Archive for the ‘Salu, Meery’ Category

Vitali Kalgin “Täht nimega Viktor Tsoi”

Meil on praegu tore aeg, mil paljud meist vaatavad mõnuga tagasi kuldsetesse kaheksakümnendatesse ja pöörastesse üheksakümnendatesse. Just sellist nostalgiat leiab ka Vitali Kalgini raamatust „Täht nimega Viktor Tsoi”. Värvikaks teeb lugemise see, et autor on ka ise muusikaga tegelenud ja ansamblis trummarina tegutsenud. Ta on ka muusikakriitik ja kirjanik, kelle eriline huvi ja austus kuuluvad just Viktor Tsoile ja tema ansamblile Kino.

Käesolev raamat ei ole esimene, mis on Kalginil Viktor Tsoist ja ansamblist Kino ilmunud. Seda enam võib rõõmu tunda, et just see on eesti keelde tõlgitud. Ilmus raamat varalahkunud laulja 55-ks juubeliks. Tsoi on oma ansambliga esinenud mitmeid kordi Tallinnas ja Eestis teda armastatakse ning kuulatakse tema muusikat siiani. Oma 28 eluaasta jooksul jõudis ta ansambliga välja anda mitmeid albumeid ja esineda paljudel kontsertidel erinevates tollase Nõukogude Liidu linnades, aga tänu sidemetele ka välismaal. Raamatusse on kogutud ka Tsoi kaasaegsete muusikute, ajakirjanike ja lihtsalt fännide muljed peategelasest ja tollasest muusika tegemisest. Nii me saame teada mitte ainult Kino tegemistest ja loomingust, vaid ka paljude teiste kaheksakümnendatel Leningradis ja Moskvas tegutsenud ansamblitest. Sealhulgas on eestlastele ehk enimtuntud Akvaarium ja AuktsÕon, aga ka unustuse hõlma vajunud või hoopis tundmatud koosseisud. Eriti võivad meie lugejat üllatada nn kvartirnikud.

Ulatuslike esinemiste kõrval lõi Viktor Tsoi tohutult laule ja mängis ka mitmetes filmides. 1989. aastal nimetati ta ühe rolli eest ka ajakirja „Sovetski ekran” poolt aasta parimaks näitlejaks.

Suure pühendumisega kirjutatud raamatusse mahub aga märksa rohkem. Lisaks on raamatus ka muusikalise tegevuse kronoloogia, mälestuste jagajate tutvustused ja muidugi ka unikaalseid fotosid erakogudest.

Meery Salu

Advertisements

Rahvusooper Estonia

„…Kivi mureneb, inimene väsib, kunst kestab läbi aegade. Kunagi saab täis Estonia teine sajand. Võime fantaseerida, milline võiks olla järgmine juubel, kuid kindel on see, et ka siis ollakse uhked ja rõõmsad selle üle, et Estonial on nii elamusterikas ajalugu.
Head kuulamist soovides
Paul Himma
Rahvusooper „Estonia” peadirektor”

Oma teise sajandi künnisel tegi „Estonia” meile suure kingituse: ilmus 11 CD-st koosnev kogumik „Rahvusooper Estonia 100 = Estonian National Opera 100” koos 80-leheküljelise tekstilisaga. Nüüd on võimalik kuulata enam kui 200 laulu, aariat või romanssi „Estonias” lavale jõudnud ooperitest, operettidest või muusikalidest alates aastast 1930. Vaatamata sellele, et ooperit on tehtud Tallinnas juba alates 17. sajandi lõpukümnenditest, ulatub helijälg 20. sajandi 30-ndatesse.
Plaatidel kõlavad palad nii kodu- kui välismaistest lavateostest: „Vikerlased”, „Tormide rand”, „Sevilla habemeajaja”, „Traviata” jne. Paljud ooperisõbrad saavad nautida Ida Loo-Talvari, Benno Hanseni, Milvi Laidi, aga ka Urve Tautsi, Hendrik Krummi, Väino Puura ja paljude teiste endiste ja praeguste „Estonia” solistide esitusi.
Tänuväärne on lisatud materjal esitajate andmetega tegevusaja ja rollide kohta.

Mõnusat kuulamist kõigile!
Meery Salu