Posts Tagged ‘põlvkonnad’

Perekonnaromaanid

Eesti

Aareleid, Kai „Vene veri” (Varrak, 2011)vene-veri
Baturin, Nikolai „Kentaur” (Eesti Raamat, 2003)
Beekman, Aimée „Sugupuu” (Eesti Raamat, 1977)
Erich, Artur „Enne äikest” (Canopus, 2007)
Erich, Artur „Pärast äikest” (Canopus, 2008)
Erch, Artur „Varjud” (Canopus, 2009)
Erich, Artur „Varjude allee” (Canopus, 2010)
Erich, Artur „Välgust tabatud” (Canopus, 2009)
Erich, Artur „Äike” (Canopus, 2008)
Erich, Artur „Äikese varjud” (Canopus, 2012)äikese-varjud
Hindrey, Karl August „Urmas ja Merike” (Eesti Raamat, 1991)
Hint, Aadu „Tuuline rand II” (Eesti Raamat, 1965)
Hint, Aadu „Tuuline rand II” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1962)
Hint, Aadu „Tuuline rand III” (Eesti Raamat, 1965)
Hint, Aadu „Tuuline rand IV” (Eesti Raamat, 1966)
Jakobson, August „Miika Valtsbergi roim. Esimene romaan tsüklist „Andruksonide suguvõsa”” (Noor-Eesti, 1931)
Jakobson, August „Töö algus. Teine romaan tsüklist „Andruksonide suguvõsa”” (Noor-Eesti, 1932)andruksonide_suguvõsa
Jakobson, August „Vallutajad. Kolmas romaan tsüklist „Andruksonide suguvõsa”” (Noor-Eesti, 1934)
Krusten, Erni „Pekside raamat” (Eesti Raamat, 1970)
Krusten, Pedro „Laul kõrgel kaldal” (Eesti Raamat, 1992)
Krusten, Pedro „Neiuke läks roosiaeda” (Eesti Raamat, 1992)
Krusten, Pedro „Torn üle metsa” (Eesti Raamat, 1992)
Käsper, Kalle „Buridanid I” (Eesti Keele Sihtasutus, 2005)
Käsper, Kalle „Buridanid II” (Eesti Keele Sihtasutus, 2006)
Käsper, Kalle „Buridanid III” (Eesti Keele Sihtasutus, 2006)buridanid-vii
Käsper, Kalle „Buridanid IV” (Eesti Keele Sihtasutus, 2007)
Käsper, Kalle „Buridanid V” (Eesti Keele Sihtasutus, 2009)
Käsper, Kalle „Buridanid VI” (Eesti Keele Sihtasutus, 2011)
Käsper, Kalle „Buridanid VII” (Eesti Keele Sihtasutus, 2012)
Käsper, Kalle „Buridanid VIII” (Eesti Keele Sihtasutus, 2014)
Laipaik, Herta „Angara ääres. Anno 1950” (Eesti Raamat, 1991)
Laipaik, Herta „Musta opaali rada” (Eesti Raamat, 1996)
Laipaik, Herta „Pärlid surevad pikkamisi” (Eesti Raamat, 1993)
Lember, Ira „Katariina portree” (Canopus, 2010)katariina-portree
Lember, Ira „Päevalilled” (Canopus, 2009)
Lõvi, Oskar „Kolm naist. Alma” (Varrak, 2005)
Lõvi, Oskar „Kolm naist. Klaara” (Varrak, 2005)
Lõvi, Oskar „Kolm naist. Viktooria” (Varrak, 2005)
Mägi, Arvo „Risti riik. Uued isandad. Karvikute kroonika” (Eesti Raamat, 1992)
Mägi, Arvo „Taalrimäng” (Eesti Raamat, 2005)
Mägi, Arvo „Õigus hõlma all. Lippude vahetus. Karvikute kroonikat” (Eesti Raamat, 1997)siinmaapeal
Nirk, Endel „Siin maa peal” (Koolibri, 1993)
Nirk, Endel „Siin maa peal. 2” (1995)
Nirk, Endel „Siin maa peal. 3” (1997)
Park, Eeva „Naeru õpilane” (Kupar, 1998)
Park, Eeva „Tolm ja tuul” (Eesti Raamat, 1992)
Põder, Rein „Hilised astrid” (Eesti Raamat, 1984)
Põder, Rein „Jahedad varjud” (Eesti Raamat, 1992)
Põder, Rein „Liesel” (Eesti Raamat, 2015)
Ristikivi, Karl „Tuli ja raud” (Eesti Raamat, 1984)
Saarsen, Karin „Poola suvi” (Eesti Raamat, 1991)näkimadalad-i-iii
Sergo, Herman „Näkimadalad. 1. raamat” (Eesti Raamat, 1984)
Sergo, Herman „Näkimadalad. 2. raamat” (Eesti Raamat, 1984)
Sergo, Herman „Näkimadalad. 3. raamat” (Eesti Raamat, 1984)
Sillamaa, Kaari „Kadunud sugulane. Müllrsonide esimene raamat” (Virgo, 2006)
Sillamaa, Kaari „Kahel pool piiri. Müllersonide kolmas raamat” (Virgo, 2008)
Sillamaa, Kaari „Pärijad. Müllersonide neljas raamat” (Virgo, 2014)
Sillamaa, Kaari „Valed abielud. Müllesrsonide teine raamat” (Virgo, 2006)
Tammsaare, Anton Hansen „Tõde ja õigus I” (Eesti Raamat, 1974)Tõde_ja_õigus
Tammsaare, Anton Hansen „Tõde ja õigus II” (Eesti Raamat, 1965)
Tammsaare, Anton Hansen „Tõde ja õigus III” (Eesti Raamat, 1968)
Tammsaare, Anton Hansen „Tõde ja õigus IV” (Eesti Raamat, 1969)
Tammsaare, Anton Hansen „Tõde ja õigus V” (Eesti Raamat, 1969)
Tooming, O. „Kaksteist aastat. Ühe perekonna kroonika” (Eesti Riiklik Kirjastus, 1963)
Traat, Mats „Haamri all. Minge üles mägedele. X jagu” (Kupar, 2001)
Traat, Mats „Minge üles mägedele” (Eesti Raamat, 1987)
Traat, Mats „Minge üles mägedele. Teine raamat” (Eesti Raamat, 1994)minge-üles-mägedele-iv
Traat, Mats „Minge üles mägedele. 3. köide” (Ilmamaa, 2010)
Traat, Mats „Minge üles mägedele. 4. köide” (Ilmamaa, 2009)
Traat, Mats „Muld lõhnab. Minge üle mägedele. VII jagu” (Virgela, 1999)
Traat, Mats „Peremees võtab naise” (Kupar, 1997)
Traat, Mats „Puud olid, puud olid hellad velled” (Eesti Raamat, 1979)
Traat, Mats „Valge lind. Minge üles mägedele. IX jagu” (Virgela, 2000)
Uustulnd, Albert „Hullunud meri. Tuulte tallermaa IV-2” (Gtrükk, 1996)
Uustulnd, Albert „Lummev meri. Tuulte tallermaa III-1” (Eesti Raamat, 1994)
Uustulnd, Albert „Ohtlikud hoovused. Tuulte tallermaa V” (Gtrükk, 1998)tuulte-tallermaa-v
Uustulnd, Albert „Rajud ei rauge. Tuulte tallermaa III-2” (Eesti Raamat, 1994)
Uustulnd, Albert „Tormid ei taltu. Tuulte tallermaa IV-1” (Gtrükk, 1996)
Uustulnd, Albert „Tuulte tallemaa” (Eesti Raamat, 1985)
Uustuld, Albert „Tuulte tallermaa II” (Eesti Raamat, 1990)

Ameerika Jätka lugemist

Käbid ja kännud

“Käbid ei kuku kännust kaugele” on tore väljend inimeste puhul. Tean vanemate jälgedes käivaid põllumehi, elektrikuid, kunstnikke, muusikuid, näitlejaid, sportlasi ja teiste erialade esindajaid, kuid mulle tundub, et kirjandusinimesi on siiski kõige rohkem.
Koostasin isadepäevaks näituse “Käbid ja kännud” (isad ja pojad kirjanduses). Sellele järgnes mõte – aga miks ainult isad ja pojad, kui kirjandusega tegelevad ka emad ja tütred, isad ja tütred, emad ja pojad, aga mõnel puhul terve perekond ja isegi mitu põlvkonda.

                        Kirjanduslikud perekonnad

Jannsenid

I põlvkond
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) – ajakirjanik, kirjanik. Lydia Koidula ja Harry Jannseni isa.

II põlvkond
Lydia Koidula (1843-1886) – luuletaja, näite- ja jutukirjanik.
Harry Jannsen (1851-1913) – ajakirjanik.

Ennod

I põlvkond
Ernst Enno (1875-1934) – luuletaja, Elin Toona vanaisa.

III põlvkond
Elin Toona (1937) – prosaist, luuletaja.

Suitsud

I põlvkond
Gustav Suits (1883-1956) – luuletaja, kirjandusteadlane, Maret ja Helga Suitsu isa. Abikaasa Aino Suits (1884-1969) – memuaarikirjanik. Maret ja Helga Suitsu ema.

II põlvkond
Maret Suits-Eslon (1914-1956) – luuletaja
Helga Suits-Kangro (1924-1999) – lastepsühhiaater, prosaist.

Ojamaad

I põlvkond
Lii Ojamaa (1892-1979) – tõlkija. Jüri Ojamaa ema.

II põlvkond
Jüri Ojamaa (1932) – tõlkija ja toimetaja. Liisi Ojamaa isa.

III põlvkond
Liisi Ojamaa (1972) – luuletaja, tõlkija.

Hiir/Sinijärv

I põlvkond
Erni Hiir (1900-1989) – luuletaja. Karl Martin Sinijärve vanaisa.

III põlvkond
Karl Matrin Sinijärv (1971) – luuletaja.

Rauad

I põlvkond
Mart Raud (1903-1980) – luuletaja, prosaist, näitekirjanik, Eno ja Anu Raua isa. Abikaasa Lea Raud (Nurkse) (1904-1960) -lastekirjanik. Eno Raua ema. Abikaasa Valda Raud (1920) – tõlkija. Anu Raua ema.

II põlvkond
Eno Raud (1928-1996) – lastekirjanik, prosaist ja tõlkija, Rein, Mihkel ja Piret Raua isa. Abikaasa Aino Pervik (1932) – lastekirjanik, prosaist, tõlkija. Rein, Mihkel ja Piret Raua ema.
Anu Raud (1943) – prosaist.

III põlvkond
Rein Raud (1961) – luuletaja, prosaist, tõlkija.
Mihkel Raud (1969) – muusik, prosaist.
Piret Raud (1971) – lastekirjanik.

Viidingud

I põlvkond
Paul Viiding (1904-1962) – luuletaja, prosaist, tõlkija. Abikaasa Linda Viiding (1906) – tõlkija. Juhan Viidingu ja Mari Tarandi vanemad.

II põlvkond
Juhan Viiding (1948-1995, kasutanud pseudonüümi Jüri Üdi) – luuletaja, näitekirjanik. Elo Viidingu isa.

III põlvkond
Elo Viiding (1974, kasutanud pseudonüümi Elo Vee) – luuletaja, prosaist.

Hindid

I põlvkond
Aadu Hint (1909-1989) – prosaist. Abikaasa Minni Nurme (1617-1994) – luuletaja, prosaist, tõlkija. Päärn ja Miina Hindi ning Eeva Pargi vanemad.

II põlvkond
Päärn Hint (1943) – luuletaja.
Miina Hint (1945) – luuletaja, prosaist.
Eeva Park (1950) – luuletaja, prosaist.

Sangad

I põlvkond
August Sang (1914-1969) – luuletaja, tõlkija. Abikaasa Kersti Merilaas (1913-1986) – luuletaja, lastekirjanik. Joel Sanga isa ja ema.

II põlvkond
Joel Sang (1950) – luuletaja, kriitik, tõlkija.

Jõgi/Kaevats

I põlvkond
Olev Jõgi (1919-1989) – kriitik ja tõlkija. Mall Jõgi (Kaevats) isa.

II põlvkond
Mall Jõgi (1947) – kriitik, ajakirjanik. Mihkel Kaevatsi ema.

III põlvkond
Mihkel Kaevats (1983, kasutanud pseudonüümi Olev Olematu) – luuletaja, kriitik.

Krossid

I põlvkond
Jaan Kross (1920) – prosaist, luuletaja, tõlkija,  Kristiina Rossi ja Maarja Unduski isa. Abikaasa Helga Kross (1917-1998) – tõlkija, Kristiina Rossi ema. Abikaasa Ellen Niit (1928) –luuletaja, lastekirjanik, Maarja Unduski ema.

II põlvkond
Kristiina Ross (1955) – tõlkija, kriitik, keeleteadlane. Johanna Rossi ema.
Maarja Undusk (1959, kasutanud pseudonüümi Madli Morell) – luuletaja. Ingel Unduski ema. Abikaasa Jaan Undusk (1958) – näitekirjanik, tõlkija, kriitik. Ingel Unduski isa.

III põlvkond
Ingel Undusk (1988) – dramaturg, näitekirjanik.
Johanna Ross – kriitik, kirjandusteadlane.

Välid

I põlvkond
Heino Väli (1928-1990) – lastekirjanik, prosaist. Abikaasa Silvi Väli (1931) – tõlkija. Katrin Hallase isa ja ema.

II põlvkond
Katrin Hallas (Väli) (1956) – luuletaja. Kirsti Oidekivi  – luuletaja. Abikaasa Hasso Krull (1964) – luuletaja, kirjandusteadlane. Linda-Mari Väli isa ja ema

III põlvkond
Linda-Mari Väli – proosaautor

Runnelid

I põlvkond
Hando Runnel (1938) – luuletaja, esseist. Abikaasa Katre Ligi (1953) – luuletaja. Simo ja Klaus Eduard Runneli isa ja ema.

II põlvkond
Simo Runnel  (1977) – luuletaja.
Klaus Eduard Runnel (   ) –luuletaja.

Ehinid

I põlvkond
Andres Ehin (1940) – luuletaja, prosaist. Abikaasa Ly Seppel (1943) – luuletaja, tõlkija.  Kristiina Ehini vanemad.

II põlvkond
Kristiina Ehin (1977) – luuletaja ja tõlkija

Kaplinskid

I põlvkond
Jaan Kaplinski (1941) – luuletaja, esseist, tõlkija. Elo-Mall Toometi, Lauris, Lemmit ja Maarja Kaplinski isa. Abikaasa Tiia Toomet (1947) – lastekirjanik, luuletaja, prosaist. Elo-Mall Toometi, Lauris ja Lemmit Kaplinski ema.

II põlvkond
Maarja Kaplinski (1964) – tõlkija.
Lauris Kaplinski (1971).
Lemmit Kaplinski (1980) – luuletaja.
Elo-Mall Toomet (1981) – luuletaja.

    Isad ja pojad

Paul Rummo (1909-1981) – luuletaja ja prosaist.
Paul-Eerik Rummo (1942) – luuletaja, näitekirjanik, tõlkija.

Oleg Mutt (1920-1986) – keeleteadlane ja tõlkija.
Mihkel Mutt (1953) – prosaist.

Albert Uustulnd (1925-1997) – prosaist.
Lembit Uustulnd (1952) – prosaist.

Hans Luik (1927) – tõlkija, näitekirjanik, prosaist.
Hans H. Luik (1961) – näitekirjanik, publitsist.

Ain Särg (1932-1997) – prosaist.
Ilmar Särg (1955) – prosaist, luuletaja.

Vallo Raun (1935) – prosaist, näitekirjanik.
Mait Ando Raun (1963) – prosaist, publitsist.

Enn Vetemaa (1936) – prosaist, näitekirjanik.
Markus Vetemaa (1965) – luuletaja, prosaist.

     Isad ja tütred

Ado Reinvald (1847-1922) – luuletaja.
Liisa Perandi (1879-1946) – prosaist.

Eduard Laaman (1888-1941) – kultuuriloolane, kirjanduskriitik.
Ilona Laaman (1934) – luuletaja ja tõlkija.

Jaan Rummo (1897-1960) – lastekirjanik, toimetaja.
Maimu Linnamägi (1922-1988) –lastekirjanik.

Erni Krusten (1900-1984) – prosaist, luuletaja, laste- ja näitekirjanik.
Reet Krusten (1934) – kirjandusteadlane, kriitik.

Julius Oengo (1901-1941) – lastekirjanik, luuletaja.
Lembe Hiedel (1929) – tõlkija , toimetaja.

Richard Iher (1910-1980) –luuletaja, prosaist.
Leili Iher (1941) – luulekriitik.

Oskar Kuningas (1911-1997) – kirjandusloolane, tõlkija, ajakirjanik.
Astrid Reinla (1948-1995) – prosaist, luuletaja, näitekirjanik.

Grigori Skulski (1912-1987) – prosaist, näitekirjanik.
Jelena Skulskaja (1950) – luuletaja, kriitik.

Raimond Kaugver (1926-1992) – prosaist, näitekirjanik.
Katrin Kaugver (1950) – tõlkija.

Kulno Süvalep (1929-1996) – näitekirjanik.
Ele Süvalep (1951) – kirjandusteadlane, kriitik.

Andres Allan (1965-1988) – luuletaja.
Joanna Ellmann (1988) – luuletaja.

   Emad ja tütred

Madde Kalda (1903-1984) – prosaist.
Maie Kalda (1929) – kirjandusteadlane, kriitik.

Valeeria Villandi (1924) – luuletaja.
Viire Villandi (1955) – luuletaja.

Leelo Tungal (1947) – luuletaja, prosaist, lastekirjanik.
Maarja Kangro (1973) – luuletaja.

Doris Kareva (1958) – luuletaja.
Maria Lee (1984) – luuletaja.

        Emad ja pojad

Rita Tasa (1930) – tõlkija, kirjandusteadlane.
Toivo Tasa (1951) – tõlkija, kirjandusteadlane, diplomaat.

Kui kellelgi on parandusi, täiendusi, kommentaare – andke palun teada.

Hele-Kaja Mäesepp