Archive for the ‘Võsoberg, Triin’ Category

Dot Hutchison “Liblikate aed”

Ilmselt on üks jubedamaid kogemusi, kui sinu lähedane kaob ja seda jäljetult. Otsingud ei too tulemust ja hing jääb kripeldama…

„Liblikate aed“ on tohutult kaunis ja nutikas paik, kuhu on kokku kogutud suur hulk noori tütarlapsi, kelle saatus on pehmelt öeldes väga jõhker. Alustuseks enamasti mingil moel röövimine. Aedniku — nii nimetab end aia uhke omanik ja looja — ebaterved fantaasiad, mida noored peavad taluma ja, nagu selgub, kõik seda ei suudagi.

Pärast selle romaani lugemist jookseb vist pea igal lugejal looduses muretult lendlevat liblikat nähes jutt seest läbi. Millegi nii ilusa taga võib peituda nii palju julmust, egoistlikust, ülbust… Ülbust arvata, et sul on õigust otsustada teiste inimeste elu üle ja otsustada, millal see elunatuke peab leidma väga julma lõpu.

Dot Hutchison on loonud väga soravalt ja kergelt neelatava romaani. Pole ju öeldud, et hea raamat peaks olema meeldiv. Nii imetlust kui jälestust tekitab autori fantaasia – mis inimene see küll peab olema, kes suudab välja mõelda midagi nii röögatult jõhkrat.

Dot Hutchison on enda sõnul kirglik lugeja, kirjutaja ja käsitööhuviline. On töötanud skaudilaagri instruktori, elusa malendi ja raamatukupeldajana. Võib veeta oma elust tunde ja tunde, lugedes Wikipediast artikleid, millel pole tema enda uurimistööga mingit pistmist. Koduleht.

Triin Võsoberg

Advertisements

Genevieve Cogman “Nähtamatu raamatukogu”

Teos, mida sai põnevusega oodatud, sest kas ei kõla raamatukogutöötajale intrigeerivalt fantaasiamaailma raamatukogu?!

Pealkirjas nimetatud Nähtamatu raamatukogu on erinevate maailmade vahel peituv raamatukogu, kus säilitatakse haruldasi eksemplare. Sealsed raamatukoguhoidjad kohapeal viibides ei vanane. Mingil hetkel jäävad nad paikseks, et tegeleda mõne uurimustööga. Selle kauge hetkeni on neil aga väga pingeline ja riskantne elu. Raamatukoguhoidjatele antud ülesanded viivad neid paralleelmaailmadesse, mille ohtude ja oludega tuleb end eelnevalt ka põhjalikult kurssi viia.

Käesolev „rännak“ viib noore töötaja Irene koos uue õpilasega Londonisse. Otse loomulikult ei puudu sealt libahundid ega vampiirid. Jagub ka hoopis tehnilisemaid fantaasiarikkaid olendeid. Muide, ei tasu arvata, et kõik kolleegid omavahel väga klapiksid ja üht rida ajaksid. Samas, halb ei ole alati halb ja hea pole hea…

Väga nauditav lugemine. Huvitavad tegelased ja põnevad paigad. Samas jäi lõpptulemus ehk kahjuks veidike lahjaks. Ootan väga, et see puuduolev miski saab täiendust järgmiste osade näol.

Genevieve Cogman on Briti fantaasiakirjanik ja rollimängude autor, elukutselt statistikaspetsialist, kes töötab terviseametis. Oma enda esimesed lugemiselamused sai Tolkieni teostest ja Sherlock Holmesi lugudest. Tema debüütromaan ja sarja esikteos „The Invisible Library“ („Nähtamatu raamatukogu“) ilmus jaanuaris 2015. Järgnesid „The Masked City“ (detsember 2015), „The Burning Page“ (2016) ja „The Lost Plot“ (2017). Sari pajatab saladuslikest raamatukogutöötajatest, kes reisivad paralleelreaalsustes, et täita oma dimensioonidevahelise ning väljaspool tavapärast aega ja ruumi asuva raamatukogu ülesandeid. Raamatusarja koduleht.

Triin Võsoberg

John Green “Kilpkonnad alla välja”

John Green on autor, kes pole meie riiulitel enam ammu mingi uustulnuk. Suurt populaarsust on kogunud kõik temalt tõlgitud teosed: „Süü on tähtedel“, „Alaskat otsides“, „Paberlinnad“ ja „Katherine´ite küllus“.

Need, kes John Greeni romaanidega tuttavad, ei pea ka sellel korral pettuma või siis peaks hoopiski ütlema: kõik läheb endistviisi. Traditsiooniks on saanud, et kirjanikule meeldib luua oma põneva „kiiksuga“ peategelasi ja nendega lugeja maailmapilti rikastada. Teatud hetkeni ongi selline lugemine puhas mõnu ja meeldib, et tuuakse välja ka teistsuguseid noori, mitte ainult poppe ja stiilseid. Paraku on nii, et kui sama joon aina jätkub, kaob vaikselt ka põnevus.

Kindlasti ei saa öelda, et raamatu lugemine oleks kuidagi ebameeldiv, kaugel sellest. Green on väga andekas. Lihtsalt varasema lugeja mõte jookseb juba kirjaniku omaga kaasa ja nii kaob vaikselt ka üllatusmoment. Mis siis, et autor võttis pärast ülimenuka „Süü on tähtedel“ ilmumist uue teose loomiseks viieaastase mõttepausi.

Siiski soovitaksin „Kilpkonnad alla välja“ kindlasti kätte võtta ja seda nautida, eriti kui varasemalt kokkupuude John Greeniga puudub või kui oled selle autori andunud fänn.

Autori kodulehekülg; John Green Wikipedias.

Pilk tasub peale visata ka John Greeniga seotud filmimaailmale.

Triin Võsoberg

 

 

Tosca Lee “Järeltulijad”

Emily Porter on 21-aastane noor naine, kes otsustab loobuda oma senistest mälestustest ja alustada elu n-ö puhtalt lehelt. Selleks on ka mõjuvad põhjused. Pole ta ju ometi tavaline inimene tänavalt, ei, tema soontes voolab vägagi mõjuvõimsa ja dramaatilise elukäiguga Ungari aadlidaami – Erzsébet (Elizabeth) Báthory – veri. Kui lihtne saab olla sellise vereliiniga järeltulija elu? Just sellele saab vastus antud vägagi põneva romaani esimeses osas.

Emily on kurikuulsa – väidetava – sarimõrvari, kellele peetakse jahti,  järeltulija. Eksisteerib teatav salaselts, mis on võtnud endale ülesandeks kõrvaldada kõik „Verise Krahvinna” järeltulijad. Nii polegi peategelane kunagi näinud isegi oma bioloogilist ema, ta on elanud näiliselt turvalist elu kasuvanematega. Emily pole siia ilma sündinud ka ilma võimu näitavate anneteta. Tema oskus seisneb inimeste mõtete kontrollimises.

Enda mälu otsustab Porter kustutada just oma lähedaste kaitseks. Mida vähem inimesi teab tema valduses olevate saladuste kohta, seda suurem on tõenäosus elusid hoida. Paraku ei õnnestu see tal kuigi hästi. Peadpööritava kiirusega kulgevast raamatust saab vastuse ka küsimusele, kes on tema isiklik jälitaja, salaseltsi liige, kes on määratud just nimelt Emilyt siinsest elust kõrvaldama, ja kui hästi ta sellega toime tuleb.

Tegemist on raamatuga, mida on raske käest panna ja veel raskem on jääda ootama järge.

Autor Tosca Lee on sündinud 1969. aasta 1. detsembril Ameerika Ühendriikides, tema isa on korealasest emeriitprofessor Sang Moon Lee. Lee on õppinud klassikalist balleti ja lisaks on ta ka andekas pianist. Ta on Ameerika ühtede enimmüüdud ajalooliste romaanide ja üleloomulike thrillerite autor. Tema koduleht asub http://toscalee.com/.

Triin Võsoberg

Jana Vagner „Vongozero”

vagnervongozeroKuidas toimida, kui ühiskond on kokku kukkunud ja tavalised igapäevareeglid enam ei kehti? Uued olukorrad, uued ellujäämisseadused. Kust jookseb piir inimlikkuse ja vandalismi vahel…

Kui seni oleme saanud lugeda postapokalüptilisi teoseid valdavalt Ameerika autoritelt, siis sedapuhku tuleb täiendust Vene autorilt. Kellele romaan hinge kripeldama jäi, võib jääda ootama ka järge.

Levima on hakanud pöörase kiirusega tappev viirus, mis nakkusekandjaga kokku puutunuid ellu ei jäta.

Tegelased avastavad oma igapäevaste toimetuste ja kaasaegsete mugavuste vahel ootamatult, et nende ja nende lähedaste elu ei pruugi olla enam kaitstud ja maailm pöördub kaosesse. Algavad meeleheitlikud ellujäämiskatsed, varude täiendamine, turvalise koha leidmine ja tõdemine, et sellist kohta ei pruugi enam üldse eksisteerida.

janavagnerRomaan on suuresti üles ehitatud pigem inimsuhetele, kui probleemi algele ehk viirusele. Paaniline ellujäämissoov. Meeletu vajadus kütuse järgi, kuna sihtpunktini — maailmast arvatavalt üsna eraldatud paigani — on sadu kilomeetreid. Tee on meeletult vaevaline ja toimivad lähedased suhted pannakse tugevalt proovile: kitsad olud, palju rahvast, sunnitud suhted. Röövlid, täis tuisanud teed ja napp varu sööki. Ometi laabub kõik … ent sellel on hind.

Raamat on pälvinud tunnustust nii Venemaal kui ka Prantsusmaal, see on võitnud kirjandusauhindu ning tõlgitud juba mitmesse keelde. 2013. aastal ilmus romaanile ka järg.

Jana Vagner on sündinud 1973. aastal Moskvas. Ta on lõpetanud Venemaa Riikliku Humanitaarülikooli, töötanud tõlgi, raadiodiktori ja logistikuna. Ta elab abikaasa, teismelise poja ja kahe koeraga Moskva lähistel.

Triin Võsoberg

Autori pilt on pärit siit.

Graham Joyce „Vaikiv Maa”

joycevaikivamaaLugu armastusest ja surmast.

Puhkusel olev paarike võtab viimast lumistel mäenõlvadel suuskadega laskudes, kui ühel hetkel tekitab nende eksistentsis suure segaduse lähenev lumelaviin. Ning üks neist jääb ka selle alla, saades surmalähedase kogemuse ning napilt pääsedes. Ent pääsedes milleks ja kas tõesti ikka pääsedes?

Esimesest ehmatusest üle saades valdab paari soov naasta koju. Tee lähimasse linna osutub aga oodatust keerulisemaks. Tundub, et kogu ümbruskonna inimesed on laviini eest evakueeritud.

joyceMida hakata peale ajaga, mil sa loodad, et keegi siiski tuleb ja aitab?

Graham Joyce  (22. oktoober 1954 – 9. september 2014) on mitmete auhindadega pärjatud, sealhulgas O Henry auhinna omanik, Briti ulmekirjanik. Ta kasvas üles väikeses kaevanduskülas, lõpetas 1980. a. Leicesteri ülikooli, tegelses noorsootööga. 1988. a. kolis ta Kreekasse ja hakkas seal kirjutama. 1991. a. kolis tgasi Inglismaale ja tegutses vabakutselise kirjanikuna ninga juhendas aeg-ajalt loovkirjutamise kursuseid Nottinghami Trenti ülikoolis.

Triin Võsoberg

Emily St. John Mandel “Jaam Üksteist”

 

Emily St. John Mandel “Jaam Üksteist”

Postapokalüptilise raamatu tegevus toimub kahes väga erinevas ajastus: praeguses, veel gruusia gripist laastamata ajas, ja tulevikus, milles elab vaid umbes 10% endisest planeedi elanikkonnast.

Teoses on omavahel seotud esmapilgul täiesti erinevad inimesed, seega kindlat peategelast polegi.

mandeljaamüksteistTulevikus tegutseb Rändav Sümfoonia, kes esitab oma kuulajatele vaid kindlat näitekunstiklassikat – Shakespeare´i. Tähelepanuväärne on, et üks Sümfoonia liige on omal huvitaval moel seotud kunagise tuntud näitlejaga, kes pole kaugeltki antud kontekstis tähtsusetu: tema viimaseks esinemiseks jäi just Shakespeare´i tükk Toronto teatris. Just nimelt nende kahe inimese elude kaudu ongi käesolevas raamatus esinevad isikud seotud.

Omapärane roll on ka „Jaam Üksteist“ pealkirjal ehk ühel omaaegsel pisikese tiraažiga koomiksil. Ka see pole kaugeltki ebaoluline killuke.

Uues maailmas peavad kõik ise enda eest seisma, puudub tänapäeva mugav tehnika, elekter ja kõik muu, mis eluks vajalik. Kõik, mis sul olemas oli, mida saavutanud olid, muutub selles ilmas tähtsusetuks. Keerulised otsused: kas ja mida peaks minevikust teadma uus põlvkond, mida neile maailmast rääkida?

Toimuvad rüüstamised, tapmised ja sünnib uus ususekt. Usuga seonduv pole paraku kunagi lihtne, nii ka siinses teoses. Kuna inimesed on ühel või teisel moel omavahel seotud, siis pole lugejal lihtne seda tegevust ja seoseid kõrvalt jälgida, mitte miski pole must-valge.

Romaani tegevus on samas just üsna lihtne ja väga haarav, seda ei ole aetud liialt segaseks ja ulmeliseks. Lugedes tekib tunne, et „Jaam Üheteistkümnes” kirjeldatud maailm pole sugugi võimatu.

Teos on esitatud paljude kirjandusauhindade nominendiks, mitmed neist on „Jaam Üksteist” ka võitnud. Ettevalmistamisel on romaani filmiversioon.emilymandel

Emily St. John Mandel

… on sündinud 1979. aastal Kanadas. Hetkel elab koos mehega USAs New Yorgis. Enne kirjanikuametit tegeles Mandel tantsimisega.

Paeguseks on tema sulest ilmunud neli teost. Just tema viimane üllitis „Jaam Üksteist“ on pälvinud rohkem kui ühe auhinna. Jääb mulje, et see on alles sarja esimene osa.

Kodulehekülg: http://www.emilymandel.com/

Triin Võsoberg