Archive for the ‘Sepp, Ene’ Category

Ene Sepp “Lumelinnu surm”

Isabel on 14-aastane tütarlaps, kes elab ja õpib kusagil Eestis. Tal on kaks südamesõbratari: Mariliis ja Anna. Kolmik on alates esimesest klassist olnud lahutamatu, kuni ühel ilusal augustikuisel päeval selgub, et Isabel jääb üksi, sest Anna pere kolib Tartusse ja Mariliis asub elama Soome.

Üksijäämine on hirmus hoop ja tüdruk ei oska sellise tühjusega hakkama saada. Kodused teda ei aita — ema leiab, et ta on oma üksinduses ise süüdi, et kaaslastega tuleb püüda suhelda, ise rohkem panustada. Helena (Isabeli tubli ja särav õde) parastab ja justkui naudib kujunenud olukorda. Lisaks kõigele hakkab Isabelile tunduma, et Anna ja Mariliis ei tahagi teda enam tunda ja temaga tegemist teha. Et neil on juba tekkinud uued sõbrad ja nad on ta unustanud.

Lohutust pakub netifoorum, kus tekivad uued tuttavad, kes osutuvad asjalikeks nõuandjateks ja ärakuulajateks, eriti üks nende hulgast, kes oskab anda sõbralikku nõu. Klassikaaslased oskavad aga olla eriti kiuslikud ja lausa naudivad tüdrukule haigettegemist. Õpetajad ei süvene, lihtne on süüdistada ja õpilane sotsiaalpedagoogi juurde lükata. Nõnda ei jäägi Isabelil muud üle kui vihata kogu maailma ja kapselduda aina enam.

Halva loo juures on siiski üks hea asi ka — Isabel hakkab kirjutama luuletusi, mis meeldivad kõigile foorumlastele. See tegevus on väga teraapiline. Loo edenedes ja tänu luuletustele satub Isabel väga kummalise, peaaegu uskumatu saladuse jälile!

Lugege ja andke raamatukangelaste tegudele ja mõtetele oma hinnang!

Lumelinnu surm” on Ene Sepa üheksas romaan. Mitmed tema varasemad teosed on saanud auhindu Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noorteromaani võistlusel. Romaan “Taeva tühjad tribüünid” (millest ma kirjutasin siin) pälvis Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse tunnustuse Hea Noorteraamat 2018.

Ädu Neemre

Ene Sepp “Tagasi sadulasse”

Diloogia hobustest ja ratsanikest on saanud valmis. Esimene osa, “Jagatud suvi” andis lugejatele aimu Sigridi tunnetest, mis puudutasid ratsutamist, suhteid treeningukaaslastega ja loomulikult tema vaimustavat hobust nimega Mileedi.

Selles loos tuleb Sigridil üle elada ohtlik kukkumine ja võitlus selle tagajärgedega. Raamat algab helgetes toonides — Sigrid on edukas ja enesekindel noor ratsutaja. Ees terendab kindel sõit Hollandisse rahvusvahelisse ratsutamislaagrisse, tarvis on lihtsalt üles võtta demovideo ja võit ongi käes. Ent ühel hetkel muutub kõik — kohalikul tallivõistlusel juhtub üsna rumal äpardus, Sigridi hobune ehmub, tüdruk kukub sadulast, jääb jalusesse kinni ja saab murtud luud, peatrauma ning väga suure ehmatuse osaliseks.

Füüsilised hädad paranevad omal ajal, kuid alateadvuse hirmud jäävad. Need ei lase tüdrukul hobuse selga istuda ning isegi mitte tallide poole vaadatagi. Teda on tabanud pesuehtne ärevushäire — öösiti näeb ta ratsutamisest õudusunenägusid, teda tabavad higistamishood, käed värisevad ja hingata pole võimalik. Selle asemel, et oma probleemist rääkida, hakkab tütarlaps välja mõtlema põhjusi, miks ta enam treeningutel käia ei saa.

Saatuse irooniana on tema vanemad otsustanud just nüüd täita Sigridi suure unistuse — nad ostavad talle päris oma hobuse. Kuid mis kasu on oma hobusest kui sa sadulasse istuda ei suuda…

Lugege ja hinnake Sigridi tegusid ja mõtteid!

Ädu Neemre

Ene Sepp “Taeva tühjad tribüünid”

“Ma olen Merita. Ja ma olen surnud”.

Enam-vähem niimoodi algab ühe tüdruku lugu. Merita on üsna tavaline teismeline — talle on tähtsad sõbrad, peod ja ta tahab jätta endast mulje kui kogenud noorest täiskasvanust. Vanad inimesed talle eriti ei meeldi, oma perest on ta enda arvates võõrdunud, sest ta tunneb, et vanema õe staatusega on talle kõvasti liiga tehtud. Tema tahaks olla vaba ebameeldivatest ja igavatest kohustustest.

Raamatu autori tahtel tuleb Merital aga hakata lunastama/parandama oma elus tehtud vigade tagajärgi. See ei lähe kergelt, sest tüdruk on veendunud oma õiguses olla ükskõikne ja enesekeskne. Väga vaevaliselt läheb tal uue suhtumise leidmine ja omaksvõtmine.

Kuid ärgu lugejad kurvastagu, Merita tuleb toime. Seeläbi võiksid kõik looga tutvunud olla üsna optimistlikud — kui midagi mõistusega ja väga tahta, olles veendunud selle vajalikkuses, siis saadakse nii elus (kui surmas) kõigega hakkama.

“Taeva tühjad tribüünid” võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud 10. noorteromaani võistlusel 2. koha. Ene Sepp on kirjutanud “Medaljon”(2009), “Minevikuta mälestused”(2010), “Vabandust, aga mis asja”(2016). Lugege ja mõelge järele!

Ädu Neemre

Ene Sepp “Jagatud suvi”

Lugu neile, kes ratsutavad! Tekst kubiseb sellistest sõnadest nagu säärega sõitmine, sammu kokkutõmbamine, ratsmega kontakti hoidmine, galopivolt, martingal, külgratsmed.

Tegelased on ühes tallis ratsutamas käivad tüdrukud, sekka üks poiss nimega Andres. Loomulikult hobused: Mileedi,Tsaar, Lohe, Mango, Tiki ja Priima. Esialgu paistab kõigile, et tuleb kena ratsutamise suvi. Äkki lüüakse seltskonna plaanid segamini. Ühel päeval teatab treener, et suveks liitub nendega uus tüdruk Ulrika, kes suvitamise kõrval tahab treenida. Muidu poleks tollest uuest ju lugu, ainult et talli kõigil hobustel on ratsanikud olemas. Järelikult peab keegi oma hobust jagama hakkama. Ühelegi trennigrupi liikmetest see ei meeldi, kõige vähem aga Sigridile, kes on oma hobusesse lausa kõrvuni armunud. Mileedi on kõige ilusam, kõige targem ja tublim hobune kogu tallis. Hüppamine Mileediga on Sigridi jaoks kõige õndsalikum tegevus üldse. Ja nüüd tuleb just temal hakata selle uue tüdrukuga hobust jagama. Algul Sigrid kurvastab ja siis vihastab.

Lugeja silme all rullub lahti ühe väga vihase tüdruku suvi, kaklema just ei minda, kuid altkulmu põrnitsemast ja nähvamist tuleb tihti ette.

Selgub, et omanditunne on üks pagana tugev tunne ja võib tuua ette üsnagi ebameeldivaid olukordi, panna Sigridit käituma vastikult ja sõpradega tülliminekust pole samuti pääsu…….

Lugege ja andke hinnang!

Ädu Neemre

Ene Sepp “Vabandust, aga mis asja?!”

seppvabandustÜhel õhtul kutsuvad Jane ema ja isa tüdruku tõsisele jutuajamisele. Teadmiseks lugejale, et ema ja isa lahutasid umbes aasta tagasi, kuid on jäänud sõpradeks. Ema on ära kolinud kuid külastab isa ja tütart tihti. Tõsine vestlus osutub Jane jaoks liiga tõsiseks. Ema teeb tütrele teatavaks üsna ebatavalise uudise — ta on lesbi ja talle on tekkinud kaaslane, nimega Riina. Jane on tummaks löödud, kogu tema senine elu variseb ühe hetkega kokku. Ema on talle terve elu valetanud. Tüdruk läheb pööraseks, sõimleb, nutab, lõhub mööblit. Seda kõike on tema jaoks liiga palju — ta ei oska oma eluga äkki midagi peale hakata, pole kellelegi toetuda. Tuleb hirm ja häbi: mis saab siis kui sõbrad ja klassikaaslased teada saavad.

Jane, Helen, Carmen ja Jelena — lahutamatud sõbrad ja klassikaaslased. Uudis Jane ema kohta pöörab pea peale nende omavahelised suhted. Ka koolis hakkavad juhtuma üsna hirmsad asjad. Jane satub põlu alla, teda hakatakse jõhkralt kiusama, ta on jalgealust kaotamas….

Lugege ja asetage ennast Jane asemele, mida teie ette võtaksite?! Vabandust, aga mis asja?!

Ädu Neemre

Ene Sepp “Minevik olevikus”

seppminevikolevikus“Minevik olevikus” on järg raamatule “Minevikuta mälestused”. Liisa-Ly ehk Tekla on turvaliselt juba 5 aastat normaalses elus tagasi — õpib Tallinnas ülikoolis saksa kirjandust ja kultuuri, elab koos maailma parima mehe Andrusega, tal on arukas sõbratar ja ainult väga harva meenutab ta oma aastatetaguseid seiklusi.

Kõik on kontrolli all seni kuni ühel päeval hõikab keegi tänaval: “Tekla!” See on mees minevikust — Maur. Edasi libiseb korralik ja turvaline olevik käest ja mõelda tuleb, mida teha hirmutava tulevikuga. Neiul tuleb otsustada kahe mehe ja kahe tuleviku vahel. Üks pakub turvalist pereelu tillukeses Tartus ja teine vabadust ja seiklusi Hipaanias. Kerge see valik igatahes pole!

Loe ja mõtle, kelle ja mille valiksid Sina!

Ädu Neemre