just sama vana rada. On küll printsess ja vennad, aga esiteks on need kured, teiseks on neid vähem, kolmandaks on põhjused hoopis muus, neljandaks on tegevustikus tugevaid muutusi jne. Kohalikud draakonid ja deemonid peale selle. Ja see raamat on oluliselt pikem! Ja see tähendab paremat tegelaste avamist ning rohkemat sündmustikku. Mu meelest ei lisandunud mahuga eriti täitevahtu, kogu aeg läks mõte või tegevus edasi. Ja see oli päris huvitav ja ootamatute pööretega. Tavapäraseid noorteromaani teemasid on ka, aga minu jaoks oli see ennekõike muinasjutt.

Jaapanlikkus lisas loole mõnusaid nüansse, näiteks üheks mu lemmiktegelaseks kujunes paberkurg Kiki.

Lool on ka järg “The dragon’s promise“, kuigi üks lugu saab parasjagu lõpuni, niiet lauskohustust edasi lugeda ei ole.

Pildigalerii:

Tiina Sulg

Raamatukoguhoidjad soovitavad eesti kirjanduse päeval eesti kirjandust:

Linda Jahilo, Halliki Jürma, Kaja Kleimann, Ülle Nemvalts, Eve Pormeister,
Kaie Prangel, Tiina Sulg, Tiina Tarik, Triin Võsoberg, Seili Ülper

Travis Baldree “Legends & Lattes”

Mmmmm! Ma kardan, et mul on nüüd aasta raamat loetudki :D

Ma hakkan aru saama, miks inimesed neid “uute alguste kohvi-, kommi-, lille-, lõnga-, raamatu- ja muid poode” loevad :) Jah, see kindlustunne, et elus saab asju muuta ja midagi uut ette võtta ning et on võimalik ära tunda südamelähedane ala, olgu hobi või tööna, mõnikord juhtub see lihtsalt natuke hiljem, kui kooliajal, ja et sõbrad on olulised ja et kuigi elus tuleb jamasid, siis neist on võimalik üle saada, natuke õnne ja usku asjade õnnestumisse kulub ikka marjaks ära ja et igaühe jaoks on kuskil keegi jne, jne.

Raamatu peategelane on palgasõduri-rändrüütli-pearahaküti ameti maha pannud ork Viv, kes on juba jupp aega teinud ettevalmistusi, et avada kohvik. Sest kohv — see on jumalik jook, seda teadmist ja kogemust lihtsalt peab teistega jagama! Nii asub ta linna, kus tal pole ühtegi tuttavat, ostab vana talli, laseb selle ümber ehitada, palkab abilise ja hiljem veel teisegi ning kohvik hakkab elama. Eks tule ette takistusi: esialgu ei tea linnaelanikud, misasi see kohv üldse on ja ei oska seda tahta, lisaks tüütavad Vivi katusepakkujad ja vana võitluskaaslane. Aga tasapisi, samm-sammult, lonkshaaval, uute ja vanade sõprade ning imeliste kaneelirullide toel — kohvikust saab asja. Ja viimaks hakkab Viv ka isikliku elu peale mõtlema.

See sisukokkuvõte ei kõlaks mu jaoks kuigi ahvatlevalt, aga ork ja sukkubus ja goblin ja kääbik ja rottpagar ja hiigelkass ja teised tegelased annavad just selle toreda lisamõõtme, mis selle “-poe” loo mu jaoks meeldivaks lugemiseks muudavad. Kui fantaasiakirjanduse poole pealt vaadata, siis vahelduseks on sellist endiste mõõgakangelaste ja fantaasiategelaste argist askeldamist täitsa tore lugeda, kõik seiklused ei pea mingi suure eesmärgi ja/või maailma päästmise nimel ribadeks rabamine olema, vahel võib ka väiksemate eesmärkide nimel rabada. Ja kirja on see raamat mu meelest saanud soojalt, südamlikult ja pehme huumoriga.

Lugetagu! :)

Ja järge lubatakse üsna varsti!

Tiina Sulg

Manfred Kalmsten “Täheraua saaga”

Siit raamatust õhkub Põhjala saagade ja Kreeka tragöödiate hõngu. Kui otsida lugemiseks midagi helget ja lõbusat, siis see ei ole see raamat. Aga kui lugemissooviks on midagi, mis urgitseb inimloomuse ja saatuste kallal ja seda hoogsalt, seikluslikult ja liigseid sõnu raiskamata, siis on see õige raamat. Kapaga omamütoloogiat ja keeleuuendusi, mis on just parasjagu niipalju eeskujudele toetuvad, et need mõjud on äratuntavad, aga ikkagi päris omamoodi ja see omamoodi on hästi läbi mõeldud ning kuidagi loogiline.

Ma ei saa öelda, et ma seda raamatut nautisin, aga ma võin öelda, et see meeldis mulle kõvasti rohkem kui eeskujud ning ma imetlesin loo ülesehitust, karaktereid, stiilis püsimist ja seda, et ma ei suutnud ette arvata, kuhu lugu suundub ja milliseid käände teeb.

Mul on tunne, et mingil ajal ma loen seda “Täheraua saagat” veel, sest see on raamat, kus on palju väikseid huvitavaid detaile, mille üle edasi mõelda ja mis elu- ja/või lugemiskogemuse lisandudes võivad hoopis teistmoodi elama hakata.

Tiina Sulg

Jaan Kaplinski “Teiselpool järve”

Otsisin midagi lüheldast ja võtsin ette Jaan Kaplinskil haikukogu.

Loodust ja ilma ja argihetki ja igavikulisi tõdemusi.

Osad haikud puudutasid sügavamalt, osad pigem pinnapealselt. Ma olen seda kogu varem lugenud, osad emotsioonid tundusid tuttavad, mõne luuletuse puhul oli tunne, et see on ajaga paremaks läinud, mõni oli küll ka ajaga mu jaoks tähendust kaotanud. Kokkuvõttes tasakaalus.

Kui see kogu on lugemata, siis soovitan.

Teksti on vähe, aga mõtteid palju.

Kujundus on ka täitsa kena.

Tiina Sulg

Tartu Linnaraamatukogu täna ja homme

 

Mai Põldaas, Linda Jahilo, Kristina Pai, Ädu Neemre, Tiina Sulg, Külli Peegel