Archive for the ‘Mourlevat, Jean-Claude’ Category

Jean-Claude Mourlevat „Siluett“

Jean-Claude Mourlevat on 1952. aastal sündinud prantsuse lastekirjanik, näitleja ja lavastaja, kelle sulest on ilmunud üle kahekümne raamatu, kui Eesti keelde on neist tõlgitud ainult kaks – novellikogu „Siluett“ ja noorteraamat „Ookeani kutse“. Autorit on tunnustatud ka Prix Sorcieres auhinnaga ning nomineeritud H. C. Anderseni preemiale.

See 2015. aastal ilmunud prantsuse kirjaniku teos räägib 10 eraldiseisvat, täiesti erinevat, kuid samas kokku kuuluvat lugu tavaliste inimeste eludest. Need kergesti loetavad ning musta huumoriga vürtsitatud lood on varustatud lõppudega, mis panevad kogu loetud loo hoopis uude valgusesse. Mõni on kurvem, mõni rõõmsama alatooniga lugu, kuid kõik nad puudutavad lugejat hoopis teisel, argipäevasemal, tuttavlikumal viisil.

Mis on ühist pensionärist keelefanaatikul ning noorel prantsuse neiul, kes läks Inglismaale kooliõpetajaks? Aga suvelaagrisse mineval lapsel, 40-aastasel näitlejannaks saada tahtval pereemal või hiljuti pensionile jäänud vanaproual, kes sõbrannale külla minnes jääb maavärina tõttu rusude alla? Ning lõpetuseks – mis on kõigil neil ühist ühe kirjanikuks saada tahtva isaga, kes teel Londonisse jääb ilma enda käsikirjast?

Loe ning saa teada, mis saatusel neile varuks on!

Kerli Semjonov

Jean-Claude Mourlevat “Ookeani kutse”

ookeani_kutseEsialgu näis, et see on väga lihtne lugu… Elasid kord seitse venda, kuus tavalist poissi, kuid seitsmes oli omamoodi — ta nimelt ei rääkinud sõnade, vaid näoilmete ja kätega. Vennad said temast suurepäraselt aru.

Ühel külmal ja vihmasel ööl ajas Yann vennad üles ja tegi neile selgeks, et nad peavad kodunt lahkuma, sest vanemad kavatsevad midagi halba. Poisid tahtsid jõuda Ookeani äärde — nad polnud seda kunagi näinud. Teekond kulges väga vaevaliselt, sest lastel polnud ei raha ega korralikke riideid, nad kartsid politseinikke ja üldse võõraid.Vennad elasid sel teekonnal üle palju — neil tuli valetada ja varastada — see polnud kerge! Lõpuks jõudsid nad Ookeani kaldale — nad olid peaaegu võitnud ning siis sattusid nad sellesse majja….

Lugu poiste retkest Ookeani äärde on kirja pandud mosaiigina, mida räägivad nii lapsed ise kui täiskasvanud, kes selle juhtumiga olid seotud. Oma arusaama esitavad sotsiaaltöötaja, veoautojuht, kirjanik, pagar, töötu ja lõpuks selle maja omanik, tööstur Gilles Faivre!

See, mis juhtus seitsme vennaga, paneb mõtlema inimeseks olemise üle. Selle üle kui palju on meis headust, hoolivust, ükskõiksust, tigedust ja julmust!

Ädu Neemre