Archive for the ‘Selli-Tupits, Kristiina’ Category

Tiina Talvik “Armastusega läbi elu: Legendaarse lastearsti mälestused”

Tiina Talvik “Armastusega läbi elu: Legendaarse lastearsti mälestused” (koostanud Ago Pärtelpoeg ja Meeli Pärtelpoeg, Mõttesild, 2022)

Mälestused lapsepõlvest, õpingutest, tööst. Raamatut lugedes tunned, kuidas autor elu armastas. Erilise soojusega räägib ta oma vanematest, oma lapsepõlvest. Autorist annab kõige parema pildi see, kuidas ta kirjutab oma vanematest ja lapsepõlvest. Tiina Talviku puhul on see eriti südamlik. Tema mälestusi on hea lugeda, tal on hea sõna seadmise oskus. Osa raamatust on pühendatud Tiina Talviku teaduslikule tööle lasteneuroloogia alal. See osa pakub rohkem huvi erialainimestele.

Väike kõrvalmärkus. Kindlasti soovitan läbi lugeda Tiina Talviku abikaasa Raul Talviku (arstiteadlane) raamatu „Teekond maailma ääreni”, mis räägib kuidas antiik-Kreeka maailmarändur Pytheas avastas 2300 aasta tagasi Eestimaalt Ultima Thule.

Lugege rõõmsalt mõlemat raamatut.

Kristiina Selli-Tupits

Timur Vermes „Ta on tagasi”

Kes on tagasi? Adolf Hitler.
Berliinis, keset tänapäeva ärkab ellu Adolf Hitler.
Hitlerist saab sotsiaalmeedia staar e. suunamudija.
Raamat on bestseller ja tehtud on mängufilm.

Selle kevade kirjandusfestivalil Prima Vista käis raamatu autor teosest rääkimas. Pärast kohtumisõhtul käimist oli mul kindel soov raamat läbi lugeda, aga ma pidin ootama, sest poes oli raamat läbi müüdud ja raamatukogus järjekord. Hitler müüb. Tegelikult müüb Hitler terves maailmas. Hitleriga seotud raamatuid loetakse, ostetatakse. Käiakse filme vaatamas. Jne.

Kuidas sai ja kui kiirelt sai Hitlerist meediastaar? Kiirelt, isegi väga kiirelt. Kes võtab teda läbi huumori (arvavad, et Hitler teeb Hitlerit paremini järgi kui originaal) või need, kes võtavad tema seisukohti elu kohta tõsiselt. Inimesed on vaimustuses, meedia on vaimustuses, TV operaatorid on vaimustuses – Hitler müüb.

Raamatut lugedes tuli mõte kui vahetada nimi Hitler ära mõne Eesti poliitiku nimega. Hirmutav. Meil on selliseid äärmuslike vaadetega poliitikuid, kes sama oskuslikult (kasutades ära tänapäeva (sotsiaal)meediat) suudavad oma äärmuslikku maailmavaadet laiadele massidele edukalt edasi anda ja inimesed usuvad, et on nende omad mõtted ja tunded.

Lugeja võiks mõelda Hitleri fenomeni üle, miks on Hitler tänapäeval nii popp?

Seda raamatut on võib-olla liiga mõnus lugeda. Kas naerame Hitleri üle või hoopis koos temaga inimeste üle? Kas ta on tagasi….

Kristiina Selli-Tupits

Katrin Laur „Tunnistaja”

Tunnistaja” on väga mahukas ajalooline romaan 1930-ndate aastate Eestist. Romaani peategelaseks on Eesti katoliku kiriku piiskop Eduard Profittlich.

Raamat jõudis minuni juhuslikult. Mulle pakkus raamate huvi Eduard Profittlichi pärast. Eesti katolik kirik on alustanud teekonda, et paavst kuulutaks ta pühakuks. Marge Paas rääkis temast nii kirglikult, et tekkis huvi, kes ta siis oli. Miks ta valis endale teadlikult märtri saatuse?

Raamatut lugedes tuleb kasuks ja vajalik eelteadmised 1930-ndate Eestist.

Raamatu pealkiri tähendab kreeka keeles märtrit. Minu meelest sobib märter isegi paremini romaani pealkirjaks. Märter oli Eduard Profittlich ja omamoodi ka Nigol Andresen.

Kui ma lugesin romaani, ei saanud ma alguses aru, miks on autor teiseks peategelaseks toonud Nigol Andreseni. Kokkupuuteid oli neil minimaalselt.

Eduard Profittlich ei tahtnud jätta (ja paavst ei andnud otsest käsku Eestist lahkuda) oma kogudust ja Eestis elavaid katoliiklasi. Tal oli võimalus legaalselt Eestist lahkuda, aga ta valis teadlikult Eestisse jäämise. Ta valis märtri saatuse. Ei tohi ära unustada, et Eduard Profittlich oli jesuiit. Jesuiit täidab käsku. Ta saadeti Eestisse ja Eesti sai tema saatuseks.

Nigol Andresen lahkus Eestist 1941. a suvel. Tema levitas oma usku — religioosset kommunismi.

Üks usk oli asendanud teise.

Raamatut lugedes hakkas mind häirima kaks asja. Autor annab vihjeid samal ajal Eestis toimuva kohta napilt. Ma tunnen põhjalikult Eesti ajalugu ja seetõttu hakkas mind häirima, et pidepunkte oli vähe. Ma ei tea kas need lugejad, kes Eesti ajalugu vähem tunnevad, ka tundsid, et neid hakkas midagi häirima. Mulle tundus, et autor on takerdunud liigselt pisiasjadesse. Kas selle taga on see, et autor on katoliiklane ja olnud emigrant, ei oska öelda. Ta ei raatsi pisiasjadest loobuda.

Sa pead olema suur Eesti ajaloo huviline või tundma huvi katoliku usu vastu.

Raamat meeldib või mitte. Nii lihtne see ongi.

Kristiina Selli-Tupits

 

10 raamatut — Kristiina Selli-Tupits

1. Astrid Lindgren „Pipi Pikksukk

.

Ingrid Vang Nymani illustratsioonid

Vaieldamatult minu lapsepõlve lemmikraamat nr. 1. Ma võisin seda kuulata iga õhtu ja mu emal kestab „Pipi mürgitus” tänase päevani.

„Väike väänik, anna asu, et ma suureks eal ei kasu.” Seda lauset tasub meenutada ja kõik on palju kergem. Pipi on tore.

.

2. Andre Maurois „Ainult klaverile

.

Esimene lugu „Maja”.

Müstiline, salapärane. Mulle meeldib see lugu sellest kogumikust kõige rohkem.

.

3. Mike Pitts „Kuningas asfaldi all. Kuidas arheoloogid leidsid Richard III

.

Kui palju sõltub juhusest, isegi kuninga haua leidmine. Põnev, kaasakiskuv lugu.

NB! Richard III ei olnud küürakas

.

4. Edvard Radzinski „Stalin

.

Mind huvitab väga Venemaa ajalugu aastatel 1917-1941 ja kuni Stalini surmani. Raamatut lugedes saame ehk paremini aru praegusest Venemaast. Isake tsaar on Venemaal alati tähtis, hoolimata, mis riigikord kehtib.

.

5. Daphne du Maurier „Rebecca

.

Tõlge Valli Voitk (1957, Toronto, Orto)

Suurepärane tõlge. Väga romantiline, eriti noorele inimesele.

Selle raamatu soovitas mulle lugemiseks Elle Tarik.

.

6. Indrek Hargla „Apteeker Melchior

.

Ajalooline krimi Tallinna keskajast. Pisiasjades petab ajaloolase ära (keskaegse Tallinna elust ei ole palju fakte teada), aga järsku oli ikka nii keskaegses Tallinnas.

Ootan uusi Melchiori lugusid.

.

7. Mihhail Bulgakov „Teatriromaan

.

Esimene Bulgakovi raamat, mida ma lugesin.

Tema raamatud on Nõukogude Venemaa ajaloost. Ja see aeg paelub mind väga.

.

8. Christian Kelch „Liivimaa kroonika

.

Soovitan lugeda. Huvitav ja paeluv.

.

9. Tiit Pruuli „Antiliibanon 2011

.

See, mis juhtus eestlastest jalgratturitega Liibanonis, ei tundu juhuslik olevat. Vähemalt minule jäi selline tunne kui seda raamatut lugesin.

.

10. Douglas Smith „Endised inimesed. Vene aristokraati viimased päevad

.

Kui kiiresti ja julmalt likvideerisid bolševikud Nõukogude Venemaal aristokraatia seisuse.

.

 

.

Kristiina Selli-Tupits

Lindsay Hughes „Romanovid. Venemaa valitsejad 1613-1917” ja Simon Sebag Montefiore „Romanovid 16013-1918”

Selle aasta Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali mõttekirjanduse tõlkeauhinna nominentide hulgas oli Marek Laane tõlgitud Lindsay Hughesi „Romanovid. Venemaa valitsejad 1613-1917” (Äripäev). Intrigeeriv on, et 2016. aastal ilmus veel teinegi käsitlus Romanovitest (Aldo Randmaa tõlkes Simon Sebag Montefiore „Romanovid 16013-1918” (Varrak)).

Põnevad raamatud. Soovitan lugeda mõlemaid (kui jaksate, sest mõlemad raamatud on mahukad (väga)). Romanovite dünastiat on uurinud mitmed ajaloolased, nii on uut teavet raske leida. Tõlgendamise ruumi ikka jagub. Lindsay Hughes kirjutab kahest suurvürstist (keda küll ei kroonitud keisriks (tsaariks)) Konstantin I-st ja Mihhail II-st. Nad ei valitsenud kunagi Venemaad, kuigi sünnijärgne õigus neil ju oli selleks, aga mitmetel põhjustel nad loobusid troonist.

Nii võime öelda, et Romanovite dünastia alustas Mihhail (I) ja lõpetas Mihhail (II) (Nikolai II loobus troonist oma venna kasuks). Mitmetähenduslik on ka see, et Ipatjevi nimi tähendab Romanovite dünastiale palju. Ipatjevi kloostris oli peidus Mihhail koos emaga kui bojaarid tulid teda troonile kutsuma ja insener Ipatjevi majas Jekateringburis tapeti Nikolai II ja tema pere. Algus ja lõpp on koos ühes nimes – Ipatjev.

Lugege kindlasti ja te ei kahetse ning te mõistate, kui põnev on ajalugu (eriti Venemaa ajalugu).

Kristiina Selli-Tupits