Posts Tagged ‘kirjanduslinn soovitab’

Kirjanduslinn soovitab: Grady Hendrix „Horrorstör“

Grady Hendrix
Horrorstör
(Helios, 2015,
tlk. Fred Taik)

Selle IKEA imidžiga mööblipoe kataloogiks kujundatud raamatu autor pingutab kõvasti, et panna kokku asjad, mis kokku ei sobi, ja ta pingutus kannab täiel määral vilja. Klantsitud, steriilne ja keep-smiling skandinaavialik äärelinna hiiglaslik mööblipood, paranormaalsed nähtused, peategelaste allasurutud ihad ja kahetsused ja stiilne gore. Groteskne kontrast põhjamaise heaoluühiskonna ja tuttava õudusfilmiliku atmosfääri vahel veenab lõpuni välja ja kõik see muudab raamatu käestpaneku üksjagu raskeks. Usun, et ORSK üllatab iga lugejat.

Matis Leima

Foto Mana Kaasik

Kirjanduslinn soovitab: Peeter Tooming “Tähelepanu, pildistan!”

Peeter Tooming
Tähelepanu, pildistan!:
Eesti foto minevikust, 1840 – 1940
(Kunst, 1986)

Meister Peeter Toominga koostatud fotokogu „Tähelepanu, pildistan!“ jutustab meile, kuidas on Eestimaal inimesi pildistatud. Selles fotoraamatus – mida Tooming kirjeldab kui esseed – joonistub põnevalt välja, kuidas on ajaga muutunud Eestis elavate inimeste elu ning nende suhe fotokaameraga.

Raamatu 143. leheküljelt leiab ühe koera, kellele oleks justkui inimese nägu koonu asemele lõigatud. Olen selle üle palju pead murdnud. Kui keegi oskab öelda, kas sellel montaažil on mõni sügavam tähendus või tegemist on lihtsalt fotograafi vimkaga, siis võib mulle märku anda!

Kiur Kaasik

Foto: Mana Kaasik

Kirjanduslinn soovitab: Astrid Lindgren „Pipi Pikksukk“

Astrid Lindgren 
Pipi Pikksukk
(Eesti Raamat 1968,
tõlkija Vladimir Beekman)

Ka siis, kui oleme oma elu elanud tehniliselt oluliselt nõudlikumaid ja keerulisemaid tekste lugedes, on just „Pipi Pikksukk“ see raamatute raamat, mis meile igavesti meelde jääb. See on raamat unistustest, sõprusest, iseendaks jäämisest ja veel tuhandest asjast.

Soovitan kõigil meelde jätta ja järgida mõtet, mida Pipi jagab Tommy ja Annikaga, kui ta lõunamerelt naasnuna keset talve tühjalt seisnud Segasumma suvilasse läheb: „Äh, kui aga süda on soe ja lööb nagu vaja, ei siis ära külma.“

Asko Tamme

Foto Mana Kaasik

Kirjanduslinn soovitab: W. G. Sebald „Austerlitz“

W. G. Sebald
Austerlitz
(tlk. Mati Sirkel
Varrak, 2009)

W. G. Sebaldi viimaseks jäänud romaan, aastal 2001 ilmunud „Austerlitz“ on aeglaselt kulgev, ajaauke ja mälukangaid pidi rändav raamat. Peategelane Austerlitz eksleb mööda Euroopat, oma unustatud minevikku muudkui vaadeldes, kirjeldades ja kaheldes. See raamat on nagu kõikide kaotatud ja unustatud asjade varjud, mis mõnel vaiksel pärastlõunal võtavad korraks nähtavale ilmuda, et põgusalt viibata ja siis edasi uneleda oma salapärastes hõllanduslikes maailmades, olles korraga olevad ja olematud.

Jagan raamatust järgnevat tsitaati: „Mul on aina rohkem tunne, nagu poleks üldse mingit aega, vaid üksnes erinevad, kõrgema stereomeetria alusel üksteisesse lükkunud ruumid, mille vahet elusad ja surnud vastavalt tujule võivad edasi-tagasi käia, ja mida kauem ma sellele mõtlen, seda enam näib mulle, et meie, kes me veel elus oleme, oleme surnute silmis irreaalsed ja vaid mõnikord, teatavate valgusolude ja atmosfääritingimuste korral nähtavaks saavad olevused. Nii kaugele kui ma tagasi vaadata suudan, ütles Austerlitz, tundsin ma ikka end nii, nagu poleks mul tegelikkuses kohta, nagu poleks mind üldse olemas.“

Carolina Pihelgas

Foto Mana Kaasik

Kirjanduslinn soovitab: Gunter Pauli „Sinine majandus 3.0“

Gunter Pauli
Sinine majandus 3.0
(Lilleoru Kirjastus, 2018,
tõlkija Vahur Lokk)

Inimene vajab nii loodust kui majandust. Loodust annab hoida ökosüsteemide talitlusi järgivate nutikate majandamisviisidega, parandades samal ajal kohalike inimeste heaolu. Selliseid maailma eri paigus juba toimivaid majandussüsteeme kirjeldatakse Pauli raamatus mõtlemapanevalt ning innustavalt.

Sinine majandus tähendab ökosüsteemide saavutuste kohaldamist majandussüsteemides, kasutades kogukondade tarkust. Sinise majanduse juurutamine tagab tõepoolest, et inimsüsteemid, õigupoolest kõik elussüsteemid, suudavad saavutada stabiilsuse ja julgeoleku, mis kaitseb ja hoiab nende evolutsioonilist ja uuenevat teed.

Anne Luik

Foto Mana Kaasik

Kirjanduslinn soovitab: Tõnu Õnnepalu „Paradiis“

Tõnu Õnnepalu
Paradiis
(Varrak, 2009, 2015) 

Raske on leida Tartust kaugemat kohta Eestis, kui seda on Kõpu poolsaar Hiiumaal. Tõnu Õnnepalu nimetab seda paika Paradiisiks. Olen ka ise hiidlaste järeltulija ja suvehiidlane ning nõustun sellega sajaprotsendiliselt. Paradiis on kaugel ning pisut kättesaamatu, aga samas seal viibides tunned end kui kuskil teises dimensioonis. Raamat viib lugeja kolmkümmend aastat ajas tagasi ning igaüks võib ennast kujutada Paradiisi koos selle aja, inimeste, looduse ja loomadega.

Toon välja ka tsitaadi raamatust – võimaliku põhjuse, miks me sellele saarele aeg-ajalt põgeneme: „Paradiis oli alati nii vaikne ja omaette. Ja imelik, ta on seda siiamaani, kui kõik teised kohad on muutunud. Ta on jäänud veel vaiksemaks ja veel rohkem omaette.”

Priit Mikk

Foto: Kiur Kaasik

Kirjanduslinn soovitab: Mia Kankimäki „Naised, kellest ma öösiti mõtlen“

Mia Kankimäki
Naised, kellest ma öösiti mõtlen
(tlk Triin Tael, Varrak, 2020)

Mia Kankimäki on 40tes eluaastates soome kirjanik, keda vaevavad peavalu, unetus ja seletamatu reisipalavik. Ühel ööl avastab ta, et läbi aegade on elanud sarnaste sümptomitega nii tuntuid kui ka unustatuid naisi: Briti reisikirjanik, fotograaf ja maadeuurija Isabella Bird (1831–1904), Taani kirjanik ja kohvifarmer Karen Blixen (1882–1960) ja Jaapani kunstnik Yayoi Kusama (snd 1929). Need naised on trotsinud ühiskonna neile püstitatud norme, jätnud oma turvalise, aga ängistava keskkonna ja jälginud oma kutsumust.

Mia Kankimäki romaan jälgib kümmekonna julge naise mõtteid, elukäike ja reise maakera erinevatel kontinentidel. See lugu on põnev, hariv, lohutav ja julgustav sõber kõigile neile, kes igatsevad vabadust ja soovivad teha seda, mida süda ihkab.

Heidi Iivari

Foto: Kiur Kaasik

Kirjanduslinn soovitab: Mats Traat „Tants aurukatla ümber“

Mats Traat
“Tants aurukatla ümber”
(Eesti Raamat, 1971, 1975; Ilmamaa, 2005;
Eesti Päevaleht, Akadeemia, 2009)

See on mitmetahuline ning kaasahaarav teos, mis paneb küsima, mille ümber minu elu tantsib. Traat toob värvikalt esile selle, mille ümber 20. sajandi esimese poole Tartumaa talupoegade elu tantsis. Talunikul ikka oma talu ümber. Sulasel oma taluniku ümber. Perenaisel oma mehe ümber. Karjasel oma loomade ümber. Kui kõik muu taluelus lühikese ajaga muutus, siis püsivaks väärtuseks jäi aurukatel. Mille ümber tasub tantsida, jäin endalt küsima, kui raamat läbi sai. Niisamuti küsib täna kogu maailm, globaalsest kriisist välja tulles.

Tiidrek Nurme

Foto Kiur Kaasik

Kirjanduslinn soovitab: Mehis Heinsaar „Pingeväljade aednik“

Mehis Heinsaar
Pingeväljade aednik
(Verb, 2018)


Mehis Heinsaart on vähestel õnnestunud oma silmaga kohata. Mõni on näinud teda tänaval vilksamisi nurga taha kadumas, mõni usub, et on just koos temaga öö läbi veini joonud, teised aga räägivad, et tal olla võime metslooma või linnu kuju võtta. Igatahes, Mehis on omaette nähtus, vaikne teejuht meie siseilma tihnikutes ja luhamaastikel.

Minu meelest tuleks Heinsaar looduskaitse alla võtta, sest sedasorti kirjanik on jäänud väga harvaks ja tänapäeva lageraie-ajastu ei soosi taolisi isepäiseid avarilma tuuli, perifeeriate metsavahte. Heinsaar on üks viimastest, kes veel külastab kadunud aja maagilisi ilmasid ja vestleb nendega, paitab ja uurib neid. Tal on aega. Ja just sellised poeete ma usun ja tahan lugeda, kel on aega, sest nemad märkavad meid ümbritsevate pingeväljade värelusi.

Joosep Matjus

Foto Mana Kaasik

Kirjanduslinn soovitab: Hyeonseo Lee „Seitsme nimega tüdruk. Põhja-Korea ülejooksiku lugu“

Hyeonseo Lee
Seitsme nimega tüdruk.
Põhja-Korea ülejooksiku lugu

(tlk Kaido Kangur,
Helios, 2016)

 

Raamat räägib Põhja-Koreas üles kasvanud naise pikast ja keerulisest teekonnast vabasse ühiskonda. Räägib tema kasvamisest tüdrukust naiseks, jäädes vaatamata kõigile raskustele ja tagasilöökidele inimlikuks ja oma sihile kindlaks. Tänasel kriisi ajal, kus inimestele võib-olla aeg-ajalt tundub, et nende õigusi ja vabadust piiratakse liigselt, annab see raamat arusaama, et tegelikult on meie elu lill. Meie piirangud on leebed ja kõigest ajutised. Ja kõik koos pingutades jõuame ka meie sihile ja saame naasta tavaellu.

Tuuli Paju

Foto: Kiur Kaasik