Posts Tagged ‘balletitantsijad’

Danielle Steel “Vanaema Dan”

Steel, Danielle   Vanaema Dan / Tlk. Inger Traat. – Ersen, 2000.

Selle romaani vastu tekkis mul huvi, kui üks lugeja raamatut tagastades ütles, et see oli nii masendav, aga köitev raamat.
“Vanaema Dan” jutustab  ajaloo kummalistest keerdkäikudest. Danielle Steel meenutab meile üht nukrat tõsiasja, nimelt seda, kui vähe me enamasti teame neist, kes elasid enne meid. Romaani alguses jätab vanaema lapselapsele  mälestusesemeid täis karbi näol päranduse: ootamatu võtme ammu  unustatud imelisse aega, mil vanaema elus valitsesid veel noorus, ilu,  armastus ja unistused.steelvanaemadan
Oli 20. sajandi algus, kui üks emata jäänud seitsmeaastane tüdruk astus Peterburi balletikooli madame Markova klassi. Seitsmeteistaastaselt oli Danina Petroskovast saanud kuulus baleriin, keisri ja keisrinna lemmik, keda kutsuti korduvalt oma kitsamasse perekonnaringi külla.
“Danina elas, hingas, töötas ja eksisteeris üksnes balleti jaoks. Ta oli täiuslik baleriin… Daninale oli ballett tema südameasi, liikumapanev jõud ja see mis tema hinge toitis… Danina jaoks ei eksisteerinud maailmas midagi muud peale balleti… Seetõttu tantsiski ta nõnda oivaliselt.”
Kuid siis tuli Esimene maailmasõda, üks erakordne mees ja armastus ning kohutavate tagajärgedega õnnetus. See kõik andis Danina elule täiesti teise
suuna ning kui Venemaal puhkes revolutsioon, tsaari perekond hukati, oli Danina sunnitud tegema raske otsuse, mis oleks peaaegu murdnud ta südame, sest maailm tema ümber muutus alatiseks. Romaani viimastel lehekülgedel tunnistab minategelane, Ameerikas sündinud lapselaps :
” Mulle oli ta lihtsalt vanaema Dan oma naljakate kübarate ja rulluiskudega, sädelevate silmade ja oivaliste küpsistega… Kuidas võisime mõelda, et see oligi kõik, mis temas leidus, kui temas oli ometigi nii palju enam? Kuidas küll võisin ma arvata, et see tilluke naisterahvas luitunud mustas kleidis on sama isik, kes ta oli nooruses? Miks me arvame, et vanad inimesed on alati olnud vanad? Miks ei osanud ma teda ette kujutada punases hermeliinnahkadega ääristatud sametkleidis või varvaskingades keisrile “Luikede järve” tantsimas? Kõik saladused oli ta pidanud endale… Ainus asi, mida nüüd kahetsen, on see, et tundsin teda tema eluajal nii pealiskaudselt, et teadsin nii
vähe tema minevikust.”
Sobiv lugemisvara neile, kellele meeldivad armastusromaanid, kus  peale
armastuse on ka midagi muud  ning “magusast” armastusest on asi kaugel.

Hele-Kaja Mäesepp

Bertrand Meyer-Stable “Rudolf Nurejev”

Bertrand Meyer-Stable. Rudolf Nurejev. Hüpe vabadusse.  Tln, 2005

Oli 16. juuni 1961.

“”Rudolf teadis, mis tal tuleb teha… ja seejärel sööstis ühe hüppega Prantsuse politseinike käte vahele, samal ajal karjudes: “Tahan olla vaba!” Venelased üritasid teda politseinike käest lahti kiskuda, kuid tulemusteta…  Nüüd oli see tehtud: Nurejev oli sündinud teist korda. Sel hetkel, olles juba Prantsusmaa territoorimil karjus ta veel kord: “Ma tahan vaba olla!””  Pierre Lacotte (Pariisi Ooperiteatri esitantsija) 

meyerstableyrudolfnurejevTerve päeva oli tema nimi maailma telegraafiagentuuride uudistes esikohal, jättes varju koguni Ameerika Ühendriikide keeldumise alustada läbirääkimisi desarmeerimise vallas, vastusena Nõukogude Liidu memorandumile.

Margot Fontein, üks Nurejevi kuulsamaid partnereid, on öelnud: “Talle on antud kõik eeldused: silmipimestav tehnika, jõuline ja täpne stiil, sügav musikaalsus, eksimatu koreograafiline mälu ja kõige tähtsam, kirjeldamatu magnetism, eriline graatsia, ilma milleta ta poleks geniaalne tantsija… Ta pole tantsija vaid Tants ise.”

Huvitav ja vapustav raamat erilise andega tantsija elust, sünnist Siberis Vladivostokki viivas rongis 17. märtsil 1938. aastal kuni surmani 6. jaanuaril 1993. aastal Pariisis.

Temast on võimalik lugeda veel kahest eestikeelsest raamatust (Soutar, C. Tõeline Nurejev. Intiimseid mälestusi säravaimast balletitähest. ; Fedorovski, V. Vene balleti kulissidetagune ajalugu.)kuid antud raamat on parim.

Hele-Kaja Mäesepp