Janka Lee Leis “Vihmasaatjad”

Lugenud seda Tänapäeva 2011. a. romaanivõistluse võidutööd tekkis küsimus: kas võistluse reglement ei luba professionaalsete kirjanike osavõttu, et saada rohkem tasemel töid? Või käib sellistest võistlustest osavõtmine professionaalidele au pihta?

Sellise avalausega ma juba näitangi kaudselt  oma suhtumist loetusse. Raamatus on  minu arvates väga palju liigliha. Autor on kahtlemata laialdaste huvide ja avara silmaringiga inimene, kes tahab kõike loetut romaani sisse põimida. Kuidas muidu seletada hulgalisi resümeesid eneseabiõpikutest remonttööde, kokanduse ja aiakujunduseni?

Raamatu toimetaja oleks antud juhul kindlama käega kääre pidanud käsitsema, raamat kui ilukirjandusteos oleks tublisti võitnud. Inimkarakteri avamiseks kirjanduses ei pea teda tingimata nii tihedasti sidustama asise maailma ilmingute tehniliste kirjeldustega. Autoril on soont loomutruude ja psühholoogiliselt põhjendatud karakterite loomisel ning tema keelekasutus on ilmekas ja voolavalt ladus. Milleks seda siis muu tingel-tangeliga ähmastada? Romaani pealkirjale ei leidnud ma loetu alusel küll piisavat põhjendust – kas oli vaja lihtsalt midagi erilist intrigeerimaks raamatut kätte võtma?

Mis mu kriitilist suhtumist leevendas, oli raamatu lõpu puänt, mille kallal võiks ju ka norida, et idee on pärit para-ajakirja nupukesest. Aga mulle see antud juhul meeldis ja meeldis ka pinge üleskruttimine loodusjõudude abil. Samuti positiivse mulje jättis leitud päeviku erineva šriftiga tsiteerimine. Arvan, et autor kasutas jällegi autentset materjali või on ta vanemas keelekasutuses väga kodus.

Meeldiv on Angelika Schneideri kujundus oma erilise köiteseljaga, mis on läbiv kõikide sellel romaanivõistlusel äramärgitud tööde juures.

Lisaks:
Valner Valme ülevaade romaanivõistlusest.
Tauno Vahteri intervjuu autoriga.
Klassikaraadios Peeter Helme tutvustus.
Saadaval digikogus.
Lugemiselamusi ja kommentaare:
Arvustus.com .
Hiiumaa Palade raamatukogu uudiskirjanduse blogis on raamat tänaseks jõudnud koguda 2 head hinnangut.
Facebookis üle 800 meeldimiskliki.
URRAMi laenutuste edetabelis on 10. koht.

Ülli Tõnissoo

7 kommentaari

  1. Sellise päeviku leidmine võiks olla väga meeldiv või oleks võinud olla väga meeldiv. Tegelikkuses sellist (või sarnastki) päevikut siiski ei eksisteeri. Pole kunagi olnud inimesigi, kellele selline oleks võinud kuuluda. Mind pani kirjutama see “jällegi autentset materjali” :). Ilmselt ma ei saa aru, mida silmas peetakse, aga kui välja arvata kõigile kättesaadav info, mis jõuab meieni läbi meedia või kirjanduse, siis rohkem „algallikal“ või tegelikult toimunud sündmustel põhinevat seal ei ole. Tõsi – on üks prototüüp – peategelase koer :) ja tegevuskohadki on mingil määral tuvastatavad, aga sellega kõik piirdubki.

    Tänan teid arvustuse eest.
    P.S Facebookis on väga-väga palju vähem meeldimisklikke.

  2. Väike selgitus siis kasutatud väljendile “autentne materjal”. Kuna raamatus oli väga palju resümeeritud eneseabiõpikuid, mida mina ka suure huviga loen, siis hakkasin mõtlema, et autoril oli ka sellesarnane päevik algmaterjaliks olemas. Väga meeldiv on tõdeda, et polnudki ning see päeviku keel ja stiil on nii loomutruult välja tulnud. Lisan selle peale ka kohe FB-s meeldimiskliki :)
    Ülli

  3. Lugesin kirjutamise ajal eneseabiõpikuid kindla eesmärgi ja huviga. Tundus loogiline. Viiteid sellele, et peategelane neid loeb, leidub ainult (vaatasin huvi pärast järele) 13. peatükis e. paaril-kolmel leheküljel. Lugejaga ilmselgelt ei ole mõtet vaielda ja võib-olla see tähendabki, et on „väga palju resümeeritud“. Samas ega vahet polegi ja veelkord suur tänu Teile.

  4. Posted by TiinaT on 20 juuni 2012 at 08:33

  5. […] Tegemist on autori teise romaaniga. Esimene, “Vihmasaatjad”, ilmus varjunime Janka Lee Leis all ja sellest sai kirjastuse Tänapäev 2011.a. romaanivõistluse võidutöö. Olen sellest kirjutanud sama blogi lugemiselamuses. […]

  6. […] KlassikaraadioLugemissoovituse blogRaamatukoi lugemisloodLoterii […]

Lisa kommentaar