Tartu Linnaraamatukogu täna ja homme

 

Mai Põldaas, Linda Jahilo, Kristina Pai, Ädu Neemre, Tiina Sulg, Külli Peegel

Andrus Kasemaa “Ema tuba”

Andrus Kasemaa “Ema tuba: tulekahjufantaasia” (EKSA 2022) on värskelt ilmunud proosaraamat elust tänapäeva Eestis. Lugu Eesti sellest palgest, mida väga rambivalgusse tuua ei taheta, või ehk täpsemalt veel: pole viisakas teemaks võtta.

“Ema tuba” on minategelase kiri kodustele. Jutustaja alustab oma kirja üleskutsega korraldada tulekahju, sest muud lahendust sellele, kuidas võiks saada emale uue, tänapäevase, remonditud kodu, ta enam välja mõelda ei oska. Tulgu siis kindlustusselts appi. Mõte on pöörane, kuid “erakordsed ajad nõuavadki hulljulgeid samme”. Edasi järgnevad selgitused sellest, kuidas seesugusesse olukorda ollakse jõutud.

Kasemaa raamat räägib vaesusest ja sellega seotud häbidest. Kuidas vaesusse sündides oled kinni suletud ringis, millest väljapääsu justkui ei olegi. Olgugi, et käid tööl, siis tasu on selline, millest vaevu ära elad. Kuidas kodune vaesus mõjub lastele, mõjutab nende sotsiaalset toimetulekut ja loob pinnase erinevateks vaimseteks traumadeks. Kodu ja koduste häbenemine, eemale ja ära ihkamine. Ümbritseva poolt enda hüljatuna tundmine.

“Tead, mis on lõpuks vastik? Mitte isegi see, et näed ennast vaesena, vaid see, kui saad aru, et sul pole enam kuskile kõrgemale tõusta ja elu on samahästi kui läbi, kuigi füüsiliselt pead veel lahkumist ootama.” (lk 120)

Loo esitamine selle kaudu, kuidas täiskasvanud, täies elujõus lapsed ei suuda aidata emal kodus remonti teha, sest vaesus on nii suur – on väga mõjuvõimas, südant murdev ja mõtlema panev kujund. Paneme ema kodu põlema – midagi küünilisemat annab välja mõelda, aga muidugi on see siin loos omal kohal, kahjuks.

“Ema tuba” on üks väga valus lugu, kuid soovitan lugeda!

Mai Põldaas

Jaanuari kirjanduskohvik

Aasta esimeses kirjanduskohvikus tegime kokkuvõtteid 2021. aasta lugemismängust ja eelmisel aastal loetud lemmikutest. Enim meeldinud raamatute hulgas oli nii maagilist realismi, ulmet, rännu- ja loodusraamatuid kui sinist majandust käsitlev teos — lemmikud on sama erinevad, kui inimesed isegi. Ning see just lugemiselamuste jagamise toredaks teebki! Siiski oli ka neid teoseid, mida rohkem kui ühel korral nimetati: Juhani Karila “Väikese haugi püüki” ja Sally Salmineni “Katrinat” — mõlemad meie põhjanaabrite kirjandusest. Siinjuures, mis eriti tore: Sally Salmineni “Katrina” oli arutamisel ka meie novembrikuu kirjanduskohvikus.

Kõik mainitud raamatud:

David Attenborough “Noore loodusuurija seiklused“

David Attenborough “Üks elu, üks planeet“

Walter Ernsting “Päev, millal jumalad surid“

Elena Ferrante “Minu geniaalne sõbranna. Lapsepõlv, noorus“, “Lugu uuest perekonnanimest“, “Lugu sellest, kes läheb, ja sellest, kes jääb. Vahepealne aeg“, “Lugu kadunud lapsest. Küpsus-vanadus“

Carin Gerhardsen “Must jää“

Arthur Hailey “Tõhus ravim“

Sally Hepworth “Ämm“

Kazuo Ishiguro “Klara and the Sun” (ilmunud värskelt ka eesti keeles “Klara ja päike“)

Juhani Karila “Väikese haugi püük“

Gunter Pauli “Sinine majandus 3.0“

José Luís Peixoto “Ei ühtki pilku“

Katharine Susannah Prichard “Coonardoo“

Sally Salminen “Katrina” (vanad trükid nimekujuga “Katriina“)

Markus Zusak “Raamatuvaras“

Eia Uus “Kirjad Buenos Airesest“

Juhan Voolaid “Läbilööjalammas ja marukoer“

Mai Põldaas

Fotod Mai Põldaas, Tiina Sulg, Kaja Kleimann

10 raamatut — Mai Põldaas

Tegin enda kümne raamatu valiku lähiminevikus loetud raamatute hulgast. Kui varasemaid mõjutusi mainida, siis lapsepõlves olid mu suurimad lemmikud Astrid Lindgreni, Eno Raua, Aino Perviku ja Ottfried Preussleri (algul “Väike nõid”, pärast “Krabat”) raamatud – mõni ime siis, et nüüd heameelega ulmet loen! Teismelisena ei olnud mul midagi kooli kohustusliku kirjanduse lugemise vastu – seda ilmselt tänu headele kirjandusõpetajatele, kes selle lugemise huvitavaks oskasid teha. Ja ühtlasi hakkasin kõrvale ise tasapisi ka koduse ja sugulaste-tuttavate raamaturiiulite sisu avastama.

Järgnevalt minu kümme raamatut, mida nimetan täiesti juhuslikus järjekorras. Ja inglise keelest tõlgitute puhul igaksjuhuks lisan, et ise olen lugenud originaale, kuid loodan, et tõlked eesti keelde on õnnestunud!

1. Sari “Eesti novell”, mida praeguseks on ilmunud neli köidet: 2018, 2019, 2020, 2021. Annab toreda ülevaate aasta jooksul ilmunud parimatest juttudest. Saab lugeda tuttavaid lemmikuid ja proovida uusi tulijaid.

.

2. Tõnis Vilu “Tundekasvatus”. Autori viimane raamat, kuid samahästi võiks siin nimetada ka kõik tema eelnevad luulekogud. Huvitav ja omanäoline autor eesti luules. Iga kogu on ise teemal ja oma kontseptsiooniga – põnev!

.

3. Frank Herbert “Düün”. Ulmeklassika, mille tõi päevakorda Denis Villeneuve’i suurepärane film. Raamat, mis on väga hästi ajale vastu pidanud ja mis on jätkuvalt (või uuesti) aktuaalne ühtviisi nii oma ajatute teemade, kui keskkonna teemadega.

.

4. Kazuo Ishiguro “Klara ja päike”. (Hetkel veel ei ole eesti keeles, kuid nägin, et Varrakul on see lähiaja plaanides.) Ishiguro delikaatne vaatlus sellest, mida tähendab olla inimene. Tehisintellekti teema on aktuaalne ja see lugu on jutustatud tehissõber Klara vaatest.

.

5. Markus Zusak “Raamatuvaras”. Teema ei ole uus, võib-olla isegi liiga üle ekspluateeritud, kuid see, kuidas autor oma lugu jutustab on geniaalne! Stiil loeb! Ning minu jaoks on see lugu ennekõike inimeseks olemisest ja inimeseks jäämisest. Samuti on see tore lugu sõna, raamatu, lugemise tähtsusest, mida ei tohiks kunagi alahinnata.

.

6. Neil Gaiman “Eikusagi”. See, kuidas Neil Gaiman maailma näeb, on võrratu! Ehitada terve maailm sinna, kust teised lihtsalt mööda vaatavad – on ainulaadne oskus! Nagu seegi, kuidas Gaiman oma lugusid jutustab ja sinna alati ka huumori põimib – olgu teema kuitahes sünge.

.

7. Mehis Heinsaar “Unistuste tappev kasvamine”. Miks ma just selle raamatu siia valisin, on ilmselt Marge Nelgi toredate piltide pärast. Ja siinsed kummalised lood saab jutti läbi lugeda, kui muidu peab natuke tema juttude vahel pausi pidama!

.

8. William Gibson “Idoru”. Üks väheseid Gibsoni raamatuid, mis on olemas ka eesti keeles. Suurepärane, alati ajakohane, põnev, muutuv autor. Sellest raamatust saadik on mul aktiivne huvi Jaapani vastu. Gibsonil on kolm lemmiklinna, kus tegevus enamasti aset leiab: San Francisco, London ja Tokyo. Kaks esimest olid tuttavad, kolmas ootas avastamist!

.

9. Eric Klinenberg “Palaces for the people: how social infrastructure can help fight inequality, polarization, and the decline of civil society”. Midagi ka teadmiskirjandusest. Et see postitus on seotud raamatukogude teema-aastaga, siis Klinenbergi raamat on üks viimase aja suurepärasemaid raamatuid, mis näitab rahvaraamatukogude vaieldamatut vajadust avaliku ruumina. Siin on tore see, et sotsioloogina autor ei kuulu kuidagi erialaringkonda ning nii ei saa teda süüdistada mingisuguses kallutatuses vms. Sest ega raamatukogud ei ole asjad iseeneses, vaid ikka inimeste ja ühiskonna teenistuses.

.

10. Michel Houellebecq “Elementaarosakesed”. Kes veel paremini ja teravamalt lahkab kaasaega, kui mitte Houellebecq! See, ning „Kaart ja territoorium“, on mu arvates tema raamatutest kirjanduslikult kõige tugevamad.

.

.

Mai Põldaas

Tartu Linnaraamatukogu lugemismäng 2022

Hea lugeja!

Kutsume Teid osalema meie läbi aasta vältavaslugemise väljakutse mängus!

Mängu eesmärk on lugemisrõõmu jagamine, sest koos erinevaid teemasid avastades võib jõuda raamatuteni, milleni omapäi võib-olla ei jõuaks. Mängus osaleda võib nii füüsiliselt ja/või virtuaalselt, paberil ja/või digitaalset mängulehte täites. Mängus osalemine on vabatahtlik, mängu ei pea mängima lõpuni ja/või mingis kindlas ettenähtud korras.

Suvel teeme soovijatega üheskoos vahekokkuvõtteid, loosime auhindu ning peame piknikku. Aasta lõpus või järgmise alguses koguneme ja vahetame muljeid kogu aasta lugemiselamuste üle ning tunnustame usinamaid. Ühtlasi vahetame kogemusi mängu läbimise kohta ja peame plaane järgmise aasta osas.

Mängureeglid, ehk võtmepunktid linnaraamatukogu lugemise väljakutse edukaks läbimiseks:

1. Kõik lugemise väljakutses osaleda soovijad on teretulnud kaasa mängima! 

2. Mäng vältab terve 2022. aasta ja arvesse tulevad 2022. aastal loetud raamatud.

3. Kõige olulisem mängureegel on see, et selles mängus ei ole rangeid reegleid. Igaüks on teretulnud läbima mängu enda seatud sihi järgi. Samuti ei pane keegi pahaks, kui mängu käigus esialgu seatud kavatsused muutuvad. Põhiline on lugemisest rõõmu tunda!

Vaata lisa meie kodulehelt.

Loeme järgmist:

1. Alustame algusest – raamat mingisugusest algusest, millegi alustamisest

2. Quelle Belle Époque! – raamat ‘kaunist ajastust’, st midagi selle ajastu vaimus või seda ajastut käsitlev

3. Tõusva päikese maa – raamat Jaapanist ja/või jaapani kirjandusest

4. Sinu jaoks loodud – armastuslugu

5. Käib üks trall ja tagaajamine – põnevusraamat

6. Kui elad oma õue all, ei tea, mis sünnib kaugemal – seiklusraamat

7. Meest sõnast, härga sarvest – raamat sõna pidamisest

8. Julge hundi rind on rasvane – raamat julgest pealehakkamisest

9. Räägib nii, et suu suitseb – raamat luiskamisest, silmakirjalikkusest vms

10. Kui maskid langevad – raamat intriigidest

11. Kes viimasena naerab, naerab paremini – naljaraamat

12. Üle sinava vee – raamat, milles kuidagi on teemaks meri

13. Tuulepealne maa – tegevuspaigaks on (ja/või sündmus(ed) leiavad aset) saar(el) ja/või rannik(ul)

14. Seitsme maa ja mere taga – reisi- või rännuraamat

15. Ja kui nad veel surnud pole… – muinasjutu- või fantaasiaraamat

16. On siis linnukesel muret – raamat loodusest ja/või keskkonnast

17. Lilled… Heinamaa… Päikesepaiste… – raamat kodust, kodukohast, kodumaast

18. Suur maalritöö – raamat kunstist ja/või kunstnikust

19. Lipp lipi peal, lapp lapi peal – raamat mingisugusest käsitööoskusest või selle omandamisest

20. Reedene rõõm – sündmused on kuidagi reedega seotud

21. Kadunud aega otsimas – raamat ajaloost, mingist möödunud ajastust

22. Teatame mõrvast – Agatha Christie vaimus krimilugu

23. Laip raamatukogutoas – raamatus on midagi pistmist raamatukoguga

24. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad – raamat naabrite, naaberrahvaste vms suhetest ja läbi saamisest

25. Kuningas on alasti – raamat poliitikast

26. Vana arm ei roosteta – kellegi taaskohtumine, millegi taasleidmine

27. Lugemine päästab maailma! – raamat lugemisest

28. Nüüd, siin ja praegu! – raamatukogu uudiskirjanduse riiulist laenatud 2022. aastal ilmunud eestikeelne raamat millestki tänapäevasest

29. Lugu, mis hakkab elama oma elu – raamat, mis on inspireerinud teisi kunstivorme (film, teater, kujutav kunst või muu)

30. Oleks minu teha – mina soovitan just seda raamatut!

31. Mis nüüd mina! – raamat kellegi elust ja tegemistest

32. Oma silm on kuningas – lugu millegi pealt nägemisest, läbi elamisest, vms vahetust kogemusest

33. Kuidas kuningas kuu peale kippus – kosmoseooper vm ulmeline lugu

34. Siin me oleme – üks suvituslugu

35. Kõht täis, meel hea – raamat (tervislikust) toitumisest ja/või söömisega seonduvast (sh kombed)

36. Videvikutunnil – eaka eesti luuletaja luuleraamat

37. Lumehelbeke tasa, tasa – tegevuspaigaks on (ja/või sündmus(ed) leiavad aset) talv(el)

38. Teeme võidu! – mingi võistlusmomendiga lugu ja/või raamat spordist

39. Lootus alati jääb! – helge lugu

40. Igihaljas vaatemäng – ajaproovile vastu pidanud, auhinnatud teos

Toredaid lugemiselamusi ja kaasa mängimise lusti!

Mai Põldaas

Haruki Murakami „Komtuuri tapmine”

Haruki Murakami „Komtuuri tapmine” (eesti keeles Varrak 2021, inglise keeles “Killing Commendatore” ja raamatukogus saadaval ka vene keeles).

Kahtlemata on Haruki Murakami kõige populaarsem elav Jaapani kirjanik maailmas. Murakami on viljakas ja mitmekülgne autor, kes harrastab nii proosat, lühijutte kui esseistikat. Tema loomingut on juba tõlgitud rohkem kui 50 keelde ja eesti keeleski on ilmunud tema kuulsamad teosed. Äsja ilmus eesti keeles tema viimane romaan „Komtuuri tapmine” (originaalis 2017).

Kui ma seda raamatut mõni aeg tagasi inglise keeles lugesin, siis võitlesin päris kõvasti sooviga romaani juba siis siin soovitada! Mistõttu loodan väga, et tõlge eesti keelde on hea ja soovitus läheb asja ette. Murakami raamatud on minu jaoks alati lugemiselamused, neis on igaühes selline emotsionaalne laeng, mis nõuab aega settimiseks ja mille mõjuväljas oled veel mõnda aega pärast lugemise lõpetamist.

„Komtuuri tapmine” on kaasa mõtlema ja elama panev lugu 30ndates aastates portreemaalijast. Lugu algab sellega, kui naine jätab peategelase maha ja mees on korraga kaotanud sihi, kuidas oma eluga edasi minna. Ta jätab majanduslikult tulusa portreede maalimise ja otsustab hakata tegelema päris kunstiga, peeti ju teda kunagi lootustandvaks kunstnikuks. Ta kolib mägedesse ja asub seal elama oma sõbra isa majas, kes on kuulus kunstnik. Majas ringi vaadates leiab ta pööningult maali, millel kujutatakse stseeni Teise Maailmasõja päevilt, mis omakorda on allegooria stseenile „Komtuuri tapmine” Mozarti „Don Giovannist“. See leid käivitab peategelase jaoks mitmesuguste ootamatute sündmuste ahela.

Romaan käsitleb loojaks olemist. Neid valikuid ja dilemmasid, millega loovisikul tuleb silmitsi seista. Murakami on peategelase teinud kunstnikuks, kuid ilmselgelt kumab siit läbi ta enda loojaks olemise kogemust. Ida ja lääne, klassikalise ning moodsa kunsti võrdlused. Raamatust leiab paljutki, mille poolest autor on tuntud: reaalne lugu, mis korraga sürreaalseks pöörab; müstilisi ja kummastavaid juhtumeid ning olukordi; salapäraseid tegelasi. Siin on sellised tegelased nagu Idee ja Metafoor, ka Topeltmetafoor.

Haruki Murakami on tuntud melomaan ja tema lugudel on sageli soundtrackid. Selles raamatus leiab peategelane oma uues kodus eest ka korraliku plaadikogu, millest ta eriti sageli kuulab just Mozarti „Don Giovannit“. Tartlaste jaoks nagu tellitult esietendub järgmisel nädalal Vanemuises Mozarti „Don Giovanni“, mille lavastas seekord Elmo Nüganen. Nii saab värske lugemiskogemuse pealt minna ooperit kuulama-vaatama, või vastupidi: teatrist tulnuna võtta lugemiseks „Komtuuri tapmise”.

Häid elamusi!

Mai Põldaas

Stephen Graham Jones “The Only Good Indians”

Stephen Graham Jones’i raamatut “The Only Good Indians” tutvustades öeldakse sageli, et see on järgmine Jordan Peele’i “Get Out”. Romaani puhul on tegemist meisterlikult räägitud, terava sotsiaalse kommentaariga looga tänapäeva Ameerika Ühendriikidest. Raamatu pealkiri on laenatud president Rooseveltilt, kelle sõnul ainsad head indiaanlased on surnud indiaanlased. See on sünge lugu kättemaksust, katkenud kultuuriidentiteedist ja traditsioonidest lahku löömise hinnast.

Kümme aastat tagasi käisid sõbrad Ricky, Lewis, Gabe ja Cassidy põdrajahil. Jaht ei läinud nii nagu tavaliselt ja see jäi neile viimaseks lubatud jahiks reservaadis. Igaüks on oma eluga edasi läinud, kuid nüüd peetakse jahti neile enestele, ükshaaval. Kelle poolt ja miks just nüüd?

Looduse poolset kättemaksu on pandud kehastama Põdra Peaga Naine. Kuna meeste südametunnistus on must ja süütunne sügav, siis saatuslikeks juhtumisteks on vaja vaid pisukest tõuget ja katastroof ongi käes. Autor on lugu rääkides halastamatu ja kahjuks tõenäoliselt ka elutruu. Lugejat tabab lugedes ahastus, tigedus, masendus. Kuid vahepeal saab ka nalja ja raamat lõpeb omamoodi positiivses võtmes, teatava lootusega.

Stephen Graham Jones on viljakas kirjanik ja Colorados ülikooli õppejõud. Tema lemmikžanriks on õudus, kuid kirjutab ka krimilugusid, teadusulmet ja muud. Jones on avaldanud üle 20 raamatu ja võitnud erinevaid auhindu. Päritolult on ta põlisameeriklane, kuuludes mustjalgade hulka.

Soovitan lugeda!

Mai Põldaas

Négar Djavadi “Disoriental“

Négar Djavadi on Iraani päritolu prantsuse filmitegija ja kirjanik. “Disoriental“ on autori debüütromaan, millega kirjanik on pälvinud palju tunnustust esmalt Prantsusmaal ja Belgias, ning pärast raamatu inglise keeles ilmumist ka rahvusvaheliselt laiemalt.

Lugemiseks auhinnatud raamatu valimine on mingis mõttes alati kindel valik – päris halb ju olla ei saa! Kui aga raamatukaanel on nimetatud kaheksa auhinna võitu, siis viitab see juba millegile enamale. Mina leidsin Négar Djavadi raamatu uudiskirjanduse riiulit sirvides ja huvitava sisukokkuvõtte kõrval kõnetaski teose auhindade rohkus! Et millega siis ikkagi on tegemist? Ja tuleb tunnistada – tegemist on väga liigutava, mõtlemapaneva ja kaasahaarava lugemisvaraga.

Vinüülplaadid teadupärast koosnevad kahest poolest: A ja B pool. Sarnaselt kauamängiva kontsepsioonile on üles ehitatud ka see romaan, mis koosneb kahest osast ja kus minajutustaja sõnul järgitakse muusikaalbumi lähenemist: A poolel on albumi põhilood ja B pool sisaldab A poolele mittemahtunud lugusid. Kas see nn lugude tugevus lugeja vaates tegelikult ka selliselt jaguneb, sõltub muidugi lugejast! Sest tegemist on väga tiheda, mitmest teemast rääkiva raamatuga, kus need erinevad teemad ja kihid on tõeliselt oskuslikult läbi mõeldud ja kokku sobitatud.

Peategelane ja minajutustaja Kimiâ Sadr on iraani pagulane Prantsusmaal. Olles taas suure elumuutuse lävel, mõtleb ta tagasi enda perekonnaloole. Läbi Kimiâ perekonnaloo saame teada Iraani ajaloost 20. sajandil, põhirõhuga 1979. aasta Iraani revolutsioonil – sest tema vanematel oli selles oluline roll. Kimiâ oli sel ajal laps – kuidas tema toimunut mäletab ja mida läbi elas: esmalt revolutsionääride lapsena ja seejärel põgenemine ning pagulaselu Pariisis. Kimiâl tuleb rohkem kui ühel korral ja ühes kontekstis tegeleda sellega, kes ta on ja kuhu kuulub. Need on rahvuslik ja kultuuriline kuuluvus, eneseteostuse kontekst, ning ka ebatüüpiline seksuaalne identiteet.

Loo puhul on tegemist autori jaoks paljuski autobiograafilise materjaliga. Raamatut kirjutades autor muidugi ei tugine vaid enda mälestustele, vaid on tegelenud ka põhjaliku taustatööga. Raamatu näol ei ole tegemist üht- või teistpidi poliitiliselt korrektse teosega, sest see ei kinnita 1979. aastal juhtunu osas ei Iraani ega ka Lääne ametlikku diskursust. Romaanist saab tõeliselt mitmekülgse sissevaate pärsia kultuuri ja see annab aimu, kuidas on olla võetud kellenagi, kes sa ei ole (sisserännanu kuskilt tagurlikust riigist, jms). Kahjuks demonstreerib ka värvikalt, kui silmakirjalik on lääne kultuur.

Ja lõpetuseks: kuigi tegemist on mitmest tõsisest teemast rääkiva raamatuga, siis ei ole see kirjutatud ülearu tõsises võtmes – autor oskab ettetulevate olukordade üle nalja visata omajagu. (Üks neist mitmest auhinnast on ka stiili eest!) Soovitan lugeda!

Mai Põldaas

Mieko Kawakami “Breasts and Eggs”

Mieko Kawakami raamatu “Breasts and Eggs” tõlge ilmus eelmisel aastal inglise keeles. See pälvis sügisel rahvusvahelises meedias nii palju tähelepanu, et paistis ära siia väikesesse Tartussegi. Mistõttu seda ühel hetkel raamaturiiulis märgates, otsustasin raamatuga tutvust teha.

Raamat räägib naiste elust kaasaja Jaapanis. Teos koosneb kahest osast, millest esimene on varem sama pealkirja all juba ka jutustusena ilmunud ja auhindugi võitnud. Teine osa on kirjutatud kümmekond aastat hiljem. Loo keskmes on ühe perekonna naised, kelle elu, võimalusi ja vaateid raamatus avatakse. Lugu esitatakse minategelase Natsuko vahendusel, kes esimeses osas alles kirjanikuks pürgib ja teises osas on juba teatava tuntuse autorina pälvinud.

Romaani esimese osa fookuses on Natsuko õe kavatsus minna rinnasuurenduse operatsioonile ja teises Natsuko enda huvi kunstliku viljastuse, spermadoonorluse kohta. Selliste teemade keskmesse seadmise kaudu on autor loonud endale hea võimaluse käsitleda naisi puudutavaid olulisi teemasid, nagu keha objektiseerimine ja sellega kaasnevad psühholoogilised ning kultuurilised kontekstid.

Autor on hästi valinud stiili, kuidas toimuvat edasi annab: näiteks ei anna ta hinnanguid ja suudab toimuvat edastada sellise empaatiaga, et ka lugeja ei hakka hinnaguid andma, vaid hoopis paratamatult olukordadele kaasa mõtlema. Raamatu esimeses osas on minategelane põhiteema osas natuke kõrvaltvaataja rollis ja see võimaldab sisse tuua kaugemaid ning lähemaid selgitusi, kuidas käesoleva olukorrani on jõutud. Ühe näitena: kõik me oleme mingites situatsioonides mingil põhjusel millegagi rohkem hõivatud, ega pruugi seetõttu märgata mõndagi, mida tegelikult ei tohiks märkamata jätta. Siin on teismeline tütar lõpetanud emaga suulise suhtlemise, tema päeviku sissekannete kaudu näeb kui mures ta on ema kavatsuse pärast rinnasuurenduse operatsioonile minna. Ja see mure on võimendunud tema enda kehaga toimuvate muutuste pärast, kuid emal ei ole mahti seda enda kinnisideede tõttu märgata. Romaani teises osas on minategelane ja temaga toimuv keskse teema osas ise fookuses. Siin teeb lugeja minategelasega toimuva osas paljugi tema arvamuste ja meeleolude muutustes nö otsepildis kaasa. Ning ühes Natsukoga saab spermadoonorluse konteksidega kurssi viidud ka lugeja (naise soovid, isaduse teema, lapse vaatepunkt jt). Sisse on toodud muuhulgas, kuidas arvamused ja hoiakud võivad täiendava teadasaamise korral muutuda.

Mieko Kawakami on Jaapani kirjanik. Loomingulise tegevusega alustas ta muusikuna, kuid siis ka blogima asudes jõudis kirjanikuametini. Jaapanis on ta oma erinevate teostega võitnud juba enamuse sealsetest kirjandusauhindadest. Viimastel aastatel teda järjest rohkem tõlgitakse ja nii on alanud ka teekond rahvusvahelise tuntuseni. Eesti keeles temalt veel midagi ilmunud ei ole.

Soovitan lugeda!

Mai Põldaas 

Tartu Linnaraamatukogu lugemismäng 2021

Hea lugemishuviline!

Tartu Linnaraamatukogu kutsub tänasest lugejaid osalema raamatukogu uues, läbi aasta vältavas lugemise väljakutse mängus.

Mängu eesmärk on lugemisrõõmu jagamine – koos erinevaid teemasid avastades võib jõuda raamatuteni, milleni omapäi võib-olla ei jõuaks. Mängus osaleda võib nii füüsiliselt ja/või virtuaalselt, paberil ja/või digitaalset mängulehte täites. Mängus osalemine on vabatahtlik, mängu ei pea mängima lõpuni ja/või mingis kindlas ettenähtud korras. Mäng vältab terve 2021. aasta ja arvesse tulevad 2021. aastal loetud raamatud. Vanusepiiranguid ei ole, kõik osaleda soovijad on teretulnud kaasa mängima.

Suvel teeme soovijatega üheskoos vahekokkuvõtteid, loosime auhindu ning peame piknikku. Aasta lõpus koguneme ja vahetame muljeid kogu aasta lugemiselamuste üle ning tunnustame usinamaid. Ühtlasi vahetame kogemusi mängu läbimise kohta ja peame plaane järgmise aasta osas.

Lugemise väljakutse kõige olulisem mängureegel on see, et selles mängus ei ole rangeid reegleid. Igaüks on teretulnud läbima mängu enda seatud sihi järgi. Samuti ei pane keegi pahaks, kui mängu käigus esialgu seatud kavatsused muutuvad. Põhiline on lugemisest rõõmu tunda!

Mängu läbides võib ise otsustada, kuidas siin toodud kriteeriume interpreteerida. Näiteks: kas läbi loetud raamat sobitada vastavusse nimekirjas toodud mitme kriteeriumiga või lugeda iga kriteeriumi puhul erinev raamat? Lugemisel võib keskenduda mingile konkreetsele žanrile ja/või lugeda vaid neid raamatuid, mida varem lugenud ei ole, jpm.

Soovitame enda lugemiste kohta teha märkmeid ja neid võiks ka teiste mängijatega jagada. Digitaalse mängulehe võib kopeerida enda blogisse, Google Docs’i vms, kust seda oleks hea soovi korral kaasmängijatega jagada. Kes soovivad end nö mängima registreerida, et saaksime infot jagada ühistest ettevõtmistest (esmalt suvine piknik ja vahekokkuvõtted, kus siis ka edasise osas üheskoos arutame), neil palume saata e-kiri aadressile: lugemismang@luts.ee

Loeme järgmist:

1. Need kuumad kuuekümnendad! – raamat 1960ndatest

2. Üks päev X elust – raamat kellegi elust (biograafia või autobiograafia)

3. Algaja rõõmud – 2021 ilmunud debüütteos

4. Nalja peab saama! – humoorikas, naljakas, lõbus lugemine

5. Ühe päeva liblikas – raamat, mis mingil hetkel palju tähelepanu pälvis, siis aga unustusse vajus

6. Varjatud anded – raamat, mis sai kuulsaks pärast autori surma

7. Otsustades välimuse järgi – kutsuvalt kujundatud kaantega raamat

8. Kus suitsu, seal tuld – raamat intriigi(de)st, sassis suhetest

9. Kõik pole kuld, mis hiilgab – raamat, mille osas kriitikud ja nö tavalugejad on eriarvamustel

10. Kuni surm meid lahutab – raamat, kus tegevus toimub surmajärgses elus ja/või teispoolsuses

11. Kellele lüüakse hingekella – raamat, mis käsitleb elu haprust, lakkamatut ohustatust ja/või üürikest kestust

12. Läbi raskuste tähtede poole – raamat, mis räägib kosmosest või mille tegevus toimub kosmoses

13. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea – raamat, mis on mingil moel seotud kooli ja/või haridusega

14. Aga meie ajal… – raamat, mis käsitleb mingi varasema põlvkonna elu ja tegemisi

15. Elas kord – muinasjutu-, rahvapärimuse, vms raamat

16. Kõlab kui luule! – luuleraamat

17. Vali kirjanikku nagu sõpra – sõbra poolt soovitatud raamat

18. Tähetolmune – raamat, mis on plaanis olnud läbi lugeda juba mõnda aega, kuid on mingil põhjusel seni lugemata

19. Jalutuskäik vikerkaarel – raamat LGBT+ autorilt ja/või tegelastega

20. Helendav ekraan – raamat, mis baseerub filmil, tv-sarjal, arvutimängul vms

21. Neljajalgse sõbraga – raamat, kus peategelaseks on keegi lemmikloom

22. Parem olgu sul sada sõpra! – raamat sõprusest

23. Mina ja maailm – reisiraamat

24. Harjutamine teeb meistriks – raamat, mis aitab omandada mingit oskust või kus keegi tegelastest omandab mingi oskuse

25. Kui kahtled, mine raamatukokku! – raamatukoguhoidja poolt soovitatud raamat

26. Läänemere lained – raamat, mis mingil moel käsitleb elu ja/või rahvast Läänemere ääres

27. Mis nad siis tulevad meie õuele kaklema! – raamat kokkupõrkest erinevate rahvaste, kultuuride vms vahel

28. Võõrad suled – raamat, kus keegi ehib end kellegi teise saavutustega

29. Elu maakera kuklapoolel – raamat Austraaliast või Uus-Meremaast (sh võib olla seda päritolu autori raamat)

30. Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta – raamat ajaloost

31. Üks pilt võib rääkida rohkem kui sada sõna – pildiraamat

32. Sinuga ma läheks luurele – raamat usaldusest

33. Ilu on vaataja silmades – mingil põhjusel ilus raamat

34. Kes tegi? – krimiraamat

35. Kes teeb, sel juhtub – seiklusraamat

36. Raamat on alati parem – ekraniseeritud teos

37. Kui seda metsa ees ei oleks – looduse- ja/või keskkonnateemaline raamat

38. Seal, kus meid ei ole – raamat, kus tegevus toimub meie omast erinevas kultuuriruumis

39. Mina soovitan! – lemmikautori raamat

40. Varesele valu, harakale haigus… – tervishoiu teemaline raamat

Kes paberil mängulehe täitmise kasuks otsustab (lehe leiab meie teenindussaalidest ja/või saab alla laadida raamatukogu kodulehelt), see on nõus ehk jagama oma lugemisi meie füüsilistel kohtumistel.

Toredaid lugemiselamusi ja kaasa mängimise lusti!

Mai Põldaas