Mika Keränen „Fantoomrattur“

Mika oskab Tartut nii hästi kirjeldada, et lugejas tekib tõeline 4D elamus — nagu kihutaks ise koos tegelastega Herne poest mööda, siis Marjast ja Oast rulaparki, kus pori hulljulgete rataste all pritsib. Kindlasti mitte ainult hoogne lasteraamat. Sobib lugemiseks ka nostalgilistele vanematele, eriti neile, kellele Supilinna võlud ja rajad võõrad ei ole.

Sille Uusna

Avastades põhjanaabrite kaasaegset kirjandust

Sirola

Kirjanike Liidu Tartu osakond ja Soome Instituudi Tartu osakond korraldavad kirjanduslike teisipäevade raames sarja “Kirjandust teiseltpoolt lahte”. Igal aastal ilmub eesti keeles paarkümmend soome ilukirjandusteost, mille hulgas on tõelisi pärle. Heade raamatute avastamisel tulevad nüüd appi Tartu kirjanikud. Kord kuus tutvustavad nad koos tõlkija või autoriga üht eestindatud raamatut. Kirjandusõhtutele on oodatud nii need, kes juba raamatut lugenud ja selle kohta midagi öelda tahavad, kui ka need, kes alles raamaturiiuli ees valikut teevad.

Märtsi kirjandusõhtul oli vaatluse all varalahkunud Harri Sirola romaan “Kaks linna”, mille tegevus toimub 80-ndate aastate Tallinnas ja Helsingis. Romaani ühe peategelase prototüübiks on lauljana tuntud Tarmo Urb, kes oli Harri Sirola hea sõber.
Kirjandusõhtu külalisesinejaks oli Hannes Varblane, kes rääkis lahti romaani tagamaid ning kellel Soome Instituudi rahvas palus kirjutada  raamatu kohta arvustuse. Lisalugemiseks soovitas Hannes Varblane  Anja Kauraneni raamatut “Sügisprints”, kus prototüübiks on Harri Sirola. Arvustusega “Vastuhakk ja karistus” romaanile “Kaks linna” esines 6.Virtuaalkassi nimelisel arvustuste võistlusel Forseliuse Gümnaasiumi õpilane Mirjam Pilv, keda pärjati Soome Instituudi eripreemiaga.

Oksanen

Aprillis räägiti Sofi Oksaneni romaanist “Baby Jane”, mille teemaks on ärevushäire ja armastus lesbisuhtes. Külalisesinejaks oli Kati Murutar, kes temale omases köitvuses rääkis lisaks oma lugemismuljetele ka enese elust ning isiklikust kokkupuutest ärevushäirega. Mida arvab sellest raamatust õpilane (?) Kadi Kirsch, saame teada lihtsamast arvustusest.

Sarja kolmandal kirjandusõhtul  oli vaatluse all Risto Isomäki ökoloogiline põnevusromaan “Sarasvati liiv”, mis ilmus eesti keeles Rein Prii tõlkes  2007. aastal. Vestlust juhivad kirjanikud Piret Bristol, Risto Isomäki ja ühiskonnakriitik Jaana Airaksinen. Hariv ja hoiatav «Sarasvati liiv» on ökoloogiline põnevusromaan, mis viib meid 2020. aastasse, mil India ookeani rannavetes hakatakse uurima Sarasvati liivadesse mattunud varemeid — ainsat jälge võimalikust reaalselt eksisteerinud Atlantisest. Teadlased puutuvad kokku esmapilgul seosetute nähtustega nagu salapärased rändrahnud Bahama saartel ja sulamisveejärve ootamatu kadumine Gröönimaa jääkilbil. Megatsunamidest, veeuputusmüütidest ja mandrijää sulamisest saab raamatus vapustav ja mõtlemapanev tervik, kuhu on põimitud ohtralt põnevaid fakte maakera ajaloo, muistsete tsivilisatsioonide, arheoloogia, geoloogia ja mereuuringute kohta.

Isomäki

Risto Isomäki «Sarasvati liiv» oli 2005. a. Finlandia kirjandusauhinna kandidaat, 2006. aastal valisid Soome raamatukaupmehed, raamatukogutöötajad ja Helsingi Sci-Fi ühing selle aasta parimaks raamatuks. Tiit Kändleri arvustust  “Põnevuslugu ülemaailmsest veeuputusest” saab lugeda http://www.epl.ee/kultuur/378385.

Ülli Tõnissoo

P.S. Lisainfot:

Sari jätkub sügisel.
Korraldavad Kirjanike Liidu Tartu osakond ja Soome Instituut.
Tartu Kirjanduse maja
Vanemuise 19, Tartu 51014
Tel. 742 7079
E-post: eks@kirjandus.ee

Eestindatud soome kirjandust Soome Instituudi kodulehel:
http://www.finst.ee/kirjandus/

Heidi Iivari
kulttuurisihteeri/kultuurisekretär
Suomen Viron-instituutti/Soome Instituut
Vanemuise 19, 51014 TARTU
+372 7427 319
heidi.iivari@finst.ee