Posts Tagged ‘andmebaasid’

Arkaadia — idülliline paik, kus elavad luuletused, jutud ja muinasjutud

Mõte hakata koostama lasteluule andmebaasi tuli juba 2000. aastate alguses. Raamatukogus küsitakse ikka ja jälle luuletusi näiteks jõuludest või emast ja teenindajale meenub ehk kümmekond luuletust, mida juba aastaid soovitatud on. Meie soov oli pakkuda huvilistele laiemat valikut luuletusi ning võimalust neid ise andmebaasist otsida.

Esimestel aastatel lähtusimegi sellest, et Tartu Linnaraamatukogu kogudes olevad lasteluule raamatud saaksid kõik andmebaasi kantud. Sellepärast on olemasolevast ca 23 000 kirjest üle poole luuletused. Lastejutud ja muinasjutud lisandusid umbes seitse aastat tagasi ikka samal põhjusel – oli vaja leida erinevaid muinasjutte või jutte kindlatel teemadel (ametid, rahvakalender jne).

Andmebaasi põhimõte on, et luuletused, jutud ja muinasjutud oleksid leitavad märksõnade, autorite ja teoste järgi. Otsida on võimalik ka teose esimese rea põhjal. Kõige mugavam on kasutada siiski märksõnaotsingut, kuna tuleb arvestada sellega, et kui sa ei tea teose täpset pealkirja või esimest rida, siis seda üles ei leia.

Märksõnastamisel pole me lähtunud rangetest reeglitest. Oleme kasutanud mitmest sõnast koosnevaid märksõnu nagu näiteks hall mehike (hall vanake, hall vanamees), kella keeramine, rääkima õppimine jne. Sünonüümid on võimaluse korral kokku pandud – rätsep (õmbleja), sant (kerjus), kannatamatu (kärsitu) jne. Märksõnastikus on mõned laiemad mõisted nagu mõtteluule või sõnamäng, sest vahel ei ole võimalik väga täpselt edasi anda, mida luuletaja ühe või teise luuletusega öelda on tahtnud. Heaks näiteks on Jaanus Vaiksoo luuletus „Hallhani”:

Hallhani armastas kollast ja punast,
selleks ta alati kooruski munast.
Nokaga toksis väikese augu.
Konnad ei krooksu ja koerad ei haugu.

Meie andmebaasist ei leia täistekste, sest me ei saa üle astuda autorikaitse seadusest. Täistekstile pääseb ligi vaid siis, kui raamat või ajakiri on digiteeritud Rahvusraamatukogu andmebaasi Digar ja seega on kõigil õigus seda kasutada. Lasteajakirjades „Täheke” ja „Hea Laps” ilmunud luuletuste ja juttude kirjetesse on lisatud eraldi rida „täistekst Digarist” ja selle alla link teksti juurde.

Arkaadia on erinevate raamatukogude lasteosakondade poolt väga hästi vastu võetud ja aktiivses kasutuses. Meie andmebaasi abil on koostatud koguni raamatuid ja tehtud uurimustöid.

Veidi numbreid ka. Andmebaasi 2019. aastal lisandunud asjad ja koguarvud:Arkaadia vaatamised 01.01.20-01.09.20 ja vaatamised 01.01.19-31.12.19:

Linnad ja riigid, kus on rohkem kasutajaid:

Tiina Lutter
(ja terve tubli ja abivalmis laste- ja noorteosakond)

Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogud internetis

Kui Ago Pärtelpoeg alustas oma Wikipedia artiklit noorpõlvemälestustega, siis ma tunnen soovi alustada umbes samamoodi, ehk siis — kui mina alles noor veel olin ja internetti avastasin, siis kirjanduse koha pealt oli aktiivsemalt esindatud ulme (ja neist ulmekogukonna virtuaalväljunditest olen ma ka siin blogis kirjutanud) ja rahvaluule. Ja kuigi muu kirjandus on ka tasapisi tee internetti üles leidnud, siis ega rahvaluule pole ka ära kadunud või niisama loorberitele puhkama jäänud, vaid leiab endale järjest uusi vorme ja väljundeid. Rahvaluulega tegelevad Eestis ka muud asutused peale Eesti Kirjandusmuuseumi, aga kuna Kirjandusmuuseumi tegevus sel alal on nii mahukas, siis räägime teistest mõni teine kord.

Ajakirjad

Kirjandusmuuseum annab välja kahte folkloristika-alast ajakirja, mis on netis vabalt loetavad: ingliskeelne “Folklore” (mis on jõudnud juba 78. numbrini) ja eestikeelne “Mäetagused” (mis on jõudnud juba 76. numbrini). Põnevat lugemist mitmelt alalt ja mitmel teemal. Tegu on küll teadustekstidega, aga enamjaolt on kirjutajad hea sõnaga ning artiklid on mõnuga loetavad ka tavalugejale.

Tähtpäevad

Eesti rahvakalendri andmebaas Berta koondab endas tähtsamaid tähtpäevi, nende päevade kombesikku ja traditsioone. Välja on toodud olulisim, aga on ka viidad, kust soovi korral edasi ja põhjalikumalt uurida. Koostanud Mare Kõiva, Taive Särg, Liisa Vesik. Mitmete tähtpäevade juurde käis ka sanditamine või mõni muu ümberriietumise komme, täpsemalt saab uurida lehelt Eesti maskeerimiskombestik. Koostas Ülo Tedre, tekstid sisestas Maris Müürsepp-Leponiemi.

Vanasõnad

Vanasõnaraamat on e-versioon 1984. a. ilmunud “Vanasõnaraamatust”, mille koostasid Anne Hussar, Arvo Krikmann ja Ingrid Sarv. Eesti vanasõnad koostasArvo Krikmann.

Kõnekäänud

Kes tahavad kõnekäändudega lähemalt tutvust teha, neile on kaks andmebaasi: Justkui ehk eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaas (koostanud Anneli Baran, Anne Hussar, Asta Õim, Katre Õim; sisaldab umbes 160 000 väljendit, mis on otsitavad väljendi, tüübi, sisu, arhiiviviite, koha, koguja, esitaja, kogumisaja järgi) ning Kõnekäänud ja fraseologismid (koostanud Arvo Krikmann. Sisaldab u 25400 teksti eesti kõnekäände ja fraseologisme, mis pärinevad: Asta Õimu Fraseoloogiasõnaraamatust, ERA käsikirjalisest rahvaluulearhiivist ja EKI murdearhiivist).

Mõistatused

Üks esimesi rahvaluule e-andmebaase oli mõistatusi koondav Mõista, mõista mõlle-rõlle, koostajad Anne Hussar, Arvo Krikmann, Rein Saukas ja Piret Voolaid. Kunagi ammu, kui ma päris algajatele arvutitunde tegin, siis see oli üks mu lemmiknäidislehekülgi, selle peal sai hästi õpetada edasi-tagasi minekuid ja freime.

Mõistatused tunduvad folkloristide seas popid olevat. Või on asi selles, et, et mõistatustega tegelevad väga pühendunud inimesed, kes järjest uusi andmebaase kokku panevad. Olgu  kuidas on, aga lähemalt võiks vaadata kõigisse neisse: Eesti mõistatused. (Koostanud Jaak ja Arvo Krikmann. Sisaldab päringuvõimalusi 95751 eesti mõistatuse kohta (tekst, lahend, koht, aeg, koguja jne), vahendeid päringutulemuste kihelkondlikuks kartografeerimiseks ning mitmesuguseid lisamaterjale); Eesti värssmõistatused. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab u 1700 teksti, mis on leitavad küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi); Eesti keerdküsimused. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab üle 25 000 eesti keerdküsimust, mis on otsitavad küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi); Eesti lühendmõistatused. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab üle 3000 lühendilaadset mõistatust, mis on otsitavad küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi); Eesti piltmõistatused. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab kõiki 1996. aastani kogutud piltmõistatusi, mida kasutaja saab genereerida andmebaasist küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi); Eesti liitsõnamängud. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab üle 5000 eesti (liit)sõnamänge, mis on otsitavad küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi); Eesti valemmõistatused. (Koostanud Piret Voolaid. Sisaldab 635 teksti, mis on leitavad küsimuse, vastuse, arhiiviviite, koguja, kogumiskoha ehk topograafia, kogumisaja või märksõna järgi).

Regilaulud

Eesti regilaulude andmebaas. Sisaldab kõiki Jakob Hurda ja Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaluulekogudes leiduvaid regilaulutekste koos lisamaterjalidega (kombe-, mängukirjeldused jm). Otsida saab kihelkonna, koguja ja kogumisaja järgi, laulutekstidest ja metaandmetest. Koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi regilauluprojektis osalejad.

Piirkondlikud andmebaasid

Mulle lõunaeestlasena teeb suurt rõõmu, et on olemas LEPP, Lõuna-eesti pärimuse portaal. LEPP sisaldab Võrumaa,  Setumaa, Mulgimaa ja Tartumaa rahvaluuletekste. Selle kokkupanija on põhiliselt Mare Kõiva. Kristi Salve on põhjalikumalt tegelenud seto pärimusega, legendid, muinasjutud, uskumused, tavaõigus ja muu setu pärimus on kokku kogutud andmebaasi Setu pärimus Ello Kirsi kirjapanekustes.

Üldisem kohapärimust koondav koht on kohapärimuse andmebaas Koobas. Koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühm. Materjalid otsitavad nii paikade kui tekstide kohta käivate tunnuste järgi.

Erinevad rahvateaduse andmebaasid

Igasuguseid tarkuseteri on ennegi erinevate nähtuste kohta kokku kogutud, rahvaluuleteadlasi on eriliselt huvitanud astronoomia, botaanika ja meditsiini kohta käiv pärimus ja nii on meil Aado Lintropi koostatud Etnoastronoomia (valik süstematiseeritud usunditeateid maailma, planeetide, tähtede ja taevalaotuse kohta), Renata Sõukandi ja Raivo Kalle kokkupandud etnobotaanika andmebaas Herba (sisaldab vanemate käsikirjaliste kogude andmestikku, otsitav märksõnade ja botaaniliste tunnuste järgi) ning Mare Kõiva kokku kogutud Lendvapärimus (sisaldab kõiki teemakohaseid teateid, jutte, nõidussõnu ja meditsiiniparktikat, on märkõnade järgi otsitav).

Kaasaegne folkloor

Mulle tundub, et kaasaegse folkloori kogumine on suhteliselt uus nähtus, et varasemalt on ikka kogutud seda, mis kogumishetkeks juba vanavara, aga mul võib ka asjast vale mulje jäänud olla. Igatahes on Kirjandusmuuseumis kokku pandud netinaljade kogum Netihuumor (Koostanud Liisi Laineste, sisaldab u. 30 000 eesti netinalja 1996. aastast tänini, võimalik on märksõnaotsing) ja Grafiti andmebaas (koostanud Piret Voolaid. Aastail 2010–2012 toimunud Eesti Teaduste Akadeemia ja Poola Teaduste Akadeemia koostööprojekti „Creativity and tradition in cultural communication“ (“Loovus ja traditsioon kultuurikommunikatsioonis”) üks väljundeid, mis sisaldab põhiliselt Tartust, aga ka mujalt jäädvustatud paröömilist ehk vanasõnalis-fraseoloogilist grafitit).

Üldisemad andmebaasid

Rehepapp on üsna üldine ja laia haardega rahvausundi ja -juttude andmebaas, mille koostamisel on paljud osalised olnud, eraldi võiks mainida Mare Kõiva ja Mare Kalda nime. Sisaldab muistendeid, loitse, uskumusi, ütlemisi.

Valiku eri aegadest pärinevaid lastemängude kirjeldusi ja lapsepõlvemälestusi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest, lisaks ka fotosid, jooniseid ja laste joonistusi koondab Lastemängude andmebaas „Uka-uka“. Otsida saab märksõna, koha- ja koguja kohta käivate andmete, samuti mängu nimetuse, liigi ja tegevuse kaudu. Koostanud Mall Hiiemäe, Astrid Tuisk.

Üks põnev mänguasi on Levikuandmete kaardistaja. Selle koostasid Jaak ja Arvo Krikmann. Baas võimaldab teha mitmes projektsioonis kihelkondliku täpsusega levikukaartemistahes folkloorsete, etnograafiliste, dialektoloogiliste vm nähtuste kohta, kartogramme siluda, lisada neile legende jmt. Arvandmeid saab sisestada käsitsi või mõne tabeliformaati tundva programmi failidest (Word, OpenOffice, Notepad, Excel, Statistica vm).

E-kogud. Võimaldab erinevaid päringuid folkloristide siseserveri andmebaasist Klaabu. Otsinguid aitab teha ka Kirjandusmuuseumi avaportaal Kivike.

Ole ise osaline :)

Meil kõigil on võimalus kodust lahkumata anda oma panus rahvaluule kogumisse, selleks on Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumismoodul “Kratt“.

Tiina Sulg

 

Miks wiki on hea?

Olin juba koolipoisina üsna suur ajaloohuviline ja mäletan, et keskkooli lõpetamise puhul kirjutas klassijuhataja minu iseloomustusse positiivse joonena, et teadmishimulise noormehena tunneb Ago eriti huvi suurmeeste elulugude vastu.

Pärast koolitunde veetsin sageli veel mõne tunni linnaraamatukogus ja uurisin erinevaid teatmeteoseid ning tegin endale kaustikusse üleskirjutusi.

Internetti veel ei olnud ja nii on taolisi kladesid kogunenud omajagu ning neid on huvitav nüüdki vahel sirvida. Kogusin sinna kokku tuntud inimeste sünni- ja surmadaatumeid ning ajalooliste sündmuste kuupäevi. Olin ka iga-aastaste teatmik-kalendrite ning näiteks taskuteatmiku A ja O pidev lugeja, kust sai jälle uusi teadmisi. Ma uskusin juba siis, et küllap on minutaolisi veel, aga ei olnud au kedagi sellist tunda. Kui aga lõpuks ometi jõudis Eestisse internet ja tekkis võimalus koju lauaarvuti soetada, olin sellest n-ö võrgumaailmast lausa vaimustuses.

Kui käesoleva sajandi algul – seega juba peaegu 20 aastat tagasi! – lugesin uudist, et välismaal on loodud veebipõhine entsüklopeedia, millele pandi nimeks Wikipedia, jäin põnevusega ootama, et sellest ka eestikeelne versioon tehakse. Ja umbes aasta aega hiljem see oligi olemas!

Ja kui veel selgus, et sellesse saab igaüks ise täiendusi ja parandusi teha, olin lihtsalt lummatud. Nii olengi nüüd juba ligi 18 aastat olnud Vikipeedia igapäevane kasutaja. Lisaks teiste huviliste ning asjatundjate kogutud andmetele olen ka ise jõudumööda panustanud, et seda tohutut andmebaasi veelgi paremaks ja täiuslikumaks muuta. Siin on abiks olnud ka needsamad kooliaegsed kaustikud. Päris täiuslikuks ei saa ta muidugi kunagi, nagu seda pole ju keegi ega miski siin ilmas.

Kuna tegemist on sellise andmebaasiga, mida saab igaüks igal hetkel muuta, siis on sageli probleemiks, et leidub inimesi, kes teadmatusest või suisa pahatahtlikult andmeid valeks muudavad. Seega sajaprotsendiline usaldusväärsus pole tagatud, aga olen aru saanud, et agarad ja tublid adminnid hoiavad ikkagi jõudumööda asjal silma peal ja parandavad jälle õigeks tagasi.

Ma usun, et peale minu huvitab ehk mõnda teistki arvude maailm, siis veidi ka statistikat. Kuni 2003. aasta oktoobrini lisandus artikleid väga aeglaselt – sinnamaani loodi päevas keskmiselt vähem kui 1,5 uut artiklit. Peamiselt tänu esimesele eestlasest kaastöölisele jõuti 2003. aasta novembriks juba 1000 artiklini. Päevane artikliloome oli tagasihoidlik veel kuni 2004. aasta jaanuarini, mil see tõusis keskmiselt 26 artiklini päevas (varasem rekord oli 8). Selle toel kerkis eestikeelne versioon artiklite üldarvult erinevate Vikipeedia keeleversioonide seas 18. kohale. Alates 2005. aasta detsembrist on alustatud päevas keskmiselt üle 20 uue artikli.

Esimese 10 aasta jooksul kirjutati enam kui 87 000 artiklit. Seda on rohkem kui neid ilmus E(N)E-s ja plaaniti avaldada TEA entsüklopeedias. Vikipeedia administraator Ivo Kruusamägi on EPL-s öelnud: „Kõige ulatuslikuma eestikeelse entsüklopeedia loomiseks ei ole kulutatud kümneid miljoneid eurosid, vaid selleni on jõutud kõigest vabatahtlike visa töö tulemusena”.

2010. aasta lõpus oli eestikeelses Vikipeedias natuke vähem kui 81 000 artiklit ja neist 52,2 protsenti oli loodud kõigest kolmekümne kasutaja poolt. Uue olulise tähiseni, 100 000 artiklini, jõuti 25. augustil 2012 ja 200 000 täitus 12. augustil 2019.

Eestikeelse Vikipeedia administraator Andres Luure on saanud Vikipeedia arendamise eest isegi ordeni, 2013. aastal määras president Ilves talle Valgetähe V klassi teenetemärgi. 2017. aastal pälvis Mart Noorma Vikipeedia sõbra auhinna eelkõige projekti Miljon+ käivitamise ja ulatusliku propageerimise eest.

Kui näiteks ingliskeelses Vikipeedias on konkurentsitult suurim valdkond kunsti- ja kultuuri-teemalised artiklid, siis eestikeelses Vikipeedias on enim kirjutatud geograafiast – paikadest ja inimestest. Rõõm on tõdeda, et lisaks Eesti riigikeeles tehtavale on olemas ka võrukeelne Vikipeedia.

Muide, kas keegi mäletab, mis oli eestikeelse Vikipeedia esimene artikkel? Nende endi väitel oli see “Viki”. Kuigi 2002. aasta suvel loodud veebientsüklopeedias on tänaseks juba üle 200 tuhande eestikeelse artikli ja selle näitajaga on ta suuruselt kolmas keeleversioon soome-ugri keelsete Vikipeediate seas soome- ja ungarikeelse järel, on teha veel oi kui palju.

Jääb vaid nõustuda Vikipeedia administraatori Ivo Kruusamägiga, kes on öelnud: “Eestikeelses Vikipeedias on veel palju tegemist vajavat. Kiirustades head asja teha ei saa, kuid eestlased väärivad korralikku omakeelset entsüklopeediat. Mida rohkem on aga Vikipeedias vabatahtlikke, seda kiiremini meie omakeelne veebientsüklopeedia täiskasvanuikka jõuab”.

Eriti suurte statistikasõprade jaoks olgu lisatud ka link nimekirja juurde, mis näitab erinevates keeltes olemasolevaid Vikipeediaid artiklite arvu suuruse järjekorras https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Wikipedias#Detailed_list

Ago Pärtelpoeg

Illustratsioon Giulia Forsythe

“Tartu ilukirjanduses”

Mis teosest saame teada,
et Tartus olla olnud hipi, kellel olla olnud ka naine ja laps (või kaks) lillelisel teel; või
mis elu elasid tudengid Tartus möödunud sajandil ja ülemöödunud sajandil ja…; või
millisest ühikast ja mis toast otsiti taga Mart Juurt või Lucretiat; või
kes läks läbi tuisuse Tartu balliülikonnas anatoomikumi, kus tema jaoks oli mitte „peris jäik“ laip prepareerimiseks sooja pandud; või
millega jäid tütarlapsed Pälsoni ühika neljanda korruse õpitoas vahele; või
kas Tartu lõhnab nagu „öise Illegaardi kõrtsi suitsust paksud kampsunid“; või
mille järele lõhnas või haises keskaegse Tartu eeslinn ja miks; või kuidas saab olla, et „nii väikses linnas on küll vaid üks kabiin“; või
millist amme otsis Asko Tamme; või
kes hakkas naerma ja kes mida ütles, kui Juri Lotman abiellus; või kuidas on siis,
kui Tartu Toomemäe tähetornis on mošee ja Jaani kirkust on saanud kristluse muuseum; või et
Emajõe ääres olla nähtud lotjasid, õngitsejaid, Jõmmut, Lermontovi, pajusid, joodeldajaid, Santa Mariat, vee peal kõndijaid ja armastust???

Ei, see ei ole viktoriin. Ja õige vastuse anname ka ette: neid teoseid on palju, aga tekstilõike ja luuletusi koondab meie andmebaas „Tartu ilukirjanduses“. Katkendeid ja luuletusi on seal sadu ja võid neid otsida autorite järgi või raamatute järgi või märksõnade järgi, kellest või mis kohast jutt. Võid ka katkendi või luuletuse all oleva märksõna kaudu edasi liikuda ja vaadata, mida veel leidub, näiteks „Tartu tüüpide“ või „hakkide“ kohta, kui sul need ette satuvad, või kiigata märksõna alla „elukubratsioon“ ja kui see võõrsõna on tundmatu, siis ära arvata, mis see tähendab, või klikata autorile, et näha, mida ta veel Tartu kohta kirjutanud on, jne. Hakka peale siit, vaata ülemiselt realt otsivõimalusi ja muudkui avasta!

Kui sellest on vähe, siis tõmba oma nutiseadmesse meie äpp TartuFic ja avasta ilukirjanduslikku Tartut mööda meie etteseatud teekondi.

Ja pöördu aeg-ajalt veebilehele tagasi, et näha, kas Tartu vaim on ennast vahepeal veel kuskil ilmutanud. Ja vaata ka fotogaleriid, kus on pilte eri aegadest ja kuhu lisan mõnikord ka omatehtud fotosid praegusest Tartust. Raamat, mis lõpeb viimasel leheküljel lugeja pettumusega, et küll on kahju, et läbi sai, või siis et misjaoks ma seda jama lugesin, on meie kõigi, raamatulugejate hirm. Seda hirmu siin ei teki. Pääsu küll pole sellest, et mõni luuletus või tekstilõik võib ärgitada haarama algallika, raamatu järele. Kindlasti aitab see veebileht leevendada abibliofiiliat ja tänapäeval, kus igaühel on nutiseade taskus, ka algotransifoobiat.

Teele R Luts
teele.luts.ee