Anti Saar „Kuidas meil asjad käivad“
Anti Saare ehedas lasteraamatus räägib minajutustajast Vassel sellest, kuidas tema peres elatakse, asju aetakse ja mis selle käigus kõik juhtuda võib. Lugesin raamatut koos kahe Vasseli-ealise lasteaiapoisiga ning iga peatüki lõpus algas hirmus lunimine, et uut lugu kuulata. Täiskasvanud loevad lastele rõõmuga, kui kirjaread neidki köidavad, ja see siin on just selline raamat. Näpuga ei näita, moraali ei loe, aga naerda ja mõelda saavad nii suured kui väikesed. Peale sõnamängulise Vaska oli meie lemmik „poole kolmene“ Joonas, kelle hirme ja arme vanem vend kohatise arusaamatuse, aga ikka üleüldise heldimusega kirjeldas. Ja muidugi meeldisid Alvar Jaaksoni krutskeid täis joonistused, mis lisavad loetule uusi varjundeid ja vahel keeravad vindi üle ka.
Vasseli sagedased pöördumised lugeja poole loovad vähemalt poisslastes tunde, et mis oleks, kui lähekski talle, nagu kutsutud, mööda Pargi tänavat külla, või kirjutaks talle, nagu palutud, kuidas hoopis meil asjad käivad.
Kui aga oled selle raamatu nullinda peatüki unustanud, võid sedasama raamatut kohe otsast peale uuesti alustada.
Monika Piirimäe
Hugo Treffneri Gümnaasium
Anti Saar „Kuidas meil asjad käivad“
Anti Saare lasteraamat nimetati aasta rosinaks. Samamoodi võib öelda, et raamat on kirsiks lastekirjanduse tordi peal. Raamatus on juttu ühe pere elust väikese poisi Vasseli silmade läbi. Pean tunnistama, et nii mõnigi kord ei mõju mõne kirjaniku püüd minategelasena lapse või noore inimese hingeelu edasi anda kõige usutavamalt. Minajutustajat on aga selles raamatus antud edasi nii ehedalt ja orgaaniliselt, et tekib tõepoolest kujutluspilt väikesest poisist, kes on oma pere loo kirja pannud. Nii saame teada, et Vasseli väikevend tuli emme kõhust, aga ülejäänud asjad mitte, isa lõua seest kasvab habe ja seda näib seal olevat lõputult jne. Oma muheda huumoriga võiks see raamat olla kohustuslik lugemine nii lastele kui ka lapsemeelsetele täiskasvanutele.
Maarja Valk
Tartu Karlova Gümnaasium
Lugemissoovituse blog 