Vahur Afanasjev „Serafima ja Bogdan“

Eesti on rahvaarvult ja pindalalt küll üsna väike, kuid siia on läbi aastasadade mahtunud sõbralikult kõrvuti elama palju erinevaid kultuure. Mõnikord ei taha me seda endale tunnistada ja siis on väga kena, kui autor võimaldab sedavõrd kaasahaaravalt läbi elada Peipsiääre vanausuliste viimase ilmasõja järgsed tõusud ja mõõnad (viimaseid kippus küll olema hulka rohkem). Selle loo läbi saab see rahvakild ilmselt omasemaks ja miskipärast ei tulnud peale viimase lehekülje lõpetamist kuidagi und, see tank sõitis nagu kuskil ikka edasi ja tagasi.

Mart Laidmets

Lisa kommentaar