Jasper Fforde “Shades of Grey”

ffordeshadesMa sain ülesande lugeda midagi kerget, lõbusat, romantilist, haaravat. Päris keeruline ülesanne mu jaoks. Ja siis sattus mulle näppu Jasper Fforde “Shades of Grey”. Kui vaadata kaanepilti, siis see raamat peab ju lustakas olema, eks ole, eriti kui reklaamlauseks on “True literary comic genius”. Algus oli paljutõotav, selle tõestuseks olgu raamatu avalaused vabas tõlkes ja väljajätetega ning minu tõlgendustega sulgudes:

Kõik algas sellest, et mu isa ei tahtnud minna vaatama viimast küülikut, ja lõppes sellega, et mind sõi ära lihasööja taim. (Mina-jutustaja on surnud, aga see ei pruugi tähendada kurba raamatut, võrdluseks Zotovi “Mõrvad põrgus” või Paasilinna “Tule taevas appi”. Viimane küülik on küll veider, aga eks hiljem paistab, mis selle taga on. Lihasööja taim tekitab uudishimu.) Ma ei plaaninud seda, ma pidin abielluma Oxbloodiga, aga see oli enne seda kui ma kohtusin Janega (siit tuleb “Romeo ja Julia” mõõdus armastuslugu) ja läksin uurimisretkele High Saffronisse (seiklusjutt veel pealekauba).

Ja olingi raamatu kütkes. Kerge see lugemine ei olnud, sest lisaks  hulgale tundmatutele sõnadele kasutab uus väljamõeldud maailm mõisteid, mille tähendus selgub loo käigus. Koomiline pool jooksis must kaugelt mööda ja romantiline pool polnud midagi erilist. Aga haarav oli see raamat kohe kindlasti.

Niisiis maailm, kus toimetab värvipimedate ühiskond ühtse reeglite-raamatu järgi. Reegleid on palju: lihtsaid (ole viisakas), kummalisi (iga kuu teisel teisipäeval on kana ametlikult juurvili), reguleerivaid (sobivate riiete loetelu), piiravaid (kui keegi on kuulutatud nähtamatuks, ei tohi temaga suhelda). See, millist värvi inimene näeb, määrab tema positsiooni ühiskonnas, võimalikud elualad, sissetuleku ja koha abieluturul. Peategelane, kes kuulub punaste hulka, hakkab nägema, et reegleid kasutatakse liiga palju, liiga karmilt ja otsustajate poolt omatahtsi väänates, silmade avajaks on suuresti hallide hulka kuuluv Jane, kes ütleb, et inimesed on vangis neis endis, müürideks hirm, tabu ja teadmatus.

Raamatul on päris tore kodulehekülg ja ma jään ootama lubatud järge loole.

Tiina Sulg

Advertisements

4 kommentaari

  1. Nojah, nyyd on see muidugi välja laenutatud. Jorr.

  2. Posted by Kaja Kleimann on 26 veebruar 2013 at 13:32

    Väga toredasti on värvidest kirjutatud ka Brandon Sandersoni “Warbreakeris”, mis on muidu ka üleni väga hästi välja mõeldud maailmaga. Pikemalt on sellest juttu (ehkki mitte värvide osast) Hirvelossi blogis. http://hirveloss.blogspot.com/search/label/Brandon%20Sanderson

  3. Posted by Kristi on 27 märts 2013 at 15:38

    Soovitan tutvuda ka Fforde põhisarja Thursday Next lugudega, alustades raamatust “The Eyre Affair”. Eriline maiuspala kiiksuga fantaasiakirjanduse ja klassikalise kirjanduse austajatele.

  4. […] postitus?): leidsin isegi eestikeelsest veebist midagi, nii et olgu siin link ka veidi tavapärasemale ülevaatele, kus öeldakse, millest raamatus […]

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: