David Foenkinos “Delikaatsus”

David Foenkinose “Delikaatsus” ilmus sel aastal Tänapäeva “Punase raamatu” sarjas.  1974. a. sündinud prantsuse kirjanik-stsenaristi romaani on tõlkinud Pille Kruus, kes muuhulas on enne tõlkinud Anna Gavada teoseid.

Mulle meeldis see raamat: puudub jõhkrus, labasus ja vägivald. Selline õnne- ja täiusetaotlus, siivsus, samas ei muutu hetkeksi läägeks. Vaimukas ja ettearvamatu. Põhilisteks peategelasteks on väga kaunis naine, kolm meest ja toimik nr. 114. Võiks ka nii võtta, et tegu on Rootsi-Prantsuse ühisfirma kontoriromaaniga. Naljakad vastuolud on toodud põhjamaise ja lõunamaise elustiili vahel: „Lapsepõlv Rootsis on nagu vanaduspõlv Šveitsis.“ Tsitaat lk. 60-61. Või kui kaunis neiu kutsub välja mitte eriti silmapaistvat noormeest: „Nagu oleksid Ameerika Ühendriigid Liechtensteini lõunale kutsunud“ lk. 73. Lisaks irooniale leidub ka romantikat: „Ta teadis, et kannatuse, unustuse ja veelgi kaugemal paikneva lootuse saare vahet sõidavad laevad.“ lk. 113.

Kinnitan, et raamat on mõnuga loetav, täis huumorit ja ilu, valu ja õrnust.  Kahjuks ei ole ma selle romaani ainetel valminud filmi – eestikeelse pealkirjaga „Õrnad tunded“ – näinud. Head lugemist!

Tea Hindikainen

David Foenkinose pilt on pärit siit.