Posts Tagged ‘folkloristika’

Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogud internetis

Kui Ago Pärtelpoeg alustas oma Wikipedia artiklit noorpõlvemälestustega, siis ma tunnen soovi alustada umbes samamoodi, ehk siis — kui mina alles noor veel olin ja internetti avastasin, siis kirjanduse koha pealt oli aktiivsemalt esindatud ulme (ja neist ulmekogukonna virtuaalväljunditest olen ma ka siin blogis kirjutanud) ja rahvaluule. Ja kuigi muu kirjandus on ka tasapisi tee internetti üles leidnud, siis ega rahvaluule pole ka ära kadunud või niisama loorberitele puhkama jäänud, vaid leiab endale järjest uusi vorme ja väljundeid. Rahvaluulega tegelevad Eestis ka muud asutused peale Eesti Kirjandusmuuseumi, aga kuna Kirjandusmuuseumi tegevus sel alal on nii mahukas, siis räägime teistest mõni teine kord.

Ajakirjad

Kirjandusmuuseum annab välja kahte folkloristika-alast ajakirja, mis on netis vabalt loetavad: ingliskeelne “Folklore” (mis on jõudnud juba 78. numbrini) ja eestikeelne “Mäetagused” (mis on jõudnud juba 76. numbrini). Põnevat lugemist mitmelt alalt ja mitmel teemal. Tegu on küll teadustekstidega, aga enamjaolt on kirjutajad hea sõnaga ning artiklid on mõnuga loetavad ka tavalugejale.

Tähtpäevad

Eesti rahvakalendri andmebaas Berta koondab endas tähtsamaid tähtpäevi, nende päevade kombesikku ja traditsioone. Välja on toodud olulisim, aga on ka viidad, kust soovi korral edasi ja põhjalikumalt uurida. Koostanud Mare Kõiva, Taive Särg, Liisa Vesik. Mitmete tähtpäevade juurde käis ka sanditamine või mõni muu ümberriietumise komme, täpsemalt saab uurida lehelt Eesti maskeerimiskombestik. Koostas Ülo Tedre, tekstid sisestas Maris Müürsepp-Leponiemi.

Vanasõnad

Vanasõnaraamat on e-versioon 1984. a. ilmunud “Vanasõnaraamatust”, mille koostasid Anne Hussar, Arvo Krikmann ja Ingrid Sarv. Eesti vanasõnad koostasArvo Krikmann.

Kõnekäänud

Kes tahavad kõnekäändudega lähemalt tutvust teha, neile on kaks andmebaasi: Justkui ehk eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas (koostanud Anneli Baran, Anne Hussar, Asta Õim, Katre Õim; sisaldab umbes 160 000 väljendit, mis on otsitavad väljendi, tüübi, sisu, arhiiviviite, koha, koguja, esitaja, kogumisaja järgi) ning Kõnekäänud ja fraseologismid (koostanud Arvo Krikmann. Sisaldab u 25400 teksti eesti kõnekäände ja fraseologisme, mis pärinevad: Asta Õimu Fraseoloogiasõnaraamatust, ERA käsikirjalisest rahvaluulearhiivist ja EKI murdearhiivist).

Mõistatused

Üks esimesi rahvaluule e-andmebaase oli mõistatusi koondav Mõista, mõista mõlle-rõlle, koostajad Anne Hussar, Arvo Krikmann, Rein Saukas ja Piret Voolaid. Kunagi ammu, kui ma päris algajatele arvutitunde tegin, siis see oli üks mu lemmiknäidislehekülgi, selle peal sai hästi õpetada edasi-tagasi minekuid ja freime.

Mõistatused tunduvad folkloristide seas popid olevat. Või on asi selles, et, et mõistatustega tegelevad väga pühendunud inimesed, kes järjest uusi andmebaase kokku panevad. Olgu  kuidas on, aga lähemalt võiks vaadata kõigisse neisse: Eesti mõistatused. (Koostanud Jaak ja Arvo Krikmann. Sisaldab päringuvõimalusi 95751 eesti mõistatuse kohta (tekst, lahend, koht, aeg, koguja jne), vahendeid päringutulemuste kihelkondlikuks kartografeerimiseks ning mitmesuguseid lisamaterjale); Eesti värssmõistatused. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab u 1700 teksti, mis on leitavad küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi); Eesti keerdküsimused. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab üle 25 000 eesti keerdküsimust, mis on otsitavad küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi); Eesti lühendmõistatused. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab üle 3000 lühendilaadset mõistatust, mis on otsitavad küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi); Eesti piltmõistatused. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab kõiki 1996. aastani kogutud piltmõistatusi, mida kasutaja saab genereerida andmebaasist küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi); Eesti liitsõnamängud. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab üle 5000 eesti (liit)sõnamänge, mis on otsitavad küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi); Eesti valemmõistatused. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab 635 teksti, mis on leitavad küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi).

Regilaulud

Eesti regilaulude andmebaas. Sisaldab kõiki Jakob Hurda ja Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogudes leiduvaid regilaulutekste koos lisamaterjalidega (kombe-, mängukirjeldused jm). Otsida saab kihelkonna, koguja ja kogumisaja järgi, laulutekstidest ja metaandmetest. Koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi regilauluprojektis osalejad.

Piirkondlikud andmebaasid

Mulle lõunaeestlasena teeb suurt rõõmu, et on olemas LEPP, Lõuna-eesti pärimuse portaal. LEPP sisaldab Võrumaa,  Setumaa, Mulgimaa ja Tartumaa rahvaluuletekste. Selle kokkupanija on põhiliselt Mare Kõiva. Kristi Salve on põhjalikumalt tegelenud seto pärimusega, legendid, muinasjutud, uskumused, tavaõigus ja muu setu pärimus on kokku kogutud andmebaasi Setu pärimus Ello Kirsi kirjapanekustes.

Üldisem kohapärimust koondav koht on kohapärimuse andmebaas Koobas. Koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühm. Materjalid otsitavad nii paikade kui tekstide kohta käivate tunnuste järgi.

Erinevad rahvateaduse andmebaasid

Igasuguseid tarkuseteri on ennegi erinevate nähtuste kohta kokku kogutud, rahvaluuleteadlasi on eriliselt huvitanud astronoomia, botaanika ja meditsiini kohta käiv pärimus ja nii on meil Aado Lintropi koostatud Etnoastronoomia (valik süstematiseeritud usunditeateid maailma, planeetide, tähtede ja taevalaotuse kohta), Renata Sõukandi ja Raivo Kalle kokkupandud etnobotaanika andmebaas Herba (sisaldab vanemate käsikirjaliste kogude andmestikku, otsitav märksõnade ja botaaniliste tunnuste järgi) ning Mare Kõiva kokku kogutud Lendvapärimus (sisaldab kõiki teemakohaseid teateid, jutte, nõidussõnu ja meditsiiniparktikat, on märkõnade järgi otsitav).

Kaasaegne folkloor

Mulle tundub, et kaasaegse folkloori kogumine on suhteliselt uus nähtus, et varasemalt on ikka kogutud seda, mis kogumishetkeks juba vanavara, aga mul võib ka asjast vale mulje jäänud olla. Igatahes on Kirjandusmuuseumis kokku pandud netinaljade kogum Netihuumor (Koostanud Liisi Laineste, sisaldab u. 30 000 eesti netinalja 1996. aastast tänini, võimalik on märksõnaotsing) ja Grafiti andmebaas (koostanud Piret Voolaid. Aastail 2010–2012 toimunud Eesti Teaduste Akadeemia ja Poola Teaduste Akadeemia koostööprojekti „Creativity and tradition in cultural communication“ (“Loovus ja traditsioon kultuurikommunikatsioonis”) üks väljundeid, mis sisaldab põhiliselt Tartust, aga ka mujalt jäädvustatud paröömilist ehk vanasõnalis-fraseoloogilist grafitit).

Üldisemad andmebaasid

Rehepapp on üsna üldine ja laia haardega rahvausundi ja -juttude andmebaas, mille koostamisel on paljud osalised olnud, eraldi võiks mainida Mare Kõiva ja Mare Kalda nime. Sisaldab muistendeid, loitse, uskumusi, ütlemisi.

Valiku eri aegadest pärinevaid lastemängude kirjeldusi ja lapsepõlvemälestusi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest, lisaks ka fotosid, jooniseid ja laste joonistusi koondab Lastemängude andmebaas „Uka-uka“. Otsida saab märksõna, koha- ja koguja kohta käivate andmete, samuti mängu nimetuse, liigi ja tegevuse kaudu. Koostanud Mall Hiiemäe, Astrid Tuisk.

Üks põnev mänguasi on Levikuandmete kaardistaja. Selle koostasid Jaak ja Arvo Krikmann. Baas võimaldab teha mitmes projektsioonis kihelkondliku täpsusega levikukaartemistahes folkloorsete, etnograafiliste, dialektoloogiliste vm nähtuste kohta, kartogramme siluda, lisada neile legende jmt. Arvandmeid saab sisestada käsitsi või mõne tabeliformaati tundva programmi failidest (Word, OpenOffice, Notepad, Excel, Statistica vm).

E-kogud. Võimaldab erinevaid päringuid folkloristide siseserveri andmebaasist Klaabu. Otsinguid aitab teha ka Kirjandusmuuseumi avaportaal Kivike.

Ole ise osaline :)

Meil kõigil on võimalus kodust lahkumata anda oma panus rahvaluule kogumisse, selleks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumismoodul “Kratt“.

Tiina Sulg

 

Marju Kõivupuu “Loomad eestlaste elus ja folklooris”

Marju Kõivupuu „Loomad eestlaste elus ja folklooris“ on juba neljas raamat kirjastuse „Tänapäev“ loodusraamatute sarjas „Looduse lood“. Raamat keskendub inimese ja loomade suhetel pärimuspõhisest vaatevinklist ning selle alusel on raamat ka peatükkideks liigendatud: vaatluse all on mets- ja veeloomad, kodu- ja lemmikloomad, ohtlikud loomad, mütoloogilised loomad ja loomad rahvameditsiinis, aga ka loomamatused.

Autor mõtiskleb selle üle, miks mõne looma kohta on suhteliselt rikkalikult rahvapärimust, teiste kohta aga õigupoolest suurt midagi. Selgub, et metsloomadest on kõige rohkem mainitud rahvapärimustes hunti, teisel kohal on karu, järgnevad mäger, jänes, siil ja rebane. Koduloomadest on kõige populaarsemad tegelased koer, kass, härg, hobune, lehm, lammas ja siga. Peatükis „Endeloomad“ on juttu mustast kassist, loomade ilmaennustusest, saame teada, kes on õnneloom laudas ja majas. On veel eraldi peatükid ohvriloomadest, loomadega seotud rahvameditsiinist ja lemmikloomadest.

Ühesõnaga — sisukas ja põnev raamat nii loodusesõbrale kui ka folkloorist huvitujale. Aastaste jooksul on Marju Kõivupuu ka varem kirjutanud huvitavaid raamatuid: „101 Eesti pühapaika“, „Eestlase eluring“, „Hinged puhkavad puudes“, „Igal hädal oma arst, igal tõvel oma rohi“ jt.

Valentina Brovina

Kristi Salve „Üleaedsed”

Kristi Salve kuulub sellesse aega, mil humanitaarid polnud veel käsist-jalust teooriatega seotud ega kapseldunud kitsastesse uurimisteemadesse ning lühiajalistesse projektidesse. Ta esindab seda renessanslikku folkloristide põlvkonda, kelle ees oli lai tööpõld ja seetõttu oli vaja tunda ka laialdast materjali ja omada seisukohti rahvaluule erinevate žanride kohta. Kuna 20. sajandil oli siinkandis humanitaarsete uurimuste avaldamine ajamahukas ja harv, on tervitatav, et nüüd on suur osa Kristi uurimustest ühtede kaante vahel kättesaadav.

salveüleaedsedKristi on detailide märkamise ja avamise meister – nagu märgib ka kogumiku koostaja. Nende detailide lähemal vaatlusel avanevad suuremad üldistused, mille abil ta astub söakalt vastu suurtele teooriatele ja kivistunud tõdedele. Kristi huvidering on märkimisväärne, lugejal on võimalus pilk heita regilaulukeele üksikasjadele, eesti-läti mõistatuste ühisosale, muinasjuttudele, kalendritavandiga seotud toitudele, loomadele pärimusmaailmas, imeilusatele juustele jne. Ja kust tahes raamat lahti teha, on lugemine kaasakiskuv ja endassehaarav.

Ja nii nagu on Kristi kirjutiste temaatiline haare lai, on seda ka geograafia. Kristi geograafia on küll läänemeresoomeline, hõlmates kodusele Eestile lisaks Setumaad, Liivimaad ja Lätimaal asuvaid eesti keelesaari, kuid paeluvalt süvenev. Väikeste naaberrahvaste ja hõimlaste uurimine on midagi väga erilist. Mida see tähendab tänapäeva inimesele, kes nii väga tahab minna valge mehena Aafrikasse või Indiasse pärismaalastele valgust viima?

Kirg, millega Kristi räägib vepslastest ja nende pärimusest, soojus, millega ta meenutab vepsa keele pehmet kõla ning nukrus, millega ta tõdeb vepsa kultuuri kadumist venekeelsusesse, võiks kõnetada meid, kes me nii vabatahtlikult ja kergekäeliselt astume tagasi oma emakeelega ja nii hõlpsasti asume purssima suurtes keeltes. Mida on meil kaotada, kui me kaotame oma keele? Ei midagi muud peale iseenese.

Liina Saarlo
Eesti Kirjandusmuusemi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja
Eesti Rahva Muusemi teadur

Kristi Salve “Üleaedsed”

salveüleaedsedRaamat, mida on nauditav lugeda ka siis, kui sa pole etnoloog või folklorist. Kui ei otsi ainult fakte, infot ja analüüsi, vaid ka lihtsalt lugemismõnu. Selle tagab autori emotsionaalsus, soojus, kaasaelamine ning suurepärane jutustamisoskus. Artiklid ei ole kronoloogilises järjekorras, jaotus on pigem ruumiline: Läänemere rannal, Peipsi piirilt, Vepsa radadel jne. Kirjutistes ei kuulutata lõplikku tõde – need on avatud, panevad kaasa mõtlema ja fantaseerima.

Raamatut lugedes sai ohtrasti naerda:

“Kyla päris jutumeistriks sai aga 81-aastane põline Varnja elanik Ann Kook. Vanaeit oli nii elava jutuga, et polnud vaja teiste algatust, juttu tuli sorinal kõigest ilmamaast. Eit muide on vist ainus eesti soost inimene, kes oma lihaliku silmaga on näinud Kalevipoega. Kalevipoeg olnud eide isa parimaid sõpru.” Väljavõte Ariste 1929. a välitöödepäevikust

Autori kirjeldused ja tähelepanekud panid fantaasia tööle. Näiteks vepsa muinasjutuvestjate kirjelduste põhjal võin kindlalt väita, millised need naised välja nägid, mis neil seljas oli, milline hääl neil oli jne.

Vassoi-tädi jutustas rahulikult, pikkamisi langesid sõnad, aeglaselt reastusid laused. Traditsioonist kinni pidades esitas ta kõik korduva episoodid kolm või rohkem korda suure mõnuga täpselt samas sõnastuses. Eelnevale vasturääkiv oli ta kohatine püüd jutu sisu detailides kaasajastada – näiteks tsaaripoeg kihutab ühes jutus koju kiirrongiga, teisel puhul on juttu sööklast vms.

Tumedasilmse, kehalt kuivetu ja meelelaadilt kärsitu Marfa esitus oli temperamentne, sõnad veeresid nagu herned rabinal ja jutt edenes kiiresti. Näis, et ta oli isegi vahel üllatatud ootamatuist käänakuist muinasjutukangelaste saatuses.

Aleksandra Karpova Järvedest on jälle aastate tagant elavalt meelde jäänud sellepärast, et ta jutus ette tulevatele koomilistele situatsioonidele elas ise kaasa lausa ohjeldamatu naeruga. Oli isegi raske uskuda tagantjärele kuuldud lugusid temast kui tunnustatud nõiast, nii lihtsameelse mulje oli ta suutnud endast jätta.

Siret Saar
Eesti Rahva Muuseumi koguhoidja