Selle raamatu arvustustes pole kiitusega kokku hoitud ja saan anda siinkohal vaid oma hääle heakskiitjatele juurde. Seda raamatut lugedes paelus lugu – Mati Undi kujunemise lugu. Olles ise liiga noor mäletamaks Undi kui kirjaniku populaarsust laiades rahvamassides, jõudsin ometi ka ise maalt Tartusse ja Tallinna siis, kui Mati Unt oli Tartus Vanemuises lavastamas, ja ka Draamateatris. Ehk oligi raamat eriti haarav just seetõttu, et ka veidi pealt neljakümnestel on võimalik mäletada ja siduda ja mõtestada Mihkel Muti kirjutatud Undi lugu enese poolt nähtu ja mälupiltidega Undi lavastatud etendustelt. Jäi kõlama ka mõte, et Mati Undi puhul moodustasid tema eraelu ja karjäär-looming ühise terviku – ta ei eraldanud oma isikut ja oma elu oma erialalistest loomingulistest tegevustest. Aus undilik elu kogu oma kirglikkuses – nii ta elas ja lõi ja ka sestap ilmselt paelus ümbritsejaid. Lihtne on paluda – palun rohkem selliseid raamatuid. Aga seda soovi ei tahaks ka sõnadesse panemata jätta.
Annela Laaneots
Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator
Lugemissoovituse blog 