Posts Tagged ‘sõltuvus’

Juno Dawson “Puhtaks”

Peale seda kui peotibi Lexi Volkov üledoosi võtab, jõuab talle kohale, et on täiesti põhja käinud.Ta eksib. Põhjas maandub ta alles siis, kui sunniviisiliselt rehabilitatsiooniasutusse viiakse. Nii Lexi ise, ta „kaasvangid” kui ka müstiline Brady avastavad, et asjad saavad edaspidi vaid paremaks minna. Isiklike deemonitega maadeldes saab Lexi aru, et kõige võimsam droog on hoopis armastus …
Puhtaks saamine on üks räpane ettevõtmine…

***

Lexi Volkovil on oma kindel koht sotsiaalmeedias, ta on väga suurt tähelepanu pälviv „kõmutüdruk”. Elu on seni andnud talle kõik, muuhulgas rikka isa, kellele kuulub mitmeid hotelle. Lexi ja tema venna jaoks pole midagi erilist omada väga häid tutvusi, kulutada palju raha ja jääda igal üritusel silma. Nii möödub nende igapäevane elu hotellis elades ja hüvesid iseenesestmõistetavalt võttes. Kõige tähtsamast — vanemate igapäevasest tähelepanust ja hoolest — ilma jäetuna, suunavad nad end pidudekeeristesse, kust ilmselgelt ei puudu ka liigne alkohol ja uimastavad ained.

Ühel hetkel kukub Lexi väga kõrgelt ja maandub otse võõrutuskliinikusse, venna abiga.

Tüdruk püüab mõistagi kogu hingest selgitada, et tegu on eksitusega, ta eitab probleemi, hakkab vastu ning tekitab palju draamat. Aeg aga avab siiski ka tema sisemise poole. Jagades hoonet mitme teise noorega, kes kimpus erinevate sõltuvustega — toitumine, seksuaalsus, alkohol ja narkootikumid — leiab ta lõpuks koha olevat üsna abiks spaa.

Väljudes asutuse kaitsva tiiva alt, ootavad teda aga hoopis raskemad ajad. Ahvatlused endist rada minna on nii kerged tekkima. Vanad sõbrad, peod ja endised harjumused.

Juno Dawson on leidnud väga hea lähenemisviisi sõltuvuste teemale. Ei ole muidugi kaugeltki vaid rikaste võimalus ja pärusmaa endale igat sorti ebatervislikke harjumusi lubada, kuid ometi on just sellest nurgast lugeda ehk põnevam. Teos on üles ehitatud üsna usutavalt, teksti osas kindlasti ka kõrva ehk silma riivavalt. Pole asjata öeldud: Puhtaks saamine on räpane töö.

Romaan jookseb libedalt ja tekitab elavat huvi teema enda ning sõltuvusest vabanemise õnnestumise/ebaõnnestumise vastu. Võib öelda, et tegemist on asjaliku vanemate ja noorteromaaniga, mis paneb kaasa mõtlema. Suur pluss on ka see, et tegelased ei jagune lihtsalt headeks ja halbadeks, vaid on inimlikud — ka tüütust plikast võib kasvada taiplik ja koguni meeldiv isiksus.

Juno Dawsoni sulest on ilmunud mitmeid noorteromaane, mis on toonud talle rahvusvahelist tuntust ja edu. Juno Dawson on endine õpetaja, elab Inglismaal Brightonis ning kirjutab täiskohaga: ta on romaanikirjanik, stsenarist, ajakirjanik ja ajakirja Attitude kolumnist.

Juno on tegelenud ka uudislugude koostamisega, mille teemadeks on seksuaalsus, identiteet, haridus ja kirjandus, sellistele BBC saadetele nagu „Woman’s Hour”, „Front Row”, „ITV News” ning Channel 5 uudistele.

Vaata lisa:
https://en.wikipedia.org/wiki/Juno_Dawson
https://www.junodawson.com/

Triin Võsoberg

Lionel Shriver “Suur vend”

Lionel Shriver “Suur vend” (2013, e.k. Johanna Ross 2014)

lionel-shriverJuba autori varasem raamat “Me peame rääkima Kevinist” meeldis mulle väga, kuigi oli teema poolest raske lugemine, ent kui kuulsin autorit tänavusel Tallinna kirjandusfestivalil Head Read lugemas katkendit oma uuest romaanist “Suur vend”, siis teadsin, et pean seda lugema tingimata ja kohe. Ja raamat on tõesti hea! Esialgu ehk olin lõpus pisut pettunud, kuid järele mõeldes sain aru, et just selline see lõpp pidigi olema, muidu poleks ka seda raamatut.

Öelda, et raamat räägib toitumisest ja eelkõige ülekaalust ning sellega kaasnevast on väga tugev lihtsustus. Raamat räägib palju rohkemast. Shriver (hoolimata mehelikust eesnimest, muide, naisterahvas!) on suurepärane inimtüüpide kirjeldaja. Minul tuli küll kohe mitu enda tuttavat silme ette. Olen kindel, et isegi kui igaüks meist ehk ei suhtle tugevalt rasvunud inimesega (rasvumise osas oleme õnneks Ameerikast veel tükk jagu maas), siis igaüks meist tunneb mõnd tervisesõltlast või kontrollifriigist “toidunatsi” — nii kirjeldab jutustaja Pandora oma abikaasat, kes on tugevaks kontrastiks Pandora džässpianistist pea 200-kilosele vennale Edisonile.

shriver-suur-vendLisaks toitumise ning igasugu sõltuvuste ja kinnisideede teemale käsitleb raamat loomulikult inimsuhteid, eriti mehe-naise, õe-venna, vanemate-laste vahelisi suhteid, ohvreid, mida me oleme või ei ole nõus teineteise jaoks tooma. Autori enda vend suri mõni aasta tagasi rasvumise — või sellega seotud tervisehädade — tõttu. Nii et arvatavasti teab autor, millest ta räägib. Küsimus on, kas ja kuidas on üldse võimalik saavutada kuldne kesktee range ja tüütu kaalukontrollimise ja täieliku minnalaskmise vahel ning mis tegurid selle tasakaalu leidmist kõige rohkem mõjutavad. Pandora leiab, et ülekaalulisuse probleemi tuum [eriti Ameerikas] võib seisneda selles, et elus ei osata millestki muust kui toidust enam õieti rõõmu tunda: “Asi ei olnud selles, et söömine oleks nii vaimustav — ei ole — , vaid selles, et mitte miski ei ole vaimustav. Isegi kui söömine oli pelgalt mõnus, oli sel ikkagi tubli edumaa kõige muu ees, mis on märgatavalt vähem mõnus. Ja sel juhul ümbritsesid mind miljonid inimesed, kes ei suutnud naudingut tunda mitte millestki muust kui moosiga sõõrikust.” (lk 176) Ja ühtlasi annab raamat mõista, et pelgalt kaalulangetamine ei lahenda mingeid probleeme, vaid oluline on siiski leida oma elus mõte, eesmärk, hoida oma lähedussuhteid, tunda rõõmu oma tööst või argipäevast.

Raamat toob välja kurb-naljakad stereotüübid — iseloomujooned, mida inimesed välimusega seostavad. Kõhn inimene kui range, sünge ja kriitiline kroonilise rahulolematuse all kannataja, kellel “lisaks sellele, et nad iseennast armutu margapuuga mõõdavad, on /…/ tingimata ka sulle midagi ette heita” (lk 133) ning paks inimene, kellega seostub õnnetus, melanhoolia, abitus, nõrk loomus ja enesepettus, kuid ka soojus ja suuremeelsus. Kas on õige seostada füüsilist vormi vooruse või pahelisusega? Kas saledal inimesel on õigus pidada end “paremaks” ülekaalulisest inimesest? Lihtsaid vastuseid ei ole, aga mõtlemisainet küllaga.

Annika Aas

Autori pilt on pärit siit.