Posts Tagged ‘Eesti elust’

Armin Kõomägi “Hea firma”

Ärimehest Euroopa kirjanduseliiti

 “Hea firma”  (2011) = hea raamat kirjastuselt JI…

See on romaan, mille minategelaseks on arvutis platseeruv firma, temaga seotud inimesed on kõrvaltegelased, tegevus kandub ajateljel lähiminevikust lähitulevikku, seega pisut ulmet võib hea tahtmise juures leida. Üsna ootamatu nurga alt on puudutatud väga paljusid aktuaalseid päevaprobleeme alates majandumehhanismidest kuni ökoloogilise käitumiseni. Aga kõik see on serveeritud heas belletristlikus vormis. Lugesin seda suure mõnuga, isegi mõned obstsöönsused ei hakanud vastu, sest neid oli parasjagu ja parajais kohtades.

Esikaanel toodud Mart Juure väites “…kirjutab nagu noor Kaugver” tekkis mõningane kahtlus, kas Juur ei mõtelnud mitte noor Kender, sest  Kaugver on hoopis eelmise põlvkonna autor ja temaatika ka sootuks erinev.

Raamat sobib väga laiale lugejaskonnale – kes kasutab seda eneseabiõpikuna ja käsiraamatuna ärijuhile, kes leiab lugedes vaimukat meelelahutust, millest arendada seltskondlikku vestlust. Stiilinäidet tooma ei hakka, sest häid kohti on nii palju, et raske oleks kõige atraktiivsemat välja valida. Võtke kätte, lugege ja nautige!

Autoritutvustus ütleb, et tegemist on mitmekülgselt andeka ja laia silmaringiga  inimesega – seda peegeldab ka raamatu tekst vihjetega maailma kultuurile. Armin Kõomägi alustas ärimaailmas ja on tänaseks jõudnud Euroopa kirjanduse eliiti, mida näitab fakt, et ta esindab eesti kaasaegset kirjandust  kogumikus “Best European Fiction 2012” satiirilise novelliga “Logisticians Anonymous/Anonüümsed logistikud”.

Tema varasemad kirjanduslikud saavutused: “Anonüümsed logistikud” sai Tuglase novellipreemia 2006, figureeris 2006. a. Stalkeri auhindamisel jutu kategoorias novelliga “Ingel” (esmatrükk Looming, 2005, nr.4) , Kultuurkapitali aasta parima proosaraamatu nominatsioon 2009. a.  raamatuga “Pagejad” . Jutukogudest on ilmunud “Amatöör” ( 2005 ,   2006)  ja “Nägu, mis jäi üle” (2006).

Vt. lisaks:
Armin Kõomäe virtuaalne liikuv kunstikogu;
Biograafia (inglise keeles) 
;
Kriitikat: Vahur Afanasjev romaanist “Hea firma” Eesti Päevalehes 07.01.2012.

 Ülli Tõnissoo

Armin Kõomäe pilt on pärit siit.

Sallivusest

Üksvahe kirjutati päris palju sallimatusest. See teema tõstatus eriti siis, kui ilmus OECD raport, mille järgi eestlased olevat Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni kuuluvate riikide elanikest vähemuste suhtes kõige sallimatumad ja on muutunud üha sallimatumaks. Uurimuse tulemust on kaalutud nii ja naa. Enamasti ei hõisata kaasa, vaid püütakse leida põhjusi/põhjendusi. Üks arvamus oli aga tõeliselt hirmutav. See oli lugejakiri, mille autor lärmas, rusikad püsti, kuidas eestlased on liigagi sallivad. Uh! Mul tekkis küll küsimus, et kuidas nii salliv inimene saab nii kurja kirja kirjutada.

Selle artikli peale meenus mulle kohe raamat , mida hiljuti lugesin ja millega jäin väga rahule, sest see õpetab meid nägema teisi nende oma vaatenurgast. Hea isegi, et sain nüüd põhjust seda esseekogumikku meelde tuletada. Brigitta Davidjantsi toimetatud “Kapiuksed valla: arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest” räägib just sellest, mida pealkirjas lubatakse. Raamatust saab lugeda bi- ja transseksuaalsusest, homoseksuaal-sete inimeste igapäevaprobleemidest, seadustest, mis nende suhteid reguleerivad, homoseksuaalsuse kajastamisest meedias, kunstis ja kirjanduses. Esseed on kirjutanud eestlased ja need on kirjutatud just Eesti oludest, nii et igati tänuväärne kogumik teada saamaks, kuidas päris suur osa kaasmaalasi end tunda võib. Mind tegelikult hirmutas, kui paljut peavad geid varjama, et ühiskonda sobituda. Isegi vaiksevõitu eestlased tahaks ju vahel oma elus olulisest pajatada, aga kuidas seda teha nii, et teised ei saaks aru, et see oluline on seotud “valest soost” inimesega? Hea, kui vahel harjumuspärasest välja raputatakse.

Kus on, sinna tuleb juurde, ja nii sattus mulle kätte Vello Vikerkaare luguderaamat “Inherit the Family. Marrying into Eastern Europe”. Ka seda raamatut lugedes jäin ma sageli mõtlema sallimatuse peale. Eesti Ekspressi kolumnist kirjutab väljastpoolttulnu pilguga Eesti elust ja see on vahel päris naljakas, vahel valusalt hammustav. Ei, autor pole kuri, aga omaenese piiratuse mõistmine naksab. Ka see raamat on abiks, et oma konnatiiki teisest servast vaadata.

“Kapiuksed valla: arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest” Linnaraamatukogus. “Inherit the Family” raamatukogus.
Vello Vikerkaare blogi.

Kaja Kaldmaa