Archive for the ‘Võsoberg, Triin’ Category

Tosca Lee “Järeltulijad”

Emily Porter on 21-aastane noor naine, kes otsustab loobuda oma senistest mälestustest ja alustada elu n-ö puhtalt lehelt. Selleks on ka mõjuvad põhjused. Pole ta ju ometi tavaline inimene tänavalt, ei, tema soontes voolab vägagi mõjuvõimsa ja dramaatilise elukäiguga Ungari aadlidaami – Erzsébet (Elizabeth) Báthory – veri. Kui lihtne saab olla sellise vereliiniga järeltulija elu? Just sellele saab vastus antud vägagi põneva romaani esimeses osas.

Emily on kurikuulsa – väidetava – sarimõrvari, kellele peetakse jahti,  järeltulija. Eksisteerib teatav salaselts, mis on võtnud endale ülesandeks kõrvaldada kõik „Verise Krahvinna” järeltulijad. Nii polegi peategelane kunagi näinud isegi oma bioloogilist ema, ta on elanud näiliselt turvalist elu kasuvanematega. Emily pole siia ilma sündinud ka ilma võimu näitavate anneteta. Tema oskus seisneb inimeste mõtete kontrollimises.

Enda mälu otsustab Porter kustutada just oma lähedaste kaitseks. Mida vähem inimesi teab tema valduses olevate saladuste kohta, seda suurem on tõenäosus elusid hoida. Paraku ei õnnestu see tal kuigi hästi. Peadpööritava kiirusega kulgevast raamatust saab vastuse ka küsimusele, kes on tema isiklik jälitaja, salaseltsi liige, kes on määratud just nimelt Emilyt siinsest elust kõrvaldama, ja kui hästi ta sellega toime tuleb.

Tegemist on raamatuga, mida on raske käest panna ja veel raskem on jääda ootama järge.

Autor Tosca Lee on sündinud 1969. aasta 1. detsembril Ameerika Ühendriikides, tema isa on korealasest emeriitprofessor Sang Moon Lee. Lee on õppinud klassikalist balleti ja lisaks on ta ka andekas pianist. Ta on Ameerika ühtede enimmüüdud ajalooliste romaanide ja üleloomulike thrillerite autor. Tema koduleht asub http://toscalee.com/.

Triin Võsoberg

Advertisements

Jana Vagner „Vongozero”

vagnervongozeroKuidas toimida, kui ühiskond on kokku kukkunud ja tavalised igapäevareeglid enam ei kehti? Uued olukorrad, uued ellujäämisseadused. Kust jookseb piir inimlikkuse ja vandalismi vahel…

Kui seni oleme saanud lugeda postapokalüptilisi teoseid valdavalt Ameerika autoritelt, siis sedapuhku tuleb täiendust Vene autorilt. Kellele romaan hinge kripeldama jäi, võib jääda ootama ka järge.

Levima on hakanud pöörase kiirusega tappev viirus, mis nakkusekandjaga kokku puutunuid ellu ei jäta.

Tegelased avastavad oma igapäevaste toimetuste ja kaasaegsete mugavuste vahel ootamatult, et nende ja nende lähedaste elu ei pruugi olla enam kaitstud ja maailm pöördub kaosesse. Algavad meeleheitlikud ellujäämiskatsed, varude täiendamine, turvalise koha leidmine ja tõdemine, et sellist kohta ei pruugi enam üldse eksisteerida.

janavagnerRomaan on suuresti üles ehitatud pigem inimsuhetele, kui probleemi algele ehk viirusele. Paaniline ellujäämissoov. Meeletu vajadus kütuse järgi, kuna sihtpunktini — maailmast arvatavalt üsna eraldatud paigani — on sadu kilomeetreid. Tee on meeletult vaevaline ja toimivad lähedased suhted pannakse tugevalt proovile: kitsad olud, palju rahvast, sunnitud suhted. Röövlid, täis tuisanud teed ja napp varu sööki. Ometi laabub kõik … ent sellel on hind.

Raamat on pälvinud tunnustust nii Venemaal kui ka Prantsusmaal, see on võitnud kirjandusauhindu ning tõlgitud juba mitmesse keelde. 2013. aastal ilmus romaanile ka järg.

Jana Vagner on sündinud 1973. aastal Moskvas. Ta on lõpetanud Venemaa Riikliku Humanitaarülikooli, töötanud tõlgi, raadiodiktori ja logistikuna. Ta elab abikaasa, teismelise poja ja kahe koeraga Moskva lähistel.

Triin Võsoberg

Autori pilt on pärit siit.

Graham Joyce „Vaikiv Maa”

joycevaikivamaaLugu armastusest ja surmast.

Puhkusel olev paarike võtab viimast lumistel mäenõlvadel suuskadega laskudes, kui ühel hetkel tekitab nende eksistentsis suure segaduse lähenev lumelaviin. Ning üks neist jääb ka selle alla, saades surmalähedase kogemuse ning napilt pääsedes. Ent pääsedes milleks ja kas tõesti ikka pääsedes?

Esimesest ehmatusest üle saades valdab paari soov naasta koju. Tee lähimasse linna osutub aga oodatust keerulisemaks. Tundub, et kogu ümbruskonna inimesed on laviini eest evakueeritud.

joyceMida hakata peale ajaga, mil sa loodad, et keegi siiski tuleb ja aitab?

Graham Joyce  (22. oktoober 1954 – 9. september 2014) on mitmete auhindadega pärjatud, sealhulgas O Henry auhinna omanik, Briti ulmekirjanik. Ta kasvas üles väikeses kaevanduskülas, lõpetas 1980. a. Leicesteri ülikooli, tegelses noorsootööga. 1988. a. kolis ta Kreekasse ja hakkas seal kirjutama. 1991. a. kolis tgasi Inglismaale ja tegutses vabakutselise kirjanikuna ninga juhendas aeg-ajalt loovkirjutamise kursuseid Nottinghami Trenti ülikoolis.

Triin Võsoberg

Emily St. John Mandel “Jaam Üksteist”

 

Emily St. John Mandel “Jaam Üksteist”

Postapokalüptilise raamatu tegevus toimub kahes väga erinevas ajastus: praeguses, veel gruusia gripist laastamata ajas, ja tulevikus, milles elab vaid umbes 10% endisest planeedi elanikkonnast.

Teoses on omavahel seotud esmapilgul täiesti erinevad inimesed, seega kindlat peategelast polegi.

mandeljaamüksteistTulevikus tegutseb Rändav Sümfoonia, kes esitab oma kuulajatele vaid kindlat näitekunstiklassikat – Shakespeare´i. Tähelepanuväärne on, et üks Sümfoonia liige on omal huvitaval moel seotud kunagise tuntud näitlejaga, kes pole kaugeltki antud kontekstis tähtsusetu: tema viimaseks esinemiseks jäi just Shakespeare´i tükk Toronto teatris. Just nimelt nende kahe inimese elude kaudu ongi käesolevas raamatus esinevad isikud seotud.

Omapärane roll on ka „Jaam Üksteist“ pealkirjal ehk ühel omaaegsel pisikese tiraažiga koomiksil. Ka see pole kaugeltki ebaoluline killuke.

Uues maailmas peavad kõik ise enda eest seisma, puudub tänapäeva mugav tehnika, elekter ja kõik muu, mis eluks vajalik. Kõik, mis sul olemas oli, mida saavutanud olid, muutub selles ilmas tähtsusetuks. Keerulised otsused: kas ja mida peaks minevikust teadma uus põlvkond, mida neile maailmast rääkida?

Toimuvad rüüstamised, tapmised ja sünnib uus ususekt. Usuga seonduv pole paraku kunagi lihtne, nii ka siinses teoses. Kuna inimesed on ühel või teisel moel omavahel seotud, siis pole lugejal lihtne seda tegevust ja seoseid kõrvalt jälgida, mitte miski pole must-valge.

Romaani tegevus on samas just üsna lihtne ja väga haarav, seda ei ole aetud liialt segaseks ja ulmeliseks. Lugedes tekib tunne, et „Jaam Üheteistkümnes” kirjeldatud maailm pole sugugi võimatu.

Teos on esitatud paljude kirjandusauhindade nominendiks, mitmed neist on „Jaam Üksteist” ka võitnud. Ettevalmistamisel on romaani filmiversioon.emilymandel

Emily St. John Mandel

… on sündinud 1979. aastal Kanadas. Hetkel elab koos mehega USAs New Yorgis. Enne kirjanikuametit tegeles Mandel tantsimisega.

Paeguseks on tema sulest ilmunud neli teost. Just tema viimane üllitis „Jaam Üksteist“ on pälvinud rohkem kui ühe auhinna. Jääb mulje, et see on alles sarja esimene osa.

Kodulehekülg: http://www.emilymandel.com/

Triin Võsoberg

Henry Chancellor „Muuseumi saladus: Tom Scatternhorni tavatud seiklused“

chancellormuuseumisaladusIlmselt ei kõla muuseum ühele tavalisele poisile eriti ahvatleva kohana, eriti kui sind ootab ees kehvas seisus maja ja veidrad sugulased. Aga just sellisest kohast võid end leida, kui su vanemad on sunnitud viibima eemal.

Tänu uutele salapärastele naabritele aga saabub Tomi ellu palju seletamatut ja hulk ohtlikke situatsioone. Alustuseks avastab ta muuseumieksponaatide ‒ omal ajal imposantsete, kuid nüüdseks pleekinud ja koitanud topiste ‒ salajas püsinud ööelu. Sellele järgneb ootamatu sattumine pesukorvist teise ajastusse, kus teda aga juba oodatakse.

Tegemist on meeldivalt kaasakiskuva fantaasialooga, kust ei puudu ajas rändamine, jahmatavad avastused ja kohati peadpööritavalt seiklusrohke tegevus. Pole lihtne päästa maailma, kui su vanemad on planeedi teises otsas, tädist-onust pole abi ning pea ainsaks toeks ongi seltskond vanu topiseid. Kõige võtmeks on elueliksiir… ent edasine jäägu juba noore lugeja enda avastada.

henrychancellorTäiskasvanu jaoks on see poistekas ehk veidi eakohatu (sihtgrupiks on vanuseklass 9+), ent muhe briti huumor annab teosele kindlasti lisaväärtust ka veidi vanema lugeja jaoks.

Nagu arvata võib ja just fantaasiakirjanduse puhul tavaks on saanud: see üks raamat ei jää järjeta.

Henry Chancellori kohta leiab lisainfot siit. Tom Scatterhorni triloogia on autori esimene lasteraamat.

Triin Võsoberg

Richelle Mead „Verevalem”

meadverevalemVampiirisarjade austajad saavad taas rõõmustada, eriti „Vampiiride akadeemia” fännid. Nimelt on Richelle Meadi sulest ilmunud sisuliselt järg nimetatud sarjale. Sellel korral on küll peategelaseks hoopis teine neiu, kellega on olnud võimalus „Vampiiride akadeemias” juba kohtuda. Tegemist on noore alkeemiku Sydneyga. Alkeemikud on nimelt need, kes „mätsivad” kinni kõik vampiiride ja dampiiride poolt korda saadetud teod, mis inimestele võiksid nende olemasolust liialt infot anda. Sealjuures aga vusserdades võlukunstiga ja kohati omavahelgi üle mõistuse jageledes, endal silmaklapid selget vaadet takistamas.

Esimeses osas on Sydney määratud saatma kuninganna Vassilissa Dragomiri nooremat õde Jilli, et tagada talle ohutu paik võimalike rünnakute eest.

Otse loomulikult ei lähe kõik plaanipäraselt ja vaenlasi võib leida ka oma sõprade seast, rääkimata võõraist. Kui kahtluse alla seatakse ka neiu ustavus omade ees, ei tee seegi Sidney’le tema ülesande täitmist sugugi lihtsamaks.

„Verevalemi” avateos on sarjale paljutõotav algus. On tunda, et vampiiriakadeemia saaga autor on nende teoste kirjutamise ajal ja järel kirjanikuna küpsenud ning seda on teinud ka tema loodud karakterid. Nii mõnigi kangelane loob oma ehtinimlike joontega meeldivat elulist äratundmisrõõmu. Fantaasiateosele iseloomulikult aga pakuvad põnevust ka tegelaste omadused ja juhtumid, mis näitavad autori kujutlusvõime kõrget lendu.

Armastus ja ustavus on sügavamal kui veres ja veri ei valeta.

Triin Võsoberg

 

Rainbow Rowell „Eleanor & Park”

eleanorandparkAlustuseks peab mainima, et vahelduseks on ülimat tore lugeda raamatut, kus pole mainitud ühtki tänapäeva imevidinat: iphone`i, tahvelarvutit või muud, ning muusikat nauditakse patareidega kassetipleierist. Romaanis „Eleanor & Park” saab end mitmes mõttes mõnusalt nostalgialainele seada ja 1980ndaid meenutada. Seda, tõsi küll, mitte noorema lugeja puhul, kes neid aegu ei mäleta ja kellele see raamat eeskätt on suunatud.

Raamatu kohta võib öelda, et see on tõesti päris ja eluline. Tavalised inimesed, möödunud aeg, reaalsed situatsioonid.

See on liigutav lugu kahest täiesti erinevast perekonnast pärit noorest. Eleanorist, kelle kodus valitsevad nukrus, vaesus ja vägivald, ning Parkist, kes ei tea, mida tähendab kannatada puudust.

eleanoreandparkEleanor on sunnitud vahetama kooli ning hakkama saama mitte just kõige meeldivamate uute kaasõpilastega, lisaks tumestab tema elu sund elada koos vägivaldse kasuisaga. Kõik, mis teiste jaoks on igapäevane ja normaalne – olgu või duši all käik,– on tema peres harv õnnelik juhus. Õnneks toob juhus punapäise Eleanori ellu Aasia juurtega Parki ning ajapikku hakkab ühiste huvidega noori ühendama armastus.

Kas võitlus normaalse elu ja armastuse nimel jõuab võiduka lõpuni – või peab emb-kumb jääma kaotajaks?

rainbowrowellRainbow Rowell on ameerika noorsookirjanik, sündinud 1973. a. Nebraskas. Varasemalt on ilmunud tema sulest “Attachments” ja värskeimaks teoseks “My True Love Gave to Me”. Rohkem infot autorist ja teostest leiab tema kodulehelt ja Wikipediast.

Triin Võsoberg