Elly Griffiths „Koolmekohad”, „Januse kivi”, „Kaldajärsaku maja”, „Mao needus”

Eneselegi märkamatult olen sattunud dr Ruth Galloway lõksu. Ruth on Elly Griffithsi krimiromaanide seeria peategelane. Eesti keelde on tänaseks päevaks tõlgitud sellest seeriast neli — „Koolmekohad”, „Januse kivi”, „Kaldajärsaku maja”, „Mao needus” — pikk tee on minna, autoril on neid valmis kirjutatud juba 13.

Sattusin “Koolmekohad” kätte võtma peale mõningast islandi krimikirjanduse lugemist ja tundsin sügavat kergendust, sest Elly Griffiths ei tapa oma tegelasi sedavõrd võikal ja piinaval viisil ja ei sunni mind mõne eriti haige mõrvari mõtetele kaasa elama. Küll aga võib mõningast sarnasust leida ehk lagedates inimtühjades maastikes, lõikavkülmades lagendikes, mis elavad tegevusele kaasa luues erilist jahedat lummust.

Elly Griffiths on inglise kirjanik, kelle pärisnimi on Domenica de Rosa. Nagu autor on öelnud, tuli see nimi talle pähe siis, kui tal tekkis idee kirjutada krimilugu ja ta vajas krimikirjaniku nime. Elly Griffiths. Nii on.

Tema loodud sündmused toimuvad Inglismaa idaosas Norfolki piirkonnas Põhjamere ääres, kus meri on alistanud iidsed metsamaad, kus on pikad liivased rannad vaheldumisi märgaladega, kutsuvad mudased laugmadalikud, mis sobivad peatus- ja elukohaks arvukatele linnuliikidele, kuid inimeste peades tekitab piirkond pigem küsimuse — kes seal elada tahab.

See piirkond on tuntud ka iidse inimasustuse jälgede poolest, sealt on leitud hulgaliselt ülihästi säilinud arheoloogilisi leide. Mis viib meid omakorda tagasi peategelaseni — Ruth Galloway on nimelt kohtuarheoloog, keda kutsutakse tavaliselt luuleidusid üle kontrollima ning uurima. Ja siin peitub minu jaoks teine konks — minu silma paneb särama kõik, mis on seotud arheoloogiliste leidudega. Kõigis eelnimetatud neljas romaanis tulevadki esmalt päevavalgele ühed luud. Siis kutsutakse kohale dr Galloway nende kohta hinnangut andma ja tihedas suhtluses kohalike politseinikega hakkab hargnema tunduvalt mitmekihilisem sündmusteahel. Politseinike poolt juhib uurimist karmi olekuga Harry Nelson. Lisaks Ruthi ja Harry omavahelisele sobivusele koos juhtumeid lahendada tekitab autor nende vahele ka keerulise eraelulise liini, mis annab mõlemale tegelasele ehk veidi sügavustki juurde.

Veel üks tore nüanss nende raamatute juures on tänapäevase druiidi Cathbadi sekkumine lugudesse. Tegelase nimi tuleneb otseselt iiri mütoloogias esinevalt ülemdruiidilt Cathbadilt. Ta toob kaasa oma tseremooniad, ohverdused, tõekspidamised ja piisavas koguses müstikat, tal õnnestub olla alati õiges kohas, justkui mõttejõul. Druiidid on ühest küljest pärandihoidmise eestkõnelejad, kuid nende hoiak vastandub tihtipeale laiemale, pärandi säilitamisele suunatud hoiakule, kuna hingi ei tohtivat segada ja pärand tuleb hoida puutumatuna.

Kui tahaks mingile plekile osutada, siis mõningane konstrueeritus paistab välja, aga meelelahutuslikus mõttes siiski meeldiv lugemine, mis ei sunni päris magamata ööd veetma, kuid tekitab soovi lõpuni lugeda.

Kellele see piirkond huvi pakub, siis võib surfata mööda sellist kaarti — Weird Norfolk.

Annika Hramov

2016. aastal ilmunud mälestused ja elulood

Üldteosed, psühholoogia
Arrak, Jüri. Ilma naljata: kirjavahetus 1994-2000 008E ARR
Ederma, Vello. Siin Ameerika Hääl, Washington! 070 EDE
Frankl, Viktor. … ja siiski tahta elada : psühholoog kogeb omal nahal koonduslaagrit 159.9 FRA
Kadastik, Mart. Nüüd ma siis kirjutan: elutööraamat 070 KAD
Kuur, Kairi. Maailm paksude mätta otsast 159.9 KUU
Lehtonen, Pekka. Ülesandega üle lahe : propaganda mitu nägu 070 LEH
Luik, Kadri. Julgus mõelda, julgus öelda. 3 159.9 LUI
Lungina, Tatjana. Wolf Messing : tõestisündinud lugu Venemaa suurimast sensitiivist 133 LUN
Mang, Igor. Igor Mangi elu ja astroloogiatarkused. 133.5 MAN
Muravin, Gennadi. Ebatsensuursed juhtumid : sekeldused Eesti raamatutega Nõukogude ajal 002 MUR
Pärtelpoeg, Ago. Laine Peep : direktriss. 02 PÄR
Sugrue, Thomas. Jõgi oma harudega: Edgar Cayce lugu 133 SUG

Ühiskonnateadused
Belford, Jordan. Wall Streeti hunt: [lugu sellest, kuidas raha Wall Streeti Supermani põrmu paiskas]. 336 BEL
D`Antonio, Michael. Tõde Trumpist 658 D`A
Ergma, Ene. Kosmosemutt 32E ERG
Ideon, Argo. THI: president Ilvese Kadrioru aastad 2006-2016  32E IDE
Kallas. Esseed. Mõtted ja päevakaja 32E KAL
Kangur, Paavo. Mart Helme: õnnesärgis sündinud 32E KAN
Karm, Hille. Siiri ja Mihkel Oviir : Kahekesi klaasist majas. 32E KAR
Kerman, Piper. Oranž on uus must : minu aasta naistevanglas 343 KER
Knight, Phil. Jala jälg: Nike algust meenutab selle looja 658 KNI
Krikk, Mai. Kahe võimu vahel. 35 KRI
MacIntyre, Ben. Spioon sõprade seas. Kim Philby ja suur reetmine 327.8 MAC
Made, Tiit. Rootsis Nõukogude saatkonnas 327 MAD
Neihardt, John. Black Elk jutustab 39 NEI
Nemtšova, Zanna. Äratamas Venemaad: minu isa Boriss Nemtsov ja tema poliitiline pärand. 32T NEM
Pals, Kristo. Missioonisõdurina Aafrikas 355 PAL
Tammer, Enno. Raudse Rusika looja : Lembit Kolk ja K-Komando 35 TAM
Vatmann, Kati Saara. Kodutunne : ärge jätke mind üksi. 36 VAT
Võrno, Hannes. Missioon : ühe missiooni päevikud. 355 VÕR
Weiser, Benjamin. Salajane elu : Poola ohvitseri varjatud missioon : millist hinda tuli maksta oma maa päästmise eest? 327.8 WEI

Meditsiin
Aunaste, Elis. Allan Gary Oolo : minu teekond 61 AUN
Ellamaa, Andres. Arstile jääb valu. 61 ELL
Karjus, Irje. Veetka talu lugu, ehk, Kuidas linnatüdrukust metsamoor sai 615.8 KAR
Lääne, Tiit. Jaan Olari - arst, kes ei mahtunud provintsi. 616.8 JAA
Padrik, Vello. Eesti kirurgiast läbi aegade 617 EES
Tiik, Heino. Nõela vägi. 61 TII
Vahisalu, Rein. Südamest – muiates ja tõsimeeli 616.1 VAH

Ajalugu
1905. aasta Eestis: mälestused 94E1 TUH
Aleksijevitš, Svjatlana. Sõda ei ole naise nägu 94(4)4 ALE
Colton, Timothy J. Jeltsin – elu. 94V2 COL
Hillebrand, Laura. Murdumatu: lugu ellujäämisest, kohanemisvõimest ja lunastusest Teise maailmasõja päevil 94(4)4 HIL
Hlevnjuk, Oleg V. Stalin. Diktaatori uus elulugu  94V2 HLE
Hughes, Lindsey. Romanovid: Venemaa valitsejad 1613-1917 94V1 HUG
Ilp, Roland. Tartlaste meenutusi ajas.  908 ILP
Juškin, Vladimir. Peaministri nõuniku päevik. 94E4 JUŠ
Kerge, Ago-Livius. Tudulinnast Tallinna arhitektiks. 94E4 KER
Kindralfeldmarssal vürst Michael Andreas Barclay de Tolly 94V1 KIN
Klas-Glass, Reny. Üks lugu minu elust 94E4 KLA
Korp, Silvi. Tuulte keerises. 94E4 KOR
Kotšinev, Jüri. Kutuzov. Pater patriae. 94V1 KOT
Kruut, Valter. Lapsepõlvemaa, sõda ja kolm okupatsiooni  94(4)4 KRU
Kuidas me pääsesime helgest tulevikust 94E4 JUN
Kull, Martin S. Osula Ott ja tema „pillimehed” 94E4 KUL
Lambur, Ruuben. Alutaguse saaga : mälestuste põimik 94E4 LAM
Lattik, Jaan. Teekond läbi öö II, III  94E2 LAT
Lauristin, Marju. Marjustini sajand: kõnelused Marju Lauristiniga elust, Eestist, Euroopast 94E4 LAU
Leemets, Helle. Pikk tee koju, ehk, Siberi valge lumi 94E4 LEE
Lääne, Tiit. Pakku punakatku eest. 94E4 LÄÄ
Markin, Karl. Sõjamälestused 1915. aasta aprillist peale 94E1 MAR
Michaelis, Rolf. SS-erikomando Dirlewanger võitleja mälestused 94(4)4 MIC
Mõttus, Aksel. Karmi elukroonikat. II osa, Metsavenna lood 94E4 MÕT
Netto, Lev. Vanne : tagasivaade  94V2 NET
Oiderma, Hellar AP. Elu sõlmed II 94E2 OID 2
Purje, Eerik. Mesipuu poole 94E4 PUR
Rappaport, Helen. Neli õde: suurvürstinnade Romanovite kadumaläinud elud 94V2 RAP
Revali ja Peterburi vahel : eestimaalaste mälestusi kahest sajandist 94E REV
Rislakki, Jukka. Vorkuta! : ülestõus sunnitöölaagris 94V2 RIS
Rubenstein, Joshua. Stalini viimased päevad 94V2 RUB
Räpp, Lauri. Linn on minu – Tartu tahavaatepeeglis 908 Tartu RÄP
Saul, Bruno. Meie aeg : [mälestused]. V 94E4 SAU 5
Sebag Montefiore, Simon. Romanovid: 1613-1918 94V1 SEB
Säde, Tuuli. Torm Läänemerel : printsess Diana isa lugu 94(4)3 SÄD
Šuškevits, Stanislav. Minu elu : NSV Liidu hukust ja elustamise püüust 94(4)3 ŠUŠ
Tamman, Tiina. Paul Oras – punane admiral 94E3 TAM
Uibo, Taivo. Vabadustahtega KGB vastu: mälestused  94E4 UIB
Veski, Rein. Taavet Paasi tütred 2 94E2 TAA 2
Vihma, Helgi. Kilbaverest Siberisse 94E4 VIH
Williams, Kate. Josephine: iha, ambitsioonid, Napoleon. 94(4)2 WIL
Wilson, Andrew Norman. Kuninganna Victoria. 94(4)2 WIL

Kunst, teater, film
Allik, Jaak. Kihnu Jõnnist Savisaareni 792E ALL
Ester-Väljaots, Betty. Eesti esimesed fotokuningad: ajalugu läbi vendade Parikaste fotokaamera 77 EST
Gill, Paul. Hollywoodi armastuslood : tõelised armastuslood teisel pool suurt ekraani 791T PAU
Hirv, Indrek. Tartust Pariisi ja tagasi : rännakutest, kunstist ja möödanikust 75E HIR
Juhan Kuus : inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna-Aafrikas 77 JUH
Maiste, Juhan. Vabadus mäletada. 7(091) MAI
Morton, Andrew. Tom Cruise: mitteametlik elulugu 791T MOR
Mäetamm, Marko. Juubeliaasta 7E MÄE
O`Connor, Anne-Marie. Daam kullas: Gustav Klimti meistriteose, Adele Bloch-Baueri portree erakordne lugu 75T O`C
Rei, Ave-Marleen. Rästiku pihtimus. Marje Metsur 792E REI
Säde, Enn. Säde filmist : lood Eesti filmimetsadest 791E SÄD

Sport, geograafia
Abelid – 100 : meenutuste ja tänuga / [koostaja ja toimetaja Kaarel Zilmer ; kujundus: Katri Karing] 796.9 ABE
Balague, Guillem. Cristiano Ronaldo 791.322 BEL
Heminsley, Alexandra. Kuidas minust sai jooksja 796.42 HEM
Jackson, Phil. Pühad rõngad : visa võitleja vaimsed õppetunnid 796.323 JAC
Kalmre, Vahur. Tartu Rock! Tartu Rock! 796.323 KAL
Keres, Paul. Mälestusi. Materjale. Kirju  794.1 PAU
Laisaar, Väino. 4×4 reisid : elu läbi kolme silma 913(5) LAI
Litmanen, Jari. Litmanen 10  796.322 LIT
Lääne, Tiit. Musta patsiga mees: mõrvatud maailmameister Saul Hallap  796.8 MUS
Murray, Andy. Seitsekümmend seitse : minu teekond Wimbledoni hiilguseni 796.342 MUR
Otsides Spunki : Tartu Ülikooli töötajate mälestusi reisimisest Nõukogude Liidu ajal 910.4 OTS
Press, Gunnar. Ninamees Raio Piiroja. Õhuvõitleja 796.322 PRE
Remma, Tõnu. Nõukogude Liit nii, nagu see tegelikult oli  913V REM
Rosin, Mariliis. Maltale : elu Suurel Kivil 913(4) ROS
Zoltowska-Darska, Yvette. Messi: väike poiss, kellest sai jalgpallilegend 796.322 ZOL
Zoltowska-Darska, Yvette. Ronaldo: poiss, kes teadis, mida ta tahab 796.322 ZOL

Keel ja kirjandus
Houellebecq, Michel. H.P. Lovecraft: maailma vastu, elu vastu 82T(092)Lovecraft HOU
Liiv, Jakob. Elu ja mälestusi 82E(092) LII
Lomb, Kató. Kuidas ma keeli õpin, ehk, Kuutteist keelt oskava tõlgi märkmed 81 LOM
Puhvel, Madli. Lydia Koidula: elu ja aeg 82E(092)Koidula PUH
Salumets, Thomas. Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit  82E(092) SAL
Vahing, Vaino. Noor Unt 82E(092) VAH

Mälestused ilukirjanduse saalis
Alavainu, Ave. 50:50 elueklektika
Amuroso, Sophia. Tegijatüdruk
Bosse-Sporleder, Maria. Viimases kohvris on kodumaa
Buracinschi, Boris. Oh see Eesti kergemeelsus
Cawley, Joe. Tenerife pihtimused
Doss, Frances. Südame sunnil. Desmond Dossi lugu
Gardos, Peter. Koidupalavik
Gide, Andre. Maised toidud
Hanson, Hedvig. Kirju mandrilt
Hartland, Jessie. Steve Jobs : hullult äge : graafiline elulugu
Hasselblatt, Cornelius. Ma armastasin eestlast
Hłasko, Marek. Kaunid kahekümneaastased
Jaakson, Mall. Euroopa kriisid ja Armastuse puud
Kalanithi, Paul. Kui hingusest saab õhk
Kartau, Heino. Krimmipoisid aastakümneid hiljem
Katajeva-Valk, Nadežda. Seal, kus ma sündisin
Kear, Nicole C. Nüüd ma näen teid
Kerr, Peter. Apelsinid lumes : üks talv Mallorcal
Krutski, Gunnar. Krutskite kroonika 1849-2014
Lee, Hyeonseo. Seitsme nimega tüdruk : Põhja-Korea ülejooksiku lugu
Lawson, Jenny. Hullult õnnelik : (naljakas raamat hirmsatest asjadest)
Maaten, Siim. Kirju kodust
Messer, David. Sigmund
Metsküla, Liina. Maailma peal ripakil
Märka, Veiko. Minu 1986 : tiigriaasta hullumajas
Napierski, Kersti. Sõjast sõelutud
Nicholas, Anna. Kass kuumal kivikatusel : mürgel Mayfairis ja Mallorcal
Petrone, Justin. Kirju Eestist
Põder, Rein. Tagasivaatepeeglis : isiklikku
Rahapuu, Riin. Elust ja armastusest
Raud, Mihkel. Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda
Raudnask, Valve. Juunilumi
Raun, Ott. Tuba number kaheksa
Rejmer, Margo. Bukarest. Tolm ja veri
Roht, Richard. Tsaari ohvitser
Roht, Richard. Sõjasõit
Runnel, Hando. Hingedeaeg : mõtted ja märkmed
Rusing, Ester. Kõik on võimalik
Rätsep, Evald. Kohtumine loodusega
Saar, Olivia. Hetked endas : mõttemõlgutusi ilmas, inimestest, iseendast aastatel 1990-2015
Sommer, Lauri. Lugusid lõunast: 2012-2016
Soosaar, Enn. Isa ja aeg
Sundberg, Anna. Ma armastasin terroristi
Tungal, Leelo. Seltsimees laps ja suured inimesed
Vaino, Enn. Hüvastijätt mammutarmeega
Vaik, Toivo. Suurvete aegu

MINU… sari
Albri, Jaana. Minu Kreeta
Contra. Minu Läti
Koido, Malle. Minu Rio de Janeiro
Kütimaa, Janne. Minu Ahvenamaa
Lotus, Diana. Minu New York
Paltsmar, Liis. Minu Costa Rica
Parve, Jesper. Minu Bali
Pääskyla-Malmström, Terhi. Minu Tallinn
Saimre, Tanel. Minu Norra
Somelar, Janek. Minu Afganistan
Suurmaa, Marianne. Minu Saksamaa
Vaikjärv, Janika. Minu Kilimanjaro

Tehnikakirjanduse osakonnas
Arhitekt Raine Karp
Eesti Tööstusprojektist Sweco Projektini : 1944-2007
Hadfield, Chris. Astronaudi soovitused eluks Maal
Iila, Mati. Aviaator. 2 : ametnikuna Eesti Vabariigi avalikus teenistuses
Kask, Raivo. Lendur : tööl all- ja ülalpool pilvi : mälestusi lenduriks õppimisest, lendamisest Aeroflotis ja Estonian Airis ning lennundusest üldse .
Porter, Richard. Hullumeelsed ja geniaalsed aastad : “Top Geari” telgitagustes

Mälestused ja elulooraamatud muusikaosakonnas
Azerrad, Michael. Come as you are : Nirvana lugu
Hopkins, Jerry. Keegi ei pääse siit eluga : Jim Morrisoni elulugu
Kangur, Paavo. Gennadi Podelski : pagulane Lootuse tänavast ehk enne Jaak Joalat
Klas, Eri. Mälestuste portfell
Lang, Tiina. Jaanus Nõgisto : vaatan korraks tagasi
Lehiste, Juta. Juta Lehiste
Leivak, Verni. Gastrollid U-duuris : Eesti muusikute uskumatud seiklused nõukaajal
Martin, Nicholas. Florence Foster Jenkins : hämmastav lugu Ameerika tuntuimast ja vähim hinnatud sopranist
Nahkur, Toivo. Erna Saar endast ja Johannes Võerahansust
Oja, Andres. Tsepeliini triumf : Eesti rock 1970. aastatel
Osbourne, Ozzy. Mina olen Ozzy
Poobus, Hele-Mai. Anu Kaal : kahel pool eesriiet
Sal-Saller, Hendrik. Hendrik Sal-Saller : intervjuu iseendaga
Sass, röövime õige laeva : Alo Ritsing
Smith, Patti. M-rong
Trynka, Paul. David Bowie : Starman
Ulla, Ülle. Ma armastasin Estoniat
Wall, Mick. Enter night : Metallica : biograafia

Annika Hramov

David Levithan „Armastuse sõnaraamat“

David Levithani raamat „Armastuse sõnaraamat“ sattus mu lugemislauale pealkirja pärast. Küll originaalkeeles, sest eesti keelde tõlgitud versioon ilmus Ajakirjade Kirjastuse poolt alles 2013. aasta detsembrikuus teoreetilise jõulukingi pitseriga ja tahtsin teada, kas see on väärt kellegi kingiks saamist, kuid raamatukogust eestikeelsena lugemiseks seda õigel ajal kätte saada ei õnnestunud.

Peale Daniel Glattaueri nauditavate armastuslugude „Hea põhjatuule vastu“ ja „Kõik seitse lainet“ lugemist olen otsinud sarnast lugemise kogemust ning seetõttu lootsin end Levithani pandud kohati paeluva pealkirja tagant seda miskit leidvat.

Levithan on oma senise 40 eluaasta jooksul üllitanud ohtralt noortekirjandust, ikka sestsamast armastusest. Ja kuigi „Armastuse sõnaraamat“ on tema esimene täiskasvanuile mõeldud romaan, siis paraku taolist noorteromaanile omast kergust on selles rohkem kui küll.

Raamat on sinuga kõige rohkem ehk kaks tundi. Kiire lugemine.

Lugu ise on ülesehitatud, nagu pealkirigi ütleb, sõnaraamatu vormis. A-st Z-ni, 185 sõna. Iga raamatusse valitud sõna taga on üks mõttepilt raamatut läbivast armastusloost. Kahe internetis kohtunud inimese teekond kooseluni ja selle lõppemiseni või siis mittelõppemiseni, kuidas keegi soovib. Kohati on tõdemused kahe inimese vahelisest suhtest üdini ausad ja see vast oli minu jaoks paeluvaim osa sellest loost. Ausus iseenda suhtes ja oma tunnete suhtes.

Kui see kiirretk kahe inimese armastusloosse lõppes, leidsin end mõttelt, millised sõnad valiksin enda „Armastuse sõnaraamatusse“ või kui valiksin samad sõnad, siis millised lood oleksid nende sõnade taga. Kui palju on inimeste vahelistes suhetes korduvust teades, et osalised on igakord erinevad? Mida näiteks tähendavad või tähistavad suhtes sõnad – võlg, vaev, autonoomia, takistus, parem, teadlikkus, siiras, katarsis. Kui palju erinevaid lugusid ja pilte.

Loo peamine märksõna „armastus“ jäi autori poolt kirjeldamatuks, sest see ainus sõna nõudis ju terve sõnaraamatu koostamist.

Satiirik Ambrose Bierce avaldas oma 1911. aastal ilmunud teoses „Devil`s Dictionary“ armastuse definitsiooni: armastus – ajutine vaimuhaigus, mida saab ravida abieluga … . Oma ajastule kohane arusaam. David Levithani 2011. aastal kirjutatud sõnaraamatust ei leidnud ma sõnal “armastus” seost sõnaga “abielu”, selle asemel oli seos sõnaga kooselu. Kah ajastu märk.

Kas ma kingiks seda raamatut – võib-olla.
Kas ma sain Glattaueri lugemisele sarnase kogemuse – mitte päris.

PS. Kuna ühte teosesse loomulikult kõik armastuse märksõnad ei mahu, siis jätkab Levithan sõnaraamatu täiustamist oma Twitteri kontol.

Annika Hramov

David Levithani pilt on pärit siit.

Miks ma loen Paulo Coelho raamatuid?

Tiina Ristimetsa loodud kirjastus “Pilgrim” (varasem “Philos”) on otsustanud välja anda kõik brasiilia menukirjaniku Paulo Coelho teosed. Lugejateni on jõudnud “Alkeemik” (2006, 2002), “Veronika otsustab surra” (2005, 2002), “Palverännak: maagi päevik” (2006, 2002), “Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin” (2007, 2003), “Üksteist minutit” (2004), “Zahir“ (2005), “Viies mägi” (2006), “Kurat ja preili Prym” (2006), “Portobello nõid” (2007), “Brida” (2008), “Võitja on üksi” (2009). Coelhole tuntuse toonud romaan “Alkeemik” ilmus esmakordselt eestikeelsena 2000. aastal Kupra sarjas “Moodne klassika”.

Menukirjaniku nimetus on auga välja teenitud: tema raamatute müügiarv on tõusnud juba üle 100 miljoni, tõlkeid on avaldatud ligi 70-s keeles pea 150-l erineval maal. Ja kuigi kvantiteet ei ole alati kvaliteedi märgiks, on Coelho võitnud nii lugejate kui ka kriitikute südamed.

Miks? Vastuseid on mitu. Inimesed, kes on sattunud Coelho lummusesse, peavad tunnistama, et ta on suutnud neid sügaval hinges puudutada, panna neid korraks seisma ja aega maha võtma, mõtisklema elu ja enese oluliste väärtuste üle. Kõlab nagu rohkem nooremale sihtgrupile mõelduna ja on ka kriitikuid, kes arvavad, et kirjaniku sihtgrupp on teadlikult valitud – noored, kes otsivad oma identiteeti ja kohta. Ja ometi ei ole see nii lihtne.

Ilukirjanduses mängib suurt rolli kirjutamise stiil ja mõtete edasikandmise oskus – mida täpsem on sõnade kasutus, mida suurem ja sügavam sisu peitub väheste sõnade taga, seda nauditavam on ka lugemine. Coelhole on omane sümbolistlik, poeetiline keel, mis jätab mulje lihtsast ja kiiresti ammutatavast lugemisvarast, kuid tegelikult pakub tekst palju rohkem andes võimaluse lugeda ridade vahelt.

Tema teosed on üles ehitatud lihtsatele tõdedele. Ta põimib nende ümber omapäraste tegelaste elusaatused ning tulemuseks on positiivse sõnumiga muinasjutuline lugu. “Kui keegi midagi tõeliselt tahab, siis töötab kogu universum selleks, et tal õnnestuks oma unistused realiseerida. See juhtub siis, kui me õpime kuulama oma südamehäält ja aru saama keelest, mis on kõrgemal sõnadest ja mis näitab meile silmaga nähtamatut” – on sõnum “Alkeemikust”. “Tõde on see, kes sa tegelikult oled, mitte see, millisena teised inimesed sind näevad” – raamatust “Veronika otsustab surra” “Me tabame eluimede tähendust vaid siis, kui laseme ootamatustel juhtuda” – teosest “Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin”.

Coelho väärtustab elu ja armastust ning annab edasi oskuse näha asju erinevatest külgedest, julgustab meid olema ise ja leidma väikeseid imesid igapäevaelust. See on vajalik oskus, sest õigetest väärtustest ja valikutest sõltub ka inimese rahulolu. Eneseleidmine ei ole ainult noorte pärusmaa, endasse vaatamise aega vajavad kõik miks mitte teha seda Paulo Coelho lugude juhatusel.

Annika Hramov

Pildid on pärit siit  ja siit.

Aravind Adiga “The White Tiger” (“Valge tiiger”)

India päritolu kirjaniku Aravind Adiga raamat “The White Tiger” sattus minu kätte puhtjuhuslikult, ei ole ma seni järjekindlalt Bookeri auhinna võitnud raamatuid lugenud ega teadnud ka kirjaniku tausta. Raamatu läbi lugenud, saan vaid öelda, et olen lummatud.

Võib-olla on see mingi ajaline märk, et India on kultuuris (vähemalt briti omas) oluliseks märksõnaks saanud – võitis ju ka indiateemaline film “Rentslimiljonär” mitmeid Oscareid sel aastal  – , aga võib-olla on tegu puhtalt kokkusattumusega.

Äärmuslik vaesus ja usule orienteeritus ja hariduse puudumine ja isiksuse alatähtsustamine – kõik see sobib osaliselt minu pilti Indiast. Aravind Adiga toob sinna juurde isiksuse mõõtme. Mõtted, uskumused ja arvamused. Iseküsimus, kas tegemist on eurooplase või indialase nägemusega.

Lühidalt seletades on “The White Tiger” lugu, mille peakangelaseks on nupukas noormees, kel õnnestub kõigest hoolimata oma sünnipärasest madalast kastist välja rabeleda. Oma eluloo või siis eduloo edastab ta kirjavormis, adressaadiks Hiina peaminister, kes plaanib Indiat külastada ja keda huvitavat just tõde India kohta ning India ettevõtjate edulood. Aga isegi lugu ei olnud niivõrd see, mis mind lummas. Vaid nn detailid. Detailid India ühiskonnast, inimestest, suhetest. Jällegi iseküsimus, kas võtta fiktsiooni reaalsusena.

Kütkestav on ka vahetu suhtlemine lugejaga ja soojus. See viimane ei kao isegi siis kui peategelase teod muutuvad koletislikeks. Loo traagika lihtsalt sulab iroonias ja puhtas lootuses.

Toon mõned näited detailidest:

“… And our nation, though it has no drinking water, electricity, sewage system, public transportation, sense of hygiene, discipline, courtesy, or punctuality, does have entrepreneurs. Thousands and thousands of them. Especially in the field of technology. And these entrepreneurs—we entrepreneurs—have set up all these
outsourcing companies that virtually run America now.”

“…and also in the belief that the future of the world lies with the yellow man and the brown man now that our erstwhile master, the white-skinned man, has wasted himself through buggery, cell phone usage, and drug abuse…”

“I wonder if the Buddha walked through Laxmangarh—some people say he did. My own feeling is that he ran through it—as fast as he could—and got to the other side—and never looked back!”

Ja veel: raamat “The White Tiger” edestab mu isiklikus edetabelis filmi “Rentslimiljonär”, sest selles puudub romantiline imalus.

Annika Hramov

Tomás Eloy Martínez “Püha Evita”

Tomás Eloy Martínezi romaani “Püha Evita” aluseks on Argentiina esileedi Eva Peroni (1919-1952) lugu.
Kes arvab, et tegu on järjekordse Eva Peroni eluloo ümberjutustamisega – a’la ajalehepoisist miljonäriks (siinkohal agulitüdrukust esileediks) – see eksib.

Evita suri 1952. aastal. Kaitsmaks teda peronismi vastaste eest ja tema legendi surematust, valmistas palsameerija kolm ülitäpset koopiat Evita surnukehast. Peale president Peroni kukutamist algab põgenemine ja surnukeha peitmine uue võimu eest, mis üritab kõik peronismi jäljed hävitada.
Kirjanik püüab anda ka seletuse, kuidas tekkis rahvast hullutav Evita-kultus, oli see massipsühhoos või midagi muud? Miks tabasid Evita surnukehaga kokkupuutunuid needusena traagilised õnnetused?

Martinez, kes ajakirjanikuna on uurinud peronismi käsitlevaid dokumente, intervjueerinud kindral Juan Peroni (Argentiina president 1946-1955) ennast, ei paku lugejale puhast ajaloolist, faktilist tõde. Kirjanik segab ajaloo oma fantaasiaga ja seda isegi nii hästi, et sünnib uus Evita lugu, mis aga kirjapandud sellise üksikasjalikkuse ja täpsusega, et te ei kahtle hetkekski selle tõesuses.

Annika Hramov

Töö, töö, töö

Tööd ja karjääri puudutavaid raamatuid ei leia meie raamaturiiulilt just arvukalt, ju siis pole seda teematikat senini piisavalt oluliseks peetud.  Seda kergem on meil tuua teieni väike valikuline ülevaade nendest, mis ilmunud.

Elukutse valimine ja karjääri planeerimine

Michael J. Farri “Vali endale õige elukutse” (Tln, 2000) on mõeldud eelkõige põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele, kuid sobib ka inimestele, kes soovivad elukutset vahetada. Raamat annab infot tööturu ja väljaõppe- ja haridusvõimaluste kohta. Eesti autori Tiit Saksakulmu sulest on samal teemal ilmunud kaks raamatut “Kuidas otsida tööd: karjääriõpik” (1998) ja “Kuidas leida sobivat töökohta : tööotsija teejuht” (2001). Richard Nelson Bollesi raamat “Mis värvi on sinu langevari? : praktiline käsiraamat neile, kes töökohta otsivad või vahetada tahavad” (2000) annab nõu, kuidas kirjutada CV-d, kuidas tulla toime äraütlemisega, kuidas vastata kuulutustele ja millal pöörduda tööturuametisse.

Tööintervjuud

Edu käsiraamatu sarjas ilmus 1999. aastal Martin Yale`i “Löö nad pahviks! … ja töökoht on sinu”, mis räägib sellest, kuidas tööintervjuust edukalt välja tulla. Õpetatakse, kuidas koostada head CV-d, kuidas käituda telefoniintervjuu puhul ja kuidas üldse head töökohta leida. Ron Fry “101 tabavat vastust töövestluse kõige raskematele küsimustele” (2004) annabki vastused enimesitatavatele  küsimustele tööintervjuudel. Gregory F. Farrelli “Naljakad tööintervjuud: lood tööotsingute lahingutest ja kavalustest” (2001) esitab uskumatuid tõestisündinud lugusid intervjueeritavate kogemustest. Tim Hindle`i raamat “Töölevõtuvestlus” (2000) on küll mõeldud pigem tööandjale tööintervjuu ettevalmistamiseks, kuid teisalt sobib ka tööotsijale, kuna annab ülevaate intervjuu ülesehitamise strateegiatest ja seega aimu, mida tööandja lõpptulemusena intervjueeritavalt ootab.
Samuti tasub tutvuda raamatuga “Kuidas leida ja valida inimesi: soovitusi juhtiva personaliotsingu firma konsultantidelt” (Tartu, 2002), mis kirjeldab, mida kandidaatide juures hinnatakse, kust leida tööpakkumiskuulutusi ja mis alustel need koostatakse, kuidas hinnatakse CV-sid.

Elulookirjeldus

Sellel teemal konkreetselt on ilmunud üks raamat – Simon Howardi “CV koostamine” (2001), kus on lühidalt ja piltlikult ära näidatud, mis on CV juures oluline ja kuidas tekitada sellega huvi tööandjas. CV vormistamise näiteid leidub paljudes personalitöö teemalistes raamatutes, samuti etiketti ja kirjavahetust puudutavates raamatutes.
Eesti tööturuekspert Tiina Saar on avaldanud oma kogemuse põhjal raamatu “Kuidas võita maailma parim töökoht” (2005), mis on mõeldud töötule või töökohta vahetada soovivale inimesele. Raamatus on samuti toodud näpunäiteid CV, avalduse, motivatsioonikirja koostamiseks, on õpetatud end tööintervjuuks ettevalmistama ning on pööratud tähelepanu erinevatele töösuhete nüanssidele nagu lepingud, katseaeg, arenguvestlused, õppimine töö kõrvalt jne.

Töötamine

Mihkel Servinski raamatus “Tööturg: tänapäev ja tulevik” (2008) analüüsib Eesti tööturgu ja pakub erinevaid lahendusi. See raamat on mõeldud nii tööandjatele, asjahuvilistele kui ka tööturule sisenejatele. Teemadeks on tööturu muutumine ja töötulemuste säilitamine.
Richard Templar kirjutab oma raamatus “Töömängureeglid” eneseteostusest ja motivatsiooni leidmisest ning kuidas seeläbi jõuda paremate tulemusteni ja edendada karjääri. Dalai-laama levitab oma sõnumit õigest kutsumusest ja õnne leidmisest tööl raamatus “Kunst olla tööl õnnelik” (2005). On ju töökoht see keskkond, kus me veedame suurema osa oma ajast ja seal ennast õnnelikuna tunda on rohkem kui oluline.
Tsitaate raamatust:
“Aga mõistlik viis, kuidas hoida ära mitte küll töö kaotamise probleemi ennast, aga vähemasti sellega kaasnevat ärritust, on antud juhul laiendada oma minapilti, näha ennast eelkõige inimesena, kes on suuteline tundma sõprust, lahkust ja nii edasi, ja siis mõista, et lisaks töörollile on inimesel veel hulk muid rolle – ta võib olla lapsevanem või laps, õde või vend, tal võib olla muid huvisid või hobisid. Siinkohal vajab inimene tasakaalustatumat ellusuhtumist. Töö või see, kui palju inimene teenib, ei ole veel kõik.”
…
“Selleks, et elada täisverelist elu, on väga oluline individuaalsus ja sellest tulenevalt ka vaba aeg, puhkus, aeg, mis veedetakse pere ja sõprade seltsis.”
…
“Kui te otsite tööd ja on valida mitme töökoha vahel, siis valige see, mis võimaldab olla natukenegi loov ja veeta aega perekonna seltsis.”

Annika Hramov