Posts Tagged ‘rikkus’

E. Lochhart „We Were Liars” („Me olime valetajad”)

meolimevaletajadSeekord on mul võimalus soovitada raamatut, mis pole eesti keeles vist veel ilmunudki, aga peaks kohe-kohe ilmuma, kaanepilt on igatahes juba olemas. Minu jaoks on ameerika kirjanik Emily Jenkins (s. 1967, noorteraamatute puhul kasutab kirjanikunime E. Lockhart) täielik avastus! Paistab, et ka pea 34000 inimese jaoks, kes hääletasid raamatu ülekaalukalt Goodreadsi 2014. a. noorte ilukirjanduse võitjaks. Tema raamat haaras ja hämmeldas mind mitte niivõrd teema poolest — kuigi väga rikaste inimeste elu kirjeldamine polegi tänapäeval enam nii tavaline — , vaid just keele ja stiili poolest. Täpne, sõnadega hoolikalt ümber käiv ja mitte liialdav, metafoorne. Tähelepanelik lugeja leiab siit intertekstuaalsust, allegooriat, sümbolismi, kuid samas on see siiski absoluutselt nauditav lugemine nii noorele kui täiskasvanule.

Jutustajaks on peaaegu kaheksateistkümnene Cady ehk Cadence Eastman, väga rikka ja priviligeeritud suguvõsa vanim järeltulija, kes veedab kõik oma suved suguvõsale kuuluval Beechwoodi saarekesel koos oma ema ja ema kahe õe, vanaema-vanaisa ja terve rodu tädilastega. Eelkõige veedab ta aega muidugi endavanuste Johnny ja Mirreniga ning Johnny kasuvenna Gat Patiliga. Nemad neljakesi moodustavadki „valetajad”, kuid raamatu jooksul saab ka selgeks, et „valetajatel” on palju laiem tähendus. Cady vaatab tagasi varasematele suvedele ning esialgu on tunne, et sellest tuleb ehk ilus romantiline jutustus esimesest armumisest ja idüllilistest lapsepõlvesuvedest, kuid õige pea saab selgeks, et tegu on pigem põnevikuga. Cady mainib oma hirmsaid peavalusid ja mälulünki, mis tekkisid peale mingit tragöödiat suvel, kui ta oli 15, ning sealt hakkab hargnema raamatu põhiintriig. Lugejad veetakse mitmel puhul ninapidi ning raamatu lõpp ei jäta vist kedagi üllatamata.

wewereliarsKuna ma sisust väga rääkida ei saa, et mitte lugemisrõõmu ära rikkuda, siis mainin veel mõnda olulist teemat, mis raamatust läbi käib. Rikkuse ja materialismi pahupool, intriigitsemine, konkurents ja kadedus. Keeping face ehk siis muretsemine oma prestiiži ja selle pärast, mida teised sinust arvavad, sellest tulenev kahepalgelisus, mida iseloomustab suurepäraselt jutustaja irooniline kommentaar: „Welcome, once again, to the beautiful Sinclair family. We believe in outdoor exercise. We believe that time heals. We believe, although we will not say so explicitly, in prescription drugs and the coctail hour. We do not discuss our problems in restaurants. We do not believe in displays of distress. Our upper lips are stiff, and it is possible people are curious about us because we do not show them our hearts.” (lk 38). Kõigele lisab vürtsi veel lõpu poole kinnistuv teadmine, et tegu on ebausaldusväärse jutustajaga, nii et… kus on tõde? Kas tõdesid on mitu? Kumb on raskem, kas unustada või heastada?

Jutustusse on pikitud variatsioone kolme õega muinasjuttudest ning viiteid reaalselt eksisteerivatele kirjandusteostele, näiteks E.Brontë „Vihurimäele”. Cady on armunud Gati, kes on India päritolu, ning see toob sisse rassiteema ning „teise” aktsepteerimise. Mis on ja mis ei ole kohane rikka suguvõsa vanimale järeltulijale, saare tulevasele pärijannale?

we-were-liars-by-e.-lockhartÜlalpool mainisin ilusat keelt ja stiili — üheks stiilinäiteks metafoorne kirjeldus Cady vanaema surma järgsest leinast ja valust: „My head and shoulders melted first, followed by my hips and knees. Before long I was a puddle, soaking into the pretty cotton prints. I drenced the quilt she never finished, rusted the metal parts of her sewing machine. I was pure liquid loss, then, for an hour or two.” (lk 28)

Igal juhul, põnev ja teistmoodi lugemiselamus! Mina võtan kindlasti kätte ka autori varasemad teosed. Autori kohta saab rohkem lugeda siit.

Annika Aas

Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpik”

Autori poolt raamatu tagakaanele kirja pandud lugemissoovitus: “Kes peaksid seda raamatut lugema. See võiks olla kohustuslik õpik kõigile, kes lugeda oskavad. Kas pole jabur, et me õpime koolis aastate ja tuhandete lehekülgede kaupa fakte keemia, bioloogia ja füüsika kohta, kuid ei tea midagi sellest, kuidas saavutada rahaline vabadus ja saada rikkaks. Keskmine keskkoolilõpetaja teab rohkem antiikaja kirjandusest kui dividendiaktsiatest. Rahast rääkimine on ebaviisakas ja ainus rikkaks saamise võimalus on loterii. Ma ei tea abielusid, mis oleksid purunenud abikaasade väheste füüsikateadmiste tõttu. Või inimesi, kes oleks masenduses, sest nad ei mäleta Põhjasõja kuupäevi. Kehvad teadmised rahast aga mõjutavad meie elu rohkem, kui arvata oskame. Palun tee endale ja oma lähedastele teene ja investeeri oma finantsharidusse veidi aega! Ma luban, et sellest raamatust on Sulle rohkem kasu kui ühestki teisest kooli ajal loetud õpikust!”

Ettevõtja ja investor Raivo Hein arvab: “Lihtsas keeles ja ohtrate näidetega raamat sobib lugemiseks juba alates 9. klassist.” Äripäeva korraldatud eduka Eesti arvamuskonkursil sai kolmanda koha ettevõtja Raivo Hein arvamusega “Rikkaks saamise õpetus koolis omaette aineks”. Lähemalt saab sellest kuulata ETV Terevisiooni arhiivist.

Raamat on liigendatud kolmeks osaks:

roosaare-rikkaks-saamise-õpik1. osa – Mis on rikkus ja kuidas seda mõõta?

Sisaldab mõttetööks testi, kuidas oma hetkelist rahalist seisu välja arvutada ja kuhu on soov välja jõuda.

2. osa – Kapitali kogumine

Minu arvates on põhipoint juba raamatu alapealkirja : Ela täna alla oma võimaluste, et olla homme rahaliselt sõltumatu! Siin ongi juttu säästmisest kui rikkaks saamise mudeli kõige tähtsamast tegurist.

Autor nimetab ennast 50% klubi liikmeks, mis tähendab, et kui on vähegi võimalik, tuleks kapitali kogumiseks sissetulekutest säästa 50%. Kui see siiski võimalik pole, siis väiksem protsent. Eelkõige nõuab see kontrolli raha üle ja oma väljaminekute ranget jälgimist, soovitus on registreerida kõik kulud vähemalt 1 kuu jooksul ja hiljem neid analüüsides teha järeldused, millises kululõikes võiks olla säästmine võimalik. Autori sõnutsi on see küll vaevarikas ja nõuab harjumuse teket, kuid oma kulutuste must-valgel nägemine on väga õpetlik. Kontrolli raha üle aitab sisse seada ka eelarve koostamine ja sellest kinni pidamine.

Lisaks säästmisele on selles peatükis veel juttu lisateenimisvõimalustest nagu võrkturustus ja ettevõtlus. Võrkturustusefirmade kohta leiab infot Eesti Otsemüügi Assotsiatsiooni kodulehelt www.edsa.ee.

Autor arvab, et eesti keeles kõlab väljend “raha teenima” nii halvasti, paneb inimese alateadlikult pigem oma sissetulekuid vähendama – et peaks vähem raha TEENIMA, sest, olgem ausad, kes meist siis oleks nii väga vaimustuses millegi või kellegi teenimisest. Siit ka võib-olla levinud suhtumine rahasse ja sellised ütlemised nagu “Raha ei tee õnnelikuks”, “Rikkus ja ausus ei ole kooskõlas”, “Raha on midagi räpast – ma olen sellest üle” (äkki mõni end kaunishingeks pidav intellektuaal võiks nii arvata?)

On juttu ka sellest, mis on aktiivne ja mis passiivne sissetulek. Aktiivne on see, mida teenitakse, mis nõuab panustamist aja, intellektuaalse ja/või füüsilise pingutuse panustamise näol, passiivne aga see, mida käsitleb 3. osa ehk investeerimine kui tulude suurendamise allikas.

3. osa – Kuhu ja kuidas investeerida?

Siin on juttu aktsiatest, kinnisvarast, dividendidest, hoiustest ja fondidest, investeerimisest väärismetallidesse ja metsa. See peatükk on kõige rohkem varustatud statistiliste tabelitega ja näidetega elust – erinevad investorid jutustavad oma positiivsetest ja vahel ka negatiivsetest kogemustest. Ja lugeda on põnev neid lugusid elust enesest – põnevam kui romaani või seltskonnategelaste elulugusid. Iga peatüki lõpus on harjutused ja testid mõttetööks ja teemasse süüvimiseks – nii nagu õpikule kohane.

Jaak Roosaare põimib iga peatüki algusse ka oma mälestusi sellest, kuidas ta üliõpilasena suviti USA-s müüs ukselt-uksele raamatuid: “Iga suvi õnnestus mul vestelda umbes 3000 perega ja nii kogunes päris kena arusaam sellest, mis on elus hea või halb ja kuidas erinevad otsused toovad kaasa ka erinevaid tagajärgi. Mulle avanes justkui võimalus piiluda tulevikku, et näha, milline on ühe keskmise 2-3 lapsega pere argipäev. Ja käsi südamel, enamasti oli see kohutav! Stressis vanemad, teleka abil kasvatatud lapsed, pidev kiirustamine, tülid, haigused… Üha sagedamini tabasin ennast mõttelt, et enamik peresid oleksid palju-palju õnnelikumad, kui nad ei peaks raha pärast muretsema. Kohtasin lugematul arvul inimesi, kes tegid tööd, mis neile ei meeldinud, kuid arveid oli ju vaja maksta. Inimesed võtsid laenu, et osta asju, mida neil vaja ei läinud, et sellega uhkustada inimeste ees, kellest nad tegelikult ei hoolinud.”  Taoline olukord tuleb tuttav ette meedia kajastusest ka tänapäeva Eestis.

Edasi filosofeerib autor järgmiselt: ”Ma usun, et suurt osa meie põlvkonnast on kasvatatud, justkui oleks rikkus halb ja häbiväärne. “Raha ei ole elus kõige tähtsam!”, “Õnne ei saa osta!”, “Kõik siin maailmas ei ole müüdav!”, “Vaesus pole häbiasi!” jms mõttetarkused viitavad justkui sellele, nagu oleks rikkus midagi ebapuhast või vähemalt negatiivse alatooniga. Praktika Ameerikas aga tõestas sootuks vastupidist. Vaesus on halb, selles ei ole midagi auväärset ega õilsat! Vaesed inimesed on ahned, egoistlikud ja tavaliselt mitte eriti usaldusväärsed. Alati on erandeid, kuid seitsme suve jooksul kohatud 20 000 peret näivad seda mitte eriti romantilist järeldust kinnitavat. Ja vastupidi, enamik rikkaid inimesi olid oma eluga rahul, neil oli aega oma laste ja abikaasa jaoks ja tavaliselt olid nad lahked, abivalmid ja isetud. …Maailm on täis inimesi, kes küll väidavad, et raha ja rikkus pole oluline, kuid kes samal ajal loevad iga viimast kui senti ja on ihned. Vaesed inimesed jumaldavad raha ja tunnevad rikastega võrreldes raha ees palju suuremat aukartust. Nad on raha orjad. …Paradoksaalsel kombel on teekond rikkuse juurde seotud enamasti välise vaesusega. Selleks, et olla ükskord rahaliselt vaba, tuleb algul elada kõvasti alla oma võimaluste. Just sellest käesolev raamat räägibki.”

Nagu näeme on autor juba raamatu alguses ilusti üles lugenud kõik käibel olevad väärarusaamad rahasse ja rikkusse suhtumises.

Lisalugemiseks huvilistele võib soovitada Jaak Roosaare blogi http://roosaare.com/. Raamatu lõpus lk. 262-262 on nimestik teemat käsitlevatest teistest raamatutest.

Ülli Tõnissoo