Posts Tagged ‘metal’

Eesti muld ja Eesti metal

 

I VITRIIN

ALGUSAASTAD

Gunnar Graps – Tribuut (3 CD)
Raudmees. Odysseuse eksirännakud (etenduse plakat)
Heiki Kelp – „Hetero: tsentrist väljas” (raamat)
Margo Vaino, Jaak Urmet – „Tühjad pihud. Gunnar Grapsi elu ja muusika” (raamat)
Gunnar Graps Group – Põlemine (LP)
Alvar Loog – „Täna mängid rock-bändis, homme reedad kodumaa?” (Postimees 28.02.2020)
Mart Niineste – „Ajaloo prügikastist leitud ilu ehk Eesti muusikaajakirjade ülevaade” (Kitarr nr. 12/2014)
Nailboard magazine, Pläkk (ajakirjade kaanepildid)

II VITRIIN

TARTU BÄNDID

Spellbinder – SBR (Trash/death metal, CD)
Stem – Marble men (Metalcore, CD)
Swamp Mine – Bastard blues (Stoner metal, CD)
Ulguränd – Ulguränd (Pagan metal, CD)
Project Massacre – Backfire (Death metal, CD)
Fhtagn – Nõiaudu (Doom/stoner metal, CD)
Fhtagn – Mittekeegi eikusagilt (Doom/stoner metal, CD)
Celestial Crown – A veiled empire (Gothic/doom/black metal, CD)
Celestial Crown – Ascending (Gothic/doom/black metal, CD)
Langenu – Need, kes näevad imesid (Black metal, CD)
Langenu – Silmitu ilmutis (Black metal, CD)
Tarbathian Fortress (kogumik, CD)
Mart Kalvet – „Subkultuurid fookuses: „metal-muusik” pole töö ega hobi, vaid elustiil” (Müürileht nr. 32/2014)

III VITRIIN

FOLK METAL

Raud-Ants – Karjasepõli (CD)
Kukerpillid ja Metsatöll – Suured koerad, väikesed koerad (CD)
Metsatöll – Hiiekoda (CD)
Metsatöll – Ulg (CD)
Metsatöll – Katk kutsariks (CD)
Metsatöll – Iivakivi (CD)
Metsatöll — Metsatöll – Kõva kont (2 DVD / 3 CD)
Margus Kiis – „Esto metal” (Muusika nr. 10/2005)

DOOM METAL

Forgotten Sunrise – Behind the abysmal sky / Forever sleeping greystones (CD)
Talbot – Scaled (CD)
Kannabinõid 3 (LP)
Taak – Põgenemiskatse (CD)
Taak – Koerapööriöö (CD)
Taak – Läbi halli kivi (CD)
Jaagup Mahkra – „Taak – Supersargasso” (Reaktor, aprill 2016)

BLACK METAL

Loits – Ei kahetse midagi (CD)
Loits – Vere kutse kohustab (CD)
Tharapita – Iidsetel sünkjatel radadel (CD)
Tharapita – Primeval force (CD)
Itk – Sügavik (CD)
Manatark – Viimanegi veri (CD)
Manatark – Crimson hours (CD)

DEATH METAL

Aggressor – Of long duration anguish (kassett)
Horricane – The lynch-lawyers (CD)
Goresoerd – Kain (CD)

IV VITRIIN

Kaur Garšnek – „Rohkem teadlikkust, vähem ükskõiksust. Intervjuu Ahto-Lembit Lehtmetsaga” (Teater. Muusika. Kino nr. 6,7/2009)
Valtvoar – In light you believe…but in darkness you dwell (Stoner metal/rock, CD)
Winny Puhh – Brääznik (Punk/heavy metal, CD)
Winny Puhh – Kes küsib? (Punk/heavy metal, CD)
No-Big-Silence – War in wonderland (Industrial metal/rock, CD)
No-Big-Silence – Starstealer (Industrial metal/rock, CD)

KOGUMIKUD

Eesti metali ensiklopöödia No.1 (kassett)
Eesti metali ensiklopöödia No.2 (kassett)
Eesti pop 13 – La rocco metal special (kassett)
Trash Can Dance – Talv (CD)
„Film eesti metal-muusikast” (Muusika nr. 6/2017)
Margus Kiis – „Põrandaalused rivaalid: eesti indie versus eesti metal” (Muusika nr. 1/2008)
Hard Rock Laager XX 2021 (plakat)

Jana Raidma

Fotod Jana Raidma

Janis Jonevs “Jelgava 94”

Tagakaane tekst:

“Ministry – see oli fantastiline. Jesus Jones samamoodi, ja Sonic Youth, ja KMFDM, ja Psychopomps, nagu ka Temple of the Dog. Sellega olin abi saanud Kārliselt, mu klassivennalt esimesest klassist, siiani kombetu huligaan, kes oli mulle kord jalkas jalaga kõhtu virutanud. Nüüd olime millegipärast rääkima hakanud ja ta andis mulle, nagu oleksid need olnud narkootikumid, relv või keelatud kilpkonn, paar kassetti. Need oli tavaliselt kusagilt hankinud tema vend. Kārlis ütles, et nad olid vennaga Nirvanat kuulanud juba enne 1994. aasta 5. aprilli, kas te usute sellist juttu? Nirvana. See oli ikka maailma tipp. Tõsiselt, see oli isegi parem kui Cranberries, parem kui Dolores O’Riordani sügavad silmad.

****

Läti kirjaniku Janis Jonevsi (sündinud 1980) romaan “Jelgava ’94” viib lugeja 90ndatel Jelgava alternativkultuuri maailma, mis tiirleb heavy metal’i ümber. Autor kombineerib selle loo rääkimiseks ühe nooruki päevikuväljavõtted dokumentalistlikult täpsete katkenditega, mis kirjeldavad Läti teise iseseisvusaja algust. “Jelgava ’94” on 1990ndate generatsiooni portree, kes otsib iseenda identiteeti. See on puudutav lugu noorusest, kui kõik on kogu maailma vastu ja püüdlevad selle poole, et mitte saada “üheks neist”.

****

See tekst raamatu tagakaanel viib mõttele, et tegu on mingisuguse süvafilosoofilise ja taasiseseisvunud Läti 90ndate metal’i subkultuuri analüüsiva käsitlusega. Sellisega, mis ühel tavalugejal ehk üle jõugi käib.

Aga ettekujutus on eksitav. Jonevs pakub üsna lihtsat, ausat ja ilustamata kirjeldust sellest, kuidas hakkab kujunema ühe Läti nooruki isiksus. Kuidas minategelane asub end defineerima läbi konkreetse muusikastiili, kuidas ta selleni hoopis teise stiili järgi jõuab, mismoodi teda mõjutab narkomaanist grungepioneeri Kurt Cobaini elutöö ja surm. Kuidas nooruk asub koos eakaaslastega avastama muusika, aga ka alkoholi ja tubaka kõditavat maailma.

Lugedes tekib teine pettekujutlus. Siinkirjutaja on autori eakaaslane, samuti 90ndatel muuhulgas Nirvana kaudu hevimuusikani jõudnu ja end noorukina läbi metal’i defineerinu. Samamoodi nagu minategelane suuruselt umbes Narva ja Pärnu vahele jäävas Jelgavas, avastas siinkirjutaja ühes Eesti linnas noorukina sõpradega napsu ning sigarettide mõnusid ja unistas pikkadest juustest, millega lava ees moššida. Nii tekkis küsimus: ehkki siinkirjutaja sai Jonevsiga vägagi meeldivalt ja nostalgiliselt samastuda (sisuliselt vist vaid alkoholimargid olid erinevad), siis kui palju selliseid 90ndatel metallmuusika taktis elanuid ikka on? Mida võiks “Jelgaval” olla öelda teistele, millega võiks teos neid kõnetada?

Ent kujutlus, nagu tegu olekski nostalgiapiibliga 1980. aastal sündinud omaaegsetele black- ja muumetallistidele hajub samuti kiiresti. Sest see on tõesti üks lugu identiteedi otsimisest, “puudutav lugu noorusest, kui kõik on kogu maailma vastu ja püüdlevad selle poole, et mitte saada “üheks neist””. Pole vahet, kas identiteedi osaks on biitlid, black metal, hip-hop, diskomuusika, dubstep või EDM – noorele inimesele on läbi aegade olnud enese identifitseerimise viisiks muusika, ükskõik, mis stiilis see ka poleks. Samamoodi mäss (“kõik kõigi vastu”) ning samamoodi sõdivad noored igal ajastul ja igas paigas üle maailma selle nimel, et “mitte saada üheks neist”.

Nagu Jonevs teose lõpus ilma liigselt keerutama mõista annab – ühel hetkel saame me kõik üheks neist. Aga tore on meenutada neid aegu, kui mugavuskonformism ei olnud meid veel raamidesse surunud. Eriti, kui sinu sünniaasta jääb 1980. kanti ning sulle ütleb midagi selline bändinimi nagu My Dying Bride. Aga näitab “Jelgava” edukus, on see vähemasti Lätis läinud korda igasugustele inimestele.

Autorist:

Janis Jonevs sündis 1980. aastal Lätis Jelgavas. Hariduse omandas Jelgava gümnaasiumis ja Läti kultuuriakadeemias. Jonevs töötab copywrighterina, 2002. aastast on ta teinud ka kriitiku, prantsuse keele tõlgi ning dramaturgi tööd. “Jelgava” on Jonevsi debüütromaan ning 2013. aastal sai sellest Lätis bestseller. 2014. aastal sai raamat Euroopa Liidu kirjandusauhinna ja romaani tõlked on ilmunud Prantsusmaal, Norras ja Sloveenias.

Janar Kotkas