India päritolu kirjaniku Aravind Adiga raamat “The White Tiger” sattus minu kätte puhtjuhuslikult, ei ole ma seni järjekindlalt Bookeri auhinna võitnud raamatuid lugenud ega teadnud ka kirjaniku tausta. Raamatu läbi lugenud, saan vaid öelda, et olen lummatud.
Võib-olla on see mingi ajaline märk, et India on kultuuris (vähemalt briti omas) oluliseks märksõnaks saanud – võitis ju ka indiateemaline film “Rentslimiljonär” mitmeid Oscareid sel aastal – , aga võib-olla on tegu puhtalt kokkusattumusega.
Äärmuslik vaesus ja usule orienteeritus ja hariduse puudumine ja isiksuse alatähtsustamine – kõik see sobib osaliselt minu pilti Indiast. Aravind Adiga toob sinna juurde isiksuse mõõtme. Mõtted, uskumused ja arvamused. Iseküsimus, kas tegemist on eurooplase või indialase nägemusega.
Lühidalt seletades on “The White Tiger” lugu, mille peakangelaseks on nupukas noormees, kel õnnestub kõigest hoolimata oma sünnipärasest madalast kastist välja rabeleda. Oma eluloo või siis eduloo edastab ta kirjavormis, adressaadiks Hiina peaminister, kes plaanib Indiat külastada ja keda huvitavat just tõde India kohta ning India ettevõtjate edulood. Aga isegi lugu ei olnud niivõrd see, mis mind lummas. Vaid nn detailid. Detailid India ühiskonnast, inimestest, suhetest. Jällegi iseküsimus, kas võtta fiktsiooni reaalsusena.
Kütkestav on ka vahetu suhtlemine lugejaga ja soojus. See viimane ei kao isegi siis kui peategelase teod muutuvad koletislikeks. Loo traagika lihtsalt sulab iroonias ja puhtas lootuses.
Toon mõned näited detailidest:
“… And our nation, though it has no drinking water, electricity, sewage system, public transportation, sense of hygiene, discipline, courtesy, or punctuality, does have entrepreneurs. Thousands and thousands of them. Especially in the field of technology. And these entrepreneurs—we entrepreneurs—have set up all these
outsourcing companies that virtually run America now.”
“…and also in the belief that the future of the world lies with the yellow man and the brown man now that our erstwhile master, the white-skinned man, has wasted himself through buggery, cell phone usage, and drug abuse…”
“I wonder if the Buddha walked through Laxmangarh—some people say he did. My own feeling is that he ran through it—as fast as he could—and got to the other side—and never looked back!”
Ja veel: raamat “The White Tiger” edestab mu isiklikus edetabelis filmi “Rentslimiljonär”, sest selles puudub romantiline imalus.
Annika Hramov
Lugemissoovituse blog 
Posted by Tiina Tarik on 13 november 2009 at 11:51
“Valge tiiger” ilmus äsja ka eesti keeles, Karin Suursalu tõlkes.
Posted by Krõõt Kaljusto-Munck on 20 september 2010 at 18:14
“Valge tiiger” oli augustikuise kirjanduskohviku raamat ja kohvikuks ette valmistudes ja raamatu kohta ilmunud arvustustega tutvudes leidsin, et Annika arvustus meeldis mulle kõige enam.
Posted by Pühapäeval. 8. aprillill TV3-s “Rentslimiljonär” « Loe seda, mida Sa filmis ei näinud on 5 aprill 2012 at 15:02
[…] Filmuljeid Danzumees, Donald Tomberg. Raamatust, mis on ilmunud nii “Miljardimängu” kui “Rentslimiljonäri” nime all, Mia, Gaili. Kui film nägemata jääb, siis saab seda laenata ka raamatukogust. Teemalt veidi sarnane raamat on Aravind Adiga “Valge tiiger”, millest Annika Hramov kirjutas pikemalt siin. […]