Posts Tagged ‘sünge’

Rubén David González Gallego “Valge mustal”

Rubén David González Gallego raamat “Valge mustal” jutustab läbi lühikeste, piltidena mõjuvate tekstide, oma lapsepõlvest Venemaa laste-, hoolde-ja vanadekodudes 70ndatest alates. Sealsetest õõvastavatest tingimustest ja suhtumistest; samal ajal ka sõpradest ja teistest temaga saatust jagavatest lastest.

Lugu on kaasahaaravalt kirjutatud ja kuigi teemalt sünge, on see siiski lõppkokkuvõttes elujaatav ja mitmes mõttes edulugu.

Aga teekond on olnud raske. Autor põeb nimelt laste tserebraalparalüüsi.  Sellele vaatamata on tekstis teatav annus huumorit, irooniat ja tagasi ta ennast just ei hoia.

Autor ei räägi ainult enese tähelepanekutest ja endast. Juttu tuleb ka täiskasvanutest ja inimestest väljaspool süsteemi. Nii headest inimestest kui kurjadest, pealekauba natuke koerast ka.

See on üks selline raamat, mis väga hästi meelde tuletab, kui vedanud ilmselt Sinul, armas lugeja, on. :) Raske aga väärt lugemine. Tahaks kohe parem inimene olla peale lugemist.

Teos on võitnud ka Venemaa Bookeri auhinna aastal 2003.

Autori kohta saab rohkem teada ingliskeelsest wikiartiklist.

Katke raamatust: “Debiil olla ei olegi kuigi raske. Kõik vaatavad sust mööda, ei märkagi. Inimene sa ei ole, sa oled eimiski. Kuid mõnikord taipab vestluskaaslane, kas loomupärasest headusest või professionaalsest vajadusest, et sisemiselt oled sa samasugune kui kõik teised. Üheainsa hetke jooksul asendub ükskõiksus vaimustusega, vaimustus aga täieliku meeleheitega reaalsuse ees.” (lk. 45)

Seili Ülper

Mart Kalvet ja “Taak”

Mis sobiks sumedate sügisõhtute masendusmeeleolude läbitunnetamiseks paremini kui paras sorts ugri-doomi. Nagu “Taak” seda oma plaatidega “Koerapööriöö” ja “Läbi halli kivi” on.

Kuna tegu on lugemissoovituse blogiga, siis soovitus: lugege sõnu! Minu meelest annavad plaadivihikud pisikeste luulekogude mõõdu välja küll. Enamjaolt on lauluread sünged ja tumedameelsed, aga voldiku lugemisel ei puudu ka humoristlik noot – ingliskeelsed sisukokkuvõtted.

Laulusõnade autor on peamiselt Mart Kalvet, kes muusikaringkondades on tuntud kui “Taaga”, “Heraldi” ja “Dawn Of Gehenna” laulja, muusikakriitik ja rada7.ee üks tegijaid; kirjandusringis peaks Kalvet olema tuttav eelkõige tõlkijana (n Kurt Vonneguti „Komejant”, Stephen Kingi „Laskur”, William Gibsoni „Neuromant” ja Ian McEwani „Tsementaed”) ja Stalkeri-võitjana (2009. aastal Laur Krafti nime all ilmunud jutu “Ultima Cthule” eest).

Katke teise plaadi nimilaulust:

Hommik kui koidab ja kostab
kuulmatu pasuna hõik,
mis vaevadest üle nad tõstab,
nad tulevad, tulevad kõik.

Võtavad vaikides rivvi,
sõnatult sukelduvad
kõvasse raudhalli kivvi
ja teisel pool vabanevad.

Teisel pool ootab neid elu,
uutmoodi võimalus.
Maha neist jääb ainult valu
Või tuimus ja troostitus.

Loe ka Kaarel Kressa intervjuud Mart Kalvetiga Eesti Päevalehes.  Mart Kalveti ja Jüri Kallase foto on võetud Estconil Stalkerite üleandmisel.

Tiina Sulg